Vaba eestlane , May 17, 1984

              VABA EESTLANE neljapäeval, 17. maü 1984 — Thursday, [ay 17,1984
¥ABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
¥ÄBA
: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St.
, Ont MSB 2M3 '
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl AiTO, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, Mutusedp
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: ,aasta $ 5 1 , poolaastas
ja veerandaastas $15.—
TELUMISfflNNAD väljaspool Kanadat: aastas
aastas $35;-— ja veerandaastas $18.—
Aadressi mmidaltus 70 e. Üksiknumbri hind 70 c»
KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel $4.75, tdötis $5.-r, essMiljel $i
.REE E S T O N IA
Published by Free Estonian Publisher Lt^.
1955 LesHe St. Don Mills, Ont M3B 2M3
Nr. 38
GaidUpkond Põhjala Tütred
Terts.
isiiiiiüiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiHniiiin
. Kuiv okupeeritud Eestis ilmuvaid
iäestiSeelšeid ajalehti lugeda, süs
jääb mulje, et Eesti polegi enam
Eesti, vaid see on Venemaa süga­vusest
väljalÕigatud maariba, mis
on tõstetud Läänemere kaldale.
Ajalehtedes Umub sageli artikleid,
kus esinevad ainult venepärased ni­med
ja kus eestlastest ja eesti pe-rekom^
animedest ei ole jälgegi,
millest Võib teha ainult valusa jä­relduse,
et venestamisprotsess Ees­tis
lügub edasi piica ja kiire sam­muga
ning et eesti rahvas on suu­remas
hävimisohus kui kunagi va­rem
oma pika ajaloo kestel.
Näiteks.võiks tuua okupeeritud
Eestis 20. märtsil ilmunud ajaleht
„Rahva Häälestj* artikli, mis kan­nab
pealkirja ,,Reportaazhüdlde
mülitsamehe töömailt." Artikü sis­sejuhatus
tegeleb varguste kirjel-damisega,
maimdes muu hulgas:
„Vargused olid üsna tühised: ühest
majast kadusid teksaspüksid, tei­sest
mõnikümmend rubla raha.
^ . V. , . . ... , , r,./ • 1 Kuid et need siiski aset leidsid ja
a Ees paraadi juhtskj M » Jogi, tema „^ avastamata, ei leidnud piir-
*^»*»V^''™A'«''%oMainspel£tor Nikolai Ossipenlio
asu. «
Nendele poliitikutele ja avaliku
arvamuse kujundajatele^ ke!s kriti­seerivad
president JReagani poÜiti-
Imt KeskrAmeeril^s, oli kahthiiata
ebameeldivaks üllatuseks/kui väüš-mmister
George Shultz äsja ajaleh­tede
toimetajatele peetud könes
nnainiS) et kõik sellised isikud/ keä
ei taipa Kuuba jä N, liidu poolt
juhitud - agressiooni Kesk-Ameeri-kas,
oh juhmid. Tema otsekohene
lunnang valitsuse poliitika hukka-
MÕistjatele oli tegelikult täiendu­seks
president Reagani viimastele
kõnedele, millel juhiti tähelepanu
komniumstlikule katkule, mis lähe-mp
Kesk-Ameerika riikide kaudu
ülia^ lähemale Ühendriikide lõuna^
Olles veendunud oma praeguse
Kesk-Ameerika poliitika õiges suu­nas,
jätkab president Reagan, vaa­tamata
mõningatele tagasUöökidele
ja Kongressi liberaalse tiiva vastu­seisule,
kindlakäeliselt oma range-
Joonelist poliitikat Nikaraiaguale
surve avaldamiseks ja Salvadori
puhaste mässajate hävitustöö pi­durdamiseks.
Suurema tagasilöögi­ga
Reaganile tuli kahtlemata Haagi
Mahvusvahelise Kohtu otsus, miS
mõistis hukka Ühendriikide toetuse
Nikaraagua kommunistliku rezhii-nhi
vastu võitlevatele„cpntratele",
kuid samal ajal saabus Washingtö-ni
rõõmustava uudisena teade, et
Salvadoris korraldatud preSsidendi-valimised
arenesid vaatamata kom­munistide
häirimisoperatsioonidele
üllatavalt edukalt ja tõid võimule
mõõduka
partei juhi Jose Napoleon Duarte,
kes saavutas valimiste teisel käigul
54 protsenti äraantud häältelst, ku­na
tema vastane, äärmuisliku pa­rempoolse
koalitsiooni juht d'Au-buisson
pidi leppima 46-protsendi-
, Haagi\ Rahvusvahelise Kolstu .ot-isus
ei tulnud Washingtonile tegeli­kult
üllatusena, kuna Reagani ad-ministratsioois
oli juba ette veen­dunud,
et kohus otsulstab Nikaraa­gua
kommunistliku valitsuse kae­buse
Ühendriikide valitsEise vastu
Nikaraagua kasuks. Sellest aspek­tist
lähtudes teatas WaisMngton ju­ba
6. aprillil, et ta ei aktsepteeri
15-liikmielise Rahvusvahelise Koh-iu
otsust Ühendriikide Kesk-Amee-irika
poliitika hindamiseks, kuna
see viiks kohtu propagandakam­paania
keeriseölse ning kisuks alla
selle institutsiooni prestiizhii Kuna
Rahvusvaheiisel Kohtul puuduvad
võimupiirid oma seisukohtade pea­lesurumiseks,
siis jääb tehtud ot-suls
õhku rippuma, paklaides ainult
Nikaraagua kommunistlikule valit­susele
aihet oma propagandamasi-ma
õlitamiseks.
partei ju-
M Duarte Võit Salvadori presiden­divalimistel
oli kahtlemata suureks
toeks Reagani Kesk-Ameerika. po-lljitikale,
seda enam, et presidendi­valimised
suudeti edukalt läbi viia
kodusõja õhkkonnas, kus kommu­nistlikud
lööli^algad tegid oma pa­rima,
et sabotaazhi- ja terroriakt-sioonidega
valimisi nuija ajada.
Yalimiste õnnestumihe oli ilmselt
suureks üllatuseks paljudde krii-tilišelt
haäle^tÄd ja. kommuml^
propagandast mõjutatud välismais­tele'
vaatlejatele, kes imestasid se­da
entusiasmi, millega Salvadori
elanikud läksid presidendivalimistel
va^miskastide juurde, riskidel seal­juures
sageli oma eluga.
Valimiste õnnestumke Salvado­ris
ja president Reagani selgitavad
sõnavõtud mõjuisid ilmselt rahus­tavalt
ka Ühendriikide Kongressile
nii^ surusid Salvadoris kaitseposit­siooni
sealsed tsentrist vasakule
kalduvad rahvasaadijkud. Nende
uute meeleolude tulemusena Mnni-ta!
s Esindajatekoda 212 häälega
poolt jä 208 häälega vastu presi­dendi
ettepaneku 1,3 müjärdi suu­ruse
abistamisprogrammi rakenda­miseks
Kesk-Ameerikas, mida tuleb
pidada suureks võiduks Reaganile.
Duarte võimule tulekuga ei ole
Salvadoris kahtlemata kõik prob­leemid
veel kaugeltki lahendatud.
Uus president oma valimispro­grammis
lubas jätkata maareform!
läbiviimist, parempoolsete hukka-mismeeskondade
tegevuse pidurda­mist
ning kokkuleppe otsimist pa­hempoolsete
organisatsioonidega,
kelle algatusel ja organiseerimise]
toimub Salvädoriis praegu N. Lii­du,
Kuuba ja Nikaraagua toetusel
kodusõda. Võttes arvesse parem­poolsete
presidendikandidaadi Ro-berto
d'Attbuissoni kritiseerivaid
märkusi Duarte programmi kohja,
eriti ta hukkamõistvaid sõnu uue
presidendi kompromissitaotlulste
kohta punastega, võib oletada, et
uuele presidendUe ei tekita raskusi
mitte ainult kommunistid ja teised
äärmised parempoolsed, kelle mõ­juvõim
on võrdlemisi ^ur kõrge­mate
ohvitseride hulgias. Neid eel­dusi
silmas pidades oleneb Duarte
edu kahtlemata Ühehdrükide abist
ja toetusest, mis praeguste välja­vaadete
juures nü majanduslikul
alal kui ka teistes sektorites on põ­hiliselt
kindlustatud.
Esindajatekoja otsus ei lahenda­nud
Siiski veel abiandmise küsi­must
Nikaraagua kommunistliku
valitsuse vastu võitlevatele iiksuste-le,
ehkki president Reagan selle
toetuse andmiseks oma kõnes jõu­liselt
apelleeris. Esindajatekojas on
mõjuvõimsaid polütikuid eesotsas
selle institutsiooni esimehe 0'Neill'-
iga, kes asuvad seisukohal, et
Ühendriigid ei saa teistele riikidele
ette dikteerida, milline peab olema
nende valitsus. See seisukoht tun­dub
paradoksaalsena, kuna Nika­raagua
kommuhistlik valitsus ei
ole rahva poolt valitud, vaid kuju­tab
endast isehakanud marksistli­kult
meelestatud väikese grupi dik-
'tatuuri.; ' •
SalvadOB^s toimunud valimised,
president Reagani kommuniste
ründavad kõned Kesk-Ameerika
polütika anaiiiüsimisel ja ootamatu
meelemutus Esindajatekojas on
pannud Moskvas president Reaga­ni
vastu suunatud propägandaapa-ratuuri
rattad kiiremini veerema,
millest võib järeldada, et need
sündmused olid Kremlis halbadeks
uudisteks ja käivad polütbüroole
närvidele. Tass ütleb Reagani koh­ta,
et ta levitab demagoogiat, lai-
Ja süs räägitakse pikalt-laialt
Ossipenko tegevusest nurg tema ja
hist vai'gapoisteIe, kelle tegevuse
kohta ta peab aru andma Jõhvi
miilitsajaoskonna ülemale Vladimir
jfoksuharrastust Treholt valis A. Treholtil oli suwrepäraseim Vashtshonoküe. Artikli autor kirju-
•^"^ põhjalikkusega; Treeningüpäevik väatlu^^^
. - , . V oli tõenäoliselt süsteemipärasem ja temast areneSki ühe mehe infor- sipenko tabab ühest majast varga-vA
Trehol kuuhis ^üldisesse põhjalikumalt • hoitud osa tema matsioonikeskus, mis võis rääkida Poisi MihhaU Krjukovi,, kes koos
atashee-kohvrrt kasutava e hastK See räägibki peamiselt te- välisministeeriumi sisemistest ja vä- oma sõpradega on varastanud mi-metatjicrnoor^
m^^^^ Ustest eluavaldusist ja yälisminis- tu kasti vemi ja shampanjat „Koh-korgelj
han ud, Mgavad^^ ^^^^ võimetusist mõnel alal vik Jõhvist- Ja süs järgneb jaht
ilmusid töölispartei:: juhtkonda ja Xa nimetas end tervissportla- t a tundis ministreid riigikaitset a^*«varastele, keda Ossipenko jäh-ipid
välja tõelised: .toolispoliitikud ^^^^ iseasjus tal oli võistleja uurimismiljööd ja ajakirjandust' tab koos krimma ai jälituse inspekto-nende
omas valimispiirkonnas ja vaim ja veri, kes andis enesest Ta oli võimeline raporteerima töö- A Aleksandr Samarkanovi ja jaos-said
kohad mimsteeriumeis. Neist j^õik. Ebaõnnestunud abieluga õn- lispartei sisemistest asiadest, isiku- konnaülema asetäitja Nikolai Ro-sai
toimetussekretare ja toimeta- ^^tu lahutuse järel Treholt kohtas ja võimuvõitlusest ning üldisist po- mantshenkoga. ISfJÄe!"'' A.tiiais.ei: ole maM^
f f * ^ sundis poeg lorsien, ,ama fähendmlik kni W eestlase nime - neid ei ole kurn-
Kreeka juntä vastu peetud võit- keda .Arne- sügavasti armastas. ^,^f J ' " ^ ^ . ; ^ bagis leeris, ei seaduse rikkujate
luses hakkas Treholt arenema tõe- Kahjuks tal polnud, aega onm pere- ^± ega mülitsate hulgas. Sellest võib
Sus sundis sojaj^gse aja kuulus ja Arne isa Torsten Treholt on kasutades võimelda süstemaatili- ^on^as ^elavad ainult Y^^nelased,
ka mojuv polutüme „pardipaar" alati kuulunud Norra töölispartei selt lehtede nõitiSt oma kasuks ^es sealt eestlased taiehkult valja
- Evensen/Treholt. Need kaks ^^k^^ tiiba. Ta oli ta on mõjutanud kogu norra ühis- f fogu loole p^eb pitsa-täiendasid
temeteist, nii nende tipp- rahvaesinda^ kui prÄgu veel osa- ^ "''"^ • " • ^ ^ ^
vaimukas koosmängus kui ka p#-:nister. Euigi isa^^j^^^ . ronov.
tihsesrambivalguses aga ka tausta- samiasse^ p^^
näona. Nende võimed esinesid iji^iliselt nägemuselt. Aga nende- A. Treholt on alati ohiud reisi-avalikkuses,
nende oskus olla õigel vahelised suhted olid siiski teine- ja on armatanud seda. Ta on
ajal ja õigel kohal eileidnud võrd- teisele lähedased. Polnud juhus, et armastanud lahingulõhnaenam kui 30-ne aasta kestel eeskujulikult
set. A. Treholt andis oma pojale'isa lahingu tulemust. Oma treeningu- oma asju ajanud. Panga läbikäUt
. . , . , . nime päeviku pidamisest sai talle kirg. on pidevalt kasvanud, liikmete arv
.^I^t^spartei juhid • Poliitilisil joontel oli oma enese- suurenenud ning korrektse ja valV-jarel
Jiakanud tugevaisti vahenda- Arne oli ka auhimuline, väärtus. Ostmisest ja müümisest sa juhtimise tulemusena ei ole pan-otse.
piiramatult auah- tuli ajaviide. Võibolla sellel taus- gal ohiud seUe püta aja jooksul
Kuid need _ katsed ei tundu moju- Lisaks ta armastas võimu ja tal oli jnängimine talle naudinguks, laenude mahakirjutusi.
vat e ^ ^ i d pole :entitarg^t sel- j ^ . ^ . ^ meeleldi ohjad oma käes. Ta Kas on võimatu, et KGB mõistis ^ ^..^ .... , . . . n , „ ^ nnn^nrf
gitaüid On täiesti selge, et Tre-^j^ ^^^^^^ mees selleski mõttes, teda ja andis' talle mõjuva p õ h - V ^ ^ ^oik " ^ j ^ ^ S ^ ^^
hoM^oli palju suurem mx)ju partei armastas olla tegev. juse ja küUaldase surve, mida^^re- ^^^^ "J-^vS "d^t'
sisemises elus, kui tema väline po- holt vaias? vad sama mõõdupuuga ja simlei-sitsioon
ja tcrevüs eeldas. ' dub ka erandeid, nagu alles hUju-
SWÕON Möödunud aastal oli Treholt ti võisime higeda sünsest ajakir-ÕNNEMÄN<
GIJA Londonis osalemas Londoni mara- jandusest. Lugu puudutab Toronto
Arne Treholt oH täiuslik spioon, tonis. Seal ta istus ühel õhtul oma haridusosakonna ametkonna ühis-
Trehõlt oli õnnemängija ka põ- Tal olid kõik vajalikud eelised, norra sõpradega.-Põhjusest või tei- panga omapärast tegevust, kus
hirnõttelisel 'äljal. Eriti kihlveod, isiklikud omadused, positsioon sest kandus süütu vestlus KGB-le panga naissoost mänedzher andis
hobuste võid ijooksmised huvitasid sündmuste keskpunktis, -rohkesti ja spionaazhile. Üks grupi liikmeist ll-miljoni dollari ulatuses välja
teda ja ta osales kihlvedudes kodu- sidemeid ja uskumatul määral ütles: „Mmusarnasele, dzhiinides laene luksuslõbustuskoha ehitami-maal
ja välisriikides. Tal oli oma ühiskondlikku auhimu. Ta oli „rat- ja kampsunis riietuvale inimesele seks Muskokässe. Mänedzherüe an-hobime.
Kuid ta oli seotud ka sutanud kahel hobusel" — diplö- ei pakuta mitte kunagi võimalust dis oma kaasallkirjadega abi sa-muüde
mitmesuguste häsartmän- maadina ja poliitikuna. Mõlemad saada spiooniks . " K G B pöördus mas pangas abimänedzheiina töö-
•gudega, kuid enne muud ta mängis aitasid tal saada võimalikult kõr- just Arne suunas, kes oli haritud, tav mänedzheri tütar, kelle mees
oma eluga. Viga oli vaid selles, et geima positsiooni juures, hästiriietatud^ ja elegantne mees. oü ü^s osanikke lõbüstuskoha ehi-hobune,
niiUe peale ta vedas kihla. Mõlemad k
Toronto lEesti ühispank oh juba
ei jõudnud kunagi finishi.
Ä. Treholt OÜ hea sõber. Abi-vahhis
ja hoolitsev. Ta oli. alati
valinis lohutama ja ergutama. Ta
andis meelsasti leistele võimaluse
omä raskusist rääkida, omi ta ei
rääkinud mitte kellelegi. Tema
sõprusring oli üsna lal nii kodu­maal
kui ka välisriikides ja mitme­sugustes'
ümbruskondades. Tal, oU
hõlbus leida uusi sÕpru kõikjal
Inimesed sulasid kiiresti tema loo­tud.
Arvatavasti tal oleks õnnestu- naer pani kõik teisedki naerma sel-nud
mõlemal alal. lele absurdsele mõttele mõeldes.
Selliste suurte laenude väljaand-mme
väikse panga poolt on Ontario
provintsi hüpoteeklaenude eeskirja­dega
ja ühispankade seadustega
vastuolus, kuna provintsi seaduste
alusel on hüpoteeklaene võimalik
välja anda ainult 75-protsendi ula­tuses
kinnisvara väärtusest ning
ühispankade seaduse alusel oli sel­les
pangas ühele isikule ettenähtud
laenu ülemmäär ainult 100.000
dollarit.
Asja ei uuri nüüd mitte amult
Ontario ühispankade keskpank vaid
Nõukogude Liidu Kommunistliku partei noorteorganisatsiooni aja-mulikü
sulavuse ees. Tõeliselt la- leht Komsomolskaja Pmvda väidab, et rootsi sõdurid saavad õpetust
hedasi ja häid sõpru oli tal siiski anti-so^
vähe ~ ^uldavasti vaid üks või Samaaegselt annab Rootsi, kes sad, kuna need on üks osa anti- ka poütsei ning luksushotelü ehitä-alati
rõhutab oma neutraalsust, väi- sovjetlikust kampaaniast, mille mine, mis kannab nimetust Lake
A. Treholtü oh sihna naistele ja ja detaUseid kaarte USA sõjaväe- stardisignaalücs oli ällveelaevara- Rosseau . Village Inn Limited, on
naistel temale. Temas, oli segu F. le, kaarte, mis on vajalikud ristle- port möödunud kevadel, kirjutab pandud, seisma. Haridusosakonna
Nansenist ja J. F. Kennedyst. Ta jasrpbotite juhtimiseks. Komsomolskaja Prävda. Neid, kes ühispanga mänedzher ja abimäned-hurmas
igas vanuses naisi mitmel Artikü peasisu keerleb tõlgikooli veel ei usu nõukogude allveelaeva- zher on vallandatud ning Ontario
maal, mis saigi talle saatuslikuks/ ümber, mis asub Uppsalas. Poole de pürkikkumistesse, neid tuleb ülemkohus on määranud pooleldi
• • , :--;•---.• • ^- ' , ' ' aasta eest tegid mõned rootsi lehed nüüd veenda uute meetoditega, ^hituseloleva luksushotelli asjade
, suurt skandaah kooli väljaõppest kaasa arvatud piinamisega. ajamiseks hooldaja.
ülekuulamiste osas, kus pidavat Kas Rootsi tõesti on neutraalne, j^äh arusaamatuks kuidas väi-kese
Ühispanga mänedzheril oli või-teiste
rahvaste vihkamist. Teda ni­metatakse
terrori ja sõja propagee­rijaks,
häbematuks valetajaks ja
primitiivse poliitika viljelejaiks.
Tassi sõnad näitavad, et Reaga­ni
poliitika venelasi valusalt riivab
ning nende grandioossed valluta-
Artiklis kirjeldatakse, kuidas al­gul
õpetatakse sõduritele vene
keelt, siis vangide piinamist ja
siis jälle vene keelt.
Veel tõenditena, et neutraalsus maüt omal käel välja anda selUseid
pole reaalne, toob ajakM esüe, njiijonitesse doU^^ ulatuvaid
et rootsi ohvitserid õpivad vaMs- laenusummasid. Kahtlemata oli,
maal relvatehnikat ja muud sün tegemist nõrga järelvalvega
Ka«; see on uus üedaeooailine samuti on külalisopüas^ Na- keskpanga ja vastaVate vaHtsus-misplaanid
tuhahunnikuks põletab, meetod, et teadmisi kinni lüüa?" pidavat sõdurid Aryidsjauris laul- jääb süski haridusosakonna amet-
Tähendab: Reagan on leidnud ja küsib ajaleht iropnUiselt. Ei, tege- ma, kuidas nad kavatsevad tappa konna panga juhatus, kellel nähta-rakendanud
õige polütiUse liiki Hkult pn-rootsi sõjaväes palju sa- kommuniste, venelasi ja vietnamla- vasti ei ohiud udust aimugi, milli-
KremKofensiivüe vastuastumii eks diste, kes oskavad vene keelt. s . . -
ja seMe pidurdamiseks, K, Ä. Sündniused tõl^^ ; EPSJ . , (Järg lk. 8)
Nr. 38
19., .20. ja 21. mi
dr. T. Uüivi
26. ja 27. mail
dr. T. Kuulisi
Grupireisi
Kalle Onnö t
gi'iipilendudega
bes 600 loibkon
eraviisiliselt v
tulijaid ei ole te
nukid saabuvad
nü kell 14.55 (1
kell 13.55 (185),
(185) ja Gölob
13.40 (185 isiku
Kopenhagenis
kid Torontosse
ja 13. juiuül ke
jatega, 27. juun
on 30 ja 3. juu
31 isikut. '
Austraaliast
sealt on Torö
eestlast, nende
meeskoor. Aust
lennukid (lend
17., ja 24. juu
Prantsusmaa
tulekust. Saks
lendudega 46 i
liselt tulijad
Brasiiliast on
jat. Inglismaal
andmed.
AUTODE t)t)|
' ^ Avis üürib
te j.t.) hirinagi
on $28, La
$32 ja täissüi
vas. Need on
klubi (CAA ja|
Mitteliikmetele!
ra kõrgemad.
Hindode
osutuda
OTTAWA
kaaluma uut
kontrolli, kui|
jäUe tõusma,
tei juhi üks ki
John Munro,
vat end täies]
just on mõnel
pööret paremj
Kommen^
seid operatsij
madega sporij
tundetu mäncl
ga.
Kui võrreU
raha väljajal
sushotelli elli
ti ühispangal
valitsevad si(
vüsed nagu
Eestlaste rai
teks kõik iaei
olekutelt ja
komiteele k\
toimub mn
koosoleku ii|
instantsides
Võiboletaj
nada ühisprij
guste kindlaj
asjalise koi
nende kõrv
kes rahva
mõni vürtsil
ritega. 'M
ametkonna
seadusevivst^
on Faanud
lepatiu osal?
il kaasa oli
eeskirju j'»,
ga" operea^
tunduvalt ii