Vaba eestlane , July 7, 1981

              Nr. 50
lentaarid
jn möödunud ajast
lii koosolek (28i g^m
ESTO '84 küsimiss
lubati koheselt tööle
I aasta on kuliinud ju-
^aa leidmisega seotud
jloii as! oli Austraalia
|s arutlemiseks ja ot-jei
teinud keegi aja
Mv kuna aega oli küI-kkuvõtteitf
eelmise lõ-
Kui see käesoleva aas-
JYancouveri eestlastele
ja plaanide tegemi-
Imitmed, et asjaga on
Nüüd kui küsimus on
|iiks otsustatud, on jal-iseks
aega, sest pole
jegi seda enam omale
|ise tegema hakkaks»
pärast tullakse jälle
kokku ja leitakse, et
pikkade sammudega
Iskustelt nõuti suutlik-,
jkuigi need oma senise
ön seda küllaldaselt
leil Torontos on suat-
[esestmõistetav ja see
tegevuse alustamiseks
juhkeaegaj pealegi oia
ba kogemusi.
[i eestlaskonna vastrase
siin märgata närvit-
[lö nü kauaks anti ae-
|iseks kuna tahfetakse
Nüüdne kasutamata
pd ainult teadmise, et
jronto eestlaste käes,
võit kuhu poole tuli
fst püiida. Aga pärast
psakut tõuseb küsimus,
ainult selle ,,voidu"
või taheti tõeliselt
et neid suurpäevi eel-laiks
teha. Järgmiste
li on minna vee! 3^
ju pikk aeg.
•
just neljapäevase
fevali '81. Noorteorga-hi
korraldaja, noored
3asaelajad, kava täit-jtsejad,
mida ka vane-õhtust-
õhtusse. Noo­lud
omale suure üles-
|sid selle suurepäraselt.
sai kokku ja nagu
(allinn '81 kandidaati-
.säilitati selliselt eesti
kõik on hea. ,
oma kava vaadates,
5htusse oli samane, et
nägema ka J teised
[ine sündmuste nädal
laiuse võõrastele tut-bultuurlga
ja rahvaga,
lagi karavanipidustusel
^ani grupi organiseeri-
|ntide« poolt (eriti Ri-organiseerijad)
kriti-
I ka eestlased „majan°
ijustel sellest eemale.
|tlased ja teised Kara-kritiseerijad
kõik jäl=
[Ijonidega Karavanilin-
I. Eestlased on jäänud
jašpoole Toronto etni-
Teldb küsimus kui°
on siinses mitmekul-ihiskonnavormis,
..kus V
end ise tutvustama, et
jises temast teadlik ol°
lii ka tänavu edukas ja
fiheksa päeva jooksul
Ijoni, kes elasid kaasa
iipide kultuurilist ise-vpstavaile
sündmusile,
tel aastatel, nii on ka
probleeme Karavan!
^)rganisatsiooni ja pa-tel
majandamise poo­lõed
Karavan! tegelast
korraldava organisat-
|oU üksikpaviljonl üle
luret. Mõned paviljõ»
emamaadega on pavil°
id oma äride ja ette-imiseks,
eriti lennuKI"
?erimiseks.
iline külg ei jäänud
Need on nii orvalt
[geyusse põimitud, et
(e kontrollida. Näiteks
ikov paviljonis oli
kus näidati Solidaar-
Isi juuri fotodega ven­ist
ja lech Walesast.
Bratislavas oli vihjatud
Issetungile 1968. Mui-id
need mõnda külas-lelepanekute
kõrval ois
[es Tallinn paviljoni
(äratamine, teades et
;st on jäänud ainsaks
(Järg lk. 3)
VABA EESTLANE teisipäeval, 7. juulil 1981 ^ Tuesday, M y 7, 1931 - Lk. 3
1
•«f 1
VALVEARST
MÄpALALÕPUL
ir. ja 12. juuli!
dr. A. Tari, tel. 922-3824
18. ja 19. juulil
dr. R. Pahapill, tel. 921-7777
•'Bsurance
Agency
KBNPLUSTUSiD
23 WEI^fMORE Dr.,'suite 2«9
Resdale,-Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622 .
iestlased tänasid
Rootsi kuningat
TELEGRAMM 14. Ö. 81 TEMA
MAJESTEET KUNINGALE:
Seoses Balti riikidest esimese
massküUditamise 40. aaptapäevaga
on küüditatuta omaksed ja teised
kogunenud leina jumalateenistusele
Jakobi kirikusse stop üle 10 prot­sendi
eestlastest lätlastest ja lee-dulastest
küüditati vägivaldselt Si­berisse
Stalini ajal stop Saadame
tervitusi meie maa Kuningale tä­nades
selle eest et balti pagulased
on leidpud endale varjupaiga Root­sis
stop Meie täname Kõigevägeva­mat
;§elle eest. ,
E. KREPP
Eesti Rahvusfondi esimees
Sipbmeeritud eesfi
hobuserautaja
Mati Järve on kutselt kooliõpe­taja
keskkoolis New Jerseys. Selle
kõrval on Mati huvialaks olnud
hobused ja eriti bobüserai^tamine.
SelleL alalon ta lõpetanud Arizo­nas
hobuserautamisekooli ja saa­nud
hobuserautaja kutse. Ta
oleks võinud ^aada hobuserautaja >
koba hipodroomile võidusõiduho-buste
eest hpolitsejaks, • kuid Mati
on jäänud truuks õpetaja kutsele.
Maikuu lõpul oli Bridgetoni aja­lehes
suur pilt Matist hobuserau­tamisel
ja sellele järgneval püha­päeval
demonstreeris tä Cumber-land
Gounty Historical Society
kutsel hobuserautamist ajaloolises
Greenwichis.i Viimane asub küm­mekond
miili Bridgetonist lõunas­se
Cohancey jõe kaldal.
Küsimusele, kui palju maksab
rautamine, vastas Mati, et tavaline
hind on $30 hobuse kohta, kuid
võidusõiduhobuste rautamine on
kallim. Hinba sisse J<uuluvad ka
rauad.
Matil on olemas kogu vajalik
sisseseade — sepikod^ — alasi-mitmesuguste
tangide ja haamrite­ga,
tulepesa koos lõõtsaga, noad
kabjaiõikamiseksj terve hulk mit­mesuguse
suurusega hobuseraudu,
naelu jne,
! (VES)
kes koosneb maailmast
Ontario Icultuuri- ja meelelahutys°
ministeeriyml yyest filmist
Esmaspäeval, 29. Juunil demonstreeriti Toronto ajakirjandusele ja
mitmekultuuriliisel alal tegutsevaile isikuUeOISE ruumides esietenduse­na
fihni mitmekultuurist Ontarios. Kultuuri-ja meelelahutusUade minis­ter
Eeuben C. Bäetzl kutsel võttis sündmusest osa üle paarisaja kut-
Pühapäeval, 7. Juunil õnnistati Montreali Eesti Ev. Lut. usu Jaani kogiduses neli leeriioort. Pildil vasa­kult:
Epp Elizabeth Luik, Linda Ole, õp. E. Laaneots; Tiina Ann õira, Limda Kannelmäe.
^ Foto; M. Sultson
Möödunud esmaspäeva õhtul toimus viimane EestiAbistamiskoniitee puhkek(>disse „Ehataresse" regist-jreerinute
intervjueerimine, mis on vajalik, et puhkekodu personalil oleksid kõik võimalikud andmed oma
tulevaste hoolealuste kohta. Neli päeva kestnud küsitlemisel täideti vastavad planketid, kus täitjaiks olid
dr. J. Roos, puhkeMni peaõde pr. Tamm ja pr. Ro®s tervishoidlikul alal, kuna lisaandmeid küsitles EÄK
liige H. Kivi.
kodudes hoida, tuues neile paar osa neist kuuluvad „nooremaisse
korda nädalas toitu, andes toe- aastakäikudesse", siis vaevalt on;
tust kinnisvaramaksude tasumiv lähemal ajal kohta vabanemas QQ.
seks, saates abilisi murukorras-tejarjekorrasohjaile.^^^^^^^^
tamiseks Eiig lumerookimiseks. A. Sepp peab soovitavaks, et
Minister R.C. Baetz andis filmi külgsust, erirahvuste kultuure,
eel lühema sissejuhatava tausta samasuguseid ja erinevaid kui-filmi
saamisest. Ta ütles, et ta tuurisümptome.
usub, et Ontario ühiskond on seo- See annab arusaamise ja mõistmj-^
tud mitmekultuurilisusega ja kutsu- se oma kaaskanadalastest, kellega
tud etnüised ajakirjanikud ning koos töötame. Füm „01eme maa-mitmekultuuri
alal tegelevad ini- ilm" tahab käsitleda seda problee-mesed
on kõige teadlikumad sel- mi.
lest, kuna nad on otseselt selle ak- Järgnevas IS^minutüises fümis
tiivsusega seotud. Seda hõlmab on näitleja Bruno Gerussi teadusta-füm
„We are the World" (Oleme jaks, kus tuuakse kaleidoskoopüi-maäüm).
ses kirevuses ja rütmikus^s pilte
Minister R.C. Baetz lisas, et mi- üksikuist rahvaist, alates .originaal-nisteerium
vajab meediumi abi sete kanadalastega indiaanlastega,
selle sõnumi levitamiseks. Film on prantslastega ja minnes kord-kor-tehtud
ministeeriumi poolt ja on rait lähemale tänapäevasele- üha
esimene selles seerias, mis näitab kirevamaks muutuvale ühiskonna-
Ontario valitsuse mitmekultuurüist mosaiigile laulus ja tantsus, .'müle
poliitikat. vahel on ka tagasivaateid neile
Audiovisuaalne meedium on mõ- sündmusüOj mis rahva nende oma
Jukam kui varem kasutusel olnud kodupinnast lahti rebis ja Kana-plakatid
ja näitab populaarsel dasse tõi uut kodu ning varjupa&a
viisil mitraekultuurilisuse mitme- rajama.
' „Ehatare*' tegevusest andis aja^
lehele seletuse EAK esimees A.
Sepa. Ehitiistööd on arenenud jõud­salt
ja paar nädalat tagasi sai ehi­tus
katuse alla. See tingib, et kä
muus ' os^s tuleb plaanücohaselt
edasi minna, kus üheks osaks on
tervishoidlike andmete kogumine
)a
Koos suvega tulevad kodumaal jälle õnnetused paadisõidul jjäjippiii-
Qao inhonH^h m^.iaTiHiK^likiist ^^ik, kos on praegu vccl kahtleval Msed. Tänavu on juunikuu keskpaigukš uppunud Narva^.m^^
^e^S^ i^S k^^^ f " ' ^ "^''^'"'^ hoidlal juba 9 inimest, neist 6 purjus päadisõitjat.^^^^^^^^^^^^^>^
. . . . . . ........ov. ..^^^......^ , lähemas tiüevikus, teeksid seda
puhkekodu tulevaste elanike koh- f ^mdusse, kelle amsaks mee- ^^^^ ^^^^ kindlustaksid endale Kaks meest laenasid Mustajõelt Emajõkke sukeldus otse keelusddi .
ta, et neid tulevikus parimalt tee- elahuuseks on televiisor ja selts- ^^^^ esimestena. mootorpaadi, et sõita Eesti Elekt- all 39-aastane purjus mees. pidal
— 1,. ...1 rijaama juurde. Vana tüüpi plekk- OÜ naine väikese^1^^^
Näiteks võib tuua „Eesti Kodu", paadile ,^Kazanka*' pandi külge sa kaelas küll, kuid vm^is mees sel- :
mille valmimisel samuti paljud ei 25 hj võimsusega päramöotor. Me- lest ei-hoolinud. Ta uppus.
arvestanud korteritel smire nõud- hed sihtkohta ^e^^
misega ja praegu^ kiis ^^^^^
tõusnud kahekordseks, on osta hi paat. Narvalane ^^V^^^^^^^
soovijaid Järjekorras mHuküm-ostis endale Kulgulmootorp^
Jnend. -Ostu tegemisel oli ka sõber keller .p^ggi^^^ ^ ärpleja ve^aUa
„ „ , EAK juhatus tahab eestlastele ga koos tehti liiku^^^^^
kaasmaalaste tervislikule heaolu- P^fv Selgunud on siiski et mõned ^^^^-^^^^ „Ehatare" , olemust mõ- kavatseti Kulgult sõita Eesti Elekt- ^^.^ _ . .
nida. Kuigi möödunud esmaspäe­val
oli viimane intervjueerimise
päev, jätkub see edasi ja väljas­pool
Torontot olijad võivad need
paberid lasta kohapeal oma pere-konnaarstü
täita.
-EAKvon; oma 1981.'a.^lõpul;^
miva puhkekodu ,,Ehatarega"
mõelnud sinna elamaasuvate
kondlikuks läbikäimiseks kass või
koer.
Eestlaste osas suudab ühiskodu
asendada ve^l omakeelset ühiskon^
da, mis eriti vanemaile eestlasile
on oluline. Nii vaatavad paljud
praegu öotusärevate sumadega ja
tunnetega sügisele vastu, mil lä­heneb
„Ehataresse** sissekolimise
le, aga ka seltskondlikule tege­vusele,
i
Viimane asjaolu ongi tinginud
praegused küsitlused tervisliku
seisukorra kui ka huvialade koh­ta.
Kõigile, elanikele tahetakse või­maldada
tegevust huviringides vas-isikud,
kes soovi avaldasid kohe- j^^g" selletaolises kanadli puhkeko- rijõujaama sadamasse. Sõit lõppes
selt „Ehatare" valmimisel seUesse ^^^^ korraldab isikuile, kes ei ole traagiliselt, mõlemad mehed uppu- Pärnus uppus akvalangiga uju-asuda,
tahavad nüüd jääda oote-järjekorda.
Põhjuseks on, et ei
suudeta nii tähtsat sammu elus kö-hieseit
otsustada, mis varem või
hiljem osutub siiski vajalikuks.
. x i « x « c * v * « „^&^vwowittvxiA.i5xvx^o v«o- j ^ ^ . ^ g arvab, et need isi- 7 ^ T '
tavalt nende võimetele na soovide- , , , . , V •• u 1 \„ v tai 15. juulmi.
kud, kes ei suuda elu umberkorral-tuttavad
selletaolise asutusega ning
selle tegutsemisviisiga, ringkäigu
vastavas kanada asutuses. Soovi­jail
helistada fi. Kivile (tel. 466-
4813) või J. Hermale (tel. 282-2173)
misel 20^aastane noormees. Selgus
Ka ujumisel ori tänavu juba 17 et tal polnud selle vahendi tarvita-inimest
leidnud märja haua. miseks praktilisi oskusi ega teoree-
Mitu uppumist i on põhjustanud tüisi teadmisi. Hiljuti uppus Anne
asjaolu, et ei arvestatud enda kanali ujumiskohas 22-aastane
le.
Selline ühiseluvorm ongi oluline.
Ka Kanadas on viimastel aastatel
hakatud vanemate inimeste tervi­sele
ja heaolule suurt tähelepanu
osutama. Kuid arvestades, et vas­tavate
hooldusasutuste ülalpidami­ne
on suurte kuludega seotud,
damist nüüd otsustada, peavad ar­vestama
sellega, et oote järjekord
ei anna neile mingisugust tähtaega
sissekolimiseks ja neü tuleb ooda­ta
„Ehataresse" asumiseks võib­olla
aastaid. v
„Ehatare" alustab oma tegevust
siis püütakse • vanemaid inimesi ja võtab esimesed sada elanikku
mjkaua kui vähegi võimalik oma sisse käesoleva aasta lõpul. Kuna
Selle ringkäiguga selguksid oma
silmaga kõik küsimused, mis uud­se
elujärguga on seotud. Kuid A.
Sepa lisab,
et kuigi „Ehatare" ei.ole praegu
kavandatud krooniliselt haigetele
Või nendele, kes vajavad pidevat
arstiabi, võib seda tulevikus
muuta vastavalt tarvidusele Ja
tervislikule olukorrale.
tervislikku seisundit, hmnati
oma Jõudu üle, ujuti ohtlikes
kohtades või mindi vette purjus.
noormees. Talvel oli jääle veetud
liiva ja lasti see lihtsalt põhja su­lada,
tekitades kanalipõhjas eba­ühtlaseid
liivamägesid.
EESTLAN
Ivar ivaski
antoloogias
Rumeenias ilmus 1980 antoloo­gia
„Odysseas Elytis iar ca senti­ment
un cristar', kus. on avaldatud
ka tõlkeid' „Books Abroad'i" 1975.
a: sügisnumbris 1 ilmunud Ivar
Ivaski «fesejuhatusest Odysseus
Elytise erinumbrile ja I. Ivaski
intervjuu Nobeli laureaadiks hil­jem
saanud kreeka poeedi Odys­seus
Elutisega.
liiasskiüidlitamise 40. ctastcipäevcs f»uhyl
IIComrii@Bitcscind ^
* (Algus lk. 2)
eestlust väljaspoole tutvssstavaks
vormiks, kus olid ikkagi, koos pea­miselt
eestlased lise, aga kus oli
ruumi ka võõrastele, kes tundsid
huvi kes need inimesed om, kes
Tallinna paviljoniliimai on ehita^
nud ja mida nad oma kiltnurist
ka teistele inimestele esitavad ning
mida nad on kaasa; toonud Kana­da
kultuurimosaiiki. Praegused fes-tivalipäevad
olid meile enestele,
olid seOlsteima meeleolulised ja
meid tuleb hinnata, kuid jätsid
eestlaste nime välja siinsest aktiiv­sest-
mitmekultuurilisest ühiskon­nast.
Kahjuks on 1 selliseid väija-jäämisi
olnud ka mitmest muust
etniliste rahvaste ühisüritusist, kas­või
äsjasest Domimoiii - Päeva pl-
Eesti, Läti ja Leedu saatus ot­sustati
i natsistliku Saksamaa Ja
Nõukogude Liidu vahelise mitte-kallaletungilepingu
salajase proto­kolliga
23. aug. 1939.
Selle i kokkuleppega loovutati
Soome,! Eesti, Läti Ja Ida-Poola
sovjeti! mõjupiirkonda kuuluvaiks.
Poola vallutamise järgi muudeti se­da
kokkulepet 28. septembril Ja
laiendati salajase lisaklausliga
Nõukogude Liidu sfääri ka Leedu­le.
See pakt andis Hitlerile^ vabad
käed II maailmasõja alustamiseks
Ja võinialdas Nõukogude Liidul vä­givaldselt
okupeerida Ja annektee^
rida kolm Balti riiki. Nõukogude
sõjajõud okupeerisid Eesti, Läti ja
Leedu 1,ning: : Bessaraabia , Juunis
1940.
Balli rahvad olid vabas maail­mas
esimesed, kes kogesid sovjeti
kommunismi tõelist nägu. Raken-dades
rahvamõrva Balti riikides,
on Nõukogude Liit süstemaatiliselt
teostanud terrorit ja massküüdita-misi
Bal-ikumist Siberisse.
Esiniene nõukogude okupatsiooni-periood
Juunist 1940 kuni Juunini 1941
OÜ punase terrori aastaks; Arre­teerimised
algasid otsekohe või­mu
ülevõtmise Järgi Juunis 1940.
Tuhani?ed inimesed mõrvati.
•: Esimesed .masskÄ toi­musid
Eestis, Lätis ja Leedus Juu­nis
1941, umbes nädal enne Saksa­maa
rünnakut. Need olid hoolikalt
ette valmistatud. Nõukogude Lnt
otsustas likvideerida, küüditada ja
hukata balti rahvaste Juhtivad te­gelased,
aktiivsed Ja silmapaist­vad
isikud nende rahvuslikus elus
Ja sajad tuhanded süütud inime­sed.--
Sarnased ulatuslikud massküüdi-tamised
toimusid ka pärast seda,
kui Nõukogude Liit uuesti okupee­ris
Baltikumi 1944. Küüditatute ko-guarvu
ajavaheniikus 1941—1952
arvestatakse umbes 670.000-le eest­lasele,
lätlasele Ja leedulasele, kes
viidi Balti riikidest Siberisse Ja
kelle asemele toodi üle miljoni ve­nelase.
Massküüditamisi on toimunud
eranditult kõigist Ida- ja.Kesk-Eu-roopa
maadest nõukogude võimu
all. Sajad tuhanded süütud mime-sed
kannatavad Ja nälgivad veel
täna nõukogude orjalaagreis. Need
on faktid, mida ei saa eitada.
Leedulased, lätlased .ja eestlased
vabas maailmas meeijutavad täna
hardumusega traagilist tähtpäeva,
mülal Nõukogude Liit'40 aastat
tagasi sooritas balti rahvaste esi­mese
massküUditamise Siberi or-
Jalaagreisse. Me ei saa ka unustada
nende rahuarmastavate õnnetute
maade inkorporeerimist Nõukogu­de
Liitu.
Tuginedes eeltoodule pöörduvad
allakirjutanud, vabas maaUmas
viibivad ida- ja kesk-euroopa rah­vaste
esindajad ning nende rootsi
sõbrad maailma südametunnistuse
korda nädala!
Me palume tungivalt, et Nõuko­gude
Liidu poolt sooritatud terror
|a rahvamõrv meie kodumaadel
mõistetaks'teravalt • hukka; Me
nõuame rahvusliku Ja usulise surve
lõpetamist Nõukogude Liidus Ja
Ida-Euroopa maades; samuti nõua-me
rahvamõrva-konventsiooni Ja
LRO inimõiguste ülddeklaratsiooni
respekteerimist. Me pöördume va­litsuste
Ja organisatsioonide poole
kogu vabas maailmas Ja palume
meid anda kõike võimalikku tuge
meie nõudmistele.
Stokholmis Juunis 1981,
E. KREPP
Eesti Rahvusfondi esimees
K. GRAUFELDS
Läti Rahvusfondi esimees
V. VILKENAS
Leedu Ühingu esimees
H. MALINOWSKI
Poola Fõgenikenõukogu Rootsis
esimees
Ä.REZSÖFI
. kabade Ungarlaste Keskühingu
Rootsis esimees ,
- W. PATEK
ACEN Belegätsiooni Rootis
esimees
HAGARD
esimees.-.
Maksab Kanadas; väljaspool KaasM»
Aastas $38.— $42.—
Poolaastas $21. $23.-»
Veerandaastas $11 .— $12.~
K I R I P O S T I G A
USA-s:
Aastas $61.— $67.~
Poolaastas $33.— $35.50
¥@erandaastas $17.~ $18.50
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse:
Aastas $76;—, poolaasftas $38.—, veerandaastas $2®—
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri^^ h^ 50 ceatä
Eanadffi aadressidele palume märkida nPOSTAL CODE" ja
USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Publishers nimele.
VABAEESTLANI
P.©. Box 70, Postal Stn. C. Toront© 3 . Out.
M6J 3M7
Falun mune saata VABA EESILAJ® wtaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga akt®3 „ - - - " ^ . -. - - - - -
19—- . Tellimise katteks lisan $ süajuuisö
rahas /tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata ainult tähtkirjaiB).