1983-07-21-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
¥ABA EESTLANE , 21. juuJil - Tiiursday, M y 21,1983 •tn tädi ^ es, Hiiumaal linnas ^rekonnaga ibikaasaga lasäga maga KLUBI maga maga ;ä laga aga ja Iga caasaga [imuva inter-proosaanto- ^•jekorras 46. itiöns 46 on teis Ranniti |oon) ja ,,To Viimane oli |ik •luuletaja lahkus Vene-leelitati ' ^ GB tUs ta enese la löömingut ria Riike, Bo- [nas öeldakse pisel, et Alek-eespoolseim Lk. 5 if in^klrl: k^ostcaiiif sel EST0-8Ö ajal korraldatud juristide kokkutulekul Stokholmls avaldati üksmeelselt soovi, et allakirjutanud koostaks eesti päritoluga juristide nimekirja, mille alusel saaks korraldada jätkuvalt kokkutulekuid järgnevatel ülem.aailmse-tel Eesti Päevadel-- ESTODEL. See töö on käigus lip^ljud kolleegid on juba saatnud meile oma isiklikud andmed. Täname! Siiski on põhjust arvata, et kpik pole veel vastanud. Palume seepärast tungivalt neid eesti- soost õigusteadlasi, kes sooritanud jurüdilise ülikoolieksami väljaspool Eestit :ja töötavad õppejõududena, kohtunikena, advokaatidena, prokuröridena, äri- ja panga-juristidena, riigi- ja omavalitsuste asutustes või muudel aladel, teatada kirjalikult oma nimi, millise ülikooli lõpetanud, millise teadusliku la-iaadiga ja millal,! tiitel, aadress ja telefon; tthtiasi pakme niärkida lühidalt millega peamiselt tegeled. Andmed saata aadressil:. Advokat-firman Ervin Pang AB, Wahren-dorffsgatan 8, 5 tr., S-11^ 47 Stockholm, Sweden, telefon: (08) 218050 või 217030. Järgmine eesti juristide kokkutulek toirauh EStO-84 ajal Torontos. Organiseerijaks on kohapeal advokaat Tõnis Laar, aadress: Bell Temple — 7 King Street 'East, Süite 1401, Toronto, Ont.Canäda, M5C 1A6 — telefon (416) 365-1442. Kokkutuleku aeg ja koht teatatakse 1984. a. kevadel. Koostöö elukutselisel pinnal- •— mitte kutsealane konkurents — saagu Toronto kokkutuleku deviisiks! Kõik on teretulnud need, kes oskavad eesti keelt kui ka need kes ei oska! Stokholmis, juunikuul 1983. ,a. -Ervin Pang^'.;Ethel:PaMg;;. Möödunud kohnapäeva hommikul Torontos lennukisse asudes, et Jamboreele sõita, hõlmas mind samasugune ärev tunne, nagu 48 aastat tagasi, mil asusin teele, et sõita Puitale, Eesti Noorte^^^^^fe kaste esimesse suurlaagrisse. Leidsin, et aastad ei muuda tundeid — sest kui oled ükskord skaut, siis oled alati skaut! > ^ M eu-nast nagu suurest inetsiku lääne linnast, kõikjal suured kaabud, kirjudsärgid ja kõrge kannaga, dekoreeritud säärikud. Isegi moodsas lennuhoones olid mitmed kohad ,^^koreeritud koorimata plankudega, et anda muljet suurest „ranc-hist". Oli kuulus Calgary stampedi nädal. Kohalikud inimesed mainisid, et linnas on nüüd raske liikuda, kuna ,j:Qik hobused ohi linnas". kirikupoiemin^ vaks igal aastal 1—2 punkiriknt maha põletada. See on Isaanud nagu rahvuskombeks. Tänavu siiütas Helsingi noomk Isajoe iigi paarisaja aastase ^unMrikn ianpäeya vastasel ööl. feofod arvatakse, et vaid mõned minutift päästsid M- 1 ^ täieliknlst hävimisest. Kni aknad olnuks purunenud kuumusest enne tuletõrje kohale Jõudmists saanuks tuleleegid õbku Ja kogSB pOTridrik plahvataniBks leekidesse. Politsei tabas veel samal ööl kiriku süütaja, kes end ka süüdi tunnistas. Politsei leidis ta Selkä-mere haiglast, kuhu ta oli läinud siduma kiriku akna^daasist saadud kriimustusi. • Isajõe pruunikaškollane puust ristikirik õnnistati aastal 1833. See oli tuntud arhitekti Johan Carl Ludvig Engeli kavandatud ja Erk-ki Kuorikoske ehitatud.. Kiriku : väärtuseiks hinnatakse 7—9 miljonit Soome marka (ca 2 miljonit dollarit). siiski kiriku tekstiilid ning kahjustas tundmatu kunstniku tehtud altarimaali. Kirik võeti pärast suuremat remonti kasutamisele^ 1980. Kui nüüdne tulekahi kahjustas ka kirikus ohiud maale, võiks kahju tõusta poolele miljonile margale. ' Soovin üürida 2 mag.toaga alates 15. septembrist. MeLp. kella 6 õ; 762-1066 ¥AIPÄDE& SEINÄST-SEINÄ JA LAHTISED ffit LOKBIK — 447-9834 JAANALMER Tel. 293-2128 773-201^ mm ja parandame vauE linnas km ka suvilates. :§ÕIT;LAAGRMS , Sõit laagrisse läks aina huvitavamaks, sest tee viis päris Kaljumägede jalale. Kananäškis maa-äla, kus Jamboree asus, tahetakse väi-, j aehitada pargiks, mille panoraam on võrratu oma suurte ja kõrgete poolmetsastanud kaljumägedega. Maapind öii kaetud kohati rohuga ja metsaall roomavate kadakatega, millised ainult ^ 3 tolli maapinnast kasvavad. Aasadel kasvab palju lil- II Peamisteks puudeks männid,, kuused ja haavad. Kananaskis jõgi on; kiire vooluga, kärestikuline jä väga külm, sest Vesi on pärit jää-liustikelt mägedest.; Läbides Jamboree välisvärava, niilleks oli ainult kaks suurt torni, tuli üles otsida all-laagefj kus eesti poisid elasid. See polnud raske juba varem varutud laagri plaani abil. See plaan osutus hüjem väga vajalikuks, liikudes tohutu-suurel laagrimaa-alal. Mööda munakividega kaetud ja väänlevat laia teed kõndis hulk poisse ja ka tüdrukuid. Tee kõrval asetsesid mitmes suuruses ja mitmes värvingus telkide read. Eesti poiste leidmine polnud raske, sest kohati üle puulatvade lehviv lippude kolmik juhatas teed. Tugev tuul pingutas lipud: keskel kanada ja kõrval eesti ning ungari lipud, kindlaks tee]ühiseks igale külastajale. Meie all-laagri väravasse oli üles tõmmatud suur loo-mänahk,; millele Hehnut Jaaguste juba linnas oli peale joonistanud Toronto- linna silueti. Naha keskele oli asetatud pikk laud, millele oH sisselõigatud ,jTpR0NTO" ja aUa äärele kirjutatud osavõtvate poiste nimed. Nagu hiljem kogesin kirjutas iga külastaja oma nime naha tagaküljele; kui hahk maha võeti oli tagakülg tihedalt nimesid täis. Jällenägemise rõõm oli suur, kui üksuse juhid Ants Evard, Mikk Jõgi ja Riki Laanvere väravast sisseastudes kätt surusid ja kohe oma töö juurde tagasi läksid, et tuuleohu tõttu mahavõetud suurt söögikoha katust üles seada. Poistel olid • kenad rohelised telgid, millistega neil probleeme ei olnud. Keset laagrit oHd üles seatud neli suurt söögilauda, katuseks „söök-lale" oli suur telgiriidest kate. Selle all keedeti, šöpdi jä peeti koosolekuid." Püstitasin oma ühemehe telgi pehmele roomava kadaka pmnale mändide vahele, tõmbasin jalga kerged matkasaapad, ning nõuta-sin kohe „linnaloa", et minna laagrit külastama. LAAGRI SUURUS Jamboree laagriala pU väga suu-remõõtmeUneiiihest otsast teise kõndimiseks kulus pool tundi Ja terve laagriga tutvumine võttis vähemalt kaks ja pool päeva. Linna-loaks oli pass, kuhu iga all-laagrit, programmipunkti või asutust külastades vastavasse kohta tempel sisse löödi. Meie all-laagri templil oli meie Jamboree märk. Laagriala suurust iseloomustas üks väike shveitsi poiss, kes ütles, kui ta saabumispäeval laagriväravast oma aMaagrisse oli jõudnud, et selle kaugusega, millise ma praegu maha marssisin, oleksin Shveitsis jõudnud piirist piirini! Kõik kõndisid, sest sõidukid, mida silm nä^ gi, olid ainult teenistusaütod. Kä pidid poisid jala sammuma ühest prograinmipunktist teise, niillised olid tstvaliselt paigutatud laagri ä,ä-remaile. Suurimad programmi olid;. ,: takistusradayv; märgi-; laskmine savituVidele, omatehtud parvega jõel parvetamine, maastiku rattasõit, ,,metsiku lääne tegevus", spordivõistlused, mägestikus üleöö matk ja teised. Meie poisid võtsid kõigest huviga osa, kõige huvitavamaks loeti takistusrada ja laskmine. VA i r}^^^ vantsimise järele ohi m väsinud ja paar rulU fü-mi seljakotis. Olin aga ülimalt endaga ^ rahul, sest olin kohamid skaute^ igast ihnakaarest, luues u u s i ^ ja tutvudes nende eluga, i^oikjai üllatas sõbralikkus ja äsrmiiie abivahnidus on ju need skautluse põhialused. Jamboree! viibimise ajal tegin tutvust vähemalt kohne tosina eri maade^skautidega, nii poiste kui tüdrukutega, vahetades mõtteid ja marke, ning tutvustades Eestit jä tema saatust. Meie poistel oh selleks trükitud kohe eriline nime-kaart, kuhu nad kirjutasid esiktil-jele_ onia nime ja aadressi, ning tagakülg oli varustatud Eestit tutvus^ tavaluhilooga. Kolmapäeva õhtul oh meil küllakutse soomlasilt. Ehkki lõkked olid keelatud tuleohu kartusel möödus õhtu soomlaste juures tu-t' (soomlasi OÜ laagris. Päevane tegevuskava oÜ ajaliselt: kell 6.00 — äratus, kell 8.00 honunikusöök, kell 10^00 programmid, kell 12.00 lõunasöök, kell 14.00 programmid, kell 18.00 õhtusöök ja vabaaeg ja kell 23.00 öörahu. Kõik toiduained toodi poiste poolt kohale ja nad ise keetsid omale süüa. Toitu oü külluses,! mitmekesine ja poisid päris head kokad, ööseks laagrisse mingeid toiduaineid karude hädaohu pärast ei lubatud jätta. Kui karudest juttu, siis peab ütlema, et see on karude maa ja poisid olid külalised, seepärast olid vist neli suurt karupuuri igaks juhuks vahnis. Ei olnud kuulda aga, et karud oleksid laagrit külastanud. '••;•.'.,;••' ~ Suursündmusiks olid laagri tegevuses — Calgary stampede'i külastamine, kust meie poisid omale suured kaabud ostsid; eriti sihna-torkavad olid juhtide helekollased kaabud. Teine väljasõit toimus Bariffi, kus supeldi soojas basseinis ja imetleti mäestiku ilu köisraudtee kondolitest. Eriprogrammiks oli üleöö mägestikumatk, kus meie hulljulged poisid peatuskohast vabal ajal veel 1500 jäiga ülespoole ronisid ja üks poiss oma kella sinna kaotas. Pärast uhkusega teistele näitas, et näe, seal kõrgel on minu keii!;V-•:;;;•.•••;••-• lapaeval tutvusin progranmii aladega. Samuti trükkisune Jaan Lepaga paari tunni jooksul „silk-skreerfil" 300 särki ja kaelarätti eesti esindusüksuse märgiga. Neid oleks^ veel võinud trükkida sadu, tint ja aeg lõppesid otsa, nii jäi mõnigi, soovija ilma, seevastu olid äga märgi saajad rõõmsad, saades ühe ilusama märgi Jamboreelt oma särgile. Kahjuks meie teine tõmbenumber— laser püss oli transpordiga kannatada saanud ja ühe osa puudumisel ei saanud seda tarvitada. JAMBOREE AMETLIK. mm LIPP PUUDUB' Minu esimeseks retkeks oma all-laagrist oli matk laagri keskusesse. Et õiget teed leida, kasutasul laag-riplaani ja et mu aeg oU piiratud asusin kohe pildistama. Huvitavaid telke ja väravaid öH palju, seepärast pidin selekteerima objekte. Laagriteel tuli vastu igas värvis 'poisse ja tüdrukuid, kirevais vor-noiides ja märkidega dekoreeritud. Laagri keskuse moodustas: sisse-, minekuks suur lippude allee, kuhu suurte pikkade palkide otsa olid; tõmmatud kõik jamboreede lipud, Selle allee lõpus oh suur palkidest A kujuHne värav, millel maailma skautlust märk. Sealt edasi avanes suur lippude väljak, mille keskel palkidest sammas, kandes skautluse 75. aasta juubehmärki. Suures Hppude ruudus olid!^ kõikide osavõtjate maade lipud, pilt oli kirev ja võimas, meele tegi kurvaks teadmine, et meie lipp sealt puudub. Sealt edasi oli kesklinn; nimelt iga maa esindusel oli üks telk, kus tehti reklaami oma skautlusele ja rahvusele. Sellelt telktär navalt leidsin ka telgi, mille sildiks oli jjRahvusvaheline suhtlemine". Astusin sisse, et protesteerida, miks meie lippu polnud suures lippude-rivis? Selles telgis töötas kä meie tuntud skaut Jaan Lepp, kes seletas, eit need esindused, kes tegutsevad teistel maadel ja omal riiki ei ole, nende lippe ei saa üles tõmmata; erandiks on armeenlased, kelledel oli erileping Lord Ba-den Poweirigä. • Hiljem kohtasin veel Evi Jaa^ gustet, kes töötas laagri pangas, Helmut Jaagustet, kes maaUs tehnilises osakonnas silte ja plakateid, Valter Piiglit, kes töötas laagri kantiinis ja Peeter Kallaste't, kes oli tervishoiu kontrolliks. Üldse oli laagris üle 2000 juhtkonna liikme, kes • kõik skaudijuhid, andes oma panuse Jamboreele tasuta, makstes , is^ oma transpordi eest;... '. jäeva .õhtul oli Jamboree ametlik lõpetamine. Meil oh kavatsus viia lõpuparaadUe Eesti lipp, mille nurgas Jamboree märk ja Sautmaleva lipp; kõigile katsetele vaatamata ei õnnestunud aga suurt Eesti lippu kaasa võtta, kuna see keelati. Meie skautmaleva lipp lehvis aga võimsalt meie rivi eesotsas ja kui me lõpetamise platsile jõudsime oli meie lipp, niiZ?d teföel küljel ani-must-valge, püsti keset suurt väljakut, kus skaudid istusid ja lipud ülal lehvisid. See oli võimas vaade kui noortemass kogunes ja siis istus, ainult .peade mets ja igas suuruses lipud. See pilt nagu ütles, et siin tõstab pead. homne maailma juhtkond. • Lõpetamise tseremoonia venis, sest esinejaid oH mitmelt maalt skautide hulgast. - Võimsaks kujunes aga lõpul skautluseisa Lord Baden Pdweiri pojapoja sõnavõtt ja temale skautluse suurte teenete tähistamise märgi üleandmine. Laagri juht pani sümboolselt kapslisse laagrisöed ja Austraalia esindaja, kus korraldatakse järgmine Maailma Jamboree, võttis need vastu. Siis kustus laagrituli ja XV Maailma Jamboree oli ametlikult 10 Reedene päev oh kurvem laagripäev, siis tu]i hakata pakkima. Kui meie poisid kella kolmeks oma telgid kokku said, siis hakkas tugevalt sadama. See polnud une, sest laagris sadas tihti, mitte pikalt, -aga peale lõunat tuli tihti mõni sagar. Suurim valang tuli just enne avamisparaadi. Tuult oli aga laagris palju, see tõusis tugevaks iga päev kella nelja paiku peale lõunat, vaibus õhtul ja puhus jälle tugevalt, nii et telk rappus öösel kella nelja ajal! Et meie ärasõit laagrist toimus alles õhtul, siis kasutasin viünasel päeval veel aega laagri keskuse külastamiseks. Seal oli siis veel märkide „turg" täies hoos. Ameerika poistel olid isegi skaudunärki-de kataloogid kaasas. Vahetati märke, särke, kaelaiätte ja esemeid mis kedagi, huvitas. Jagasin ära oma viimased märgid, muide meie esindusüksuse märic oli üks oma- F,0. B:©S 247, SAULT STE. MARIE, TöökoiitsacidaYcii Dl a 9. NÕUDEDs ' raMiiatispidamIs® oslkis, võimecl veid ja knu-anian^eid. Võimed töötada vanadega, juhatusega Ja soli§iaalametni° kega. Kogemus soovitav. Soome keele oskus tuleb kasuks. Sooviavaldused tunnistuste, soovituste ja palganÕudmisega ssüata ülaloleval aadressil hiljemalt 31. augustiks 19@3. RATAS OPTICAL 219 DANFORTH AVENUE TORONTO, ONTARIO M4K 465-6251 ' Täidame täpselt igat lüki prilli-retsepte, näifi. „cataracf* tüüpi. Suur valik lasteraame, spordi kaitsepriUe ja parimas kvaliteedis päikeseprille. Raamid peamiselt Euroopast, alates $12.— kiin! $200.— Hinnaalandus kaasmaalastele 10% Täidame ka kodumaiseid retisepte ja soovikorral saadame ära. innishPlace 5463 Yonge St. WiUovydale M2N 5S1 (FincM l ä h e d a l )TeL 222-757^^^ ^^^^^^^^^^^^^ Kodu ja suvila jaoks kõrgekvaliteedilised ja maiteekad sööginõud, potid, saunalinad, seebid, kummisaapad, soome grammo-foniplaadidjm. - IGAL NÄDALAL ERINEVAD TARBED VÄLJAMÜÜGIL - Avatud: teisip., kohnap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9—4. Suvel esmaspäeviti suletud. M \ mmm ^i ri litil^LYiLitllL^ ci' - « i i l ^ ^ . - ^ ^ -^-^P^^^icrM^ Esimene nädal Jõekääru Eesti laste suvekodus möödus sõprusside° mete joomise, laskmise ja matkamise tähe all olles päikesepaisteline, meeldiv, vaheldusrikas ja huvitav. Eesti elu publitses kõige värskemas nooruses. ^ 1 ja seepärast võis eest saada mida soovisid» ELAMUS Nii kandsid viimasel päeval paljud vahetatud vorme ja oh raske öelda kes oli kes. Näiteks, siis kui saabusin ja olin j^st oma all-laagrit otsimas tuUd üks poiss ja tüdruk saksa skaudi vormis ja poiss Päevane kava algab äratuse, võimlemise ja ruumide koristamisega, millele järgneb lippude heiskamine, söögipalve ja hommikueine. Peale söömist Jumalale ja pereemadele tänu ütlemist algab päevane tegevus. Kavas on laul, eesti keel, ujumine, sport, laskmine, ehisnaha-töö õppimine ja matkamine, mis on huvitav ja pakub lastele küsis kohe särki vahetada, ning tütarlaps soovis mu skaudi baretti. Kahjuks ei saanud ma nende soovidele mitte vastu tulla. Minule kui täiskasvanule olid need kolm päeva suureks elamuseks ja usun, et meie poisid võtsid kaasa: paruiiaid mälestusi eluks ajaks. Vaatamata, et poisid kui nad laupäeva hommikul väsinuina, kuid rõömsaina ja uhkeina Toron-. tosse tagasi jõudsid, võis nende il-meist lugeda, et nad olid saanud täide viia skaudi suuruna unistuse, — osa võtta Maailma-Jamboreest! Ka mina. olin uhke, et skautlik vaim elab nii võimsalt edasi terves maaihnas ja ka meie skautluses. meelepärast tegevust. Eriline rõhk on pandud aga paralleelselt kultuurilisele tegevusele, mille raamides Õpetatakse eesti laule ning osutatakse suurt tähelepanu eesti keele täiendamisele. ' E. Ruberg õpetab soovijatele naha ehistööd, treenib laskmist, õpetab noortele Kalevipoega, räägib neile muinas-eesti jutte, näitab filme ja diapositiive jne. Laskmises on esimesel nädalal CIL märklaudu laskmisel edukad olnud ja saavutanud pronksi Raisa Lmg ja Erik Jalakas, kuna Tarmo Roosild laskis toelt ,samasse märklauda 100-st 100, neist 7 südamesse, Erik Jalakas laskis käelt 100-st 98. Türukudki ei andnud alla ja nii laskis Kari Taul toelt 100-st 94 ja Veronika Riisma 100-st 90. J, S-g! MÜÜA JÕEKÄÄRUL alis talveWndel „BUNGALOW" ja 100 X190 krumtt Tel. 839-7814 :.VERA • ? ; L. S. Snelgrove Egbert Runge
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , July 21, 1983 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1983-07-21 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e830721 |
Description
Title | 1983-07-21-05 |
OCR text | ¥ABA EESTLANE , 21. juuJil - Tiiursday, M y 21,1983 •tn tädi ^ es, Hiiumaal linnas ^rekonnaga ibikaasaga lasäga maga KLUBI maga maga ;ä laga aga ja Iga caasaga [imuva inter-proosaanto- ^•jekorras 46. itiöns 46 on teis Ranniti |oon) ja ,,To Viimane oli |ik •luuletaja lahkus Vene-leelitati ' ^ GB tUs ta enese la löömingut ria Riike, Bo- [nas öeldakse pisel, et Alek-eespoolseim Lk. 5 if in^klrl: k^ostcaiiif sel EST0-8Ö ajal korraldatud juristide kokkutulekul Stokholmls avaldati üksmeelselt soovi, et allakirjutanud koostaks eesti päritoluga juristide nimekirja, mille alusel saaks korraldada jätkuvalt kokkutulekuid järgnevatel ülem.aailmse-tel Eesti Päevadel-- ESTODEL. See töö on käigus lip^ljud kolleegid on juba saatnud meile oma isiklikud andmed. Täname! Siiski on põhjust arvata, et kpik pole veel vastanud. Palume seepärast tungivalt neid eesti- soost õigusteadlasi, kes sooritanud jurüdilise ülikoolieksami väljaspool Eestit :ja töötavad õppejõududena, kohtunikena, advokaatidena, prokuröridena, äri- ja panga-juristidena, riigi- ja omavalitsuste asutustes või muudel aladel, teatada kirjalikult oma nimi, millise ülikooli lõpetanud, millise teadusliku la-iaadiga ja millal,! tiitel, aadress ja telefon; tthtiasi pakme niärkida lühidalt millega peamiselt tegeled. Andmed saata aadressil:. Advokat-firman Ervin Pang AB, Wahren-dorffsgatan 8, 5 tr., S-11^ 47 Stockholm, Sweden, telefon: (08) 218050 või 217030. Järgmine eesti juristide kokkutulek toirauh EStO-84 ajal Torontos. Organiseerijaks on kohapeal advokaat Tõnis Laar, aadress: Bell Temple — 7 King Street 'East, Süite 1401, Toronto, Ont.Canäda, M5C 1A6 — telefon (416) 365-1442. Kokkutuleku aeg ja koht teatatakse 1984. a. kevadel. Koostöö elukutselisel pinnal- •— mitte kutsealane konkurents — saagu Toronto kokkutuleku deviisiks! Kõik on teretulnud need, kes oskavad eesti keelt kui ka need kes ei oska! Stokholmis, juunikuul 1983. ,a. -Ervin Pang^'.;Ethel:PaMg;;. Möödunud kohnapäeva hommikul Torontos lennukisse asudes, et Jamboreele sõita, hõlmas mind samasugune ärev tunne, nagu 48 aastat tagasi, mil asusin teele, et sõita Puitale, Eesti Noorte^^^^^fe kaste esimesse suurlaagrisse. Leidsin, et aastad ei muuda tundeid — sest kui oled ükskord skaut, siis oled alati skaut! > ^ M eu-nast nagu suurest inetsiku lääne linnast, kõikjal suured kaabud, kirjudsärgid ja kõrge kannaga, dekoreeritud säärikud. Isegi moodsas lennuhoones olid mitmed kohad ,^^koreeritud koorimata plankudega, et anda muljet suurest „ranc-hist". Oli kuulus Calgary stampedi nädal. Kohalikud inimesed mainisid, et linnas on nüüd raske liikuda, kuna ,j:Qik hobused ohi linnas". kirikupoiemin^ vaks igal aastal 1—2 punkiriknt maha põletada. See on Isaanud nagu rahvuskombeks. Tänavu siiütas Helsingi noomk Isajoe iigi paarisaja aastase ^unMrikn ianpäeya vastasel ööl. feofod arvatakse, et vaid mõned minutift päästsid M- 1 ^ täieliknlst hävimisest. Kni aknad olnuks purunenud kuumusest enne tuletõrje kohale Jõudmists saanuks tuleleegid õbku Ja kogSB pOTridrik plahvataniBks leekidesse. Politsei tabas veel samal ööl kiriku süütaja, kes end ka süüdi tunnistas. Politsei leidis ta Selkä-mere haiglast, kuhu ta oli läinud siduma kiriku akna^daasist saadud kriimustusi. • Isajõe pruunikaškollane puust ristikirik õnnistati aastal 1833. See oli tuntud arhitekti Johan Carl Ludvig Engeli kavandatud ja Erk-ki Kuorikoske ehitatud.. Kiriku : väärtuseiks hinnatakse 7—9 miljonit Soome marka (ca 2 miljonit dollarit). siiski kiriku tekstiilid ning kahjustas tundmatu kunstniku tehtud altarimaali. Kirik võeti pärast suuremat remonti kasutamisele^ 1980. Kui nüüdne tulekahi kahjustas ka kirikus ohiud maale, võiks kahju tõusta poolele miljonile margale. ' Soovin üürida 2 mag.toaga alates 15. septembrist. MeLp. kella 6 õ; 762-1066 ¥AIPÄDE& SEINÄST-SEINÄ JA LAHTISED ffit LOKBIK — 447-9834 JAANALMER Tel. 293-2128 773-201^ mm ja parandame vauE linnas km ka suvilates. :§ÕIT;LAAGRMS , Sõit laagrisse läks aina huvitavamaks, sest tee viis päris Kaljumägede jalale. Kananäškis maa-äla, kus Jamboree asus, tahetakse väi-, j aehitada pargiks, mille panoraam on võrratu oma suurte ja kõrgete poolmetsastanud kaljumägedega. Maapind öii kaetud kohati rohuga ja metsaall roomavate kadakatega, millised ainult ^ 3 tolli maapinnast kasvavad. Aasadel kasvab palju lil- II Peamisteks puudeks männid,, kuused ja haavad. Kananaskis jõgi on; kiire vooluga, kärestikuline jä väga külm, sest Vesi on pärit jää-liustikelt mägedest.; Läbides Jamboree välisvärava, niilleks oli ainult kaks suurt torni, tuli üles otsida all-laagefj kus eesti poisid elasid. See polnud raske juba varem varutud laagri plaani abil. See plaan osutus hüjem väga vajalikuks, liikudes tohutu-suurel laagrimaa-alal. Mööda munakividega kaetud ja väänlevat laia teed kõndis hulk poisse ja ka tüdrukuid. Tee kõrval asetsesid mitmes suuruses ja mitmes värvingus telkide read. Eesti poiste leidmine polnud raske, sest kohati üle puulatvade lehviv lippude kolmik juhatas teed. Tugev tuul pingutas lipud: keskel kanada ja kõrval eesti ning ungari lipud, kindlaks tee]ühiseks igale külastajale. Meie all-laagri väravasse oli üles tõmmatud suur loo-mänahk,; millele Hehnut Jaaguste juba linnas oli peale joonistanud Toronto- linna silueti. Naha keskele oli asetatud pikk laud, millele oH sisselõigatud ,jTpR0NTO" ja aUa äärele kirjutatud osavõtvate poiste nimed. Nagu hiljem kogesin kirjutas iga külastaja oma nime naha tagaküljele; kui hahk maha võeti oli tagakülg tihedalt nimesid täis. Jällenägemise rõõm oli suur, kui üksuse juhid Ants Evard, Mikk Jõgi ja Riki Laanvere väravast sisseastudes kätt surusid ja kohe oma töö juurde tagasi läksid, et tuuleohu tõttu mahavõetud suurt söögikoha katust üles seada. Poistel olid • kenad rohelised telgid, millistega neil probleeme ei olnud. Keset laagrit oHd üles seatud neli suurt söögilauda, katuseks „söök-lale" oli suur telgiriidest kate. Selle all keedeti, šöpdi jä peeti koosolekuid." Püstitasin oma ühemehe telgi pehmele roomava kadaka pmnale mändide vahele, tõmbasin jalga kerged matkasaapad, ning nõuta-sin kohe „linnaloa", et minna laagrit külastama. LAAGRI SUURUS Jamboree laagriala pU väga suu-remõõtmeUneiiihest otsast teise kõndimiseks kulus pool tundi Ja terve laagriga tutvumine võttis vähemalt kaks ja pool päeva. Linna-loaks oli pass, kuhu iga all-laagrit, programmipunkti või asutust külastades vastavasse kohta tempel sisse löödi. Meie all-laagri templil oli meie Jamboree märk. Laagriala suurust iseloomustas üks väike shveitsi poiss, kes ütles, kui ta saabumispäeval laagriväravast oma aMaagrisse oli jõudnud, et selle kaugusega, millise ma praegu maha marssisin, oleksin Shveitsis jõudnud piirist piirini! Kõik kõndisid, sest sõidukid, mida silm nä^ gi, olid ainult teenistusaütod. Kä pidid poisid jala sammuma ühest prograinmipunktist teise, niillised olid tstvaliselt paigutatud laagri ä,ä-remaile. Suurimad programmi olid;. ,: takistusradayv; märgi-; laskmine savituVidele, omatehtud parvega jõel parvetamine, maastiku rattasõit, ,,metsiku lääne tegevus", spordivõistlused, mägestikus üleöö matk ja teised. Meie poisid võtsid kõigest huviga osa, kõige huvitavamaks loeti takistusrada ja laskmine. VA i r}^^^ vantsimise järele ohi m väsinud ja paar rulU fü-mi seljakotis. Olin aga ülimalt endaga ^ rahul, sest olin kohamid skaute^ igast ihnakaarest, luues u u s i ^ ja tutvudes nende eluga, i^oikjai üllatas sõbralikkus ja äsrmiiie abivahnidus on ju need skautluse põhialused. Jamboree! viibimise ajal tegin tutvust vähemalt kohne tosina eri maade^skautidega, nii poiste kui tüdrukutega, vahetades mõtteid ja marke, ning tutvustades Eestit jä tema saatust. Meie poistel oh selleks trükitud kohe eriline nime-kaart, kuhu nad kirjutasid esiktil-jele_ onia nime ja aadressi, ning tagakülg oli varustatud Eestit tutvus^ tavaluhilooga. Kolmapäeva õhtul oh meil küllakutse soomlasilt. Ehkki lõkked olid keelatud tuleohu kartusel möödus õhtu soomlaste juures tu-t' (soomlasi OÜ laagris. Päevane tegevuskava oÜ ajaliselt: kell 6.00 — äratus, kell 8.00 honunikusöök, kell 10^00 programmid, kell 12.00 lõunasöök, kell 14.00 programmid, kell 18.00 õhtusöök ja vabaaeg ja kell 23.00 öörahu. Kõik toiduained toodi poiste poolt kohale ja nad ise keetsid omale süüa. Toitu oü külluses,! mitmekesine ja poisid päris head kokad, ööseks laagrisse mingeid toiduaineid karude hädaohu pärast ei lubatud jätta. Kui karudest juttu, siis peab ütlema, et see on karude maa ja poisid olid külalised, seepärast olid vist neli suurt karupuuri igaks juhuks vahnis. Ei olnud kuulda aga, et karud oleksid laagrit külastanud. '••;•.'.,;••' ~ Suursündmusiks olid laagri tegevuses — Calgary stampede'i külastamine, kust meie poisid omale suured kaabud ostsid; eriti sihna-torkavad olid juhtide helekollased kaabud. Teine väljasõit toimus Bariffi, kus supeldi soojas basseinis ja imetleti mäestiku ilu köisraudtee kondolitest. Eriprogrammiks oli üleöö mägestikumatk, kus meie hulljulged poisid peatuskohast vabal ajal veel 1500 jäiga ülespoole ronisid ja üks poiss oma kella sinna kaotas. Pärast uhkusega teistele näitas, et näe, seal kõrgel on minu keii!;V-•:;;;•.•••;••-• lapaeval tutvusin progranmii aladega. Samuti trükkisune Jaan Lepaga paari tunni jooksul „silk-skreerfil" 300 särki ja kaelarätti eesti esindusüksuse märgiga. Neid oleks^ veel võinud trükkida sadu, tint ja aeg lõppesid otsa, nii jäi mõnigi, soovija ilma, seevastu olid äga märgi saajad rõõmsad, saades ühe ilusama märgi Jamboreelt oma särgile. Kahjuks meie teine tõmbenumber— laser püss oli transpordiga kannatada saanud ja ühe osa puudumisel ei saanud seda tarvitada. JAMBOREE AMETLIK. mm LIPP PUUDUB' Minu esimeseks retkeks oma all-laagrist oli matk laagri keskusesse. Et õiget teed leida, kasutasul laag-riplaani ja et mu aeg oU piiratud asusin kohe pildistama. Huvitavaid telke ja väravaid öH palju, seepärast pidin selekteerima objekte. Laagriteel tuli vastu igas värvis 'poisse ja tüdrukuid, kirevais vor-noiides ja märkidega dekoreeritud. Laagri keskuse moodustas: sisse-, minekuks suur lippude allee, kuhu suurte pikkade palkide otsa olid; tõmmatud kõik jamboreede lipud, Selle allee lõpus oh suur palkidest A kujuHne värav, millel maailma skautlust märk. Sealt edasi avanes suur lippude väljak, mille keskel palkidest sammas, kandes skautluse 75. aasta juubehmärki. Suures Hppude ruudus olid!^ kõikide osavõtjate maade lipud, pilt oli kirev ja võimas, meele tegi kurvaks teadmine, et meie lipp sealt puudub. Sealt edasi oli kesklinn; nimelt iga maa esindusel oli üks telk, kus tehti reklaami oma skautlusele ja rahvusele. Sellelt telktär navalt leidsin ka telgi, mille sildiks oli jjRahvusvaheline suhtlemine". Astusin sisse, et protesteerida, miks meie lippu polnud suures lippude-rivis? Selles telgis töötas kä meie tuntud skaut Jaan Lepp, kes seletas, eit need esindused, kes tegutsevad teistel maadel ja omal riiki ei ole, nende lippe ei saa üles tõmmata; erandiks on armeenlased, kelledel oli erileping Lord Ba-den Poweirigä. • Hiljem kohtasin veel Evi Jaa^ gustet, kes töötas laagri pangas, Helmut Jaagustet, kes maaUs tehnilises osakonnas silte ja plakateid, Valter Piiglit, kes töötas laagri kantiinis ja Peeter Kallaste't, kes oli tervishoiu kontrolliks. Üldse oli laagris üle 2000 juhtkonna liikme, kes • kõik skaudijuhid, andes oma panuse Jamboreele tasuta, makstes , is^ oma transpordi eest;... '. jäeva .õhtul oli Jamboree ametlik lõpetamine. Meil oh kavatsus viia lõpuparaadUe Eesti lipp, mille nurgas Jamboree märk ja Sautmaleva lipp; kõigile katsetele vaatamata ei õnnestunud aga suurt Eesti lippu kaasa võtta, kuna see keelati. Meie skautmaleva lipp lehvis aga võimsalt meie rivi eesotsas ja kui me lõpetamise platsile jõudsime oli meie lipp, niiZ?d teföel küljel ani-must-valge, püsti keset suurt väljakut, kus skaudid istusid ja lipud ülal lehvisid. See oli võimas vaade kui noortemass kogunes ja siis istus, ainult .peade mets ja igas suuruses lipud. See pilt nagu ütles, et siin tõstab pead. homne maailma juhtkond. • Lõpetamise tseremoonia venis, sest esinejaid oH mitmelt maalt skautide hulgast. - Võimsaks kujunes aga lõpul skautluseisa Lord Baden Pdweiri pojapoja sõnavõtt ja temale skautluse suurte teenete tähistamise märgi üleandmine. Laagri juht pani sümboolselt kapslisse laagrisöed ja Austraalia esindaja, kus korraldatakse järgmine Maailma Jamboree, võttis need vastu. Siis kustus laagrituli ja XV Maailma Jamboree oli ametlikult 10 Reedene päev oh kurvem laagripäev, siis tu]i hakata pakkima. Kui meie poisid kella kolmeks oma telgid kokku said, siis hakkas tugevalt sadama. See polnud une, sest laagris sadas tihti, mitte pikalt, -aga peale lõunat tuli tihti mõni sagar. Suurim valang tuli just enne avamisparaadi. Tuult oli aga laagris palju, see tõusis tugevaks iga päev kella nelja paiku peale lõunat, vaibus õhtul ja puhus jälle tugevalt, nii et telk rappus öösel kella nelja ajal! Et meie ärasõit laagrist toimus alles õhtul, siis kasutasin viünasel päeval veel aega laagri keskuse külastamiseks. Seal oli siis veel märkide „turg" täies hoos. Ameerika poistel olid isegi skaudunärki-de kataloogid kaasas. Vahetati märke, särke, kaelaiätte ja esemeid mis kedagi, huvitas. Jagasin ära oma viimased märgid, muide meie esindusüksuse märic oli üks oma- F,0. B:©S 247, SAULT STE. MARIE, TöökoiitsacidaYcii Dl a 9. NÕUDEDs ' raMiiatispidamIs® oslkis, võimecl veid ja knu-anian^eid. Võimed töötada vanadega, juhatusega Ja soli§iaalametni° kega. Kogemus soovitav. Soome keele oskus tuleb kasuks. Sooviavaldused tunnistuste, soovituste ja palganÕudmisega ssüata ülaloleval aadressil hiljemalt 31. augustiks 19@3. RATAS OPTICAL 219 DANFORTH AVENUE TORONTO, ONTARIO M4K 465-6251 ' Täidame täpselt igat lüki prilli-retsepte, näifi. „cataracf* tüüpi. Suur valik lasteraame, spordi kaitsepriUe ja parimas kvaliteedis päikeseprille. Raamid peamiselt Euroopast, alates $12.— kiin! $200.— Hinnaalandus kaasmaalastele 10% Täidame ka kodumaiseid retisepte ja soovikorral saadame ära. innishPlace 5463 Yonge St. WiUovydale M2N 5S1 (FincM l ä h e d a l )TeL 222-757^^^ ^^^^^^^^^^^^^ Kodu ja suvila jaoks kõrgekvaliteedilised ja maiteekad sööginõud, potid, saunalinad, seebid, kummisaapad, soome grammo-foniplaadidjm. - IGAL NÄDALAL ERINEVAD TARBED VÄLJAMÜÜGIL - Avatud: teisip., kohnap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9—4. Suvel esmaspäeviti suletud. M \ mmm ^i ri litil^LYiLitllL^ ci' - « i i l ^ ^ . - ^ ^ -^-^P^^^icrM^ Esimene nädal Jõekääru Eesti laste suvekodus möödus sõprusside° mete joomise, laskmise ja matkamise tähe all olles päikesepaisteline, meeldiv, vaheldusrikas ja huvitav. Eesti elu publitses kõige värskemas nooruses. ^ 1 ja seepärast võis eest saada mida soovisid» ELAMUS Nii kandsid viimasel päeval paljud vahetatud vorme ja oh raske öelda kes oli kes. Näiteks, siis kui saabusin ja olin j^st oma all-laagrit otsimas tuUd üks poiss ja tüdruk saksa skaudi vormis ja poiss Päevane kava algab äratuse, võimlemise ja ruumide koristamisega, millele järgneb lippude heiskamine, söögipalve ja hommikueine. Peale söömist Jumalale ja pereemadele tänu ütlemist algab päevane tegevus. Kavas on laul, eesti keel, ujumine, sport, laskmine, ehisnaha-töö õppimine ja matkamine, mis on huvitav ja pakub lastele küsis kohe särki vahetada, ning tütarlaps soovis mu skaudi baretti. Kahjuks ei saanud ma nende soovidele mitte vastu tulla. Minule kui täiskasvanule olid need kolm päeva suureks elamuseks ja usun, et meie poisid võtsid kaasa: paruiiaid mälestusi eluks ajaks. Vaatamata, et poisid kui nad laupäeva hommikul väsinuina, kuid rõömsaina ja uhkeina Toron-. tosse tagasi jõudsid, võis nende il-meist lugeda, et nad olid saanud täide viia skaudi suuruna unistuse, — osa võtta Maailma-Jamboreest! Ka mina. olin uhke, et skautlik vaim elab nii võimsalt edasi terves maaihnas ja ka meie skautluses. meelepärast tegevust. Eriline rõhk on pandud aga paralleelselt kultuurilisele tegevusele, mille raamides Õpetatakse eesti laule ning osutatakse suurt tähelepanu eesti keele täiendamisele. ' E. Ruberg õpetab soovijatele naha ehistööd, treenib laskmist, õpetab noortele Kalevipoega, räägib neile muinas-eesti jutte, näitab filme ja diapositiive jne. Laskmises on esimesel nädalal CIL märklaudu laskmisel edukad olnud ja saavutanud pronksi Raisa Lmg ja Erik Jalakas, kuna Tarmo Roosild laskis toelt ,samasse märklauda 100-st 100, neist 7 südamesse, Erik Jalakas laskis käelt 100-st 98. Türukudki ei andnud alla ja nii laskis Kari Taul toelt 100-st 94 ja Veronika Riisma 100-st 90. J, S-g! MÜÜA JÕEKÄÄRUL alis talveWndel „BUNGALOW" ja 100 X190 krumtt Tel. 839-7814 :.VERA • ? ; L. S. Snelgrove Egbert Runge |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-07-21-05