Vaba eestlane , December 15, 1977

              Nr. 93 VABA E E S T L M I E neljapäeval 15.
lopositsiooniparteld Ja
\son teinud oma kritt-
BnavõttudegajapiKka-fga
kahtlemata pay^
ida Royal Canadian
jolice'iIe, kes täidab
|öderaalpolltsd kuiti
ka julgeoleku^ j a po-tsei
ülesandeid. Kuid
kerimise kampaanial
(figaid positiivseid kül-uMP
ründamise tule-
I politseivõimud enda
mitud avalikult sele-led
olid need operat-lede
eest nad praegu
hata saavad,
peivõimüde paljastu-
L et Kanada igapäeva-
I taga toimuvad vaJ-operatsioonid,
liiille-iist
tavaline kanada
Iska undki näha, Pea-tegemist
olnud kom-teiste
pahempoolse-
|de, gnipeeringute ja
plaanide ja kavatšus-demOlvraatiikii
rü­üstamiseks
ning pa-ideoloogiatele
ees-
Imismiga tee rajaTmi-,
lilCMP paljastustest,
Irraldas läbiotsirüise^
nahempoolse pressi-pmides
sel põhjusel,
lid olid IhijunenucS
ble terroristidele
kus isegi arutati
nimesid, keda tu-
Ning RCMP ei tee
|t, et tä pidas mõiie
jsilmas Kanada sot-jeid
. NDP-d, kelle
liaijimenud pahem-
1. n^imeline aktivisti-
|iu kuulus trotskis-puhtaid
kommu-fdtsesid
parteis hs-
[ivat osa mängima
fDP kaudu Kanada
Htlusväljale. Selle
mainis möödimud
lud teleyisioönisaa-
^t RCIVIP on takis-
[eratsioonidega ;.ja
demolaraatlikkw
Idas. Teiste sõna-
^aljastas selle pa-lituse
tegevuse,
ita, Kanada siinset
lg Kanadas pool-i
yqi \feonimunist-rakendama.
peetakse vajali-
Ikäitseliste operat-nü
ägedalt ata-laks
RCMP mine-j
ja tegema veelgi
lastusi, küna pai
|it kogutuc^ and-ävakorrale
tooina-
;tte e! ole toodud
|id, niida kogus
5jon mõnede ka­ldaaluse
tegevuse
touzenko afääri.
Iste nimesid ei iar-fkuna
see võivat
lesi, keda komiš-iinitak
«e. Kuid
tatakse, et nende
mitteavaldamlne
fvuse varjamine
kem neid inime-
|:anada kodanikud
rivaenlaste Buig
biisteemi vastaste
)ödunud nädala
lud parlamendi-la
töölisparteiga
|irelt lüüa Äust-iminister
ja töö-fough
Whitlam,
li rahvastele ka-
|974. aastal Baltš
mmlsele N. Lil-,
t-tuse. Selle otsu-lami
järele või-leraalide
partei
osutus ka see-
Jstel võiduliaky
rahvastelt selle
|'.Vhitlam vcimu-lesti
tumiustuse
Sle.
oma köntro-lisega
näitab kui
võib muutuda
i l puuduvad s i -
fmised ning ani-fte
vabadusest,
5igusest ja rah-vahekordadest.
|rls 1968. aastal,
jarie] järgneb
(Järg. lk. 5)
1
I
8
I
k
m
M
•il
ll ii
m
11
11, |a 18.. dets, on;vaiveairsfc
STOKHOLM(EPL)~ Soome siseministeerinm^ organi­satsiooni
tegevuse. Nende vastu Ästatakse lahemai ajal kohtuprotsessi raekohtus.
:NEW YORK — New Yorgi Waill
Sreeti panaairid andsid Quebeci-le
möödunud lau^läevaa tõsise
hoiaituse. titfcsj Ghase panga juhti­vaid
tegelasi miainis, et Quebecil
on ašnulit süs võimaluisi vajaaiMcu.
de äunapiade saÄmisdcs fcu! Que­bec
lahku Kanadast. Ning ühe
suuramia ikindlüstussalts^^
ja väitis, et tttienddikide rahaasu­tused
ei iaena Queibecile raha, k u ­na
raha e i liigu nendesse kohta­desse
feus v^itseb i ebastabiilne
olitoTd ning tulevik ,on tume.
ühendriikide rahameeste reaiktst-siooni
kuitsus esüe Quebeci f i -
jmntsminišter^ Parizeau, kes mai-nis,
©t Quebec tahab ^eloleval ke­vadel
lasnata suiiremaid smrnna-
M New Yorgi rahaitumlt.
Tegevuse katkestamine on ajuti­ne.
Kohus otsustab, kas organisat­sioonid
jäävad suletuks või mitte.
Organisatsiooni süüdistatakse Soo­me
ja N. Liidu 1947 Pariisi rahu­lepingu
rikkumises. Selle lepingu
järgi on Soomes keelatud ,,fashist-likud
-organisatsiowiid", samuti
sõjalise väljaõppe andmine teistele
kui Soome sõjaväes teenivatele
isikutele.
Organisatsioonid on Turu Vaimu-teaduse
Selts, Isamaa jä vabadus,
Pegasos-Selts ning isamaahne
Rahvarinne. Koigi nende esime­heks
on ärimees Pefcka Siitoin
Naantalist.
TOITAGI M E IE
S58 Broadview Avfe.,
•'Toi-onto, .Oit :^ •
ESTO JVILTOMi FÜNB, LTD.
Aktsia hüid reedel, 9. dets. $5.72
. Walwyn^Stpdgeia, Gkjchran©
• • • • ' ' •• ' -'ä 1:' ' ^ • ,
145 Kmg St. W., Room
Toronto, Oht, M 5H 1J8.
Telefon päeval 364-1131
õhtul 925-6812 ^
Siitoin'i kodus teostati juba
mas läbiotsimine ja politsei kuu­las
üle tema ja ta läheina mehe
JwhamI LeSstos©.: •••
liitilist eM, on organiseeritud sõja- j ke^e, et nimetatud organisatsiooni­de
tegevust on jälgitud paar aas-
;tat. Viimaste kuude joobul on
nende tegevus muutunud niisugu­seks,
et siseministeerium pidi P a ­riisi-
rahulepingu alusel teatud
sammu astuma. Siseminister rõhu­tas,
.et /taolisi- jõude on Soomes
eriti vahe, kuid meie peame ole­ma
ikkagi valvel".
väe viisil mi relvastumise, sona-kuulelikkuse
kui ka jagudesse ja­gunemise
suhtes. Tegevuses on ka
kasutatud ameti- või Sõjaväevormi
taolist riietust ning auastmeid osu­tavaid
märke.
Sama organisatsiooni üks liige
saatis septembris postiga lõhke­laengu
kommunistliku noorteorga­nisatsiooni
„Soome demokraatlike
noorte" Vaasa jmikonnaorganisat-siooni
büroosse.
Augustis oM sama organisatsiooss
kavatsenud korraldada demonst­ratsiooni
Kotka linnas, kuid sise­ministeerium
keelas selle ära. ^
Siseministeerium tegi oma otsuse
pärast seda, kiu asja oU arutatud
ka valitsuses.
Nimetatud neljas' organisatsioo­nis
on lükmeid kokku mõniküm­mend.
Nad on esinenud tihti haak­risti
tunnustega nmg levitanud
rahvussotsialistliku sisuga kirjan­dust
ja lendlehti. Nende orgahisat-sioonide
poolehoid Soome poliitili­ses
elus on seega ligikaudu ole-
PoHtsei uurünüsed on
et nimetatud organisatsioonid on
Turus; ja mõningates teistes koh­tades
Soomes arendanud tegevust,
mis on vastuolus Pariisi rahulepin­guga.
Vähemalt Isamaaline Rah­varinne
on koi^raldanud oma liik­metele
väljaõpet relvade käsitami­ses,
mis on rahulepingus keelatud.
See organisatsioon, mille ees­märgiks
on piõjutada Soome po- lo (keskerakond) ütles ajakirjani-
Soome siseminister Eino Uusita-^
Soeme ja N. Lüdu Vahel 19. sep-tembnl
1944 sõlmitud vaherahu-lepingu
alusel, millest suiu- osa on
võetud sisse Pariisi 1947 rahule­pingusse/
suleti neli päeva pärast
vaherahulepingu sõhnimist Soo­mes
rohkem kui ' 400 „fashistli-kuks"
või rahvuslikuks tembelda­tud
organisatsiooni;
•Nende hulgas'olid kõik rahvias*
sotsialistlikud organisatsioonid
—^ ultraparempoolse erakonna
Isamaalise Rahvaliikumise kõik
organisatsioottid, kõik Akadeemi-
Hsed Karjala-Seltsid ning teiste
-hulgas ka Helsingi Eesfci M s .
samal aastal suleti kaitse
Liit, mis. samuti tembeldati vahe-linguga
vastuolus olevaks.
. E P L / ER
Eestlased Connecticutis ega mujal maailmas ei teagi, et sealses
osariigi^ töofcab juba kauemat aega uks andekas eesti päritoluga
Maissoost maalikunstnik. Tema avastamine tuli juhise tõttu
Mmstiarmastaja isiku poolt
Lugu juhtus järgmiselt. Ühel ta- 19^2. a. Õnnestus neü pääseda
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
^ "INSURÄI^CE'*:
1482 Bathuršt s l , 4 kord
fBathurst—St, Glair)
Telefon kontoris 65i7815 ja
653-7816
välisel raamatukogu külastamisel
Willimanticus Conn. tõmbasid ava­ra
lugemissaaU kunstinurgas väl­japandud
maalid tolle isiku tähele­panu
endale. Nende hulgas köitsid
teda eriliselt valged roosid, mis
vastasid tema kunstimaitsele. Lu­genud
pildi alt äärelt autori tuh­milt
märgitud kreekapärase nime,
Irene A. Giänopoulos, otsustas ta
selle maali omandada.
Paar päeva hiljem toiiaus
•kunstnikuga . koMumine- samas
•. Tuuinis;': .[ •
Ingliskeelse tervituse järele küsis
kunstnik: ,,Are you an Estoniah?'^
— „Yes, but how do yoii know it?"
saab ta vastuse. Selle peale vastab
kunstnik, selges eesti keeles: „Teie:
eestipärase nime järgi, sest ka mi­na
olen eestlane. Et ma teile võõ­rana
tundun, tuleb minu 'kreekapä-rasest
nimest, kuna olen abielus
Insurance
Ageney
2Z WESTMORE Dr.^ Süite im
Rexda?e, Ont, M9V 3Y7
'7454622'
Jutlemisel Irene
neiuna Adamov, avaldas oma
loost järgmist. Ta on apostliku õi­geusu
preestri tütar, sündinud Tar­tus,
kus isa pidas preestriämetit.
Ta mõlemad vanemad on eestla­sed.
1944. a. sügisel põgenes ta
koos vanematega Rootsi, 'kus alus­tas
õpinguid Stokholmi rootsi alg-
(Algus lk. 2)
Inglismaa .' ,;Lääne-Sak§ama^
sotsialistide eeslaijule njuig ei an-
Lia oma tunntistiist Eesti inkorpo­reerimisele.
Samasuguse dekla­ratsiooniga
tuli ta välja ka 1974.
aasta kevadel. Kuid hUjem samal
aastal^ andis Whitlam hom oku­patsioonile
j a Baiti riikide inkor­poreerimisele
oma tunlnustuse,
mainides 1914. aasta ^ 1. oktoobril
New Yorgis, et see tekitab asjatut
pinevust Austraalias ning võib­olla
ka Ühendriikides ja Kanadas
kui iiümesed taotlevad sellist
õhupeegeldust nagu seda op riik­lik
iseseisvust Eestile, Lätile ja
Leedide. ;
Jääb arusaamatuks, miks Whit­lam
muutis mõne aasta jooksul
oma seisukohti j a n i i k s Paulusest
sa! äkki Saulus. MiUiSed olid
need võtted, millega Moskvast
Whžtiami mojutati? Milliseid l u ­badusi
talle anti ja kuidas teda
• meelitati? Need küsimused jää­vad
vist vastamata, kimaajaiügii
m teinud Whitlami kohta oma
otsuse ning visaWd ta oma osa
läbimänginud poliitiloiite koli­kambrisse.
•
Mõne aasta pärast asusid h a i
elama Oslosse, kus noor Irene
Jätkas õpihgüid sealses alg- ja
keskkoolis.
USA-sse, kus tulevase kunstniku
koolitee jatkiis New Yorgi kesk­koolis.
Selle lõpetamise järele kas­vas
temas erilme huvi 'kunsti vas­tu.
Tegelikult oli see juba. alguse
saanud algkooli vanemais klassi­des
j mil ta harrastas pliiatsijoonis­tusi
ja tegeles vesivärvidega. iSrl-iise
tõuke ja ikutsumuse andis aga
talle New Yorgis kunstimuuseumi^
de ja kunstigalerüde külastamine,
mis võrratult ergutas ta kunstian­net
ning ta otsustas maalikunsti
^ p i m a hakata New Yorgi ülikoo­li
kuhstiosakonnas (Fine Art). Sel­le
lõpetamise järele 1958. a. asus
ta elama Gonn. Stafford Springs
väikelinna oma kunstiloomingu
viljelemisele, ühtlasi jätkab ta
praegu ka edasiõppimist kunsti­klassis
Roekportis, Mass.
Irene Giänopoulos kõneleb akt^
sendiyäbalt eesti keelt, mille ta
on õppmud oma vanemailt; kel­lega
ta kõneleb ikka eesti keeles.
Ka on tal eestikeelne sõnatagavara
küllaldane, vaatamata sqllele, et
täi on olnud vähe kolikupuuti|misi
eestlastega; Peale eesti Ja inglise
keele valdab ta enam-vähem ra­huldavalt
rootsi ja horra keelt. Te­ma
isa, ülempreester Adamov, tee­nib
juba aastaid Willtmanticu
apostliku õigeusu Holy Trinity ko­gudust.
Kunstrukul on nüüd "eriline soov
midagi pakkuda oma loomingu
alalt ka eestlastele.
' V E S
Sooritage oma jõuluostud varakult! Meie äris on igale so-bivat
kingiks soodsalt. SAADAVAL nii peoks kui äripäevaks
maitsvadl pagaritooted, singid, lõiked, suitsukalad, Juustud, hee-ringad
jm. R O O N E E M E LEIVAD,;
: T E L L I G E JÖULUSINGID J A SUITSUKALKUNID VAKAKÜLTr:
Saunakäpad Ja sauriatarbed
Ühendriikide humanitaaralade
toetusfondist on antud Lõuna-Il-linoisi
ülikoolile $60.495.00 pluss
$17.497.00 professor Straumanise
kaheaastasele projekte balti
draiama märkfuštega varustatud
bibliograafia koostamiseks. Se­da
loeme AABS uudislehe no­vembri'numbrist.
Samas teata­takse,;
et neil, kes oskavad vähe­malt
iihte baltimaade keelt (s. o.
,eestii läti või leedu) ja kes soovi­vad
edasi õppida (graduate
studies) Lõuna-Illinolsl ülikoolis,
VQjjrad saada assistendil koha
(§3.148 aastas) pluss õppemaü^-
susi; vabastamüie; Informatsioo-niiks
kirjutada: Dr. Alfreds Strau-manis,
Department of Theatre,
South Illinois University-Garbon-dale,
lL 6290L ^ > :
The Amerioan Couhcil of
Leamed Societies (ACLS) on vaE-mis
andma toetust 300—1.000 dol­larit
Ida-Eüroopa keelte õppimi­seks.
Seda võivad saada nii õpet­lased
kui ka need,'kes õpetlasteks
tahavad ^ saada (graduate stu-dents).:
Tähtaeg: 1. veebruar. Soo­viavalduse
vormi nõutamiseks
kirjutada:' Office df: Fellowship
and Grants,:: • ACLS, 345 E 4öth
Street, New York, N. Y . 10017.
Sama ÄABS uudisleht teatab
veel, et oktoobrikuus Torontos,
peetud ÄABSl ball Harboür
Castles jättis 1.200. dollarit (tege-likult
lähemale $1400) puhast, ka­su.
Samal nädalalõpul New Yor­gis
peetud akadeemiline ball oli
kiilil esinduslikum seetõttu^ et
Isitmatult esinenud (frakkides
jne.) eesti noored ,.graatsiliselt
ja täpselt" esitasid vanu akadee-milisi
tantse, kuid puhaskasu öU
(ainult) $100. ;
Professor Ivar Ivask on valitud
AABS'i järgmise aasta presiden­diks..
. .
2^ Manor Rd. E.i Toronto — TeL 489-0162
Avatud esma^. 10-5, teisip. ja kolinap, 9-6, neljap. ja reedel
9--«, laup. 9-4.
Intressid arvestatud veerandaasta viisi. Laenud on labtisedl.
Personaalläenud on laenuvõtja surma või Jäädava töövõimetuse
puhulkindlustatud $10 000.-ulatuses»
ÜHENDUSES ON JÕUD!
. Ka;nadas tehakse. erakordselt
suuri pingutusi, et vabastada N .
Liidu vandast tuntud dissidenti
Anatoli Shtsharanskit-, keda vene­lased
süüdisitavad spioneerimises
ühendriikide salaluureagentuiiri
C M kasuks. Torontos York iili-kooiis
korraldasid.: Shtsharanski
küsimuse tulipunkiti ^ tõstmiseks
10 .liüõpiiast 11 ipäeva kestnud
näljastreigi hing Kanada mitme-kiiltuurilisuse
:minister ; . N o rm
Cafik kinnitas; et Kanada föde-
^raaivalitsus esitab N. Liidu Presi­dendile
Brezhnevile soovi Shtsha-rsnaski
vabastamiseks ning 'tema
Kanadasse saatmiseks. Shtsha-ranski
on rahvuselt Juut ning te­ma
huvides on Kanadas tõhusat
tööd teinud siinsed juudid ja juu­disoost
üliõpilased.
Detsembri esimesel nädalal ilmus Salme Ekbaumi koostatud Ja
toimetatud raamat „tJhistegevus ön päike". Pildil kirjanik S. E k -
baum koos raaniatia kmjimdaja Vello Hübellga raamatute miiü-.
juures.'./'^ ]/ ••,
• Foto: Vaba Eestlanfe".
Kanajflas: Väljaspool Kanadat:
$16.-
K I R I P O S T I G A
USA-8:
$25J@
$53w
$27.50
15.
LENNUPOSTIGA iUemere-maadesse:
Aastas $62.—, poolaastas $31.50, veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 centi. üksiknumbri hind 35 ceatl.
. Kanada aadressidele palume märkida- .^OSTAL CODE
v; . • USA aadressidele „SIP CODE"' . .
Pangatshekk või p(töti rahakaart kirjutada
iPVe© EstoniaB Publlshers nimele.
s
Palun mulle saata VÄBÄ E E S T L A N E aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kuipostiga alates
V - - - - - - - - 197 _::Telli]inise katteks Usan^ siinjuures
rahas / tshekiga/
Nimi