1984-05-17-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MABLA . -
CHRISTINA
JEFF- ••
STEVE :
Vaikuses tõmbus viimne eesriie/
Sinu lõputute kujude mängumajas
— armas Rudolf — ja Simi saatu-seraamat
suleti nagu karmi käega,
jäädavalt kaunil kevadpäeval.
Sulle ei antud enam aega nautida
oma koduaia Õiterikast ilu.
Möödunud laupäeva hommikul tähistas T.E,S. Lasteaed emadepäeva
samaaegselt kooli lõpuaktusega. Kaunis kevadpäev andis kõigile
külalilstelepäiksehelgi silmisse, lastel oli aga palju öelda emadele,
kellele kaks hellakest kinnitasid emaarmastuse tuimuseks rinnale lilleõie..
•,
i^hkuä
JN MEMORIAM
Lõpuaktusel oU üheks osaks
Sinna — Sinu saatuseraamatüsse õpilastööde näitus. Suurel külgsei-jäi
veel palju tühje lehti, mida me nai oli klassiti päris kunstinäitus,
kõik lootsime, et Sa need lehed täis alates nooremate veel ebalevate
kirjutad, sest Sa olid veel hiljuti värvikatsetustega kuni/ lõpuklassi
täis loomingurõõmu ja energiat — leidlike ja kunstipäraste tulemuste-kui
Sa plaanitsesid oma uut võidukäiku
„Tällimia vallidel".
ke", ja Kersti-Li Kuutan esitas klaveril
eesti rahvaviisd„Kui raa hakkan
laulemaie" ja „Miks sa nutad?"
Kasvataja Ene Rannala pidas
kõne lõpetajaUe, öeldes et täna ol-
Inimelu on nagu habras mooni-
8. aprillil suri Chicago lähistel õis — üks tuulepuhang — ja ta pu-
Oakwöod Hiiris 71-aastane major deneb sõrmede vahelt.
ni. Osa neist jäävadki ESTO-84 lakse koos pidulikumalt tähista-ajal
õpilaste kunstinäitusele välja- maks lasteaia lõpetamist, misjärel
panekuiks. noored lähevad sügisel edasi täien-
Lavale, kuhu saniutl oli paiguta- duskoölil klassi.
XYDIA MNGISSEPF
• ARVO ja.ElAlNE
HARRY.ja ASTA
JÜRIja JUNE
ANDRES ja LYN
perekondadegsi
See on olnud väga saatuslik hooaeg
meie •teatriperes. Vähem kui
seitse kuud tagasi -^seisid Sä Leida
Järvi kirstu juures ja ütlesid temale
oma: järelehüüde — ja nüüd
— seisame valutava südamega siin
ja jätame Sinuga jumalaga, sest
nüüd oled Sina saanud loa puhkama
minna.
August Võhma, kes pärines Virumaalt
Sondast. Lõpetanud Rakvere
Poeglaste , Reaal-gümnaasiumi
1931. a. ja Sõjakooli kursuse suurtükiväelasena,
iilendati ta lipnikuks
1934. a. Pärast' Sõjaväe Tehnü^a-kooli
suurtükiklassi lõpetamist
1940. a. ülendati leitnandiks.
II maailmasõja sündmuste keerises
niobiliseeriti venelaste p(^lt,
kuid pärast lahinguid Saksa üksustega
õnnestus tal põgeneda kodu- Rudolf Lipp jääb alatiseks meie
maale. 1943. aastal, olles ülenda- keskele elama oma köitva isiksuse,
tudkapteniksj aitas kaas^ suurtüki- oma fenergia ja oma sügavalt hin-väe
üksuste loomiselevJEesti Divii- gestatud lavakujudega. Asendama-si
koosseisus. Ta võttis osa 1944. tn tähena jääb ta särama meie
a. rasketest tõrjelahingutest Naiva teatriajaloo lehekülgedele,
jõe joonel ning Sinimägedes ja sai
Liibavi juures haavata samal 5ias-tud
õpilaste värviküllaseid töid,'
asetunud õpilaspere ees ütles ava- .
sõna lasteaia juhataja Helle Arro.
Ta ütles, et jälle ollakse kogune- ^
nud emadepäeva ja lasteaia lõpuaktuseks.
Hellakesed on eiiiadele
rinnale kinnitanud lilleõie.
Ta ütles, et ta on kindel, et lõ-petajaist
sirguvad tublid eesti
noored auks oma isale ja emale
ning soovis siis noortele head
suvepuhkuist.
„Meie hindame neid emasid, ke§
oma lapsed on toonud siia, et
neid eestlasteks kasvatada.
Siis toodi lavale lasteaia traditsi-oqniline
lUlerõngas, millest iga lõpetaja
läbi astus koolijuhataja
juurde, kes neile rinnale kinnitas
lasteaia lõpuhiärgi. tJksteise järel
Ei, mitt^ päriselt m^^g^s^stj^^ T'" ^"^^d heikki Jaason, Kalev Jaason,
dipaevi, jõulupuu, vastlapäev. Eesti Mart Kaljurand; Merike Koiga,
Vabariigi aastapäev ja emadepäev, Diana Kulpa, Kersti-Li Kuutan,
mis on ohiud sündmusteks õpüaste jngi-id Randsalu, Paul Sehr ja Jaan
elus", märkis H. Arro. Silmberglõpumärki vastu võtma;
Kuna lasteaial on tubli juhatus, lõpetaja Raivo Uukkivi ei olnud
siis on töö hästi õnnestunud. Eesti saanud lõpuaktusele tulla,
lasteaed töötab kooperatiivi alusel,
Eesti Rahvusteatri nimel tänan milleks on kõigi vanemae kohus Lõppsõnas T.E.S. Lasteaia juha-
^ i k t n ^ i i i ^ kaasa aidata. Tä^a on lõpuaktus ja tuse esinaine Maie Ilves mainis, et
lai. MajoriKs wenaatun la le- ^ võimalik koos tä lootis et kõigil lõpetaiaü on lõppenud on laupäeviti Eesti Ma-gevdmisi
üksuste reorgamseermii- j^^j^g^^^ selles ici luuus, ci J^V^ ^ K U i^pcia\au.
sel Neuhammeris, täites rügemen- rnänffumaias
diülema kohustusi, võideldes pealetungivate
venelaste vastu Breslau Puhka rahus, armas sõber, kuni
ruumis. Sõja lõpul sattus Tshehho- kohtume jälle suure Looja palge
sk)vakkiasse, kus tal viimaks õn- ees.
Ta soovis lõpetajaile õnne uuteks
ettevõtmisteks ja avaldas
lootust, et neile on lasteaiast
jäänud head mälestused.
SUTS j a Ä ^
m
TARTU KOLMiEGIB
nestus põgeneda venelaste sõjavan-gistušest
ja jõuda Laäne-Saksamaa-le.
1950. a. õnnestus täi pääseda
Rootsi ja sealt 1956. a. asuda
USA-sse, elukohaga Ohieago. Siin
ta alustas võitlust vaimsete relvadega
.kiriklikul ja rahvuslikul tööpõllul,
kus, töötas viimse hingetõmbeni.
Op. E. Pähn oma leinateenistuse-kõnes
hindas lahkunud kauaaegse
koguduse esimehe ja suure sõdalase
tööd, märkides tema andumust
eesti kirikule ja rahvale. Ta teeois
Chicago Pauluse kogudust nõtiko-gu
esünehena 25 aastat suurima
hoole, ustavuse ja armastusega.
Isegi haigena ratastoolil ta laskis
ennast kanda kirikusse.
Kuna August Võhma, kui hingestatud
rahvuskaaslane, kuulus
Lydia Vohu
tä lootis, et kõigil lõpetajaü on
lõputute kujude võimalus täienduskoolis edasi õp- jas klassides käimine.
pida—seal noori oodatakse.
Puudutades möödunud kooliaastat,
ta ütles,
et see on talle isiklikult olnud
huvitavaks aastaks.
Ta hindas kasvatajate tööd, kes on Lõpuks andis ta informatsiooni
olnud väga tublid ja soovis siis ESTO-aegse lasteaia organiseerimi-kõigile
head emadepäeva. sest, mis saab toimuda vaid siis,
Lasteaia koor, III, IVA ja IVB kui pn vähemalt 15 last; praegu
Eesti rahva populaarset ,,Jooksu klassid laulsid ,,Em^^^^ ei ole.
Jüri", legendaarset maratonijooks- emale", „Päike paistab" ja Laps ja Ka kutsuti lavale lasteaia juha-jat
Jüri Lossmani ei ole enam. Ta tuul"; I ja II klassid „Pardikesed", taja ja kasvatajate pere, kellele
suri 93-aastasena Stokholmis Dan- juhatas lasteaia lauluõpetaja Heidi väiksed tütariapsed andsid tänutä-vikshemi
haiglas L maikeskpäeval. Laikve. Rahvarõivais Jennifer Pe-. heks lilli ja M. Ilves avaldas neile
Jüri Lossman Oli esimene eesüane, terson deklameeris, „Kui ma üks- suurimat tänu tehtud töö eest. Lõ-kes
olümpiamängudel iseseisvale kord suureks, kasvan", Paul Sehr puks ta teatas, et lasteaias älusta-
Eestüe tõi hõbemedali aastal 1920 mängis kaks viiulipala, III klass takse uuesti tööga laupäeval, 15.
Antverpeiüs, kus ta aeg oli 2:32,48; esitas deklamatsiooni „Kallis ema- septembril.
1923, a. võitis ta Göteborgis kogu ——— ^ ' - •• ——~—— —
maailma eliiti samal" distäntsU.
1928. a, osales„ ta suures Ameerika
üle-mändjri jooksus. Tema nimel
olid kaua pikamaajooksus Eesti rekordid.
\r >
' J. Lossman OÜ sündinud 5. veebGhicagos
kõigisse ipaiklikesse orgaruaril
1891 Kõo vallas Kabala moi-nisatsioonidesse,
siis oli talle palju sa kupja pojana. Kasvas üles Tal-
- soojasonaiisijärelhlMdeid. Chicäge linnas ja õppis ära hõbesepa-kulla-
Eesti-Soome meeskoor ja Chicagc sepa ameti. Töötas sel alal ka Stok-ning
Põhja-Ulinois ühendatud se- bolmis. Tema enese soovil toimu-gakoor
avaldasid austust oma ustavale
kooriliikmele kähe Mlup?:'
sid matused vaikselt ainult pere-liondlikus
ringis.
sciatuslik eesti
usu PAUliUSE KOGUD"
õpetaja O.Xjnadenteich
Kirik; King^ E d w a ^ ; ja Vilil^rcdi
. ; tänavate nurgal
tolAMTEEmST^ on la^äe-valj
20. mail kell 6 õ; (mitte kelli
niagu harilikult) LauMehed.
Rootsi on jõudnud kodumaal välja antud album „Eesti Evangeelne
Luterlik Kirik" (EELK Konsistooriumi väljaanne suures kaustas, 52 lk.
illustreeritud, trükiarv 2000 eks). Peapiiskop Edgar Harki saatesõnast
näib, et see on esimene taoline väljaanne pärast aastat 1956. Läbinisti
on teoses eriliselt rõhutatud „rahutegevust".
Peapüskopi läkituses mainitakse: Ära on toodud Luterliku Maailma
,,Mõned imperialistlikud'riigid vai- liidu peasekretäri Cari. H. Mau et-mistuvad
uuteks äõ((ädeks, toode- tekanne, milles puudutatakse maä-takse
kõige koledamaid tuumarel- ilma probleeme üsna ühekülgselt,
vi". H. L . Stülverki jutluses vaa- Album sisaldab juubelikirjutusi,
deldakse ristiusu ajalugu. Oleviku järelhüüdeid ja kirikuelu krooni-osas
on tähendusrikas juba seegi kat. Meenutatud on ümmargusi
,jcui terve koguduse peale üksamus tähtpäevi seoses kiriku- ja kultuu-noor
leeri tuleb, üksainus noorpaar rilooliste' isiksustega nagu Jakob
aastas tee leiab altari ette, üksai- Hurt, 0. W. Masing, Johannes IV
nus inimene rahus hinge heidab." Kyvel, Vülem Reiman ja Heinrich
23. aprülü teel koju Phüadephia; Soovitatakse eeskuju võtta rooma- Stahl._ Fotodel esinevad peapüskop,
aiandusldubi koosolekult sai li^us- katoliku kirikult. " ' konsistoorium, Pmdi kirik, püte
õnnetusel sunria dr. Helga Meksi- E. Salumaa kirjutab armulaua- kongressidelt ning Rahvaste Sõpni-
3üld,;keemiadoktori abikaasa. Au- õpetuse piirjoontest. Ära on toodud se ordeni üleandmine J. Käbina
tot juhtis d^^^ Luterliku Maaümaliidu Euroopa ki- poolt peapüskop Hargile a. 1978.
nelja bloki kaugusel kodust vasa-
IvUt pööret tehes sõitis otsa teine
au^o. Dr,, Meksi-Süld^^^^^^^ raskete dies).
vigaÄtega haiglasse, kus ta paar Sõnum on ka Moskvas peetud
ülemaailmsest konverentsist „Re-ligiooi^
ide esmdäjad elu pfiha anni
päästmisel ttnumäkatastroo- Album
tundi hüjem suri. Abücaasa pääses
tõsisemate vigastusteta. Pärast sel-jtus,
et õnnetuse põhjustaja oli oi-uad
lang{
rikute konyerentsü 11.09. 1980 pee- Näib, et albumi väljaandmme on
tud ettekanne i/ahu teemal (H. Zed- saanud'teoks
peamiselt selles leiduva ja N. Liidu
suhtes soodsa rahuprobleemide
käsitlenise tõttu,
oli trükki antud aprillis
Nr, 38
llilUtlillliiliiitidiUll
Yaja^takse
KOll
7. ja 10. a,
faks alates
«Hiiiiiiiiiiitiiiiiiiiii
Rcgistreer
ru lastesuvc
kestab 15. j |
takse tänavi
lü kell
päeval, 11. J
formatsiooni
palume hclij|
449-4209 v(
Cresc. Don
Espoo
kü
Igal, kevJ
koor külast(
Tänavu oal
Espoo (Hei
poon Miesl
siinsel man(|
nini. 44-liiki
rontos, 3.
kell? õhtul
Sudburys, Sl
der Bays jil
dokterl
(phnnbin{
Helistage
Omar
oma he
Noore hoi
ku Omar D|
tarrile ja
esitatakse
Festival illi
kavas, ToiJ
kontscrtsaJ
hoones, 29|
esineb KJ
Omar Dai
Soom<
naisõj
HELSII
kiriku sin<|
naisõpetaj
kohast ett]
kaalutletul
tud sellelj
kulist em
sed olid
püskopile|
soovitam
õpetajatel
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 17, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-05-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840517 |
Description
| Title | 1984-05-17-04 |
| OCR text | MABLA . - CHRISTINA JEFF- •• STEVE : Vaikuses tõmbus viimne eesriie/ Sinu lõputute kujude mängumajas — armas Rudolf — ja Simi saatu-seraamat suleti nagu karmi käega, jäädavalt kaunil kevadpäeval. Sulle ei antud enam aega nautida oma koduaia Õiterikast ilu. Möödunud laupäeva hommikul tähistas T.E,S. Lasteaed emadepäeva samaaegselt kooli lõpuaktusega. Kaunis kevadpäev andis kõigile külalilstelepäiksehelgi silmisse, lastel oli aga palju öelda emadele, kellele kaks hellakest kinnitasid emaarmastuse tuimuseks rinnale lilleõie.. •, i^hkuä JN MEMORIAM Lõpuaktusel oU üheks osaks Sinna — Sinu saatuseraamatüsse õpilastööde näitus. Suurel külgsei-jäi veel palju tühje lehti, mida me nai oli klassiti päris kunstinäitus, kõik lootsime, et Sa need lehed täis alates nooremate veel ebalevate kirjutad, sest Sa olid veel hiljuti värvikatsetustega kuni/ lõpuklassi täis loomingurõõmu ja energiat — leidlike ja kunstipäraste tulemuste-kui Sa plaanitsesid oma uut võidukäiku „Tällimia vallidel". ke", ja Kersti-Li Kuutan esitas klaveril eesti rahvaviisd„Kui raa hakkan laulemaie" ja „Miks sa nutad?" Kasvataja Ene Rannala pidas kõne lõpetajaUe, öeldes et täna ol- Inimelu on nagu habras mooni- 8. aprillil suri Chicago lähistel õis — üks tuulepuhang — ja ta pu- Oakwöod Hiiris 71-aastane major deneb sõrmede vahelt. ni. Osa neist jäävadki ESTO-84 lakse koos pidulikumalt tähista-ajal õpilaste kunstinäitusele välja- maks lasteaia lõpetamist, misjärel panekuiks. noored lähevad sügisel edasi täien- Lavale, kuhu saniutl oli paiguta- duskoölil klassi. XYDIA MNGISSEPF • ARVO ja.ElAlNE HARRY.ja ASTA JÜRIja JUNE ANDRES ja LYN perekondadegsi See on olnud väga saatuslik hooaeg meie •teatriperes. Vähem kui seitse kuud tagasi -^seisid Sä Leida Järvi kirstu juures ja ütlesid temale oma: järelehüüde — ja nüüd — seisame valutava südamega siin ja jätame Sinuga jumalaga, sest nüüd oled Sina saanud loa puhkama minna. August Võhma, kes pärines Virumaalt Sondast. Lõpetanud Rakvere Poeglaste , Reaal-gümnaasiumi 1931. a. ja Sõjakooli kursuse suurtükiväelasena, iilendati ta lipnikuks 1934. a. Pärast' Sõjaväe Tehnü^a-kooli suurtükiklassi lõpetamist 1940. a. ülendati leitnandiks. II maailmasõja sündmuste keerises niobiliseeriti venelaste p(^lt, kuid pärast lahinguid Saksa üksustega õnnestus tal põgeneda kodu- Rudolf Lipp jääb alatiseks meie maale. 1943. aastal, olles ülenda- keskele elama oma köitva isiksuse, tudkapteniksj aitas kaas^ suurtüki- oma fenergia ja oma sügavalt hin-väe üksuste loomiselevJEesti Divii- gestatud lavakujudega. Asendama-si koosseisus. Ta võttis osa 1944. tn tähena jääb ta särama meie a. rasketest tõrjelahingutest Naiva teatriajaloo lehekülgedele, jõe joonel ning Sinimägedes ja sai Liibavi juures haavata samal 5ias-tud õpilaste värviküllaseid töid,' asetunud õpilaspere ees ütles ava- . sõna lasteaia juhataja Helle Arro. Ta ütles, et jälle ollakse kogune- ^ nud emadepäeva ja lasteaia lõpuaktuseks. Hellakesed on eiiiadele rinnale kinnitanud lilleõie. Ta ütles, et ta on kindel, et lõ-petajaist sirguvad tublid eesti noored auks oma isale ja emale ning soovis siis noortele head suvepuhkuist. „Meie hindame neid emasid, ke§ oma lapsed on toonud siia, et neid eestlasteks kasvatada. Siis toodi lavale lasteaia traditsi-oqniline lUlerõngas, millest iga lõpetaja läbi astus koolijuhataja juurde, kes neile rinnale kinnitas lasteaia lõpuhiärgi. tJksteise järel Ei, mitt^ päriselt m^^g^s^stj^^ T'" ^"^^d heikki Jaason, Kalev Jaason, dipaevi, jõulupuu, vastlapäev. Eesti Mart Kaljurand; Merike Koiga, Vabariigi aastapäev ja emadepäev, Diana Kulpa, Kersti-Li Kuutan, mis on ohiud sündmusteks õpüaste jngi-id Randsalu, Paul Sehr ja Jaan elus", märkis H. Arro. Silmberglõpumärki vastu võtma; Kuna lasteaial on tubli juhatus, lõpetaja Raivo Uukkivi ei olnud siis on töö hästi õnnestunud. Eesti saanud lõpuaktusele tulla, lasteaed töötab kooperatiivi alusel, Eesti Rahvusteatri nimel tänan milleks on kõigi vanemae kohus Lõppsõnas T.E.S. Lasteaia juha- ^ i k t n ^ i i i ^ kaasa aidata. Tä^a on lõpuaktus ja tuse esinaine Maie Ilves mainis, et lai. MajoriKs wenaatun la le- ^ võimalik koos tä lootis et kõigil lõpetaiaü on lõppenud on laupäeviti Eesti Ma-gevdmisi üksuste reorgamseermii- j^^j^g^^^ selles ici luuus, ci J^V^ ^ K U i^pcia\au. sel Neuhammeris, täites rügemen- rnänffumaias diülema kohustusi, võideldes pealetungivate venelaste vastu Breslau Puhka rahus, armas sõber, kuni ruumis. Sõja lõpul sattus Tshehho- kohtume jälle suure Looja palge sk)vakkiasse, kus tal viimaks õn- ees. Ta soovis lõpetajaile õnne uuteks ettevõtmisteks ja avaldas lootust, et neile on lasteaiast jäänud head mälestused. SUTS j a Ä ^ m TARTU KOLMiEGIB nestus põgeneda venelaste sõjavan-gistušest ja jõuda Laäne-Saksamaa-le. 1950. a. õnnestus täi pääseda Rootsi ja sealt 1956. a. asuda USA-sse, elukohaga Ohieago. Siin ta alustas võitlust vaimsete relvadega .kiriklikul ja rahvuslikul tööpõllul, kus, töötas viimse hingetõmbeni. Op. E. Pähn oma leinateenistuse-kõnes hindas lahkunud kauaaegse koguduse esimehe ja suure sõdalase tööd, märkides tema andumust eesti kirikule ja rahvale. Ta teeois Chicago Pauluse kogudust nõtiko-gu esünehena 25 aastat suurima hoole, ustavuse ja armastusega. Isegi haigena ratastoolil ta laskis ennast kanda kirikusse. Kuna August Võhma, kui hingestatud rahvuskaaslane, kuulus Lydia Vohu tä lootis, et kõigil lõpetajaü on lõputute kujude võimalus täienduskoolis edasi õp- jas klassides käimine. pida—seal noori oodatakse. Puudutades möödunud kooliaastat, ta ütles, et see on talle isiklikult olnud huvitavaks aastaks. Ta hindas kasvatajate tööd, kes on Lõpuks andis ta informatsiooni olnud väga tublid ja soovis siis ESTO-aegse lasteaia organiseerimi-kõigile head emadepäeva. sest, mis saab toimuda vaid siis, Lasteaia koor, III, IVA ja IVB kui pn vähemalt 15 last; praegu Eesti rahva populaarset ,,Jooksu klassid laulsid ,,Em^^^^ ei ole. Jüri", legendaarset maratonijooks- emale", „Päike paistab" ja Laps ja Ka kutsuti lavale lasteaia juha-jat Jüri Lossmani ei ole enam. Ta tuul"; I ja II klassid „Pardikesed", taja ja kasvatajate pere, kellele suri 93-aastasena Stokholmis Dan- juhatas lasteaia lauluõpetaja Heidi väiksed tütariapsed andsid tänutä-vikshemi haiglas L maikeskpäeval. Laikve. Rahvarõivais Jennifer Pe-. heks lilli ja M. Ilves avaldas neile Jüri Lossman Oli esimene eesüane, terson deklameeris, „Kui ma üks- suurimat tänu tehtud töö eest. Lõ-kes olümpiamängudel iseseisvale kord suureks, kasvan", Paul Sehr puks ta teatas, et lasteaias älusta- Eestüe tõi hõbemedali aastal 1920 mängis kaks viiulipala, III klass takse uuesti tööga laupäeval, 15. Antverpeiüs, kus ta aeg oli 2:32,48; esitas deklamatsiooni „Kallis ema- septembril. 1923, a. võitis ta Göteborgis kogu ——— ^ ' - •• ——~—— — maailma eliiti samal" distäntsU. 1928. a, osales„ ta suures Ameerika üle-mändjri jooksus. Tema nimel olid kaua pikamaajooksus Eesti rekordid. \r > ' J. Lossman OÜ sündinud 5. veebGhicagos kõigisse ipaiklikesse orgaruaril 1891 Kõo vallas Kabala moi-nisatsioonidesse, siis oli talle palju sa kupja pojana. Kasvas üles Tal- - soojasonaiisijärelhlMdeid. Chicäge linnas ja õppis ära hõbesepa-kulla- Eesti-Soome meeskoor ja Chicagc sepa ameti. Töötas sel alal ka Stok-ning Põhja-Ulinois ühendatud se- bolmis. Tema enese soovil toimu-gakoor avaldasid austust oma ustavale kooriliikmele kähe Mlup?:' sid matused vaikselt ainult pere-liondlikus ringis. sciatuslik eesti usu PAUliUSE KOGUD" õpetaja O.Xjnadenteich Kirik; King^ E d w a ^ ; ja Vilil^rcdi . ; tänavate nurgal tolAMTEEmST^ on la^äe-valj 20. mail kell 6 õ; (mitte kelli niagu harilikult) LauMehed. Rootsi on jõudnud kodumaal välja antud album „Eesti Evangeelne Luterlik Kirik" (EELK Konsistooriumi väljaanne suures kaustas, 52 lk. illustreeritud, trükiarv 2000 eks). Peapiiskop Edgar Harki saatesõnast näib, et see on esimene taoline väljaanne pärast aastat 1956. Läbinisti on teoses eriliselt rõhutatud „rahutegevust". Peapüskopi läkituses mainitakse: Ära on toodud Luterliku Maailma ,,Mõned imperialistlikud'riigid vai- liidu peasekretäri Cari. H. Mau et-mistuvad uuteks äõ((ädeks, toode- tekanne, milles puudutatakse maä-takse kõige koledamaid tuumarel- ilma probleeme üsna ühekülgselt, vi". H. L . Stülverki jutluses vaa- Album sisaldab juubelikirjutusi, deldakse ristiusu ajalugu. Oleviku järelhüüdeid ja kirikuelu krooni-osas on tähendusrikas juba seegi kat. Meenutatud on ümmargusi ,jcui terve koguduse peale üksamus tähtpäevi seoses kiriku- ja kultuu-noor leeri tuleb, üksainus noorpaar rilooliste' isiksustega nagu Jakob aastas tee leiab altari ette, üksai- Hurt, 0. W. Masing, Johannes IV nus inimene rahus hinge heidab." Kyvel, Vülem Reiman ja Heinrich 23. aprülü teel koju Phüadephia; Soovitatakse eeskuju võtta rooma- Stahl._ Fotodel esinevad peapüskop, aiandusldubi koosolekult sai li^us- katoliku kirikult. " ' konsistoorium, Pmdi kirik, püte õnnetusel sunria dr. Helga Meksi- E. Salumaa kirjutab armulaua- kongressidelt ning Rahvaste Sõpni- 3üld,;keemiadoktori abikaasa. Au- õpetuse piirjoontest. Ära on toodud se ordeni üleandmine J. Käbina tot juhtis d^^^ Luterliku Maaümaliidu Euroopa ki- poolt peapüskop Hargile a. 1978. nelja bloki kaugusel kodust vasa- IvUt pööret tehes sõitis otsa teine au^o. Dr,, Meksi-Süld^^^^^^^ raskete dies). vigaÄtega haiglasse, kus ta paar Sõnum on ka Moskvas peetud ülemaailmsest konverentsist „Re-ligiooi^ ide esmdäjad elu pfiha anni päästmisel ttnumäkatastroo- Album tundi hüjem suri. Abücaasa pääses tõsisemate vigastusteta. Pärast sel-jtus, et õnnetuse põhjustaja oli oi-uad lang{ rikute konyerentsü 11.09. 1980 pee- Näib, et albumi väljaandmme on tud ettekanne i/ahu teemal (H. Zed- saanud'teoks peamiselt selles leiduva ja N. Liidu suhtes soodsa rahuprobleemide käsitlenise tõttu, oli trükki antud aprillis Nr, 38 llilUtlillliiliiitidiUll Yaja^takse KOll 7. ja 10. a, faks alates «Hiiiiiiiiiiitiiiiiiiiii Rcgistreer ru lastesuvc kestab 15. j | takse tänavi lü kell päeval, 11. J formatsiooni palume hclij| 449-4209 v( Cresc. Don Espoo kü Igal, kevJ koor külast( Tänavu oal Espoo (Hei poon Miesl siinsel man(| nini. 44-liiki rontos, 3. kell? õhtul Sudburys, Sl der Bays jil dokterl (phnnbin{ Helistage Omar oma he Noore hoi ku Omar D| tarrile ja esitatakse Festival illi kavas, ToiJ kontscrtsaJ hoones, 29| esineb KJ Omar Dai Soom< naisõj HELSII kiriku sin<| naisõpetaj kohast ett] kaalutletul tud sellelj kulist em sed olid püskopile| soovitam õpetajatel |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-05-17-04
