Vaba eestlane , February 11, 1982

              Lk. 2 VABA EESTLANE neljapäeval, n. veebruaril 1982 — Thmday, Febmary 11,
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANPJA
yABA geSTLANi
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsetb St Toroatos
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arrd, Heino Jõe, Olev Träsš
i POSTL\ADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521; talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.—
ja veerandaastas $13.—,
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, pool­aastas
$29.— ja veerandaastas $15.—»
Aadressi muudatus 50 c — Üksiknumbri hind 60 <c.
L
FREE E S T O N IA
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
135 Tecumseth St., Toronto, Orit.M6J2H2
Poola poolakatele
Eesti eestlastele
Ühendriikide presidendi Reagani
aSgatDse! äsja poola vabadusliiku­mise
toetuseks korraldatud üle­maailmne
televisioonisaade „Foola
poolakatele^' on saanud läänemaa­ilmas
üldiselt sooja vastuvõtu osa­liseks,
ehkki leidub ka neid üksi­kuid
kommentaatoreid, kelledele
see algatus ei meeldinud ja kes
tembeldasid selle «Ameerika või
NATO propagandaks**. Neid Iqii-tikuid
oli siiski vähe ja nende hää­led
tagasihoidlikud, kuna raske oli
maha hakata tegema soliidse põhi­koega
pooleteisttnnnilist saadet,
ins esinesid 13 lääneriikide juhti
mnz üldtuntud knltnnritegalased ja
fahvnsvahelise kuulsusega näitle-
Nagu juba ette võis arvata, olid
peaaegu kõigi riigijuhtide sõnavõ­tud
nainutatud teatud sordihil al­la,
Inrid vaatamata sellele öeldi
Varssavi sõjaseisukorra rakendaja­tele
ja nende Kremlis istuvatele
käeni^ajatele palju ära. Poola rah­va
ÕigiBste mahasumjad mõisteti
üksmeelselt hukka ja avaldati loo­tost,
et praegune snrveolnkord
peatselt lõpetatakse ning poolaka­tele
nende nõhilised inimõifmsed
aastatakse. Ehkki nendes deklara-
^ivsetes sõnavõttudes pundu<3d
ähvardused sanktsioonide rakenda-imiseks,
olid need siiski niivõrd mõ­juvad,
et need on esile kutsunud
iraevnst hõõguvaid sõnavõtte Vars-,
savis, Moskvas Ja teiste kommu­nistlike
riildde pealinnades. Krem­li
nronarandaorpjinid nimetavad
saadet «silmakirjalikuks ebaõnnes­tunud
propagandasaateks**, mis
meennfavat Icülma sõja vaenulik­ke
nropagandasaateld*
Võttes arvesse seda ägedat tige­dat
reaktsiooni, millega saade
Moskvas |a Varssavis vastu vÕeti,
võib oletada, et sellega tabati otse
naela pea nihta. Seda inhtub yäVa
harva, et kommunistlike valitsnsfe
jnlifidele otseselt nende patud ia
väpivaHateod sõnaselgelt ette hei­detakse
|a seni oli mõeldamatn^ et
seda teevad vaba maailma 13 sil-nianaistvamat
noUitfiknt h riiei-jubti
üksteise järele ühes ja sas«as
saate*!. See kont<?enfir<»örifTid õnne-tnnd
vene kommmmjstidele ja nen­de
liitlastele kinnitas raudeesriide
taga, et läänemaailmas valitseb
IPrtola sündmnstecse suhtnmisel
üksmeelne hukkamõistev seisukoht
mm mõningad erinevad seisnko-
?«ad ja lahkarvamised OSI tekkinnd
ainnlt sellel ninnal, kas rakendada
N. Uidn ja Poola praetmse rezhü-ml
vastn sanictsfoone fa loii seda
teha — siis millised ja knf kausele-
Ijplofnvad need sanktsioonid peak­sid,
olema.
Pnnl?»<! nraesm tolmvwai^ sünd­mused
|a poola kommunistide väi­kese
põlatnd kliki meelehei+ISk
või*lns rahva snnre enamuse tahte
vas^ oma kornintp«»rmind ning
maiandnslilnilt. nol»itnisi>lt ja sot-
^anUelt nanlfoteemnnd re7h'»mi
päflitamispks kinnitab Jfrtonnimp^fl-male
veenvalt, et k^mmmiitrfid
taanduvad võimu junres^ ainnlt sel
juhul kui neid selleks mõjuvate vsi-'
henditega sunnitakse ja kui nad on
kasutanud ära viimase õlekõrre vee
peal püsimiseks. Kommunistliku
rezhiimi püiamisele Poolas on
kahtlemata suureks toeks Kreml
oma soomusdiviisidega, kuid me ei
saa süski mööda minna faktist, et
N. Venemaa ei suudaks üksi Poo­la
rahvast terroriseerida ja vihatud
rezhiimi alla painutada kui tal ei
oleks Poola kommunistliku partei
näol toetajaid poola rahva hnlgas.
Selliseid oma rahva reetureid lei^
dub kõigis riikides nagu me näe­me
seda raudeesriidetagustes maa­des
ja ka vabas maailmas, kus
kommunistlikud parteid suuremal
või vähemal määral oma kanda
on suutnud kinnitada.
,,Poola poolakatele** taolise akt^
siooni õnnestnmiPe viib mõtted
veelgi suuremate sellelaadiliste akt­sioonide
korraldamise juurde. Elu
ja senised kogemused on näida­nud,
et l^nemaailm ei lähe kuna­gi
sõjaga vabastama Ida-Euroopas
kommunistliku diktatuuri ja Krem­li
mõjuvõimu alla painutatud rii­ke,
kuid ta võib N . Liidule ja teis­tele
rükidele tugevat moraalset sur­vet
avaldada, millega peaksid kaa­suma
majanduslikud sanktsioonid,
mis lõikavad läbi tehnoloogia, toi­duainete
ja krediitide voolamise
vabast maailmast kommunistliklnii
maaifana ja viivad sellega kommu­nistlikud
rezhiimid kiiremini vas­tu
oma pensionilemineku või sur?
ma aastatele. Need moraalsed akt-soonid
kommunistliku impeeriumi
vastu peaksid võtma palju suure­ma
ulatuse kui seda oli äsjane akt­sioon
,^Poola poolakatele**. Miks
mitte laiendada kõigile allaheide­tud
rahvastele ja lisada Poola va-hadusnõndele
sellised täiendavad
hüüdlaused nagu „Eesti eestlaste­le**,
„Läti lätlastele**, „Leedu lee­dulastele**,
„Ungari ungarlastele**
jne? Neid aktsioone toetaksid kõi­gi
o^ma jõudude ja võimaluste pii­rides
vabas maailmas elavad raud­eesriide
tagant põgenikena saabu­nud
rahvusgrupid, kellede koonda­tud
ja koordineeritud potentsiaal
moodustaks tugeva jõuteguri lää­nemaailmal
kõhkleva hoiaku elus­tamiseks.
Kommunismi terroriaktsioonide
pidurdamiseks ja punaste diktaator
rite võimult kõrvaldamiseks on lää­neriikidel
kasutada palju vahen­deid,
mida seni ei ole kas majan­duslikust
omakasnnüüdlikknsest
või noWitilisest lühinägelikkusest
rakendatud vaid on selle asemel
antud oma igakülgne toetns kom­munistlikele
võimumeestele oma
kriminaalse tegevuse ' ia*kamiseks.
Aktsiooni «Poola noolakatele^* tu­leb
tervitada kni ühte esimest lää-nemaaflma
koordineeritnd sammn
kommunismivastases võitluses, ia
teha seda selles lootuses, et sellele
esimesele algatusele iärgneb teisi,
kaugeleulatuvamaid aktsioone, mis
hõlmavad kõiki raudeesriide taha
surutud riike.
K. A.-
Pikk Jalg Tallinnas praegusele Eesti pealumale iseloomulike okupantide esindajatega.
SõHeaasfad 1940-7980
SÕJAJÄRGNE STALINISM
Järgnevad tõlkekatkendid pärinevad Misiunas-Taagepeira tänavE imuvasl^ iraamatust ,>fhe Baltic
States: Years of Dependkce 1940—1980** (Balti riigid— sõlte-aastad 1940—1980); „Sõjajärgse stalinismi**
peatüki (1945—1953) aUjaotasiks on „Administratsioon**, ,>Metsavendlus ja kollektiviseerimine**, ,,Ma­jandus
ja kultuur" ning „Norma]iseenimine uute normidega (1952—53)."
0nfn!iiiii9iiitnijinininiinumniitt9tinii!iiiiiHmiHNH)m!MmiiHiiiii!i;r!!iHinm99tnw
„yABA EESTLANE" on valvel
eestlaskonna üldhuvide eesf!
METSAVENDLUSE PÕHJ^TEST
Mispärast läks inimesi metsa­vennaks
pärast sõda, kui nad ome­ti
olid vaikselt allunud N. Liidu
hõivangule a. 1940? Miks otsustasid
nad nüüd vastu panna palju eba-soodsamais
sõjajärgseis oludes?
Peamiseks põhjuseks oli N; Liidu
terror 1940.—41. a.hõivangu jooksul
ja selle jätkumine pärast taashõi-vangut.
Terror hõlmas inimesi pal­ju
laiemas kaares kui pelgalt rik­kaid
või äärmus-parempoolseid.
Võimalikuks märklauaks oli iga de­mokraatlike
vaadetega isik, kaasa­arvatud
sotsiaaldemokraatlikud
töölised. Märklauaks oli igaüks,
kes eales oli väljendanud poolehoi­du
rahvuslikule iseseisvusele vene
ülevõimu asemel. Märklauaks oli
igaüks, kes kurtis N. Liidu büro­kraatia
mingi aspekti üle, vÕi ei
suutnud kohanduda selle nõudmis­tele
(näiteks vüjanormide osas).
NKVD lohakas juhuslikkus ja sea­dusliku
menetelu puudumine tegid
praktiliselt õieti igast inimesest
võimaliku ohvri, seda enam, et N.
Liit vaatas kõigile saksa hõivan-gu
üle-elanuüe kui mingil määral
natsi kollaboratsionistidele. :Inime-sed
läksid metsa peamiselt, kui
nad enam ei suutnud taluda eraelu
ebakindlust.
TÖÖSTUSEOLONIALISMIST
N. Liidu vaade (nagu seda esitab
,,ENV ajalugu III," lk. 577) oh, et
j,Sotsialismi ehitamise aastail suu­renes
eesti töölisklassis teiste rah­vuste
erikaal, kuid huvide ja ees­märkide
ühtsus ning ühine töö Kit­sid
vennas vabariikidest ümberasu-nuid
kohalike töölistega. Nii ühed
kui teised' sulasid ühte Nõukogude:
Eesti töölisklassiks . . . Polütilise
kasvatustööga püüti aidata tööta­jail
vabaneda kodanlik-natsionalist-liku
propaganda . mõjutustest."
Teiste sõnadega, eesti- töölised ise
ei tunnetanud„huvide ja eesmär­kide
ühtsust" nendega,, kes katsu­sid
rajada, tööstust, mis põhines ve­ne
kapitalil ja vene tööjõul, mida
juhtisid venelased vastavalt vene­laste
poolt määritletud sihtidele,
mis vedas suure osa toorainest sis­se
Venemaalt ja eksportis suurema
osa toodangust, kusjuures kogu
etendust hüüti „b alti" tööstusli­kuks
kasvuks, kuna N. Liit ötsus^
tas seda teostada Baltimaade pin­nal.
PAGULASIST JA KÜÜMTATUIST
N. Lüdu kirjandus ja ajakirjan­dus
Baltimaü manis pagulasi har­va,
peale halvustavate üldsõnaliste
väljenduste. Süski püsis balti ela­nikkonnas
teadvus kaasmaalasist
välismaal. Täpsema teabe puudu­sel
ülehinnatigi sageli nende aktüv-sust.
On võimalik, et teadlikkus
väljaspoolsest võistlusest muutis
rangemaks N. LiidU' polütika ideo­loogilist
sisu Balti vabariiges. Ent
pagulaskultuuride olemasolu tegi
ka Stalinil raskemaks mängida
mõttega kägistada balti kultuurielu
täiesti. Välismaine komponent tä­hendas
ju, et ka kõige rängemad
sammud Balti riiges endis ei tähen­daks
nende kultuuride täielikku pi­hustamist.
Nü üllatavana kui see ka pais­taks,
võis ka balti küüditatuü oÜa
kultuurilis-polütüist mõju N. Lu­dule.
Sunnituna elama laagreik
koos venelaste ja muude rahvuste­ga
õnnestus neil mõnikord teistele
edasi anda täiesti uusi vaatenurki
läänedemokraatiale ja -tavadele.
Parim^okumenteeritud näiteks on
Solzhenitsõni lävimine Arnold Su­siga,
kes oli olnud septembris 1944
lühiaegselt taastatud Eesti valitsu­se
lüge.
Hoop N. Liidu majandusele
USA otsib võimaiusi N. Liidu gctcasijulitm®
ehitamise peatamiselcs
WASHINGTON — USA valitsus uurib une rangema aktsiooni alus­tamise
vüsi Poola vastu, mis võiks aeglustada, kui mitte täielikult blo'
keerida, 25 miljardi dollarilise Siberi gaasijuhtme ehitamist Lääne-Eu-roopasse.
Grupp administratsiooni teenistU:
jäid on praegu ideid otsimas, kaa-lutledes
alustada kabanduslikke
sanktsioone ka nende Euroopa
kompaniide vastu, mis plaanitse­vad
valmistada 1,25 müjardi dolla­ri
eest turbiine, kompressoreid ja
muud juhtmestiku varustust USA
firmade litsentsi alusel. Teatavasti
on juhtmestik suurim ida-lääne
ühine projekt.
USA ametivõimud, kes pooldavad
rangeid sanktsioone N. Liidu vastu
Poola küsimuses ütlevad,
et koostöö Euroopa riikide vahel
nende Euroopa firmade vastus
võiks olla kasulik.
Aga nad märgivad ka, et on ole­mas
selleks samme, mida USA
võiks omal jõul teha, sundimaks
Euroopa firmasid nende soovidega
nõustuma.
õli juhtmestiku ehitamise aeglus­tamine
võiks anda tugeva hoobi N.
Liidu majandusele, kuna nõukogu­de
plaanitsejad on arvestanud ju­ba
gaasiekspordist saadavate tulu­dega,
peamiselt tugeva välisvaluu­taga,
mis kataks vajalikust poole
selles aastakümnendis, kui õlieks-port
on tõenäoliselt vähenemas.
Looduslüc gaas on praegu tuleviku
võtmeks N. Liidu majanduse aren­gule.
Teiselt poolt suureneks N.
Liidu välisvaluuta reservid 'jpst tä­nu
läänerükide abile.
Asja juures on süski omad prob­leemid,
kuna Reagani admmist-ratsioonid
ametimehed kardavad,
ef selliste uute sanktsioonide keh­tima
panek võiks tekitada pinget
USA ja Lääne-Euroopa riikide
vahel,
kus gaasümport tähendab majan­duslikku
arengut ja töökohti, esi­mese
nelja aasta jooksul selle ehi­tamisel
ja hüjem gaasi tarbimisel.
<9 Stokholmi Eesti Meeskoor oli
kaastegev Sundbybergi kirücus toi­munud
kontserdü, kus ta esines
koos ESTO-80 puhul eestlastele esi­nenud
Stokholmi . Trammitööliste
puhkpilliorkestriga. Esitati Griegi
võimas „Uus isamaa", kus v-okaal-solistiks
oli Stokholmi ooperi laulu-suurus
Rolf Jupiter. Kontserdi ka­vas
oli ka kaks Türnpu laulu
„Sanctus",ja „Kyrie". ;
Nr. 12
Kommentaarid
Toronto linnaisad on nähtavasti
arvamisel, et nende võimed ras­kete
ja komplitseeritud rahvusva­heliste
küsimuste lahendamiseks
on suuremad kui nende küsimuste­ga
tegelevatel rügimeestel. Sest
mille muuga seletada seda linna­nõukogu
otsust, et koos Imna-valitsuse
valimisega käesoleva aas­ta
novembris küsitakse linnaelani-kelt
ka nende seisukohta ülemaa­ilmses
desarmeerimise küsimuses
ja taotletakse neUt selleks toetust.
Valimissedeliga koos väljasaadetud
küsimusleht küsib Toronto linna
elanikelt ühtlasi Kanada valitsuse-le
mandaati teiste riikide valitsus-tega
läbirääkimiste alustamiseks .
ja desarmeerimise küsimuses vaja
like tagajärgede saavutamiseks.
Hääletamise tulemused kavatsetak-
Ise saata Kanada peamhüstrile. Ka­nada
parlamendUeiaLütunud Rah­vaste
OrganisatsioonUe.
üks vana tõesõna manitseb kõiki
kingseppi jääma oma liistude juur­de.
Sama mõttetera võib kasutada
ka Toronto linnavalitsuse liUtmete
kohta, kes peaksid oma ajud ees­kätt
tööle panema selleks kuidas
linna kõnniteid lumest puhtaks roo­kida,
selle asemel, et hakata rah-vusvaheUst
polütikat tegama ja
suuri maaUmaasju ajama, mUlest
neü nähtavasti kuigi palju aimu ei
ole. Selle naiivse otsuse tegemisel
on šüski väikeseks trööstUts, et
linnavalitsus tegi otsuse ahiult ühe
häälelise enamusega 12:11 ning
linnapea Arthur Eggleton oli sel­lele
täielünilt vastu, toonitades eri- .
ti, et sellise rahvahääletuse korral-damine
on seadusevastane samm.
K o ^ selle omapärase aktsiooni
" t a g a on Ottawas asutatud organi­satsioon
Operation Dismantle, mU-le
juhiks on Laurentian ÜBkooli en­dine
sotsioloogia ja krimüioloogia
professor James Stark. Grupi ka­sutuses
on ilmselt tõhusad raha­summad,
kuna Operation Dis­mantle
teenistuses on seitse palga­list
ja möödjunud aastal kulutati
oma ideede propageerimiseks
80.000 dollarit.
Mis on Operation Dismantle ja
selle juhi James Stark'i eesmär­giks?
Mida üritab see kummaline
organisatsioon oma nii-ütelda pa­tuga
pooleks koiraldatud rahva­hääletusega?
Ambitsioonid on suured ja kau­geleulatuvad,
kuid kahjuks põhili­selt
naüv^ed ja isegi rumalad. Nii
rõhutavad operatsiooni tegelased,
et nende eesmärgiks on desarmee­rimise
küsimuses ülemaailmse
rahvahääletuse korraldamine, mida
originaalselt üritati korraldada Lii­tunud
Rahvaste Organisatsiooni
kaudu. Maailmaorganisatsioonis
aga leiti, et sellise rahvahääletus?
korraldamine globaalses ulatuses
on võimatu ning nüüd on Operation
Dismantle asunud ookeani asemel
õngekonksu näljaseid kalu püüdma
väikestes omavalitsuse tiikides.
' Kahtlemata vihkab kogu maaüm,^
tuumarelvastust ja vastava hääle­tuse
korraldamiseks annab iga ini­mene
oma hääle tuumaTelvastuse
vastu. Operation Dismantle tege­lased
ja Toronto linnaisad ei ole
aga nähtavasti n.n. globaalse rah­vahääletuse
küsimust põhjalikult
läbi mõelnud ja sellest oma järel­dusi
teinud. Milline olukord tekiks
näiteks süs kui kogu vaba maaüm
ilõuaks oma rahvahääletusel tuu­marelvade
likvideerimist ning
raudeesriidetagused riigid loobuk­sid
sellise rahvahääletuse korraldab
misest? Süs tekib seisund kus lää­nemaailm
peab „rahva tahte** põh­jal
oma tuumarelvad likvideerima
ja vefaelased Jäävad tuumarelvas­tuse
alal täielikult peremeesteks ja
monopolistideks.
Tuumarelvastuse küsimus on üli­malt
komplitseeritud probleem,
mis on tüiedalt sjeotud N. Lüdu
maailmavallutamise plaanide pi^
durdamisega. Seda ei saa lahenda­da
linnavalitsuse rahvahääletuste­ga
ja teiste sellelaadiliste lihtsate
võtetega. Ja kas ei jää lõpuks ka
mulje, et kogu selle aktsiooni taga
on tunda lõhnaõliga sumbutatud
„vene haisu**.
Kanada valitsuse praegune ma-janduspoliiika
on rajatud inflatsi­ooni
vastu võitlemisele kõigi käe­pärast
olevate vahenditega. Kulis­side
taga räägitakse isegi hindade
V
(JSrg lk, 3)