Vaba eestlane , April 28, 1977

              Nr. S2
Nr. 32 ¥ABÄ EESTLANE ai
id Sa^kulu
0 .
ADVOKAADID
IBSB
m m
1.50 35
• * 35
m 15
.50 15
• 48
m 35
35
.30 35
35
15
15
40
).—
i . ^ 25
liO 15
1.25
1.50 40
25
OA
LSO
Of
20
85
i.65 • 4S
Mt 40
40
1.5© 20
2®
1.25 20
26
4©
.50 15
* * * * 40
30
30
40
40
40
ENNALFRSD
ÄDVOEÄAT-NOTAR
Eoom 1912, Royai tnaSt Tower,
Toronto DomimoiQ €entre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Ont. (Bay & King) M5K IKI
Telefon: 869-mT
24-tuiidi telefoni valveteenistus
J.50 50
40
35
andale, trampis seJ
[siis marssis mine-ivitšer
ja aumees,
baburgale lebama,
fiutunud.
kui päris-Oii^;
flroy, keda igaüks
I sealt mööda läks.
[vanurgal tähele.
Chief Anderson']:
J<?ersant?**' küsis ta
nõustuma, et oli
^lle relva omani-see
tömbi-rauali-nikeldatud
raami-
I päraga, ja kandis
- Charles Ander-
^lega hõbedasel ta-selle
siia maha,
Chief.
Ima soovitasin tal
puhastada,, selle
ta aga riista siia
linema. Minu pä-
[a jäädagi" Vv^ta-iris
Chief Mcllroy
[egi", arvas ta siis,
hiljem, et
[n, kas on kogema-
Naeris jälle ja .
mis hiljem juh-
|oee revolver sinna
^htul minema läk-
^ keerasin. Järg-
[ OÜ aga riist kadu-sei
vahepeal jä-rapidaja-
seersandi
ja nii tiiru sisse
[a ei hakanud seda
'ailt uurima, see
ide-lõpuks minu
j keegi minu kä^t
ÄDO PARK. LLS.
HETHERINGTON, FALLIS
• • • & •
PARK- .
Advokaadid-notarid
365 Bay St., Süite 401. EM. 3-4451
Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425
'4
i
ANDRES OLV,iT,
Advokaat-nbtar
Bigelow, Hendy, Shirer <& UiMdvi
?89 DonMiMs
Tel. Iö29^110
feodns 699-23S5
RÄAMÄTUPIDAJAB^
J©HN E. SOÕSAAi,
0«Ao
- Chsrtered Accountant
725 Don Mills Ed. Saite 40S
Don Mills, Ontarl®
483-6398, 429-4144
oa
sa
saa i^R/TID
IBB
LEO KANN,
DOCTOR OF CfflROPRACriC
212 Dinnick Cr.
fel. 489-9562
Teen igasuguseid
seest ja väljasta
tapeedid |aJ,Vinyi".
üle 20 a. kogemused.
eluaegni Inveislteering!
Snir valik iondcva
binnaalandasegai.
Ka rentimine.
Saadava) kõik mnnsika
{nstmmendid. REmen umuiiftiuiiiuuöiii 0
HOUSE OF M^SIC LTD.
553 Qneen St West
Toronto, tel S83-1966
Lugesin New Yorgis ilmuvat filatelistide margiajakirja
,3taini®'i" ja leidsin New Yorgis asuva mas^ smirfinna Har-meil
margioksjoni Imuiutusest vanema margipildi miUe oskj»^
ni alghinnaks oli 12.000 dollarit Selle oksjoni korraldas margi-lirma
H. R. Manner enne Jõulu ja see kestis 3 päeva. Seda ra^-^
ki aga ei leidunud Scott kataloogis, vist selleparast, et see oia
üks vähetuntud vigatrükk — selle vannös on märgitEd k r © ^
Margifimia H. R. Harmer on siis paiaivad kofckiiiepitud t i r^
üks anaaiüna suurimaid margi- muste lilaituses.
ärisid ja tema peaärid ^tivad
New Yorgis, Londonis ja Sydneys,
Austraalias. See firma ikaupleb
just liaruildaste ja Imliiste marki- „,, w i^
dPfra Ta avaJdab kõikfal alaldi «^^^^ide maikidega- ag^ r ^ d e
dega. Ta a;vaictaD isoikjai ajaieäi- hind pde seUe aja kest^ nime.
Eesti Vabariigi postmargid oai.
juba 59 ^ t a t vanad. Nende tl-raazhid
polnud suured, võrreldes
tedes ositu-müügi kuulutusi ja
peab aastas oana firmades mit­meid
oiksjoaisid,
Enne postmarkide ilmumist
saadeti Idrje raliaäise tasu e ^ .
Ka need vanad kirjad mailssävad
kallist hinda.
üSÄ-s ilmus esimene postmark
Laguun Vancouveri Stanley Park'is Briti Kolumbias. Stanley Park asub väga lahedal Kanada lää-neranniku
isuurimsi linna Canadiäji Government Travel Bureau foto
Cüzoo oma B O - I J S tuiiamde ela^
nikuga on Peruu arheoloogiline
peailimi, tõeline rahvuslik monu­ment,
olies olnud juba 14. ja 15.
sajandil inka impeeriumi kesik-punktiks.
S e i i i ^ a pakub Cuzco
küiastajaüe ainiäaadseiä vaate­pilte
}a karakter-joonl ühe rahva
dram^tilisest ja vaiksest u n i t^
disit: monumentaalsetele inka pa^
leedele rajasid vallutajad oma
maješt^tlikud ehitused ja järg­nevast
16./17. sajandist kujunes
hispaania Cuzco õitseaeg. Nii k i ­rikute
ja muuseumide arvukais
maalides kui lirma arhitektuuris
väljendub mi. Ouzco-tooor': his­paania
ja inka kultuuride süntees.
Inicade monumeiDtaai"
. M E REGINA
• ••II ;
ka tähtsamad usulised lituaalid.
õhfcuvidevikus Ciizco'sse jõudes
jätkus veel aega ja energiat soo­ritada
viimaseid suyenürnoste:
primitiivselt katmisit keraamikat,
kaelahelmeid ja ehtsaid albaca
kaupu. Kui poleks ess olnud järg-nevat
varahommikust reisi edasi
Quilo'sse. oleks vist küÜl tekkinud
rahakotti ülearuseid tühemikke!
Adios, Peru! Päikesemaa.
ühös säärases kuninglikule
alusmüürile püstitatud hoones
asub peruu tuntuima maalikunst­niku,
• Amilcar Salomon'i ateljee.
iSee ülisõbralik mees avaldas sii­rast
rõõmu kohates ootamatult
eestlasi, eriti üht eesti kolleegi —
prl. Ilse Raidll Kuulsime Salo-mon'i
näitustest Montrealis, Cal­garys
ja Vancouveris; reisist Jaa­panisse,
et maalida keisri port­reed
ja veel palju muud huvita­vat.
Parimate sõpradena jätsime
hüvasti, et veel samal pealelõu­nal
sõita Cuzco ümbruses asu-vaisse
kindlus-varemeisse nagu
Sacsahuaman, Kencoo, Puca-Pu-eam
jä Tambe Machay. Need in­kade
ehitatud monuimentaalsed
ksvjkindilused oma Oabürint-kaiku-de,
kivisse raiutud troonide ja
altaritega kõnelevad kõrge4ase-melisest
militaartehnikast ja an­dunud
päikesejumala kummarda­misest.
Kuid ei puudunud ka
inam-ohverdamise kambrid, ehita­tud
haruldase täpsusega vastavalt
tseremoonia nõuetele.
Tagasiteel püüdsime sõprust
luua iahkesilmaliste laamadega,
kes nüüd karjadena liiguvad var
remetevahelisil kõrgendikel —
alati hoolsate indiaanlas-karjaste
bamajad kõigi põhja-ameeriklik-kude
toocietegä. Ainsaks takistu­seks
nende omandamisele on
suhteliselt madalad ^palgad.
õhtuleht E l Tiempo t)õi esilehel
teate kergest maaväringuföukest
Bogota's, Kodumbias, kuhu pidi­me
alustama lendu järgnevail
hommikul. Võibolla ei lugenud
reisikaaslased seda „uudist". Ot­sustasin
vaikida. Palju huvitavam
oli 'kuulata grupiliikmete muljeid,
kes sooritasid lühisõidu Quito'@t
ekvaatori joonele. Nad saabu­sid
diplomeerituina (!); tore pa-ber,
mida omandab iga säärane
järgne- j külastaja. Nii jätsime 'maa, kus
Mõnus pgj^^^ on sõbralik ja abivaümis
65 F oli teretulnud peale jahe^ Lõ^^g^^aatamata oma pide-dat
mägimatka Andides. Teed len- ^^^^ rahulolematusele polütilise
nuväljalt hotöli^ a^^^ noor gud o m r r a ja sotsiaalsete olude
^ g^j^ j ^ ^ ^ j^^jj gjgg,pj^|j,2ee-
^Andide guveel"
9uif@
Ekuadori pealinn Quito
dide juiveel" — oli meie
vaks leiuretke sihiks.
„An-saatel.
Eduarde ülevaate iinnast, rõhu­tades
selle omapärast rahvuslik­ku
koosseisu: 49% indiaanlasi,
10% valgeid, ülejäänud segune­nud
mestizod. Oli tõesti silmator­kav
indiaanlas-ipolitseide arvu­kus,
kes valgekinnastatult juhti­sid
Quite vilgast liiklust. Meeldi­va
mulje jätsid ka kojuruttavad
koolilapsed oma helevalgete vor-miriietega.
Ja rahva sõbralikkust
kogesime- kui . tegime väikseid
„avastusi" linnas omal käel (see
oli kerge, kuna hotell asus jällegi
tsentrumis).
Loomulikult hoolitses ametliku
osa eest Eduarde, tutvustades nü
vana kui ka uut Quito't oma his-paania
koloniaal- ja ülünoodšate
ehitustega. Ka siin väljendub ko­halik
omapäras skulptuuris ja
maalides (nn. „Quito-kool"), mis
rikkalikult deköreerivad linna 17.
ja 18. sajandi kirikuid. Siin on
koloniaal-arhitetetuuri musternäi­de,
San Francisco; San Augustin,
kus kirjutati alla Ekuadori ise­seisvusele
(1809); kauni fassaadi­ga
Sante Domingo ja kuuüsaim
kirik Lõuna-Ameerlkas, L a CJom-pania
de Jesus oma massiivsete
kuldaltaiite ja sisedekoratsioo­nidega.
Sõbralik rahvas
mid, müega ei häirita majandus­likult
tulutoovaid turiste.
Jumala loadusetem-
(B) Ada Otema „must-v®lge*' jä
skulptuuride näjtus Eesti Kultuu­ri
Koondise korraldusel tpinius
Stoikholmi Eesti f^jas. Avamine
peeti laupäeval, 16. aprillil, kus.
juures avajaiks oli kunstnik Otto
Paju. Väljapanekute hulgas oli
tushilaveeringuid,' graafikat ja
skulptuure. Näitus kestis 24. ap­rillini.
;
iEiSimese reisiMpühapäeva veet­sime
ühes kahtlemata kaunimas
Jumala loodusetemplis: Machu-
Picchü's. Pisut madalamal kui
Cuzco (2.380 m. ü. m.), avastati
see inkade tsitadeM aHes käesole­va
sajandi algul. Mugavalt bussis
istudes „ironisime" piki kitsaid
mägiteid ligi 350 meetrit iülespoo-le
Umbamba jõe kuru-orust. Ja
siis järsku võtmsalit haarav vaa­de
ebatavalises ilus: kõrgete mäe­tippude
vahel laiuv yaremetelinn.
Templid veekoškedega (milliste
all pesaniine sümboliseeris vaim­set
puhastust), kindlused, paleed,
tööliselamud ja .põllutermssidl.
Mis Olli Maohu-Picchu? Linn? Pü­hapaik?
Ülikool? Poleemika jät­kub.
Tõenäolisena tundub teoo­ria
kindlus-Iiimast ja kuninga
soosik-asupaigast, kus toimusid
Moodsa Quito universaalsust
esitab HCJB ( Heralding Ohrist
Jesus' Blessing) raadiojaam 29-a
kõrge torniga. Siit väljuvad mis-jonisaated
katavad 80% maake­rast.
Annetused selleks tööks on
alati teretulnud.
Et aga truuks jääda Lõuna-
Ameerika kontrastide •mentalitee­dile,
leidsime end varsti peale
raadiojaama külastamist väga
erinevas miljöös: / indiaanlaste
tekstiBl4urul, kõrgel mõenõlvakul
(El Panecillo), -kust avaneb võrra­tu
vaade linnale. Oleks ülearune
loetleda neid kirevavärvüisi
ponchosid ja linikuid, mis leidsid
tee meie kottidesse!! Kunstiar-mastajale
pakuvad ootamatuid
leide vanalinna antikvaariaadid ja
vahel isegi kahtlase välimusega
võlvialustesse ipeidetud pisinpoed.
Kuid ei piuudu ka moodsad kau-päevad
Bogotas
Kolumbia-ipäevad kujunesid üle
ootuste meeldejäävaks, alates
hetkest kui elava ja nõtke giidi
Marta saatel nooblisse Tequenda-ma
hotölli saabusime. Meid pae­lus
panoraam avaraist aknaist:
Bogota, mis asetseb kerge-kala-kulis9l
tasandikul mägede Guada-lupe
ja Monserrate jalal. Mõle-misse
mäetippu on püstitatud
žmponeeriv kirik, mis säravalt
hindavad üle linna. Piki mägede
jalamuid ronivad erinevais ^tüli­des
moodsad korterimajad, šagedi
poclpeidetud õitakobaratega.
Kinefmatograafiliselt järgnevad
pildid Bogoto vaatamisväärsus­test.
Sõidame muuseumi — Mu-seo
Colonial — mis on heaks näi­teks
Kolumbia köloniaalarhitek-tuurist
Šün tutvustab Marta oma
kodumaa käsitöid, rahvuslikku
üliriietruana't (alati kaiinivärvi-liselt
kootud), ja huvitavaid Ko­lumbia
eaamustiile, kus puudub
tübade-vaheüne ühendus ja kõik
uksed avanevad maja ümbritse­vale
verandale. :
Möödume, linna peaväljakust —
Plaza Mayor de Bolivar — kus
deklareeriti 19. sajandil Kolumbia
iseseisvus, et jõuda kuulsasse
Chibcha kuUamüuseumi. üle
Need olid algul lõigatud ja 'kand­sid
USA tähtsamate riigitegelas-te
näopilte. Esimeseks postiüle-maks
oli Benjam.in Pranklin ja te^
ma näopilti kandis esimene 5-cen^
dlne mark. AUes mark nr. 2 kan­dis
USA riigipresidendi kindral
George Washingtoni püti. Hiljem
hakkasid ilmuma perforeeritud
margid. y
Filatelistide ajaleht „Linns
Stamps News" oma viimases 28.
veebr, ilmunud numbris avaldab
Hamierl oksjonil müüdud kalli­mate
markide pildid markide alg-nnaga.
Ja siin vaata ja imesta!
Mark hr. 1 — pädil. on kaheksa
5-cendilist marid ja nende alg­hind
on $24.000. Nr. 2 — väga
määrdtmud templiga $2.700. Nf.
6 — puhas 4-blckk $20.000. Nr;
6 — üksik 16.250, Nr. 13 puhas,
lõigatud $5750. Kõige kallim oli
nimekirjas nr. 21 ja 22 ^ ühek-^
sa puhast perfoz^ritud marki
165.000. Nimekirjas on veat hulk
kaleid marke aga nüüd on näide
toodud — mis maksavad need pi­sikesed"
pildikesed! Nad on seis­nud
1847. aastast saadik kusagil
panipaikades.
Praegusel ajastuil, kus rahvaid
ja riike ähvardab inflatsioon, on
esimesena tõusnud ipo-stmarkide
hinnad. Filateelia ajakirjandusest'
kuulete teiste hulgas Itaaliast, ©t
seal ostetaks© ölcsjoneilfc ja mar-giäddest
kõik vähegi vääirfcuslikud
margid. Margid on väärtuslik va­luuta,
mida igal juhul on võima­lus
taiskus kaasas kanda ja mis
muutub aegade lahenedes jMe
vääji;useks.
Nii oli see &a möödunud Har-meri
oksjonil, kus p e ^ kõik
oskjonil olevad margid said
uue omanikiE enampakkmnise
järele.
Paljud jõukamad isikud saada­vad
cksjonile oma vclimkud, kes
tamisväärselt tõusnud, l^õudmi-he
eesti markide jäMe oli ^ i b e
ja pärast vabariigi tiime kaetust
on meie (margid unustuse iholma
vajunud. 13. märtsil peötud E ^ i
Filatelistide Seltsi aastakoosole­kul
oli tegevuskavas esimehe R,
Hämara poolt märgitud: asuda
W. Eichentali ,,Eešti spetsiaal-katalopgi"
parandet ja; täiendet
väljaande ettevalmistustöödele ja
parandada Eesti cea suurkataioo-gitfes.
Eesti spetsiaalkataloogi
väljaandja elab Rootsis ja ön 'ligi
85. aastane ning pde haiglase
tervise tõttu võimeline oma tege­vust
jätoma.
A E . PENSA
Lühiuudiseid
kodumaalt
Kalevala Selts Helsingis väliš
oma aastakoosolekul /üheks väJiS:
liiknÄs Eestis asuva Fr. R.
Kreutzwaldi nim. Kirjandus­muuseumi
rahvaluuleosakonna
rahvpnuusikasefctori juhataja fi-;
loloogiakandidaat Ingrid Rüütli.
TaHlnnaKonservatöoriuani üli­õpilased
annavad Ludvig van
Beethoveni teostest tema 150.
siwma-aastapäeva tähistamiseks
kuus erineva kavaga avalikku
kontserti.
Tallinna Klaverivabiikush
ti valmistama uusi fexD^tseirtkflave-reid
„Estonia 5". Spetsialistide
arvates on neil hea heli ja ihitmeä
eelised eelkäijatega võrreldes.
Nendel klaveritel on uius klahvi-mehhanlsm^
mida täiendab ette­võtte
vaneminssner-konstriic^
Elmar Venderi jooniste järgi teh­tud
ebatavaline pedaalimehha-nism:
.tavalise kahe pedaali ase­mel
on iklaverü „Estonia 5" kplm
pedaali. Just lisapedaal lubab
pianistä summutit kasutades^^
kendada laiemat heligainijmat.
Klaver on itraditsioonüiselt kas
must või -valge. Heliulatus CHI 7^4
oktaavi. Samuti pianiinosid toot­va
ettev<õtte toodangust on~ kol­mandikul
riiklik kvaiiteedimäjik;
I. kuld ja omeraldeseme anna­vad
ülevaate Kolumbia -erineva­test
indiaani-tslvilisatsioonidest
enne Kristust kimi tänapäevani.
Silmad ^tunduvad päris p^mestu-nud
muuseumist väljudes, ja on
meeldivaiks vahepalaks jalutada
Bolivari •— selle vapra Lõuiia-
Ameerjka vabadusvõitleja-resi-dentsi
romantilises lilleaias...
See prelüüdiks nostalgilisele het­kele
Teatro Colan'is( mis mõjub
peagu pariisilkuna). 'kus .töötas ja
dirigeeris meie tuntud Olav
Roots. Suurmeister puhkab aga
ühel Bogota kalmistul, kuhu mae­takse
kõik Kolumbia tunnustatud
isiksused.
toidud
!-vorsti- |a
suitsutussaadiisl niüg delifcatess®
21---S15 Medulla Ave. ToroHto 18, OBt.
Laod: Toronto, Montreal
^ ÄRI: Toronto, Montreal, Ottawa, KitcheoM-, Waterioo,
Birliigton, Hamilton, St. CätharineSj ÄEssissauga,