1977-05-10-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
V i ^ A D E E E S T L A I ^ HMLEKANDJA
ViUÄiWJÄ: O/Ü Vaba Eestiaiae, 135 Tecumseth St Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja '
POSTIAADRESS: P 0. Box 70, Sta. G/Toronto 3, Ost M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.—/poolaastas 114.50 Ja
veerandaastas $8.—, kiripostiga aastas $46.~, poolaastas $23.50^
ja veeranäaastas $12.50
TELLIMISHINNAB väljaspool Kanadat: aastas $30.-, poolaastas
115.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostigä USA-s: aastas
$51.—, pookastas 126.—ja veerandaastas $14.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.—,
. $30.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hipd 35 c.
iPublished by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 TecumseÜi St.,
Toronto 3, Oi^. M6J2H2
Poliitiüsed vaatlejad jälgivad
suure imestusega, millise energiaga
ja entusiasmiga president Car-ter
on asunud välispoliitilisi probleeme
lahendama. Esmajoones üllatas
ta nii oma liitlasi kui ka
vaenlasi inimõiguste poliitika esiplaanile
tõstmisega, sattudes sellega
teravasse vastuollu N. Liiduga,
kuid nüüd on ta asunud hoopis
vastassuunas kulgevale teele, üritades
dipbmaatüiste sidemete sõlmimist
ja koostööd selliste vanade
antagonistidega nagu seda on kom-öiunisthkud
diktatuürh*iigid Vietnam
ja Kuuba.
Nii Vietnamiga kui ka Kuubaga
on Carteri algatusel alustatud läbirääkimisi
diplomaatüiste sidemete
ja normaalsete vahekordade
sõlmimiseks. Parüsis saavutati
Vietnami esindajatega kokkulepe,
mille põhjal ühendriigid tühistavad
keelu kaubavahetuseks Vietnamiga
ning samuti ei kasuta ameeriklased
Lütunud Rahvaste Orga-nisatsiooms
enam oma veto-õigust
kui Vietnam soovib astuda maail-maorgamsatsiooni
lükmeks. Esialgu
on lahtine veel Vietnamile suure
ühendriikide majandusliku toetuse
andmine sõjakahjude heastamiseks,
kuna ameeriklased on jäänud
selle küsimuse lahendamisel
reserverituks vaatamata sellele, et
Vietnami esindajate andmetel Ni-xon
ja Kissinger sellise lubaduse
andsid. Endine välisminister Kissinger
eitab kategoorUiselt seilJse
lubaduse andmist ja väidab, et
Vietnamile toetuse andmine ei tule
kõne allagi, kuna Hanoi kommunistlik
valitsus rikkus kõiki ameeriklastega
sõlmitud vaherahu kokkuleppeid
ning vallutas uute sõjaliste
operatsioonidega Lõuna-Viet-nami.
Kuuba küsimus on samuti kee-riüine
ja komplitseeritud. Kuubal
on käinud Castroga kohtamas ja
kokkulepeteks pinda sondeerimas
tuntud pahempoolne senaator
George McGovern. Nagu need
maakuulamised näitavad, on Castro
valmis ühendriikidega diplomaatilisi
sidemeid sõlmima kui
Ühendrii^d annavad oma kaubavahetuse
Kuubaga vabaks ning lõpetavad
propagandakampaania
Castro kommunistliku rezhiimi
vastu. Castro omalt poolt ei o
valmis kontsessioone tegema miug
on isegi kinnitanud, et kokkulepped
ameeriklastega ei puuduta kuuba
sõdurite väljatoomist Ängoolast.
Nii Vietnamile koi ka Kuubale
on need kokkulepped Ühendriikidega
suurejoonelisteks tehinguteks,
mis aitavad elustada nende allakäinud
ja pankroti lävel olevat majandust.
Samuti on. Ühendrükide
kaubavahetus Vietnamiga ja Kuubaga
suureks kergenduseks N. Ludule,
kuna Kuuba majanduselu püsis
jalul ainult Moskva tugeval toetusel.
'
See Ühendriikide poliitika kergitab
paratamatult küsimuse: mis
põhjustab Carterit sellisele libedale
teele asumiseks? Tundub, et
praegu ei ole sellele küsinjiusele
vastust. Suurelt osalt on see tõenäoliselt
tmgitud Carteri idealistlikust
maailmavaatest, mis taotleb
mineviku unustamist ja uue elu ja
uute vahekordade ülesehitamist.
Carter loodab ilmselt, et ta suudab
oma järelandmistega ja koostööga
luua kommunistlikkude riikidega
head vahekorrad, mis pikemas
perspektiivis ei ole kasulikud mitte
ainult Ühendrükidele vaid kogu
vabale maailmale.
Kui see olefus toele vastab^ et
Carter kavatseb maailma päranduda
idealismiga ja loodab oma avameelsele
ja lahtise käe poliitikale
kommunistlikelt riikidelt samalaadset
poliitikat, süs on ta sattunud
oma polütikaga umbtänavas^
se, mis pealegi pn vastuolus tema
ininiõiguste rakendamise poÜitikai-ga.
Vietnam ja Kuuba on teatavasti
kommunistliku diktatuuri
alla painutatud rügid, kus inimõigused
midagi ei maksa ning see
tundub paradoksaalsena, et Ühendriigid
nende riikidega suhteid otsivad
Ja neid majanduslikult toetavad.
.
Carteri vastuoluline idealismist
kantud poliitika võib siiski langeda
terava kriitika alla Kongressis,
kus presidendi erakorralistele välispoliitilistele
sammudele vaadatakse
umbuskliku puguga ning hinnatakse
rohkem realismi kui idealismi.
' .
• K.Ä.
Lahliiglipp Eesti
Kui Noorte Aasta mõte algatati,
siis nähti selles^ idees kõigi eesti
noorte koondamist ja eesti rahvusliku
tegevuse juurde toomist. Leiti,
et noori tuleb siduda oma rahvaga
ja hakata natukehaaval neile
iile andina vanema põlve kohustusi.
Et noorte hulk oleks suur, selleks
tuleks kõiki eesti" noori liks.-
teis^a siduda ja neid, kes seni
kõrvale on jäänud, tuua oma rahva
liurde.
Nüüd on Noorte Aasta mitmel
viisil ja eriaegadel väliakuuluta-tud
ja mõnel juhul need ei kattugi
üksteisega. Torontos kuulutati välja
Skautlike Noorte Aasta. Viimane
vorm on muidugi lihtsam ja
piiritlötum, see ei tähenda muud
kui juba skautlusse organiseerunud
noortele tähelepanu pühendamist.
mLÄME töblsteral,' lo. mail lOT - ?. 35
ma
1
im
nr
„Ka§ olla või mitte olla" — kui bensIMhindade tõus teeb muret ameeriklastele.
laB
11
töntsi piisk©p Sven MmW felrfeWab usklike tagakiys^mist M. Liidys
STOKHOLM (EPL) — „011es nüüd tutvunud kogudustega Rüas, olen jõudnud veendumuse^
le, et võimaluste raames arendavad nad edukalt oma luteri pärandit ja hoiavad kinni evai^eel-seist
kohustusist" -r- seda Rootsi peapiiskop Olof Sundby mullusel külastusel Läti okupatsiooni»
kirikule tehtud avaldust tsiteerib rootse keeles.jä rootslastele adresseeritud ajakiri Nyheter
frän Sovjetunionen rohkete piltidega, mis peavad tõendama rõõmsat Ja vaba kirikuelu N. Liidus,
/kuigi peapiiskop lisas reservatsioom.võimaluste;'w • , - '
Laupäeval, 30. aprilUl toimus La-kewoodi
Eesti Võitlejate Ühingu
kevadpidu, kus Eesti Arhiivile
Ühendriikides anti üle omaaegne
eesti üksuse lahinglipp. üleantav
lipp kandis,teksti: ,,1-gren. rügement"
ja see oli rüütliristikandja
H. Riipalu üksuse lipuks. Selle la-hinglipu
tõi Taanist kaasa Paima
Kastein, kes oli ka lipu üleandjaks.
Tekib aga küsimus, millisesse
Noorte Aastasse kuuluvad meie
noortekoorid, teised noorte organiseeritud
vormid ja need noored kes
eesti skautlusse ei kuulu. Kas
Skautliku Noorte Aasta väljakuulutamisega
need-veelgi rohkem eraldatakse
teistest eesti noortest?
Kuidas on tegelik kiriku olukord
N: Ludus, kaasa, arvatud
Balti kirikud, jutustab 24. aprilli
Svenska Dagbladetis piiskop^
Sven Danell, sarnä mees, kes a.
1969 Rootsi tookordse peapiiskopi
ülesandel käis Rüas Läti kodu-kiriku
peapiiskoppi ametisse õn-'
nistamaš.
Dasiell rõhutab, et Nõukogude
võim ei ole põrmugi väfcie^^"
nud sunet usklikele ja kirikule.'
. •; •
Ateism on orgaaniline oss kommunistlikus
mõttesüsteemis. Samal
ajal on N. Liidus imrgata
usulist ärkamist noorsoo hulgas.
Mais 1976 pidas N. Liidu usuliste
asjade nõukogu abiföimees
Purin ettekande, milles tä analüüsis
usuelu olukorda N. Ludus,
t a väitis, et üldine tendents on
usuelu vähenemise suunas ja
peab lõppema selle likvideerumi-sega.
Möödunud viie aasta jooksul
oli 700 usuühingut lõpetanud
tegevuse. . '
Tsaariaegsetest 78.000 ortodoks-kirikust
olid kasutusel ainult
7500, 4200 katoliku kirikust 1000.
Kirikutel on õpetaj ate puudus-.
Preestrite kool on olemas, aga
sinna ei pääse kuigi kergesti sisse.
Üks tagasilükkamise põhjus
võib olla ka -^.Ingne usklikkus!
Luteriusu . kirikutest on ainult
pooltel õpet-ajad. 7500 .ortodoksi
kiriku.-jaoks leidub 5900 preestrit.
Ristimise tseremoonia toimub
umbes 19% laste juures, kiriklikult
laulatavad. end 2.5% noor-\
paaridest — aga usukommetega
matuseid, peetakse umbes 40%-le
lahkunuist. .
Furin konstateeris heameelega,
et paljud preestrid räägivad
jumalateenistustel nõukogude
patriotismist. .
N. Liidu kirikutel on suhteid 82
rügi kirikutega. - Kõik välismaale
saadetud, preestrid on tagasi tulnud,
keegi pole ära hüpanud.
Sven Danell kommenteerib neid
ametlücke seisukohti ja vaidleb
vastu vaatekohtadele, mille järgi
kommunistid varsti loobuvat nn.
lapsikust iisutagakiusamisest. Ta
näitab kommunistlike prograni-miteoste
põhjal otse • vastupidist.
Ateismi probleemi ei tohi üldse
diskuteerida nõukogude ühiskonnas,
ateism on ainuke mõeldav
maaümavaade.
jutlustes kasutama nõukogude-patriootüisi
apelle. 14. oktoobril
1973 rõhutas ta oma jutluses: Rahu
puudumine maaümas oleneb
sellest, et ikommunism pole veel
kõikjaä pinda võitnud. Pärast jutlust
nimetas kirikoori juht Valentina
Pailodze Jeffemit avalikult
Juudaseks — miMe järele koorijuht
arreteeriti KGB poolt.
töö on kujutlematu balansseeri-mine
kristluse ja riigi nõudmiste
vahel.
Samal ajal toimub noorsoo
tulgas usuline ärkamine.
Kes ole&s võinud arvata, ei s^-
ne väike murdvargus naga seda oM
WatergäÄCi majja sissetung
Washingtonis võib tuna nii palju
raha sisse? Sellega on teinud heail
äri kaks väikest „WashingtOBi
Posti** reporterit, kes jrahusid
Watergate'i loo üles üle igasuguste
dimensioonide, sellega on teinud
suuri summasid lilmikompanii, kes
väntas „Washington Posö" reporterite
raamatu põhjal fiteaii sellega
on teeninud sadu tuhandeid dollareid
advokaadid, fees on kaitsenud
Watergate*i süüdlasi aing sellega
teevad nüüd veel lõppude i«-
puks tohutud summad televisiooni
saatejamad Ja trofmilt tõugatud
Watergate'! peat^igeJaue «ndhie
president Nixon, nõusHEus tele-visiooni.
s andma int^jrvjuu Inglise
reporterile David Frosffle, saades
selle eest mõningate andmete kohaselt
kuni 1 miljon doKarii
See pole mitte paha Ja tekib is«^
gi arvamine, et kas selle tähise as
ja ülespuhumise taga ei kummita
äritegemise plaanidi Kuid televi-sioonis
anti süski Watergate'i kohf
ta dramaatiline ,3how" ja inlerv-jueerija
luges ette pikM süüdis tn :s-tiraade
endisele presidendile, kfs
võttis lõpuks omaks, et ta oli Wa-tergate'i
afääri avastamise puhsil
avalikult valetanud.
Võib-ölla oli see Nixonist kergtv
meelsusr ^t ta läks teie^isiooiii
kaamerate ette seletusi andma
mehele, kes oli detaiüdes endise
presidendi vastp süüdistusakti vai
mis kirjutanud Ä g nõudis temalt
vastuste andmist paljudele pisidetailidele,
milledel pole mingit
tähtsust. Kuid miljoss dollarit oa
miljon dollarit ja Nixon võttis sell«
raha eest talle määratud sauna
26.-aastast jüliõpüast Aleksander
Ggorodiiikoffi kmsati taga, kuna ivixon valmistas aga kahtlemata
tema juures kogunes salk noori j suure pettumuse oma vaenlastele,
arutama usulisi küsimusi, ü k s t a l i j e s tõenäoliselt jälgisid sadistUku
sõpradest saadeti vaimuhaiglasse: j lõbuga endisele presidendüe esita-Üht
gruppi tolunud tüdrukut Ituö raskeid Nixon võttis:
kiusati ja peksti tundmatute isi- i omaks, et ta on valetanud ameeri-ku|
e poolt tänaval ja ta enda k:or- ka rahvale, kuid ta ütles, et ta oji
terjs. itemud seda polütilistel põhjustel.
Nõukogude usuelus on praegu j Ning üldiselt on teada, et väleta-oon
enne kõike administratüvse- j mid sajad ja tuhanded poliitikTia ja
tes tippudes, teiseltpoolt kasvab | riigin^hed hing seda tehakse kü
usuline nälg nooruse hulgas. Ja praegu ja edaspidi. Tarvitseb ai
leidub küllalt usklikke, kes või-väd
saada märtriteks.
WASHINGTON — Miljonid dollarid on juba saadetud Ameerika
Ühendriikidest kommunistliku Vietnami üleseMtamisekp,
küiigi seadusega on keelatud selle rezhiiml abistamine, kelle vastu
võideldes said kümne aasta kestel surma tuhanded ameeriklased.
Raha saadetakse Vietnami internatsionaalsete finantsorganisatsioonide
kaudu keda Ühendriigid tugevasti toetavad „See
on tagauks meie rahakottide juurde," ütles vabariiklane L.
McDonald. •:
* Leninistlik süsteem on ehitatud
teistlikule usule, nõukogude
võimud jätkavad aktiivselt uskude
Ja kirikute tagakiusamist.
DaneH toob mõningaid näiteid tegelikust
elust.
Patriarh Jefrem II sai võimude
noomida ja hailskas oma
Ka teised Kongressi liikled
ja mitmed veteranide grupid on
shokeeritud selle olukorra üle.
International Monetary Fund õn
nõustunud juba 31 miljoni dollarilise
laenuga Vietnamile.
..Euna. Ühendrügid annavad:sellest
23%, süs läks seUega Viet-namüe
USA-st 7 miljonit dollk-
;-rit. •
Teine suurem laen Vietnamile
anti Asian Pevelopment
Panga summadest, kokku 44,6
miljonit dollarit, kus ühendriikide
osa on 16,3%;.
Lisaks on praegu kaalumisel
World Panga juhatuses, anda suurim
summa Vietnemile, mis võib
olla kümneid m-iljoneid'dollareid
ja selles on 25% ühendriikide raha.'
•••
American Legion on selliste
laenude vastu> lama ta ei nõustu
lostusega Vietnamile 'kuni pole
saadud tagasi seni teadmatuses
olevad sõjavangid ja võitliises
kaotsi 'läinud sõdurid;
Kuna Ühendriikide raha
juba voolanud Vietnami, sijs
on president Carter nõustunud
Vietnami peaministri Phara
Van Dongi ettepanekuga alustada
läbirääkiniisi normaalsete
vahekordade jalule seadmiseks
Washingtoni ja Hanoi vahet
matu jä nõuab, et Ühendriigid ei
tohiks anda mingit abi: Viet3iami- ^^sket ülekohut.
mlt jälgida valimiskampaania ajal
j antud suuresõnalisi lubadusi, mli-
I lede täitmisele pärast valimisi
j keegi enam ei mõtle.
j Kui Nisoni vaenlased arvasid, vi
endist presidenti on võimalik televisioonikaamerate
ees taielikclt
nurka sm-uda, siis nad eksisid.
Nison oli sünnitud mõningate.:? kii
simustes järele andma ning tunnid
tama, et ta on teinud eksisamme
kuid ta jäi põhiliselt ikkagi selleLs
' kangekaelseks; ja miu:dnm«tuks
meheks, kes kinnitas miljonitei('
vaatajatele, et temale on telitud
Watergate'i asja ülespuhumV^i^giv
ABU
1977 Ott Kanadas eesti gaidide (esse arvestada, sest kõik see toi
ja skautide suuriaagri aasta. See j mub vabast ajast, heast tahtest
Märtsis anti ameerüdastele üle
11 am^rika Sõduri ^jääxiused,
kuid üle 2500 sõduri on veel kadunud.
Selletõttu on Ameerika
sõjavangide ja kaotsi lämud isi-kiite
pereikondade ühing rahuida-on
juba kuues Kanadas toimuv
suurlaager, millest võtavad osa
kõikide eesti gaid- ja skautüksus-te
liikmed Kanadas ning ka külalisi
väljaspoolt, kokku umbes
pool tuhat noort ja juhti. Suurlaager
toimub Kotkajärvel 16.—
24. juulil 1977 ja suuriaagri nimeks
on KOTKAJÄRVE: 77.' •
Nii nagu varem toimunud suurlaagrite
korral, pöördume ka seekord
eesti ühiskonna organisatsioonide,
ettevõtete, vabakutseliste
ja üksikisikute poole palv^a
toetada majanduslikult meie ettevõtet.
Teeme seda teadmises, et
eesti iihiskond on alati olnud
meie noorte ürituste suhtes vastutulelik
ja abivalmis. Oleme
kindlad, et ka seekordse suuriaagri
korraldamisel ei keelata meile
abistavat kätt. Kõik osavõtvad
noored ja juhid tasuvad oma
isiklilm laagrimaksu, kuid sellest
ei püsa kõikide nii suure ürituste
kulude katmiseks ning suuriaagri
programimi edukaks läbivümi-
^seks. ,
Noorte juhid on juba pikemat
aega olnud tiheda töös suuriaagri
ettevalmistamisel. Nende tööd
ja panust ei ole võimalik dollari-ning
soovist pakkuda meie noortele
head suurlaagrit eesti vai
mu, ke^e ja kuiiuuri alalhoidmir
šekš ning noorte arendamiseks
tublideks inimesteks ja headeks
eesilastete. Oleksime väga tanulikud,
kui ka Teie annaksite omapoolse
panuse v^rifca ning JQH-kohase
toetusega.
Kui soo\1te oma toetust tulumaksust
vabastada, süs palume
tshekk kirjutada National Žsto-nian
Foundation of Ganada nhne^
le. Kui Seda ei soovita, siis Suur
laager Kotkajärve nimele.
Täname Teid juba ette! !
Heade gaidi- ja skauditer?itus-
EESTI G.4roiDE
^L^LEV KANADAS
Tiia liütt, ngdr
Maleva juht
EESTI SKAUTIDE
IVIALEV KANADAS
Silver Kask, skni
Maleva Juht
SUURLAAGER
KOTKAJÄRVE
Ivar Nippak, nsfem
mm H
f-,
T
14; ja
dr. Pähapil
Ai:^traal|
Ime
Iaids'fe,
ettepane!
saatmist
öeton^
ministri
iJüüdlust
haile. Etegj
kdbttfcüsiil
•eifca^V,^l]
s i d e ü i t
lütHise
injfiine
sõbralikikil
sittuses,
ja R.
esitaitž
.elajaile
jalik eita^
'KSisimi
HUQätiifci
kui. ;
Cantf
TaevamI
19. mall,
rikus Gal
t^iarles
Inga-Pia
Taeval
vale endii
armas -
oh kü-ikulj
päeval
väärne p\
Kontset
koorile jj
melähede
kui ki£
planä K
Erust Ei
täidab
solistide^
ti kaasal
l^lianült
CantatI
lastada
--Ja esi
Vancouv^
teosi
kulialtkij
•taht
delt^ erif
. iu v
rauusökž
Südar
südamei
onnist
arme
m Ä a
GÄNl
Mihl
91
Al
kaail
tui^liil
•koost
kaslbai
maai
kcjttnmj
JJ * * tl*
teoee
beffcc
-hc
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 10, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-05-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770510 |
Description
| Title | 1977-05-10-02 |
| OCR text | V i ^ A D E E E S T L A I ^ HMLEKANDJA ViUÄiWJÄ: O/Ü Vaba Eestiaiae, 135 Tecumseth St Torontos. PEATOIMETAJA: Karl Arro TOIMETAJA: Hannes Oja ' POSTIAADRESS: P 0. Box 70, Sta. G/Toronto 3, Ost M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 364-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.—/poolaastas 114.50 Ja veerandaastas $8.—, kiripostiga aastas $46.~, poolaastas $23.50^ ja veeranäaastas $12.50 TELLIMISHINNAB väljaspool Kanadat: aastas $30.-, poolaastas 115.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostigä USA-s: aastas $51.—, pookastas 126.—ja veerandaastas $14.— LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.—, . $30.50 ja veerandaastas $15.50 Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hipd 35 c. iPublished by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 TecumseÜi St., Toronto 3, Oi^. M6J2H2 Poliitiüsed vaatlejad jälgivad suure imestusega, millise energiaga ja entusiasmiga president Car-ter on asunud välispoliitilisi probleeme lahendama. Esmajoones üllatas ta nii oma liitlasi kui ka vaenlasi inimõiguste poliitika esiplaanile tõstmisega, sattudes sellega teravasse vastuollu N. Liiduga, kuid nüüd on ta asunud hoopis vastassuunas kulgevale teele, üritades dipbmaatüiste sidemete sõlmimist ja koostööd selliste vanade antagonistidega nagu seda on kom-öiunisthkud diktatuürh*iigid Vietnam ja Kuuba. Nii Vietnamiga kui ka Kuubaga on Carteri algatusel alustatud läbirääkimisi diplomaatüiste sidemete ja normaalsete vahekordade sõlmimiseks. Parüsis saavutati Vietnami esindajatega kokkulepe, mille põhjal ühendriigid tühistavad keelu kaubavahetuseks Vietnamiga ning samuti ei kasuta ameeriklased Lütunud Rahvaste Orga-nisatsiooms enam oma veto-õigust kui Vietnam soovib astuda maail-maorgamsatsiooni lükmeks. Esialgu on lahtine veel Vietnamile suure ühendriikide majandusliku toetuse andmine sõjakahjude heastamiseks, kuna ameeriklased on jäänud selle küsimuse lahendamisel reserverituks vaatamata sellele, et Vietnami esindajate andmetel Ni-xon ja Kissinger sellise lubaduse andsid. Endine välisminister Kissinger eitab kategoorUiselt seilJse lubaduse andmist ja väidab, et Vietnamile toetuse andmine ei tule kõne allagi, kuna Hanoi kommunistlik valitsus rikkus kõiki ameeriklastega sõlmitud vaherahu kokkuleppeid ning vallutas uute sõjaliste operatsioonidega Lõuna-Viet-nami. Kuuba küsimus on samuti kee-riüine ja komplitseeritud. Kuubal on käinud Castroga kohtamas ja kokkulepeteks pinda sondeerimas tuntud pahempoolne senaator George McGovern. Nagu need maakuulamised näitavad, on Castro valmis ühendriikidega diplomaatilisi sidemeid sõlmima kui Ühendrii^d annavad oma kaubavahetuse Kuubaga vabaks ning lõpetavad propagandakampaania Castro kommunistliku rezhiimi vastu. Castro omalt poolt ei o valmis kontsessioone tegema miug on isegi kinnitanud, et kokkulepped ameeriklastega ei puuduta kuuba sõdurite väljatoomist Ängoolast. Nii Vietnamile koi ka Kuubale on need kokkulepped Ühendriikidega suurejoonelisteks tehinguteks, mis aitavad elustada nende allakäinud ja pankroti lävel olevat majandust. Samuti on. Ühendrükide kaubavahetus Vietnamiga ja Kuubaga suureks kergenduseks N. Ludule, kuna Kuuba majanduselu püsis jalul ainult Moskva tugeval toetusel. ' See Ühendriikide poliitika kergitab paratamatult küsimuse: mis põhjustab Carterit sellisele libedale teele asumiseks? Tundub, et praegu ei ole sellele küsinjiusele vastust. Suurelt osalt on see tõenäoliselt tmgitud Carteri idealistlikust maailmavaatest, mis taotleb mineviku unustamist ja uue elu ja uute vahekordade ülesehitamist. Carter loodab ilmselt, et ta suudab oma järelandmistega ja koostööga luua kommunistlikkude riikidega head vahekorrad, mis pikemas perspektiivis ei ole kasulikud mitte ainult Ühendrükidele vaid kogu vabale maailmale. Kui see olefus toele vastab^ et Carter kavatseb maailma päranduda idealismiga ja loodab oma avameelsele ja lahtise käe poliitikale kommunistlikelt riikidelt samalaadset poliitikat, süs on ta sattunud oma polütikaga umbtänavas^ se, mis pealegi pn vastuolus tema ininiõiguste rakendamise poÜitikai-ga. Vietnam ja Kuuba on teatavasti kommunistliku diktatuuri alla painutatud rügid, kus inimõigused midagi ei maksa ning see tundub paradoksaalsena, et Ühendriigid nende riikidega suhteid otsivad Ja neid majanduslikult toetavad. . Carteri vastuoluline idealismist kantud poliitika võib siiski langeda terava kriitika alla Kongressis, kus presidendi erakorralistele välispoliitilistele sammudele vaadatakse umbuskliku puguga ning hinnatakse rohkem realismi kui idealismi. ' . • K.Ä. Lahliiglipp Eesti Kui Noorte Aasta mõte algatati, siis nähti selles^ idees kõigi eesti noorte koondamist ja eesti rahvusliku tegevuse juurde toomist. Leiti, et noori tuleb siduda oma rahvaga ja hakata natukehaaval neile iile andina vanema põlve kohustusi. Et noorte hulk oleks suur, selleks tuleks kõiki eesti" noori liks.- teis^a siduda ja neid, kes seni kõrvale on jäänud, tuua oma rahva liurde. Nüüd on Noorte Aasta mitmel viisil ja eriaegadel väliakuuluta-tud ja mõnel juhul need ei kattugi üksteisega. Torontos kuulutati välja Skautlike Noorte Aasta. Viimane vorm on muidugi lihtsam ja piiritlötum, see ei tähenda muud kui juba skautlusse organiseerunud noortele tähelepanu pühendamist. mLÄME töblsteral,' lo. mail lOT - ?. 35 ma 1 im nr „Ka§ olla või mitte olla" — kui bensIMhindade tõus teeb muret ameeriklastele. laB 11 töntsi piisk©p Sven MmW felrfeWab usklike tagakiys^mist M. Liidys STOKHOLM (EPL) — „011es nüüd tutvunud kogudustega Rüas, olen jõudnud veendumuse^ le, et võimaluste raames arendavad nad edukalt oma luteri pärandit ja hoiavad kinni evai^eel-seist kohustusist" -r- seda Rootsi peapiiskop Olof Sundby mullusel külastusel Läti okupatsiooni» kirikule tehtud avaldust tsiteerib rootse keeles.jä rootslastele adresseeritud ajakiri Nyheter frän Sovjetunionen rohkete piltidega, mis peavad tõendama rõõmsat Ja vaba kirikuelu N. Liidus, /kuigi peapiiskop lisas reservatsioom.võimaluste;'w • , - ' Laupäeval, 30. aprilUl toimus La-kewoodi Eesti Võitlejate Ühingu kevadpidu, kus Eesti Arhiivile Ühendriikides anti üle omaaegne eesti üksuse lahinglipp. üleantav lipp kandis,teksti: ,,1-gren. rügement" ja see oli rüütliristikandja H. Riipalu üksuse lipuks. Selle la-hinglipu tõi Taanist kaasa Paima Kastein, kes oli ka lipu üleandjaks. Tekib aga küsimus, millisesse Noorte Aastasse kuuluvad meie noortekoorid, teised noorte organiseeritud vormid ja need noored kes eesti skautlusse ei kuulu. Kas Skautliku Noorte Aasta väljakuulutamisega need-veelgi rohkem eraldatakse teistest eesti noortest? Kuidas on tegelik kiriku olukord N: Ludus, kaasa, arvatud Balti kirikud, jutustab 24. aprilli Svenska Dagbladetis piiskop^ Sven Danell, sarnä mees, kes a. 1969 Rootsi tookordse peapiiskopi ülesandel käis Rüas Läti kodu-kiriku peapiiskoppi ametisse õn-' nistamaš. Dasiell rõhutab, et Nõukogude võim ei ole põrmugi väfcie^^" nud sunet usklikele ja kirikule.' . •; • Ateism on orgaaniline oss kommunistlikus mõttesüsteemis. Samal ajal on N. Liidus imrgata usulist ärkamist noorsoo hulgas. Mais 1976 pidas N. Liidu usuliste asjade nõukogu abiföimees Purin ettekande, milles tä analüüsis usuelu olukorda N. Ludus, t a väitis, et üldine tendents on usuelu vähenemise suunas ja peab lõppema selle likvideerumi-sega. Möödunud viie aasta jooksul oli 700 usuühingut lõpetanud tegevuse. . ' Tsaariaegsetest 78.000 ortodoks-kirikust olid kasutusel ainult 7500, 4200 katoliku kirikust 1000. Kirikutel on õpetaj ate puudus-. Preestrite kool on olemas, aga sinna ei pääse kuigi kergesti sisse. Üks tagasilükkamise põhjus võib olla ka -^.Ingne usklikkus! Luteriusu . kirikutest on ainult pooltel õpet-ajad. 7500 .ortodoksi kiriku.-jaoks leidub 5900 preestrit. Ristimise tseremoonia toimub umbes 19% laste juures, kiriklikult laulatavad. end 2.5% noor-\ paaridest — aga usukommetega matuseid, peetakse umbes 40%-le lahkunuist. . Furin konstateeris heameelega, et paljud preestrid räägivad jumalateenistustel nõukogude patriotismist. . N. Liidu kirikutel on suhteid 82 rügi kirikutega. - Kõik välismaale saadetud, preestrid on tagasi tulnud, keegi pole ära hüpanud. Sven Danell kommenteerib neid ametlücke seisukohti ja vaidleb vastu vaatekohtadele, mille järgi kommunistid varsti loobuvat nn. lapsikust iisutagakiusamisest. Ta näitab kommunistlike prograni-miteoste põhjal otse • vastupidist. Ateismi probleemi ei tohi üldse diskuteerida nõukogude ühiskonnas, ateism on ainuke mõeldav maaümavaade. jutlustes kasutama nõukogude-patriootüisi apelle. 14. oktoobril 1973 rõhutas ta oma jutluses: Rahu puudumine maaümas oleneb sellest, et ikommunism pole veel kõikjaä pinda võitnud. Pärast jutlust nimetas kirikoori juht Valentina Pailodze Jeffemit avalikult Juudaseks — miMe järele koorijuht arreteeriti KGB poolt. töö on kujutlematu balansseeri-mine kristluse ja riigi nõudmiste vahel. Samal ajal toimub noorsoo tulgas usuline ärkamine. Kes ole&s võinud arvata, ei s^- ne väike murdvargus naga seda oM WatergäÄCi majja sissetung Washingtonis võib tuna nii palju raha sisse? Sellega on teinud heail äri kaks väikest „WashingtOBi Posti** reporterit, kes jrahusid Watergate'i loo üles üle igasuguste dimensioonide, sellega on teinud suuri summasid lilmikompanii, kes väntas „Washington Posö" reporterite raamatu põhjal fiteaii sellega on teeninud sadu tuhandeid dollareid advokaadid, fees on kaitsenud Watergate*i süüdlasi aing sellega teevad nüüd veel lõppude i«- puks tohutud summad televisiooni saatejamad Ja trofmilt tõugatud Watergate'! peat^igeJaue «ndhie president Nixon, nõusHEus tele-visiooni. s andma int^jrvjuu Inglise reporterile David Frosffle, saades selle eest mõningate andmete kohaselt kuni 1 miljon doKarii See pole mitte paha Ja tekib is«^ gi arvamine, et kas selle tähise as ja ülespuhumise taga ei kummita äritegemise plaanidi Kuid televi-sioonis anti süski Watergate'i kohf ta dramaatiline ,3how" ja inlerv-jueerija luges ette pikM süüdis tn :s-tiraade endisele presidendile, kfs võttis lõpuks omaks, et ta oli Wa-tergate'i afääri avastamise puhsil avalikult valetanud. Võib-ölla oli see Nixonist kergtv meelsusr ^t ta läks teie^isiooiii kaamerate ette seletusi andma mehele, kes oli detaiüdes endise presidendi vastp süüdistusakti vai mis kirjutanud Ä g nõudis temalt vastuste andmist paljudele pisidetailidele, milledel pole mingit tähtsust. Kuid miljoss dollarit oa miljon dollarit ja Nixon võttis sell« raha eest talle määratud sauna 26.-aastast jüliõpüast Aleksander Ggorodiiikoffi kmsati taga, kuna ivixon valmistas aga kahtlemata tema juures kogunes salk noori j suure pettumuse oma vaenlastele, arutama usulisi küsimusi, ü k s t a l i j e s tõenäoliselt jälgisid sadistUku sõpradest saadeti vaimuhaiglasse: j lõbuga endisele presidendüe esita-Üht gruppi tolunud tüdrukut Ituö raskeid Nixon võttis: kiusati ja peksti tundmatute isi- i omaks, et ta on valetanud ameeri-ku| e poolt tänaval ja ta enda k:or- ka rahvale, kuid ta ütles, et ta oji terjs. itemud seda polütilistel põhjustel. Nõukogude usuelus on praegu j Ning üldiselt on teada, et väleta-oon enne kõike administratüvse- j mid sajad ja tuhanded poliitikTia ja tes tippudes, teiseltpoolt kasvab | riigin^hed hing seda tehakse kü usuline nälg nooruse hulgas. Ja praegu ja edaspidi. Tarvitseb ai leidub küllalt usklikke, kes või-väd saada märtriteks. WASHINGTON — Miljonid dollarid on juba saadetud Ameerika Ühendriikidest kommunistliku Vietnami üleseMtamisekp, küiigi seadusega on keelatud selle rezhiiml abistamine, kelle vastu võideldes said kümne aasta kestel surma tuhanded ameeriklased. Raha saadetakse Vietnami internatsionaalsete finantsorganisatsioonide kaudu keda Ühendriigid tugevasti toetavad „See on tagauks meie rahakottide juurde," ütles vabariiklane L. McDonald. •: * Leninistlik süsteem on ehitatud teistlikule usule, nõukogude võimud jätkavad aktiivselt uskude Ja kirikute tagakiusamist. DaneH toob mõningaid näiteid tegelikust elust. Patriarh Jefrem II sai võimude noomida ja hailskas oma Ka teised Kongressi liikled ja mitmed veteranide grupid on shokeeritud selle olukorra üle. International Monetary Fund õn nõustunud juba 31 miljoni dollarilise laenuga Vietnamile. ..Euna. Ühendrügid annavad:sellest 23%, süs läks seUega Viet-namüe USA-st 7 miljonit dollk- ;-rit. • Teine suurem laen Vietnamile anti Asian Pevelopment Panga summadest, kokku 44,6 miljonit dollarit, kus ühendriikide osa on 16,3%;. Lisaks on praegu kaalumisel World Panga juhatuses, anda suurim summa Vietnemile, mis võib olla kümneid m-iljoneid'dollareid ja selles on 25% ühendriikide raha.' ••• American Legion on selliste laenude vastu> lama ta ei nõustu lostusega Vietnamile 'kuni pole saadud tagasi seni teadmatuses olevad sõjavangid ja võitliises kaotsi 'läinud sõdurid; Kuna Ühendriikide raha juba voolanud Vietnami, sijs on president Carter nõustunud Vietnami peaministri Phara Van Dongi ettepanekuga alustada läbirääkiniisi normaalsete vahekordade jalule seadmiseks Washingtoni ja Hanoi vahet matu jä nõuab, et Ühendriigid ei tohiks anda mingit abi: Viet3iami- ^^sket ülekohut. mlt jälgida valimiskampaania ajal j antud suuresõnalisi lubadusi, mli- I lede täitmisele pärast valimisi j keegi enam ei mõtle. j Kui Nisoni vaenlased arvasid, vi endist presidenti on võimalik televisioonikaamerate ees taielikclt nurka sm-uda, siis nad eksisid. Nison oli sünnitud mõningate.:? kii simustes järele andma ning tunnid tama, et ta on teinud eksisamme kuid ta jäi põhiliselt ikkagi selleLs ' kangekaelseks; ja miu:dnm«tuks meheks, kes kinnitas miljonitei(' vaatajatele, et temale on telitud Watergate'i asja ülespuhumV^i^giv ABU 1977 Ott Kanadas eesti gaidide (esse arvestada, sest kõik see toi ja skautide suuriaagri aasta. See j mub vabast ajast, heast tahtest Märtsis anti ameerüdastele üle 11 am^rika Sõduri ^jääxiused, kuid üle 2500 sõduri on veel kadunud. Selletõttu on Ameerika sõjavangide ja kaotsi lämud isi-kiite pereikondade ühing rahuida-on juba kuues Kanadas toimuv suurlaager, millest võtavad osa kõikide eesti gaid- ja skautüksus-te liikmed Kanadas ning ka külalisi väljaspoolt, kokku umbes pool tuhat noort ja juhti. Suurlaager toimub Kotkajärvel 16.— 24. juulil 1977 ja suuriaagri nimeks on KOTKAJÄRVE: 77.' • Nii nagu varem toimunud suurlaagrite korral, pöördume ka seekord eesti ühiskonna organisatsioonide, ettevõtete, vabakutseliste ja üksikisikute poole palv^a toetada majanduslikult meie ettevõtet. Teeme seda teadmises, et eesti iihiskond on alati olnud meie noorte ürituste suhtes vastutulelik ja abivalmis. Oleme kindlad, et ka seekordse suuriaagri korraldamisel ei keelata meile abistavat kätt. Kõik osavõtvad noored ja juhid tasuvad oma isiklilm laagrimaksu, kuid sellest ei püsa kõikide nii suure ürituste kulude katmiseks ning suuriaagri programimi edukaks läbivümi- ^seks. , Noorte juhid on juba pikemat aega olnud tiheda töös suuriaagri ettevalmistamisel. Nende tööd ja panust ei ole võimalik dollari-ning soovist pakkuda meie noortele head suurlaagrit eesti vai mu, ke^e ja kuiiuuri alalhoidmir šekš ning noorte arendamiseks tublideks inimesteks ja headeks eesilastete. Oleksime väga tanulikud, kui ka Teie annaksite omapoolse panuse v^rifca ning JQH-kohase toetusega. Kui soo\1te oma toetust tulumaksust vabastada, süs palume tshekk kirjutada National Žsto-nian Foundation of Ganada nhne^ le. Kui Seda ei soovita, siis Suur laager Kotkajärve nimele. Täname Teid juba ette! ! Heade gaidi- ja skauditer?itus- EESTI G.4roiDE ^L^LEV KANADAS Tiia liütt, ngdr Maleva juht EESTI SKAUTIDE IVIALEV KANADAS Silver Kask, skni Maleva Juht SUURLAAGER KOTKAJÄRVE Ivar Nippak, nsfem mm H f-, T 14; ja dr. Pähapil Ai:^traal| Ime Iaids'fe, ettepane! saatmist öeton^ ministri iJüüdlust haile. Etegj kdbttfcüsiil •eifca^V,^l] s i d e ü i t lütHise injfiine sõbralikikil sittuses, ja R. esitaitž .elajaile jalik eita^ 'KSisimi HUQätiifci kui. ; Cantf TaevamI 19. mall, rikus Gal t^iarles Inga-Pia Taeval vale endii armas - oh kü-ikulj päeval väärne p\ Kontset koorile jj melähede kui ki£ planä K Erust Ei täidab solistide^ ti kaasal l^lianült CantatI lastada --Ja esi Vancouv^ teosi kulialtkij •taht delt^ erif . iu v rauusökž Südar südamei onnist arme m Ä a GÄNl Mihl 91 Al kaail tui^liil •koost kaslbai maai kcjttnmj JJ * * tl* teoee beffcc -hc |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-05-10-02
