Vaba eestlane , October 30, 1979

              Nr.
Sastekula
0
85
2^ IS
5.- 40
3.50 35
3.- 35
4.30 SS
Ö—
1.50
5.-
5.-^
4.50
4Ü0
3.- 13
3.- 15
4.- 23 ^
2.- 20
1.50 ' 20
14.- 85
S.65 40
2.1C 40
530
2.50 20
2.25 20
2.25 20
2.25 20
20.~ 40
8— §0
1.50 IS
4.~ 40
•4.- '. 30
•4.-- :-: 30
40
40
• • ' ^ m
1.50; m
2.75 25
14— §0
8 . - 40
12.50
16.20 50
2.50
2.S0
4.--
4Ü
õhjusei, et hääletab
jaoskonnas. ^ Seda
[tavad paljud, et üld=
a" minna, ega oma
ktiviste" mitte tülita-tte
hääletanud isiku-
10 valijaga jaoskonnas
oma jjhääletamisõi-
;'.use välja 1000 koda-
Stalini päevil, juh-t'
osavõtt valimistest
:omias oli 101—110%;
d, kes oma jaoskon-letud
tõendiga teises
lääletasid, tõstsid %
i üle 100. Jaoskonna
eks 4000 isikut, hääle
U ja valünisintensiiv-
Ifii valmis. Venemaal
!gu palju jaoskondi,
ru ei saada, et niisu-iletamine
halb võiks
ama hea kui tööstus­eni
100%'ületamine,
sõber oli jaoskonna-^
parteilane) suures
ja luges „hääled" sü-^!
se ja Rooma õiguse
:ärgi kokku. Ta sai
ndiks. 92 ja vastu-
(instruktsiocni koha­jani
jaoskonnas, kuhu
d" edasi andis, sõi-
110% ulatuses. Kogu
i ta ümber tegema,'
inikuks ka hakkama
^te arvuks sai nüüd
•Ithäälteks 99,80%.
lis - neid arve lugema
komaeelsed numbrid
protsendid eeltoodud
välja lugeda paremal
uvaist numbreist, er-
%, poolthääli 80%.
(Järgneb)
1-
i
i
1
II
'ti
•sa
Nr. 80 VABA EESTLANE tedsipäeval, 30. oMoobril 1979 T- Tuesday, October 30,1979
ADVOKAADID
Advokaat-notar
8ige!ow, •E.eMj.,. SMrer' &. üo&Mvi
789 Don Mills Rö.
Tel. 429^110
koäm 699-2305
llencir Ärens:
Ü D B
ADVOKAÄT-NOTÄR
Eoom 1002, Royal Trnst Tower
Toronto Bominion Centre
Postiaadress: iP.O. 326, Torofflfio
Ont. (Bay & King):M5K 1K7-:
telefon: 869^1777
24-tundi telefoni valveteenistus
133 Richmohd' St. W., Ste 7®5
V Toronto, M5H 2L3 .'
• Tel-364.7072.
on
Chartered ÄcconntaaÄ
55 Umversity. Ave,, Ste. m%.
: Tei., 862-7115 r V
Toronto, Ont. M^J 2H7
ST0KH0M1(VE> --Odav, v i i - .
mase-minuti lennupilet võimaldas'
vaeseilgi külastada seda ülipõne­vat
ja 'müstilist saart Vah^eres,
mis kord kaugel antiikajal oli ol­nud
omaette terviklik ja täiuslik
maailm Euroopas. Neil aegadel,
kui seal sündis ^Jumalate isa-*
Zeus, kreetakeeles „Zän". Laskem
siin kuldmüntidena kõlisedes lan­geda
mõned värsiread . kreeka
kuulsa dramaatiku Euripides'e
(484--T407 voi 406 e.Kr.) poeemist
(ingliskeelses tõlkesX ,jThe Crea-tans-:^
V ' • •
„Thou lord over Crete wifeh her
"hundredr^ • •
Towns, 0 thou son of the mighty
And Europa, Phoeriician-born.
Unsuüied the life I have led smce
i became initiate of Idaian
;''Zeus"^:v
. .-0",P T I K ; .
412 RONCESVALLES
Kreeta mütoloogias sündis
j,Zan-Zeus" kas koopas Ida mä­gedes
või siis idapoolseis Dikti
mägedes, kutsutuna vastavalt
„Ida-Zan" või „Dikti-Zatt'^
Nende mäestikkude taga, lõuna­pool;
vastu sädelevat Liibüalõuna-merd
laiub ulatuslik, kaunis ja vil­jakas
Messara tasandik. Päikeseli­ne
maailm, mis sõna tõelises
mõttes juba tollal „tilkus piima
ja mett" — sisaldades kõike seda,
mis pronksiajal arenev primitiiv^
inimene vajas oma igafcülgseks-
'täielikuks heaoluks. Siin puudusid
juba siis kiskjad ning metslooma-,
dest oli suurim kahjutu kaljukits.
Ainult idapoolseis. , ,metsikumais"
mägedes arvati leiduvat vähesel
määfal ka inürkmadüsid. Kuid
mürk-ämblik ,,Rosalia", kelle-eest
tänapäeva turismibröšhüürides
hoiatatakse, kuulub vist küll vaid
hilisemasse mütoloogiasse. Kuid
Kreetal leidub haruldaselt rohkesti
kahjutuid pisi-ämblikke, sagivaina
hotellitubade lael ja seintel nagu
väiksemat sorti sääsed või ,,kihu-
Meie hotell „E1 Greco^' oli just
värskelt valminud ning veidi liig
pakiliselt, nii et pesuruumis kuk­kusid
mõned torud koost ning
kraanid olid lahtised. Kuid mis sel­lest,
kui tundsime end nagu holju-vaina
imekauni Mirabello-lahe lai-neil,
vaid paari sammu kaugusel
majaseinast, kiiresti' tõusvas suvi­tuslinnas
Agaioš NMX)laus'is, Kuid
sõnas meie teenindav „minose"-
neidis haigutades: „Öh neid turis­te,
vajuvad meie üle ja tekitavad
ebamugavust nagu rohutirtsude-sulle,
teise mulle |a kolmanda te-
•maie!";-' ''/.^ v."
Knošsos oli Dionysuse ,ypullikul-tuse"
ja Kreeta: MiBose dünastiast
kääbuskasvuga suurkuningate pea-i-
esidents. Ekslikult on kõneldud ja
kirjutatud „Minos'est" kui vaid
üüest legendaarsest Kreeta kunin­gast,
xSel juhul oleks ta pidanud
saainä vähemalt 1200 aastat va­naks.
Kuid samuti ekslik oleks kõ­nelda
piinose-aegse kõrgkultuuri
hävingust rohkem kiiit20 km põh­japool-
asuval väikföaarel Sandori-nil
umbes 1400.-ndate akastate lõpul
e.Kr. toimunud katastrofaalse vül-kaanitegevuse
läbi,' mis olevat
oma tuha alla matnud kogu Kree­ta
kõrgkultuuri l«)os selle 90 või
100 linnusega.
Tegelikult--oleks see ölsiüd sama­sugune
võimatus nagu oleks Ve­suuv
oma piu-škegaa-l 79 e.Kr.
hävitanud Pompei, Herculaneu-mi
ja Stabiae asemel hoopiski
..> kauged Ischia, või Capn saared
•• ^Vahemeres. - . •'
Igal juhul. Kreeta närbuma haka­nud
vanimat kültuurimailma oli
^ojakaÜ ja füüsiliselt tügevamail
•r^silumb. 12. sajandil e-Kr.
k^rge ja hõlbus vallutada. Eks ol-too
„minös-rahvas" j u õieti
kääbused / tänapäeva mõttes, üli-
3^alt 150 cm pikad^ nii et minos-kuningate
troonile ahjulee või lõu­ka
ees mahub tänapäeval istuma
vaid 7—8 aastane poisike. Tuhan­deid,
võib-olla kümneid tuhandeid
taolisi, kääbus-kasvuga mirioslasi
leidub süur-kreekläste hulgas tä­napäevalgi,
eriti Kreeta idaosas.
Kuid päikeseliselt rõõnisameelsed
ja sõbralikud on nood ^jminor^mi-nosed"
veel endiselt.
Knossoses tuli muudehulgas vaa­delda
minos-kuningäte vesikäim­lat.
Seadeldis, mis pärastiste kul-tuui'id9
poolt oli unustatud aasta­tuhandeiks,
kuni ta a,raablaste va­hendusel,
kes ka ajutiseks (826-961
pKr;) olid olnud Kreeka anasta-jaiks,
hakkas järk-järgült. levima
Euroopasse. Leidub kahtlematult
rohkemgi N säilinud arheoloogilisi
tõendeid minos-rahva kultuurifi-nessidest
ja mugavusvahendeist,
kuid elavaks tõeridiks sellest on
kreetalaste peenutsev ja veidi lai-sayõitu
elukäsitlus tänapäeval.
Sntellektüaalselt asub see süski
hoopis kõrgemal orientaalsest
j,ininna!askmiSe" elufilosoof tast.
(Järgneb)
Kärdlasse tulevat vahetevahel kokku perekond, kus on liikmeid
viiest põlvkonnast. Vanemaks seEesperakonnas on kimagise
Vaemla mõisa asuniku tütar 86;aastane 6 lapse ema Alune Nurfc
Tema kÕige vanem tütar 3 lapse ema Angelina Käär on samuti
pensionär, kuid töötas 24 aastat Hiiumaa tarbijate kooperatüvis.
Tema vanim tütar 5 lapse ema Laine Käär on sanias koopeliatii"
vis töötanud 29 aastat. Neist viiest oli vanim Älja Äardemaa,
töötab ka kaubasiduses. Ta on kahe lapse ema, kellest tütar Aii-geelika
Aardemaa on 6-aastane ja käib Haapsalu lasteaias.^^^^Ä^^^^
geelikafle tõi kurg tänavu väikevenna, kes ön 5-kuune. Laine Kää­ri
teinfegi tütar Ludnjiilla Feklištpva tiitar Diana on samuti viieu-ve
esindaja. Pildil perekqnim vüepõ^^
Skautüksus Lembitu Maleva meesterühm — vanade skautide
Lembitu lellede pere viibis 20./21. oktoobri nädalalõpul 24-mehe-
Ilses vahvuses Kotkajärve^. Toimus pere aasta-peakoosolek, Lemr
Mtu küla uue sauna pidulik sisse^MemiEe, eesti skautluse al­guse
tähistulba püstitamin© küla tanumale ja sügisesed korraÄ-tustööd.
Kotkajärve sai veidi sümaüu juurde: skautluse tähis-'
tulp on kahest rändrahnust kokku pandud obelisk, mille tipMS,
on terasest Lembitu märk ja küljel terasest lõigatud kuupäev
„«7 X I 49". LeHede pere juhatus valiti tagasi endises koosseisus:
.\ Olev-Träss, Asko Kütti, Märt:Mägi, EnÄLeis jalVBh^
„Vaba Eestlase** toibetuse Ja
talituse asukoha ^laan
TOIMETUS JA TALITUS:.
avatud esmaspäevast "
reedeni kella 9—4-ni.
Teiefonidtöimqtüs 364-7521
• "talitus 3Ö4-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega*
Karl Arro 766-2057
Hannes Oja ^ 481-5316^
KmdutusS võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. hömm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni köl-map.
honim. kella 11-ni.
.KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
levikil tõttu.
• KUULUTUSI VÕTAVAD:
VASTU:
1. Vaba Eestlase talite
135 Tecumseth Sti;ee4
Telefon 364-7675 :
Postiaadress: Bos
Stn. C, Toront(^
Talitu$ väljaspool tööaega:
. Helmi Liivaadi251-M95
2. Mrs. Leida Mari
149 Bishop Ave.
WiUowdale^ Ont.
Telefon: 223-0080
^9 .
juba teisel päeval toimus väl­jasõit
Minos-Kreeta saladuste
sõlmpunkti, Knossose osaliselt
restaureeritud suurkuninga lin­nusesse
saare pealinna Herak-leioni
(ka: Iraklion) lähedal.
Siin oli kõik nagu see peab ole­ma
Ühes rohkem ;kui 30GO aastat
vanas- suurkuhmga-köhasv Nagu
meiegi avarama vaatega yana-
Eesti; lirinamägedel tekkib sellel
merelähedasel. (umb. 4 'khi antiik­sest
sadamast Alikarnassos) ülev
rõõmutunne, tahaks nagu hüüda
apostli sõnadega- „Siin on hea ol­la,
siia ehitame oma majad — ühe
HÖÖAN PONTIÄC; BUlCE LTD
348 Danforth Ave.
Telefon äris: 461-356J
^-- .,,-BUICK. •.:
::. V. : • LEMANS
•: : • y PHOENiX:,,;.
^' ^ F I R E B E R B
SUNBIRD
^CENTURY :
. AGADIÄN V
' Cr.M.C veoantoi;
Pruugitud autod
Kotkarjäinre: m nagu M
l i m , m i s kunagi valanis ei sa;a.
Kui seal just midagi uuit ei ehita­ta,
siis on küllalt asiju üle vaada­ta,
ikontrollida, (korrastada, paran­dada
või uti^dada. I ^ b M-lede
perel,, kolle höoMcs ühel või
teisel viisil on peaaegu pool Kot-fcaj
arvet j a kelle liikmeskonoas
iga mees on vähem'asti paari töö­ala
spöts, ei ole KotJkaijarvel ikima-.
gi fegevuse pmidiJšt.
^ -Kuna'raudhabemete Sissiküla
saun on väikese pere puhul eba­praktiline
ja kauge, siis ehitati
Lembitu külla saun, mille teisel
: korrusel. asub ; lellede • • klubi-
:;. ruum. ..,v ' : '[-•:'[-
Saiimas oli veel ipisiviimistlaisi:
elektriiüliend-iiste lõpetaimist, lia-gide,
käepidemete j .m. paigale pa-
?ntmist. Vanaisa August Laainvere
oii . meisterdanud omapärased
šauriaikappa meenutavad uJksielin-gid
ja- nagifeoniksud. Pauilist. poeg
kruvis need seina, " et pojarpoeg
Ricky^saaks riideid riputada^ Ha-rold
K i v i j a MIhikei Lõugas panid
lellede 'klubimimii põrandale pu­nase
vaiba, et pära'Sit. siaimia oleks
kuninglikuni tuinne. ..
Eeri Nurm avastas juba šaiina
aiüsmüüri rajamisel, et pinnaises
immitseb ailiikas, mis^^ te all-i
pool voolab Kotkajärve. • Avastu­sest
kasvas kaevu pröjökt.
M j u d e Leoiifcitu lellede tütred
on Rajaleidjate lipikonnas. Nü
korraldab osa Lembitu talgulisi
alati Rajaleidjate töid. Seeikord
parandati katuseid Egibert Rimge
juhitimisel; P r . Jaan Roos, maleva
spordijuht töötas ühe meesikonna-ga
'metsaradadel, mis märgIstajtuJt
moodustavad suusa-, metsajooik-su-
Ja jalutusrajad.
Valdea Sadul mootorsaega tegi
Hxetsas puhasit-uslõikiusit. Igal aas-rtal
sureb Kotkajärve ^metsas va­nu
puid, kuna ^süstemaatilišt met-:
sahooldust ei toosfeiita. Vanad
puud on õõnsatena lindude >p©sia-puudeiks,
kuid samal aja varits©-
misohtlikena duikardetavad. Lel­lede
plaanis on metsalõikus^Mitte-ja
saunapuudelks. polsteüksuste
plaanis on miaiha võetud pasapiu-de
'asendaimine tahisp©sa4ega, pe-
Endel Leis koTraldas mitmeton-nüiste
kaäjupakkude vinnamist
obeliskiks, . mis raudpulkadega
ühendati. Obeleski tipus on teira^
s©ät Le-mbitün^nk ja küljel sfeaut.
Pcsuse^asTitamiseküupä^, Kavian
di tegi. Heino Jõe, terase lõikas
Mart Mägi ja galvaniseeris Mihkel
Lõugas. Tählstulp asub Lembitu
küla tanumal tarede taustal vaa­tega
teele.
mm Scaksa mlp^de ja
ei jõuagi loendada. Töö juhata­jana
ja koordineerijana tegut­ses
lellede peremees Asko Küt-
Peret toitis Hilja Ja:«fekuni, toitlus­tamisel
abistas L i M e E a r i n . Väge^
va rosina-saia .oli linnast 'kaajsa
andnud Ellen
KORD SKAUT, ALATI SKAUT
Vanu skaute eraldavad tavalis­test
meestefclubidesit mitu omapä­rast
joont. Skanidiideoloogiast on
saanud meestis eluaegsed tõekspi­damised,
elufüosoofia. ühisliond-lik
mõtlemine, rahvuslik vastutus­tunne,
poistetöö, oma rahvusgru­p
i : ja kaasinimeste abistamine i l ­ma
jsiidikufcasiumotiivita nende­ga
erinev vana . skaut harüiikust
mehest. Poisi-hing meihe rinnas
on vaimse nooruse võti.
162 OAKDALE RD. DOWNSVIEW, ONT. TELEFON. 745-0507
0RAP1&RIISID VALMISTATAKSE KA TELLIMISE PEALE '
sete
TULIMULD nr. 1979. Täna-
VärsKcmad imdised loete
„VABÄ EESTLASEST"
imrwinmg»»
Aastapeaikoosoilöku avas' pere­mees
Asko Kütti ja andis sõna
Lembitu Maleva juhile Harõkt
. H . K i v i meenutas eesti
i 30 aasta eest, kui
asutati vanetmäkautide Kõue saHk
ja hilijem Lembitu lipkond. •
Maleva vanem; Heino' ;Jõe-'tõm­bas
sõpiruse, eesti vaimu ja
skautluse koordinaate, mis me
poisipõlvest oleme kaasa too­nud
ja mis elureegliteks kõlba­vad
tänaseni.
Pere tegevuse üleva-atele järgne­valt
võeti 'iiiikmeteiks vastu viis
kandidaati. Valimistel moodiÄti
pere juhatus* vanaiperemees Olev
T^räss, peremees Äsiko Kütti,
noorperemees Mart Mägi, laekur
I Mihkel Lõugas ja kirjatoimetaija
Endel; Leis. V . . :
^emhitu üri­tus
Kotteaijärvel toimub 12.713.
jaianuari liädallalõpul Lembitu
Lumelaager — 1 '80.
vuse eesti kirjanduse ja kultuuri: :
a)j.aikir|a teises numbris on ^aval-,:^!"^»^^ söna'^;H. P^
daitud: P. lilus ,,Neli hiuletust*', Riisna kitujad, E. Aruja
B: Kangro & K/Eištikivi ,,KirjM|"E®sti keele a k a d e e ^^
romaanist". Mai Treuds luule- H. Rinik „UuteSt': sõnadast
tsükkel, A. Taska ,!Eesti r i i d l i - '^^^ ^Ettepanekuid ja. •
pusf aastal 2000"; R ; Mesilane!kc^m^
'„Põgenemine", H: • Salu ..Tantsiv | Rand .yKas. vaielda?'V^v^ - , y ,.Ja ;
. p m i a k ^ A . R a n n i t i , ; V i i s tunde-jPi^ä^^^ : möödas.:.",
puharigut", J . Kangur ,.Taie ja , , E LK Esindiiskogu peako^osol8k'^
.„Sisu)kad seminaxipäevad Tren-tis'',
lii)kmesorganisatsioonide'aru­anded:
Ajaloo komisjon, Eesti
Etiiic graaf üine Ring Kanadas, Ha­m
i l t o n i . Eesti- Seife, Hamiltoni'
Skaudisõprade Selts,. Vancoüveri
hooTteteater ,^alöväla", Rahva­tantsurühm
.yKandali", Kitcheneri
Eesti Selts,' , jKungla"! Montredi
Eesti Selts, Montreali Pensionäri­de
Klubi, St. Catharine Eesti
Selts, Tartu Inštituutr^/^
Eesti Naisseitis, Toronto E ^ t i
õngitsejate ja Jahimeeste Selts,
Vancoüveri Pensionäride tegevu­sest,
ELK" teateid ja rohkesiti äri­de
kunlutiusi..
M O N ^ E A L I SÕNUMID nir.
109 — 1979. Montreah Eesti Seltsi
bülletäänis on järelhüüe endisele
esimehele Erich Aserüe, Monitirm-li
Eesti Sedtsi ikxx)soleku^
ljaa25h, E.R. .,Isamaa auks alati
valmis!", Montifeali eesti organi­satsioonide
1979 sügise ürituste
ajatabel, teateid Montreali tradit-.
1979. Eesti sioonilisest ikunsti- ja käsitööde-a;
rvus.tus'\ T. Parming ,Pomiailis-mijärgne
karikatuuride näitus",
E V . Saks. ,,Jaaök Igiiatzi. ja
Michael Ignatsi suguseltsidest"
ja A. Mägi. y.Maailma ' j a mõn-:
da.;.;."'- y
BALTIMORE EESTI ORGANI­SATSIOONIDE
BÜLLETÄÄN nr.
143 — 1979. Sisus: L . E s o p „35
aastat eesti raamatut Välis-Ees-tis",
. H . Sarapik ,.ülevaadet
E.E.L.K. Markuse koguduse suvi­sest-
tegevusest", „ESTO-80 tulu­õhtu",
H.E. „Don Schaefer ifcülas-tas
Baltimore Eesti Maja", J.S.
, Joann Saarniidu kunstinäitus
Baltimores'*, T.E. ,,Aleksis Rännit
65-aastane", Aleksis Ranniti kolm
luuletust, J.S. „Laulumeeste lu-gupidamisavaldus
Walter Mägüe
juubelil", ,,EELK BAUriMpRE
koguduse nõukogu koosolek",
Anna Haava „NõmmeliH",' hehde
hulgas rohkeäti informatsiooni ja
teateid eelolevast tegevusest.
SILLAS: nr. 4/5 -
Liit Kanadas bülletäänis kirjuta- näitusest, segakoori, Besiti Nais-vad:
aupeakonsul I. Heinsoo ter- seltsi tegevusest, grapilennü örga-yitus,
E . Soomet „Eesti Lüt Ka- niseerimisest ESTO^O-le, pen.six>-
nadas 30-aastane", elna „Eesti naride khibi teateW; aianduse
Liit Kanadas tähistas Torontos klubi tegevusest ja: mitmesugu-
30. aastapäeva", „Cailgary eestlar' seid muid organisatsioonide tea-sed
tervitavad", E..Silm „Endistel teid.
i i i l l i