Vaba eestlane , April 28, 1977

              EESTLANF' M
vabade ees^fcisfe häähkandla
Neljapäeval, 28. apriim 1977 — TÄiirsdayi April 28, 1977
JOHANNESBURG — Lõuna-
Aafrikas on aastast 1049 maiks-inas
seaduse, mis üjoölab mustade j Eesti' asus kiinesti kindlustuste
ja ^^gete v^elised abidlud. fea- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
dus ei näe ette selie eest karistust-,
kuid jätab need abidudeb^^
likeks. Kuid selle kõrval csi veol'
täiöndav seadus, mis käsitleb mo­raalitust,
imis toob karistust paa­ridele,
kes seaduseyastasellit abi­elluvad
või kel on omavaliea ar-mastusšuiie.
Seaduses on ika üks
pimkt, mis näeb ette lubamata!
suhte katsedki kui neid võidakse
tunnistada. Karistused on ralia-trahyist
kuni seitsme aasta van­gistuseni.
Mõlemaile asjaosalisele
võKiakse määrata lia i^ristuseks
keppidega peiksmist, — ja just
seda viimast on seni sageli kasu-distest
patareidest Naiamaffelt,
Hiiu- ja Saaremaailt ning mujalit,
kus tsaarivalitsus oli alustanud
kindliistuste ehitamisega. Esime­ne
proovilaskmine 12-toUistest
suurtükkidest toimus maikuus
1919. 1920. aastaks lõpetati /teiste­gi
patareide kordaseadmine.
Vastu Naissaart asus patarei
nr. 3, relvastatud nelja (Eesti
aja lõpul siisM äisiuit kolme)
Vickers-suurtükiga
12-itollisest patareist ida suunas,
tatud. Nüüd on üks must foto- mis nüüd kandis patarei nr. 1 ni^
modell ja valge mees ^katsunud m®*^^ 2,kus õline
seda Lõuna-Aafrika rassiseadust Ü 6^toIlist (152 mm) Canef-suur-rriurda,
kavatsedes abielluda, tükki. 'Kui ehitused olid lõpule
Neid juba süüdistatakse „ebamG- viidud kuulutati kogu saar emisi-raailseteo
katse eest''ja said va- kuile suiet^^^^^
baks ainult 1700-dolilarilise kauts- 1934. a. moderniseeriti Aegna
joni vastu, kusjuures kumbki patareisid. Teatavad tehnilised
peab kord päevas käima end po- täiustused võimaldasid suuren-litseis
näitamss. . | ^^^^ 6-itolliste kahurite laske&au-gTUSt
18~204t kilomeetrilt 284e
HELSINGI — Soome ieomuüinl kilomeetrile ja 12-tollistel 28-It
Finnair vähendab suitsetamist km ikuni 40. kilomeetrini. SeÜe-oma
leimufeeis. Kodumaa leimu- juures 12-tollise kahuti mürsk
liinidöl a l a 40 minuti sõiduajaga kaalus 1100 kg, laengu kaal oli
on aprillikuust ^ alates suitsetami- aga laskekaugusest varieeruv,
ne täiesti keelatud. Muudea kodu- Samal ajal muudeti Rannapatarei
maa liinidel ja iähedastemial nr. 1 absoluutselt gaasikindlaks
yäüsmaa liinidel on suitsetamise ruumide siserõhu tõstmise teel
jadks varutud erikoimd ja nende Ja tihendite abil. Täiustaiti ja kii-osa
sui^rendataikse. Reisijaile on rendati tulistamisprotsessi raken-uued
ikorraldused tehtud fte^a- dades selteiks ballistika viimaseid
vaks kuulutustega ja suitseta- saavutusi. Tavalistel õppelaksmis-mist
keetete sümbolitega. |tel ei kasutatud 12ntolUseid kuna
iga lask maksis väga palju (räägi-
NBW YQRK — New Yorgi M - j t i , et 1 miljon senti). Sel puhul
na ajafloo pirofesšor Roxanne Wit- paufcusid soomustomide katusele
I&9, Ikes on vestelnud Mao lesega I monteeritud sünkroniseeritud pi-väidab,
et Mao Tse-ttung ja te f sisuurtükid.
Peagi tuli eestlastel saar terve­nisti
venelastele loovutada ja
merekindluste eesti meeskon­nad
likvideeriti -Tallinnas paa-ri-
kolme kuu jooksul.
Peagi oli venelasd alustanud
saare kaitsevõime tugevdamisega.
Rajati uus betoonpositsioon õhu-kaitšepatareile
jia muud. sojas
aga andis Aegna oma esimese ja
viimase lahingu kui 28. augustil
1^1 22. /territoriaaliaskekorpuse-le
anti käsk Tallinna maha jätta.
Päev hilijem lasksid Aegna saare
patareide meeskonnad õhku raa-napatareid
ja saar langes saks­laste
kätte..
Hilisemad lahingud enam saart
ei puudutanud. Hiljem allutati
saar Harju raljoonile kuhu Taiin-na
asutused ja fetteVõtted hakka­sid
omale puhkekodusid rajama.
1975. a. oli seal ligikaudu 700
kohta koos .püsivtelikidega. Lühi­ajalisi
ikülastajaid aga olevat roh­kem
kuna saar asub Tallirniast
ainüilit 14 :km kaugusel.
Kuidas näeb välja praegune
Aegna,. siis oftseteed sadamast
kasarmuteni, viib Kaarli puiestee.
Endist ristikujulist kasarmut ka­sutatakse
praegu sööklaks. Selle
ümbru'ses on tohutusuuri betoon-
„Jeruusalemina Hmi"^
Mk labürintlik kiviring mida
tuntakse veel Skandinaavias.
Külast pole palju säüinu4. Seal
on alles üksik vana õunapuu, mõ­ni
kaevulkoht. Ales on aga Aeg­na
suured kivimiüralkad, millest
suurim on 11,5 x 11^ x 3,8 m.
Seda on omal ajail 'kasutatud j €^
nitule tegemise kohana, miUest
•on saanud Ika nimeks Tulekivi.
Kokku on seal 23 suurt kivi, mis
võetud looduskaitse alla. Alles OTS
aga jäänused küla surnuaiast, va­rem
kaHmistut ümbritsenud kivi­müür
on veel kohati märgatav.
Eesti aijal käidi seal kord suveJ
surnuaia jumalateenistusi pida­mas.
Terve rida m'ajasid on aga ka­dunud,
jättes järgi mõne metsis­tunud
'VÜjapuu või lagedama
maalapi. Talllinna poolsel kõrgel
kaldal tehti vanasti (veel 1940, a.
jaaniööl, kui tulede tegemine oli
ametlikult keelatud) jaanituld.
See osa oli kunagi ka tööstusli­ku
tegevusega seotud, seal põle­tati
X I X sajandil telliseid Ja all
raunas ehitati laevu.
31. jaan. 1975 eraldati saar jälle
Harju rajoonist ja aniti üle Tal­linna
linnale, viimasel on kavas
lalimakaiä endisest õhitud 1. pa-j saarest teha puhkesaar. Kui seal
tareist. . , valitses seni kindla suunata tege-
• vus, siis nüüd tahetaJkse seda fcar
abikaas Ghiang Ching teenisid nü
palju raha, et ei teadnud, mida
sellega itegema halkata. Mao lesk |
oli tahtnud 'taie aada 24 .teost
liiina dünastiate aijaloost. Ohiang |
on üehiud, et Mao teenis nii pal­ju
honorari, et ei teadnud kuhu]
Aastate jooksul on luitelMv täit­nud
varemete vahelisecl kaitse-ehituste
osad.
Varemeis on säilinud kolme soo-mustomi
alused ja kahe soomuš-tomi
vaihel väike juhtpunfctikup-tusse.
Samal ajal püstitati Eerik-neemele
betoonist vaatlustorsi,
mis täitis ühtlasi ka tsentraalse
tulejuhtinüspunkti ülesaffldeid
Saare idaküljele seati üles õhu-kaitsepatarei
(nr. 10) ja lähedas­is
investeerida ja otsustas süslse paigutati õhükaitsekuulipüdu-osta
need eriti haruldased ja kai- jad. Kräsuli saare vastu rajati
lid teosed. Prof. Witke ütles, et positsioonid dessanditõrjepata-
Mao abikaasa oli kutsunud teda reile, mile 76^mm (S-toJlised)
Hiinasse ridiS;^stat tagasi, kus ta suurtiikid olid paigutatud ratas-andis
teadlasele nädala kestvuse- lafettidele. 1939. a. sügisöl, pärast
ga vestluse. Hiina ametivõimud Popla allveelaeva „Orzeli" põge-ei
lubanud aga neid märkmeid nemist kolisid meeskonnad ka-maait
väija vüa ja nüüd Witike sarmuist patareidesse. Osalt ka
arvab, et Võibolla neid vestlusi põhjusel, et kordusõppusilaste.
teutatafcse praegu Mao lese vas- tõttu olid kasarmuruumid jäänud
tu käivas lõhutiistöös. Prof. Wit- kitsaiks.
iõ9 ütles Ameerika televisiooni- 1940. a. juuni hommikul „vällu.
saat^, et Hiina v^itsus on luba. tasid" ( n a ^ oli hiljem võimialik
nud talle maksta selle eest, et ta lugeda punalaevastiku ajalehest
ei koostaiks raamatut nende vest- „Krassnaja Flota") venelased
luste p ^ a l . Pi-of. Witke raamat saare. Esialgul sadamasilla ja
„Sõber Ohiang Ohing." on nüüd kitsa raimariba, hiljem aga kogu
siiski valmis ja jõudnud müügile. | saare tjättes siiski viisakalt kõik
, sõjalised objektid eestlaste käsu-
NEW Y O I ^ - Ameerika
neegrisoost kirjanik Alex Haley
sai Pulitzser eriauhinna oma suu­re
populaarsuse võitnud raamatu
^ t „Roots" (Juured). Haley sai
onm auhinnast teada kui ta Aaf­rikast
saabük Kennedy lennuväl­jale.
Ta oli Aairikas külastanud
Juffure küla Gpmbias, kus ta sai
andmeid oma suguseltsi kuulunud
Künta Kintest, (kes, orjastati ja
toodi Ameerikasse 1767. Talle an­ti
Juffure külas pidulik vastu­võtt,
kus kuhi 100 inimest; neist
kuni 30 lüget Kinte iperekoimast
teda tervitasid.
HELSINGI — Kaua aega la­hendamisel
ohiud küsimus väli-suurtükkide
muuseumile koha
leidmisest m nüüd lahendatud.
See mi;Luseum asetatakse Soome
suurimasse suurtülaväe pürkon-da
Nünisalosse. See on ainulaad­ne
Põhjaimaad^s, Niinisalo koo-
Ifö on muuseumil põrandapinda
iile lÖOO ruutmieeitri, välispidine
m a a ^ aga neli heiktaari. Muu­seumi
siseruumidesse paigutatak-
^ erilžsi Soome ise^isvuse ja
kahurväeesemeid. Kasutamisel
oJi ka Soome kahurväe arendaja
kindral V. P. Nenoaieni ruumide
sisustus. Muuseumil on praegu
55---^ suui^aikiki.
Kui varem ikasutati supelran­naks
1. patarei esist randa või kü­la
aill vastu Kärsullt olevat iüTa-randa,
'Siis müüd -on saare ilusai­maks
supelrannaks saare kirde-tipu
rannik, vaatega Prangli saa­rele.
iNüüd juhendatakse turiste üm­ber
saare käinia, mida sõduri päe­vil
pidi mõnigi karistuseks jooks­ma.
Alles on Kalavälja talu ja
SO^ütJonjlise küünlajõuga helgi-heitja
jäänused merevees.,Endine
ohvitseride kasiino, kus asus ka
komändatuüri staap, kaimab
nüüd „Mora" puhkekodu- nime.
Sellest edasi on rannapatarei nr.
3 varemed, kus on näha veel neli
laskeraoonakeldritega kahuri-alust
ja patarei tulejuhtühise-punkt.
Kolmanda jä esimese pata­rei
vahel ön otoiud õhukaitsesuur-tükid
ja nende läheduses patarei
nr. 1 helgiheitja blindaazh, kus oli
varjul 2,2 miljardi küünlalise
võimsusega helgiheitja (mille lee­gi
avamisega oli „Orzeli" põgene­misel
nii palju raskuštl et seda
tööle ei saadud). '
Üle esimese patarei minnes on
ees rannapatarei nr. 2 varemed
ja saare etnoloogiline haruldus
vakindlalit- teha, kusjuures tahe­taksi
säilitada saare iseloomulik­ku
omapära.
Lõpuks öeldakse, et broshüüri
koostamisel on kasutatud arvu­kaid
trükiseid ja lisaandmeid on
andnud teiste hulgas erukaptenid
N. Georgi ja R. Hiiesaar ja eru-alampoikovnik
E. A. Lemming.
Viimane oli Rannapatarei nr. 1
ohvitser, kes hiljem punaanhees
on karjääri teinud.
Aegna saar on üks killuke Eesti
pinda, kus kord tuhandete eesti
meeste tallad sealseid liivaluiteid
ja metsasalüsid tallasid. See ge­neratsioon
on juba/kõrgesse ikka
jõudnud, aga paariaastane elu-jänk
Aegnas on siiski veel silma­de
ees, kus mändide kohin ja me­rekohin
ühinesid.
TIIU LEEK
Möödunud laupäevast „The Toronto StarT* lugenud eestlased
leidsid iillatuseks/ et nädalalõpu TV ja meelelahutuse ajaSorja
ksian^ildilt vaatab neile loomulikes värvides vastu eestlanna Tiiu
Leek, kes on tuntud modellina,
liku seoria ühe tegelasena.
LILLEMAALIDEST
Toronto avalikkude raamatukogude FOREST HILLI OSAKONNAS
700 Eglinton Ave. W., 3.—30. maini, 1977.
Näitus avatuji: esmasp., teisip., neljap ja reedeti kl. 10—20.30,
ja kohnap. ning laupäeviti kl. 9—17.ÖÖ. ;
" ; SISSEPÄÄS MAKSUTA.
Kutseid ei saadeta. Teretulemast kõigile!
Õngitsejcite J3
jcihimeeste Sel{^si
Järgmise seltsi üritusena korral­datakse
kevadine laskevõistlus
laupäeval, 7. maü algusega kell
12.00 Läti Jahiklubi laskerajal
„Berzaine". Võistlus toimub 1977.
a. esiküti tiitlüe, rändkarikale ia
seltsi juhatuse poolt väljapandud
auhindadele.
Palutakse kõikide laskehuviliste
osavõttu. Vajaduse korral palume
helistada seltsi sekretär E. Saar'-
ele telef 425-9978.
Seltsi 1977. a. kevadine havipüügi
võistlus . kon-aldatakse laupäeval,
28. maü Simcoe järve Cooks Bayl.
Võistluseks koguneda kell 7.00
hommikul Milleri paadisadama
parkimise platsu. Võistlus toimub
rändkarikale ja seltsi juhatuse
poolt väljapandud auhindadele. Lä­hemat
informatsiooni võistluse
korra kohta antakse kogunemise
kohal.
.JUHATUS
EESTI MAJANDUSKI^ KANADAS
AASTA KORRAÜNE-KOOSOLEK
toimub kolmap, 4. mail kell 19.30 õhtul, Holiday Imi'i ruumes,
1250 Eglinton Ave. East, päevakorraga:
1) Koosoleku rakendamme.
2) 1976. a, tegevus ja kassa aruannete MnmitamiiiBe.
3) 1977. ä. liikmemaksu mäaramime.
4) 1977/a. eelarve Ja tegevuskava vastuvõtmine.
5) Valimised põhiMrja Järele,
6) Koosolekul tõstetud küsimused.
Vahenditult koosolekule järgneb ühine õhtusöök koos daamidega
samas lokalis. E. M. K. JUHATUS
Käesolev kuulutus kehtib kirjaliku kutsena.
Küsimus: ,.Missugused parteid
on esindatud nõukogude valimis­tel?"
Vasitus: ,>Kompartei ja Siber."
M Ü Ü A
KASEKÄSNA
Küsida Andy, tel.
Aadress: 34, 36th Sft. T o r o i ^,
Leheküljelise ülevaate on Tiiust
kirjutanud David McCäiughany ke­da
ta on kohanud Global Television
stuudios Don Mills'is, kus on pü^
hitsetud International Science see­ria
fümimise lõpetamist sel hoo­ajal.
Tiiu Leek on seda kaks korda
aädalas esitatavat kava sisse rää­kinud
koos Joseph Gampanellaga
ja nagu ta ise mainib, on sevlme
teaduslikel ja tehnilistel uuendus^
tel põhinev seeria mõeldud selleks,
et näidata kuivõrd uued avastused
ja leiutused võivad vaaatjaile olla
huvipakkuvad ilma kuiva tehnika­ta.-
26-aastane Tiiu Jutustab, et tea­duslikud
ained olid tal halva hin­dega
keskkoolis, aga olles tegev
selles seeria, on teadus teda en­nastki
hakanud lastšineerima.
Sel seerial oh olnud möödunud hoo­ajal
suur edu ja see on leidnud
rohkesti vaatajaid, kes on positiiv­selt
reageerinud. Seeria on müü­dud
ka tihele USA kompaniile ehl^
erineva nimetuse all.
Autor ütleb, et Tüu Leek'ile tuli
see töö just õigel ajal ta karjääri
jooksul. Tühi ruum modelliameti ja
näitlemise vahel tuli millegiga täi-a.
Tiiu tõusis modellina oma kut­se
tippu juba 'teismelisest välja-kasvamise
piiril.
Kuigi kõrgepalgaline koht on
toonud kaasa võimalusi pare­maks
eluks, leidis ta, et modelli
töö on ülimalt nurjaläinud elu­kutse
valik.
Ta asus näitlemisele. Ta esimene
filmiosa oli TV-filmis National
Fihn Board'ile ,;A Star is Lost"
(Täht on kadunud). Seda pole seni
veel Kanadas näidatud, aga'olles
Indias, võimaldus Tiiul osa sellest
näha ja ta oli õnnelik oma töötule­muste
üle.
Ta teine esinemine oli ülmis
Why Rock the Boat" (Miks kii­gutada
paati), kus ta mängis
Montreali reporteri osa 1940. aas­tail.
Filmile ei saanud osaks loode­tud
head vastuvõttu javTiiu ütleb
praegugi, et need arvustused tegid
talle vaki.^
Tiiu siirdus tagasi oma modelli
kutse juurde, kuld ta oli nüüd seUe
tööga veelgi vähem rahul kui enne
ja aasta tagasi ta tegi otsuse mo-dellikutsest
loobumiseks. Ta arvab,
et see oli ta parim otsus.
Artiklis öeldakse, et ta on
sündinud eesti vanemaist, et ta
kasvas üles Torontos ja õppis
Oakwood Collegiate'is.
Vaatamata oma heale välimusele
ja arukusele, on ta alati olnud arg-
TV^s esitatud teate-lik
ja ebakindel, kel on puudunud
eneseusaldus. Nüüd on ta otsusta­nud
jõuda edasi näitlemise alal ja
töötab praegu energiliselt vajalike
oskuste omandamiseks.
Möödunud sügisel mängis ta sUn
uues fihxiis, kus ta oli väljaspool
maaihnaruumist tulnud ihimpne,
kes tuli maale, et röövida tuntud
teadlast. Talle anti omapärane vä­limus.
Tiiu ütleb, et ta on alati
soovinud olla maailmaavastaja.
Majanduslikud tmgimused aga ei
lubanud OBC-1 seda fantaasiäprog-rammi
jätkata ja Tuule jäi üle
teine valik, et laulda HardHearted
Hannah osa Warwick hotellis.
VABA EESTLANE
. TOIMETUS: Jt ATALFITO
avatud ^maspäevast
reedeni k ^ 9-4-si.
Tel^aid: toimetus 364-7531
tates 364-m
Toimetajad bödus /
Karl Arro
Hannes Oja
768-2057
4Ö1-5316
Kuulutusi võetakse yastra:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp.homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kimi k(fl-map.
homm. keÜa ll-ni.
. :. KUULUTAMINE v^^^;^
.VABA EESTLASES / '
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste hinnad:
üks toll ühel veerul $3.--
esiküljel $3.5ö
tagaküljel _1..L__::_____ $3.25
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU; i-,
1. Vaba Eestlase taKtus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70,
Stn.C, Toronto 3, Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
Hehni Lüvahdi 251-6495
2. Mrs. Leida Madey
149 Bishop Ave.
WUlowdale, Ost.
223-00^
jiVaba Eestlases"
Tömmy Tcmsom fotost saÄ
tellida talitašest v o i M . : 428-
4558 ja 461-6916.