Vaba eestlane , November 13, 1986

              Nr. 5
QSB3S
das niöödooud nädala
'eval, 10. mov.
;i areii
delcsatsioon teatas» d
seisukoht on: Helsingi
ileppc alusel on Euroopa
kindlaks määratud ja neid
tulevikus enam muuta,
samal päeval aga ütles
delegatsioon, et Rootsi
kokkulepet lähemalt uuri-una
seal on ette nähtud
muutmine läbirääkimiste
lootsi ütles ka, et nemad
la ametlikult üles Kaisa
ere juhtumit, kuid on val­da
tegema privaatsetel lä-imistel.
aia jooksul on toimunud
rida demonstratsioone läti
u noorte osavõtul, Eest-on
silmapaistvalt demon-md
prouad Sander ja Je-kelle
vastM kohalik mee-näidanud
suuremat huvi.
nud nädalal arreteeris
politsei rootsi-lätlase, 59
Gunnars Pavulsl. Eelni-oh
läinud ühe, N. Liidu
a juurde, mis tunnustas
mee abi Austria vabasta-
Teise Maailmasõja, ajal,
kirjutanud .This is jusl
ginning'- (See on ainult a i -
isanud pange täie bensiini
e ja selle süüdanud. Pa-tub
praegugi Viini vang­id
vastas ÜSA delegatsi--
Shevernadze ettepaneku-äda
järgmist inimõiguste
entsi Moskvas, üteldes, pr
ettevõte oleks mõeldav
sellel kindhl tingimusel,
te-riiklikute organfsatsioo-esindajad
saaksid konve-t
vabalt osa võtta ja võik­alt
kanda oma loosungeid
pe, segamatult N. Lhdu
"e poolt. USA arvas, ei
N. Liit nõustuks selliste
ustega.
dc õhtul tähistasid lätlased
vabariigi -aa^apaeva, mil-a
võtMÜ ka ctMJastc ia
-ST^ esindajad,
^elt märkis Laas Lcivai.
lis kehtib range julgecL--
troll, luai pool konlrolli'
iokunicntc jy vaevalt saab:
ilma et vastu ei tuleks
ndvad oolitseinikud.
< a 0
ISIS lalle
miplahvafised
ipäcvahommikul plahva-
'ariisis jälle pommid ~
Peugeotl autovabriku
•eris Võiduvärava lähedu-ka
kahes eeslinnades-asu-jstuskompaniis.
Plahvatus-htlustatakse
põrandaalust
stide-gruppi „Action Di-
Pommiplahvatused arva-elevat
protestiks L A V prc-i
Pieter Botha külaskäigu
i^ariisi.
tsysiiiaa ky|yt@b
iljardit
arelvödelt
idunud kesknädalal otsus^.
antsusc valitsus kulutada
iljardi dollari väärtuses
, pt uuendada oma tuuma-rsenali.
Samuti kavatseb
usmaa varustada oma sõja-moodsate
konventsionaal-
Ivadcga Ehitusel on fuu-i
töötav lennuki-cmalaev ja
odi.-^-pikamaa rakctirüona-atussüsteemid.
' • •
6
sNr. 85
ism
mmm
mm
f|3f
' f *
sümpoosioni ^Läänemere julge­olekuprobleemide''
teemal esine­sid
loenguga professorid Toivo
Miljan, Tõnu Parming ja And-rew
Rasiulis. Hiljem järgnes sel­lele
elav küsimusteperiood.
Sümpoosi'oi;ii juhatas profes­sor
Olev Trass Toronto Ülikooli
juurest, kes esinejaid esitles, k ü -
sitlejaile sõnla andis ja lõpuks
üldkokkuvõtteid sõnastas.
Marylandi Ülikooli korraline
sotsioloogiaprofessor ja Toronto
Ülikooli Eesti Õppetooli ajutine
juhataja prof.dr. Tõnu Parming
alustas sümpoosioni ülevaatega
Põhja-Euroopa piirkonna jär-jest-
kasvavast strateegilisest
tähtsusest. Ta rõhutas, et ükski
Mirkonnamaadest ei alusta kon­flikti,
kuid võib väga võimalik
olla, et Euroopa-konflikti tule­mus
seal otsustaiakse. Sinna ofi
sihitud praegu palju mõlema­poolseid
tuumarakette — USA
omad ida poole, N. Liidu omad
läände.
Professor Parming läks tagasi
läbi ajaloo-sajandite, puuduta-,
des Eesti- ja Liivimaad haaravaid
sõdu Venemaaga, siis ka Põhja­sõda,
Peterburi ehitamist tsaar
Peeter f poolt ja sõdu Soomes
ning Poolas. Ta rääkis vene me-rejõu
kasvust Läänemerel, mida
seesama Peeter Suur alustas ja
mis on alati olnud sihitud Lää­nemaade
vastUo
I maailmasõja aegu sai Tsaa-ri-
Venemaa Baltimere laevastik
sakslaste käest Läänemerel lüüa
ja selle allakäigu lõpetas revo-utsiooniaegadel
Inglise laevas­tik,
mille abil ka Eesti ja Läti
vabariigid tekkisid. Seetõttu su-eti
nüüd juba ,,Punalipuline"
Baltimere laevastik Kronstadti,
sadamasse Soome lahe tipus ja
sinna ta jäigi järgmiseks 20-eks
aastaks. Ka II maailmasõjas ci
olnud see laevastik väga edukas.
Kuid samal perioodil algas Põh-ja-
Jäämere-äärsete N. Liidu me­rejõudude
tähtsuse kasvamine.
Eriti' Kola poolsaar muutus
tähtsaks baasidealaks ja see olu­kord
on ktstnud ja kasvanud.
Moodsa tehnoloogia abil on suu­detud
looduse-kitsendused ja
karm kliima ületada ning praegu
on Kola poolsaarel asuvad sõja-sadamad
tähtsamaiks N. Liidu
aevastikubaasidekSi kust ligi
2/3 N. Liidu tuumajõul tööta­vaid
ja tuumarakettidega relvas­tatud
allveelaevo Atlandile pää­sevad.
Neile on vastul:aaluks NA-TO-
baasid Nopas ja Islandil.
Kuid .ametlikult on Island neut­raalne,
samuti nagu Rootsi ja
Soome. Neutraalsuste vahel on
aga vahe ~ Islandi neutraliteet,
nagu märgitud, on seotud NA-TO-
ga, Soome oma N. Liiduga,
kuna ainult Rootsi oo neutraal­ne
sõna tõsises mõttes. Siiski on
suurem osa Baltimaadel asuvaid
keskmaaraketti just Rootsi vastu
sihitud ja hiljuti avalikuks-tul-nud
N. Liidu allveelaevade inva­sioonid
väli'svetessc paistavad
olevat keskendunud Rootsi ran­nale.
N. Liit kahtlustab Rootsi va-iitsusvõimc
salapaktis NATO-i
m
ümpopsiohi: juhataja prof,^
süste manöövrid Läänemerel
1985. aastal on neid kahtlustusi
veelgi tugevdanud. Seepärast on
N. Liit apelleerimas Rootsi ava­likule
arvamisele oma ;„tuuma-vaba
Põhjamaa" propaganda­kampaaniaga,
mille all nad mui­dugi
mõtlevad tuumarelvadevaba
Taani, Norra, Rootsi ja Soome
territooriumit ja mitte Eesti, Lä­ti,
Leedu ja endise Ida-Preisimaa
oma. On karta, et praegu on ju­ba
küllaltki palju USA ja teiste
NATO-maade tuumapäistest ra­kettidest
just Läänemere idakal­da
maade ja muidugi ka Kola
poolsaare peale välja sihitud...
Järgmiseks kõneles prof. Toi­vo
Miljan/ kes rõhutas Põhja­maade
strateegilist tähtsust ja
sõjahirmu Skandinaavia maades,
mida N. Liit oma propagandaga
veelgi süvendada püüab. Ta ni­metas
Kola poolsaart „kõige
suuremaks sõjajõudude konsent-ratsiooni(
alaks) mida maailm on
seni näinud. „Piirkond on sood­ne
allveelaevade tegevuseks ja
sealt on võrdlemisi kerge Atlan­di
avamerele pääseda, et Lääne-liitlaste
järel veoteid ohustada.
Hiljuti Kolal aset leidnud suur-plahvatused
olid küllalt tugevad,
et terveid väikerahvaid maaka­maralt
ära pühkida, väitis prof.
Miljan. Tshernobõli katastroof
tegi küll N. Liidule välispoliiti­list
kahju, kuid samal ajal tõusis
Skandinaavias hirm tuumarelva-plahvatuste
tagajärgede eest. Kui
juba üks selline väike õnnetus
tuumajõujaamas. on võimeline
aastateks keskkonda saastama ja
otru.
Ta mainis ka N. Liidu
laevade tegevust Läänemerel ja
märkis muuhulgas, et kui Kana­das
ja USA-s elavad baltlased on
kahevahel „Põhjafa tuumavaba
tsooni" suhtes, millele ju NATO
jõud täielikult vastu on, siis on
suurem osa baltlasi Rootsis selle
poolt, niisama kui Inglismaal
elavate baltlaste hulgas- on kül­laltki
palju inimesi, kes tuuma­relvade
kaotamist pooldavad.
Milline peaks olema balti pärit­olu
põgenike seisukoht ülemaa­ilmselt,
kuna ju tuumasõja kor­ral
on Baltimaad otseselt ähvar-marakettide
poolt?; .Prof. Miljan •
luges ette Leningradi piirkonda,
Soome piiri äärde ja Baltimaa­desse
paigaldatud tuumapäiste
rakettide arvu, mis koos mere­jõudude
omadega ulatuvat 1328-
ale. Kas on seepärast tõenäone,
et Rootsi ja Soome saavad end
isoleerida üldkonfliktist, säilita­des
oma neutraalsuse^ ükskõik
kui palju resolutsioone nad vas­tu
võtavad? Prof. Miljan luges
üles tosinaid valitsusedebatte
kõikidel Põhjamaadel, lisades
neile kommentaare teistelt maa­delt,
nii ametlikest, poolametli­kest
kui ^a meedia-allikatest.
Pärast prof. Parmingu lisasõ-navõttu,
kus ta kommenteeris
Miljani poolt üles tõstetud küsi­musi,
sai sõna prof. Rasiulis.
Rasiulis arutas Stokholmi Jul-geoleku-
konverentsi, millest kõi­kide
Euroopa riikide (peale A l ­baania)
esindajad osa võtsid.
Seal saavutati hiljuti teatavasti
võrdlemisi väheütlev kokkulepe,
kus kohustati teineteisele teata­da,
kui suuremad vägedeliikumi-sed
ette tulevad. Samuti nõustuti
kutsuma kohale vaatlejad vastas­leerist,
et neile oma sõjajõudude
tugevust ja osavust näidata. Lu­bati
ka töötada kõikide konvent­sionaalsete
sõjajõudude kärpimi­se
suunas... Ta puudutas prae­gu
käimasolevat Viini inimõigus-te-
alast konverentsi, kuhu 35
maa esindajad kokku on tulnud,
et Helsingi lõppkokkuleppe raa­mes
inimõiguste küsimusi aruta­da.
Teatavasti toimus samalaad­ne
konverents möödunud aastal
Ottawas, millest aga kõik välis­vaatlejad
— ka reporterid -—
olid eemale jäetud, N. Liidu te-legaatide
nõudel. Seal ei suude­tud
mingile kokkuleppele jõuda,
kuna Idabloki maade delegatsi­oonid
keeldusid üksikjuhte aru-r
tarnast ja olid nõus ainult üldisi,
mittemidagiütlevaid resolutsioo­ne
vastu võtma. Samalaadne oli
ka Stokholmi konverentsi lõpp-resolutsioon,
mis ütles, et „üks-ki
riik ei kasuta sõjalist vägival­da
välja arvatud endakaitseks".
Samal ajal kestab N. Liidu vä­givaldne
invasioon ja okupat­sioon
Afganistanis.,,
Järgneval küsirauste-ja-vastu§-
te-perioodil arutati nõndanimeta­tud
„blokiväliste riikide" tuuma-j
jõude ja leiti, et vähemalt prae­gu
ei ole see mingi eriline prob­leem.
Ilma suurjõudude nõusole­kuta
või toetuseta ei ole tõenäo­ne,
et väiksemad tuumajõu-riigid
oma aatomi-rakette kasutuseler
võtavad.
Mainiti ka Toronto „tuumä-vabaks"
kuulutamist ja selle re­solutsiooni
võimalikku tähtsust
või tähtsusetust. Küsitleti balti
pagulaste seisukohti „Põhjala
tuumavaba tsooni" suhtes ja 'ta­heti
teada koosolijate seisukohti.
Prof. Miljani märkis, et balti pä­ritolu
kodanikud Läänemaades
toetavad harilikult oma valitsus­te
-seisukohti. Seega USA eestla­sed
on president Reagani ja te­ma
administratsiooni seisukoha
poolt tuumarelvade tarviduses,
kuni SDI (Strateegiline kaitseal-gatus)
välja arendatakse, kuna
näiteks Rootsi eestlased toetavad
ÄRTS &CRAFTS
—m368-S0il
74 Victoria St. (1. tän, Yonge^t idapool ja 11^.
meenm löunaoc^l) Postiaadress: 137 Yoffl^^
otetarfoeks. Haaps»>
mimdi
HUVITAVAID MATERJÄLB^^^^^^I^
MUSTRIOA. Tasuta õpetamine Ja nõuanne. Külas­tage
meid. Soodsad hinnad.
idatud: esmasp.---^edeni
lON AIR ÄPPLIANCE SERVICE
Toronto suurajaleht,,The Toron­to
Star" tõi ära Musta Lindi Päeva
komitee esimehe Markus Hess'i
lugejakirja, pealkirja all" Nazi-
Söviet ties well documented". Kir­jas
lükkab Hess ümber ühe eelmi­ses
lehes ilmunud lugejakirja väite,
et„Musta Lindi kampaania ön
ebatäpne propaganda." Hess kirju-,
tah, et Nõukogude Liit on ise tun-nistariud
saksa Vabrikute olemas­olust
N. Liidus, kus toodeti Jun-kersl
pommilennukeid, mürkgaase
ja laskemoona.
Samuti ei saa nad salata Nõu-kogude-
Saksa sõpruslepingut, mis
uuendati paar kuud pärast Hitleri
võimuletulekut aastal 1933. Aja­loolise
dokumendina eksisteerib ka
uus sõprusleping Stälini ja Hitleri
vahel 23. augustil 1939;
Ei ole mingi propaganda, et
laita konverentsi sätetest ei ole
kinni peetud. N, Liit lubas seal
vabu valimisi Ida-Euroopa maa­des,
mis aga kunagi ei toimunud.
Ning ÜRO-s dokumenteeris :Kana-da
suursaadik Stephen Lewis nõu­kogude
vägede brutaalsust ja ge-^
nötsiidi Afganistanis, küš miljon
inimest on tapetud ja üle kolme
ioni põgeniku maalt välja ae-lUte
—igat
aastat tpöprakfikat
Tel 533-9334
B a iB Q a n • a D o B Q D B a a o o B a o B 0 B B a B a B B n B n o e o
B B "e.B'
•I, 293-2128
773-2014^
UUSI ja parandame vanu mm
Unnas kui ka suvilates.
Q Q B B a õ o Q a D a B o a a B B a B O • B GS a B B B B B B B B B O O D
Torontos vajab
[ise keele oskus vajalik. Iii°
formatsiooniks helistada 466-
end siiydi Hess lõpetab oma kirja kinnitu­sega,
et känadalastele on väga täh-tutvuda,
nnsama kui nad on tutta- u„w^ UA„O1«O^ „ ...
v«H ^rthe\d\ vj^rinkülaede ia ^^^^ kaaslasega OB Uimastitega-vad
apartheidi kaubitsemise ee^ tun-n
rahvussotsialismi- ülekohtu- • . ..^ .. , •...... ^ ^ . . ^J^i •
mstas end suudi Ontario Ülem­kohtu
ees, teatatakse Torontost.
Prokurör Graham Pinos kinni­tab,
et McGonnery on ,,Lindprii-
I de" mootor-rätta jõugu St. Cat-harines'
osakonna päälik ja ala=
tes 1983. aastast moodustas liit-luse
Bobby Marshi, „Raudorika-te"
(Iron Hawgs) mootorratta-
LOKBIl ^447-9834 jõugu Toronto päälikugä, et koos
droogide-tureu valitseda.
i - suhtes ja Ka­nada
eestlased on selle poolt, et
siia aatömrelvi ei toodaks, kuigi
nad toetavad ÜSA ja NATO
tuumarelvastust. Küsitleti ka
Soome ametlikku ja mitteamet­likku
seisukohta — seal ei ole-i
L E K T R IK
Sisseseaded, uuendused ja paran«
elumajades või ettevõtetes.
vat N. Liidu tuumarelvade pai­Litsentsnr.
E. 1044
galdamise suhtes seni mingeid
ametlikke proteste avaldatud ja
ka tshernobõli suhtes on oldud
Pärast hommikuse istunel , • . .
lõppu siirdutilõuaale. Sümpol ^^^^^^^^^
sion jätkus kell 2 p.l. mil tulid V ^^^^^ ehitajad
arutusele „Helsingi Lõppkokkü- YeliSallKUnen 4924351
leppe küsimused. Metro licence 2422 • J:
maadega. NATO laevastikuük- datud Just NATO ja USA im- oma valitsiase 5?