Vaba eestlane , December 10, 1981

              * •
r
Illil n i i i i i i t M i i i i . . ' ^ v " ' . '
leriikide ajakiijandas
lisiiUiel arvamisel, et pre^*
I Reagani neljapünktiline et-desarmeerimiseks
lõi segi
'plaanid relyastose propa-
[reenil peremeheks jlami-^
JtVeed Moskvale pahandust
jud Reagani teesid relvasto-imiseks
olid teatavad järg-i
. Maha monteerida 600
^eskmise tegevusulatusega ra^
[ling vastutasuks annuleerib
tma plaanid 572 Pershing II
ja tiibraketi viimiseks Eia-
5i 2. Vahendada tunduvalt
Idu ja Ühendriikide stratee^
lumarelvi viies need võrdse-tm^
lil. 3. Alustada läbirääki-turo
•pas asuvate; konventsiO"
relyastuse 'võrdsustamiseks,;
Ila võimalusi, mis vähendak-piatusrunnaku
ohtu ja sõja
valekalkulatsioonide
|km^^ tegevusulatusega ra-tälfelik
väljalülitamine Eu^
St on praeguses olukorras
fotmatu N. Liidule, mida väl-sõnaselgelt
äsja Bonnis ku­il
viibinud N . Liidu difctaä-mid
JBrezhnev. Tema ette-kohaselt
peaksid Ühendrii-mbuma
keskmise tegevusala-tuumarakettide
ja ti>braket°
loomisest Euroopasse ja väs­iks
vähendaksid venelased
{ikeskmise ulatusega rak<»f*ide
Euroopas tunduval määral,
see Brezhnevi noolt lendu
väljendus „tunduval mäa-
[ähendab, ei ole selge. Arves-kommunistide
lubadusi ja
murdmisi ei ole Brezhnevi
fel mingit tähtsust ega tähen-on
siis antud olukorras
Genfis; Ühendriikide ja N.
esindajate vahel alanud rei­se
vähendamise läbirääkimise
Kas on väljavaateid Brezh"
ja Reagani seisukohtade väh®-
ihemaa vähendamiseks Ja
komissi saavutamiseks? Selle
^rdid läänemaailmas kehi-nendele
küsimustele vastuste
|isel kahtlevalt õlgu. Üldiselt
pleeritakse, et need nõupidami-renevad,
visalt ja võtavad vä-ma
aega ja vähemalt esialgu
|e loota üksteisele, lähenemist
fmpromisside saavutamist, k i -
fõlemad pooled loodavad ma-trdada
endid paremate posit-
Iidele ja tugevdada oma selja-
[endriikide president Reagan
itavasti alustanud suure reü-lisprogrammiga,
mis peab
ivalt tugevdama U.S.A. po-rae
nõupidamislaua taga,
^ks loodavad ameeriklased, et
3ni ettepaneku tulemusena ka
fopa rahvaste ja valitsuse
muutub ning et nad õieti
hakkavad saama praegusest
[est mängust relvastamise pb-kujundamisel.
Venelased
ivad omakorda sogases vees
püüda nii kaua kui võimalik
nendelt, ei ole enne loota
fpromisse ega järelandmisi kui
selgub, et Euroopa riigid lõ-
|vad oma opositsiooni keskmise
isulatusega rakettide nle&.
^teerimiseks Euroopas.
1-siis — Genfis pole lähemas
midagi head loota. Olu-võib
muutuda pinevuse suu­lisel
Poolas isegi praegusest
temaks,"
- ^
Lommunism on üldiselt inlm-
Jnale nuhtluseks kaela saadetud
)loogia ja kõikjal, kus seda vä-allaga
on suudetud rakendada,
see miljonitele inimestele töö­õnnetust,
hukatust^ nälga, vi-
|ost ja vabaduse kaotust.
^Luid kõmmnnismfl on nagu al-loolsetel
jookidel oma erisordid
kanguse kraadid. Ehkki kõjk
imunistid on võtnud oma proh-
|iks Karl Marxi, ei ole selle rap-sõitnud
ideoloogi ja „maailma-andaja"
õpetusi kõikjal ;ühte
M rakendatud ja tõlgendatud
Id igas kommunistlikus riigis on
la tehtud isemoodi. Vähe sellest,
[gi ühes ja samas riigi antake
irksile sageli eritõlgendusi —
l&tavalt sellele kuidas võimule
aud diktaatoril kõige kasulikum
* oma huvides on ära kasu­ga.
Näiteks Marx.ei olnud Stali- ;
le, Hrushtshovile ja Brezhnevile
lä mis ta oli Leninüe, rääkima-
Marsi tõlgendamisest Hiinas,
(J5pg lk. 3)
Nr. 88 EESTLANE' neljapäeval, 10. Lk. 3
VALVEARST
NÄDALALÕPUL Vaikuse .MIamine'
12. ja 13. dets.
dr. R. Vanaselja, tei 921-7777
Arvo Pärf rääkis iseendcisi' 1^ Gin Ci
Huvi muusikakülaliste vastu on oimud Torontos elav Ja esmaspäevasele Ä r y op
tutvustamise õhtule saabus Tartu CoIIege'1 täis muusikasõpru. Kuna teine küiaijjjg diilgent Neeme Järvi
. ja 20.. dets. oU kergelt külmetunud ja väga pingutava orkestriproovi tõttu väsinud, a^f^s Pärt ise ülevaate ©ma
dr. M. LeesmcEBl, tel. 481-6834 eliBSt Ja muusikaloomingust ming esitas selle juurde mõned muusikateosed ffleülindüt.
H^KIRIK
^nsurance
Agency.
ECINPLUSTUSED
23 WE W o R E Dr., Süite 2«ft
R^xdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 7454622
A. Part ütles, et ta on hakanud
pärast kahte välismaal veedetud
aastat puudust timdma eesti publi­ku
järele.^ Ta vabandas mitmel
korral, et rääkimine pole tema eri­ala
ja ta on juba selgusele saanud,
et ta ei oska oma muusikast rääki­da
nin^ arvas, iet ei tohigi seda te­ha.
: ; V v ; : \ , : : : " : jv-;: rv;::;:;-';-v:;:c.v,v
Praktiliselt on tema muusikatööd
sündinud pärast pikka vaikimist
ei-miilestkir -.^
iga valminud oöpüs on lõpetatud
tööj miUele autori kommentaarid
on nagu üleliigsed ja jutia irornii
valatud töö arialiiüsimisel tuleb
vägivalda tarvitada:
. . . . Ta väitis siiski, et mõnikord on
marksjsmist on taielikult ule parda ^^^^j^ ^^^^^ ^^.^^^^^ ^^^^^^
heidetud mng selle asemel hakatud ^^^^.^^^ väljendatud mõte on
otsima ,a pi;opageenma taiesü mut ^.^^ täiendades ja muutes
kommunistlikku ideoloogiat. '
Kommunismi hindamisel on siis-
Kommentaarid ,
(Algus lk, 2)
MaoJse-tung ja tema õpetus
saadakse uus looming. Ta soovitas
i.aU äri ^
OOWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS
9 Queen St. E . Toronto - r Tel. 368-5011
Meü on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja ^ kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks,
Mitkuniseks ja sõlmimiseks (toacrame). ^ SKANDINAAVLAST
HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA^ • Kan­vaa
mitmes värvis — SOODSAD HINNAD. Avatud: esmasp.—kol-map.
9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30-4. Meie'teine äri:
674 Broadview Ave. Tor. Tel. 469-2285, kell 3—5 p.l.
Teos mereitieeste mälestustest
Kapten Jako Luide 20. aastat meremeeste
koondise esimees
Neljapäeval^ 3. detsembril toõmiis Toronto Eesti Maja klassiruumis
„^esti Kaubalaevastiku juhkonna Koonidis Torontos" järjekordne aas^
ta-peakoosolek, millest paarkümmend koondise liiget osa võtsid. KooSf
oleku avas koondise kauaaegne esimees J . Luide, kes ka'koosolekut ji»>
hatas! protokollis koondise sekretär M. Alaso
Enne päevakorra käsitamisele mees — J. Luide; abiesimees — A.
asumist mälestati leinaseisakuga te- Pakri; sekretär— M . Alas; laekur
gevusaasta jooksul maisest elust— ¥. Salurand ja ametita liige ~
lahkunud koondise liikmeid P. K a - K. Voldt. ^ '
seoru't ja J. Tolli't ning esimehe Revisjonikomisjoni valiti: J.
abikaasat pr. H . Luide't
Koondise tegvusaruandes mee-tikke
ja üritusi, millest üheks mär-kimisväärsemaks
ki kõige kummalisem olukord tek- ^^"^^^^^ siiski parem tenia loo- Momente dirigent Neeme Järvi auks korraldatud vastuvõtult Ottawas.
Mnud Kambodzhas kus maa oku- "^^"S"* kuulata ja ta oleks õnnelik Esitatud pudil Daisy Taada, clr. E. Aruja, Stella Kerson, Neem© Jär- nutas esimees mõningaid sündmus-peerinud
vietnamlaste kommunis- ^l^^^^f.^ f , ^^^^ Ja Lilian Järvi. ' ' .
mi peetakse „paremaks« kõmmu- vamusi väljendaksid. _ . ^
nismiks kui seda oli võimult tõrju- Kirjeldades oma loommguviisi, ^.^^^ klassikalistes vormides, kui- ma. See on täiesti uus tunnetus,
tod Kambodzha omameeste kom- ta ütles, et muusikategemisele eel- ^^^^^ arvestustes, mida ei kuule Ta tunneb, et ta saab oma pari
Munism. Vietnami kommunistid P^^s- Sejlest vaiksest puuab ^.^^ ^.^ ^^^^ ^.
ontmitud juba Vietnami sõjast ta midagi valja kuulata, monmgaid ^^^^ ^^y,^^^^
Juhnade ja" tooreste vallutajatena, mikro^^õnkumisi. Kui seda kesken- jä,g^ig,d ^olm aastat olid loo-
Kuid Kambodzhas võimul olnud kuseks nimetada, siis see eii ütleks ^^^^^^^^^^^ vaikimise ajaks. Aga ^ , , v v ^
Khmer Rõuge punaste röövlite ja '^i^agi. ]mmQB musitseerimise ja õppi- Kuid võtab aega enne kui kõik sõi- tavraamatutoimRond. ^-^^^^ purjedega II", seoses olevaid
kõrilõikajate kõrval tunduvad nad Vaikus - paus on hmge kehasta- ^.^^ g.^^.^ sümfoonia, med on saadud lahti harutada ja , f o^ndise rahalise aruande esitas asjaolusid ja toimkonna kassapida^
tuks saamine, kuigi mitme kom- ^ ^ j ^ ^ ^.^.^^^^^ ^^^^^ ^^^^^ ..^aks Imnuks hakata. laekur-majandusjuht V Salurand, y g^i^^^^^ ^^j^^^ ^^^^^^^
positsiooni algudes on mõietist ^.^^^^^ ^^.^^ ^^^^^^ ^^^^^^ iseloomustas Järvit, et see on "^!^^^^ ' " ^ f ^ V .J^f' " ^ i aruande. E s i i n e h e ; a ^^
teid ja tungida muusika algjuurte- üks ime inimene, kes seal keldris ^^'f^T: f»tab vaikest .^leja^ki, -^jg^^^; ^^^^^^
Ta esitas näiteks 197. . kahele ^ ^Lme Järvile j õ u L see suutis õitseda, mis kõiki pimestas. ^^1 tÄ^^^t™^^^
vimlde loodud teose „Tabula ra- gy^f^,^, kmüajaini. Selle iseloo- Nüüd saab, ta sajaprotsendiHselt ^^^^^ endiseks ja^ta. ^Tegevuse ^j^^^^^^^ ^^^^
Siig, A . Avandi ja A . Leivat
3. deteembril täitu? ühtlasi li
JLuide'1 iO; aastat kooindise eä-
/^meheks /olemist.^
Tema kauaaegset, energilist ja
on eltööde tegmine ja organi- kiinduhuct juhitööd hinnati koos-seerimine
uue meremeeste mä- olekul talle kolmekords© elagu-ma
loommgüliselt väljendada ^«stusi sisaldava raamatu kirjas» hüiüedega.
Just nüüdses olukorras, kuna ko- . . • Raamatutoimkonna esimees R;
üumaal oli kogu aeg eneseväljan- Moodustati ühtlasi ürituse labivii- ^eng omas aruandes selgitas uue
duse võimalusi aUa surutud. ^^^^^^ koondise allüksusena vas- kirjastamisel oleva raamatu, „Reh-suurte
heategijatena ja elanikkond
ei julgel sellele mõelda, mis juh­tuks
siis kui okiipandid maalt lah­kuksid
ja Kambodzha oma puna­sed
jälle võimule tuleksid.
Kambodzhalaste kartused OE sa", mis on üks tema tuntumaid ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^ lihtsus.^ Töö end oma kutsumusele pühendada. {fäÄipT^ ^™ ^'^^ misele on Võetud raamatu lehekül-Älikult
põhjendatud, sest kusa- töid ja läänes kunr paarkümmend ^^^.^^^.^^ näitas dirigendi julgust Küsimusele vabaduse mõistest Senne kauaaegne esimees J Lui- suurendamine mis aga
gil ei ole isegi kommunistid' suut- korda ettekantud, jargmme kord läbinägelikkust ^sel taUe krüti- kodumaal, vastas ta, et suur risk de VTM ^^^^^^^^^^ ^^'^'^ rahalise eel-
Diud raken<iada sellist toorest rez- ttileb ettekandmisele jaanuaris ^^^^ ^^^^^^^ ^^^^^^ .^^ale vabadust lubada, aga häälil k^^^^^^ ^7f' ^ " ''''^'^^ lootust, et
Mimi ja tarvitada selliseid ma^» New Yorgis. • ^^.^^^^ ^^^us Jär- päris vabaks ei saa kmiagi. Suurim leTikohale i Sm t i n « ^ ^ ^ ^ ^ ^ ''^^'''f ""^""^T^^''nV^^^
mõrvamise võtteid nag^ seda Rääkides iseendast ta ütles, et ^. ^ ioon,ingusse. vabadus inimesele on vabaks .saa- L^iuhatT^ n d i ^ ^ ^ ^ ^ ^ lugeja katte jouaks
Kambodzhas tegid Khmer Rõuge ta pole mingi muusikaline imelaps. ^ ^ ^ ^ ^ 's^Zu^^^- f " ^ " - ^^
punased bandiidid, kes valitsesid Ka tema vanemad ei obiud muusi- y . n i . . ^ o a . f n i . w „,niocr. nii t. mnn.iV^tpn. l P . f^silP si5tavalt J , . , . i : „ u v„ guspoolel.
neli aastat, kuid suutsid selle aja kud. Muusikat Õppima pandi teda
jooksul hävitada näljaga, mõrva- selletõttu, et Rakveres asutati
mistega, sunnitööga ja ebainimlike muusikakool ja et neÜ oli klaver.
tmgimustega umbes 3 miljonit ini- Heliloojaks sai ta ka juhuslikult.
„Laul armastatule**, millega ta oli ta muusikateostes, esüe sügav^U j^use o^^^^
Järvit i,pimanud", kuna oli kolmel uskliku inimese veendumus. ne abiesimees A. Pakri
korral toonud talle uue variandi. lõpuks tänas Eesti Kunstide kop^öldmlt p u u Ä gaid küsimusi, kuid üldiselt kulges
1976. a; oli ta sunnitud oma kom- Keskse- president SteUa Kerson ^^^^-^^ koostöö-
- " U i l , r positsioonisüsteemi muutma, nime- Arvo Parti punaste roosidega ja juhatusele, val^
mest - umbes' uhe kolmandiku Kuna talle meeldisid paWdad siis ^^^^^ ^^^^ „keUukesteks". Ta üt- ütles, et õhtu korraldasid koos ühel häälel tagasi koosseisus: Esi^ M. A .
Kambodzha ela^^^^^^ Nagu ^ndis ema taUe klaveril harjutuste ^ ammendanud kõi^ kolm organisatsiooni, lisaks nime- l [ ;
see P « " f «^^'^«.'^^'^^^^^^^^ puhul iga loo kuninekordse harjutu- ^ ^ „ ^.^ule veel Eestlaste Kesknõukogu
1^ jn. ^"^"^ " ' ' f . paarkümmend töök; see on ülimalt • Kanadas ja! Tartu Instituut.
omak^ Khmer R^^^^^ Kui^ ^eüe harjutusprogrammi ^^^^^^^^ võttis ^
sas oma „peammistnrPol Fotiga kõrval ta hakkas mängima seda '1,+ V J- • •-A- n i • • • ' . • .• .... . • ^
kinnitavad, et neinad pole midagi , , , , J^tsa^ T u t t L M ^ ^ ^ ^ ^^
h^Sisrs^^iTJmTtt^^^^^ ^^nr^.^S^ ^ S ^ l ^ ^ r ^^ iTrtl^s^^^^^ "^"^^ ''f omavoMsemme lõppes j ^ ^ ^ . „ ^^.^^^ ^^^^
nud punased oKupanum. *.um ^^^^ y,^^ klavenopetaja , , AlinalP-tunnistaiaid
on sadu tuhandeid, , , . , v c nii ^^^^^^ ^Almale .
Paavp Järvi
isa jälgedes
Käesoleval aastal Viinis valmi
Rutgers'i ülikooli Kultuuri Ja
Hariduse Fond esitas teisip., 1.
mi heUföö meeskoorile, orelile ''t'- . "^"T"'* f°'
ja löökpillidele ,,Profundis" on zarti Orkestrit, mis andis sumf00-
loodud Kasseli kiriku tellimisel,
mis samuti esitati helilmdEt.
niakontserdi Paavo JärviT juhatu­sel.
Kavas oli ,,külalishelilooja"
Franz Schuberti 8. sümfoonia
Toronto Sümfooniaorkestri kavas h-moll (mi. lõpetamata). Edasi
tunnistajaid un s^au kohtusid. Kuid seUeks ajaks oli
^egi miljoneid ning sel^^^ õppinud heliloomingu
distuste ümberlükkamiseks er pu- ^^^^^.^^ ^^^^^^
sa seekord kommums^hkest vale- ^a* ütleb, et
*^®?rÄ.., 1 Tu 1 ™«5ort;ir« tema edaspidine areng on olnud
Võitlus kahe kommunistljkiii _^ . . „ . „ Tk/ro„u„v
võimu vahel Kmabodzhas on pan- f ^^^^rf ' P v v!i7 Tor^^^^^^
nud lääneriigid eesotsas tlhendrii- loojate Jaan Paku Veljo Torm se
Mdega Lütunud Rahvaste Organi- Ja Hemo EUen juhendusel, lõpeta- olevat „Cantus Benjamin Brittem' esitati W.A. Mozarti loomingut:
satsioonis raske valiku ette — kel- konservatooriumi 1963. mälestuseks" on ta töödest kõige Prof. Samuel Dilworth-Leslie män-lele
anda tunnustus Kambodzhas. Kompositsiooni kõrval tekkis hu- rohkem mängitud Neeme Järvi gis 23. klaverikontserdi A-duur ja
Kas anda oma toetus maad okn- vi ka dodekafooniüse (kahtteist, abü. Paar kuud tagasi mängiti lõpuks oli kavas 29. sümfoonia
peerinud vietnamlaste poolt ame- toonilise) muusüca vastu, mis sel „Credo" Shotimaal. Tänu „Cantu- A-duur. '
tisse seatud nukuvalitsusele võü ajal oli nõukogude ühiskonnas hai- sele" kutsusid Toronto eestlased ta Kavas oli toodud andmeid Paavo
Kambadzha oma rahva hulgast vakõlalise tähendusega ja teda pee- süä, müle eest ta avaldas kohal- järvi kohta: sündinud Tallinnas,
võrsunud Khmer Rõuge bandiiti- ti seUe õppimise pärast poliitiüseks olijaüe oma suurimat tänu. Eestis, õppis oma isa Neeme Jär-dele?
t>endriigid on teinud sim kurjategijaks. Ta õppi seda raa- Lõpuks avaldas andmed oma vi juures ja Tallinna Muusikakoo-paradoksaalse
otsuse ja andnud matute järgi, mida Tubin oli tpp- isikliku ^elu kohta: ta on abielus, lis. Juba 15 aastaselt juhatas oma
maailmaorganisatsioonis oma tun- nud Ellerüe. ^^^^ ^ pojad E^manuel ja lliikael, pere- esimese kontserdi, hiljem juhata-nustuše
Khmer Rõuge esmdajale, Ta ütles, et töötades Eesti Haa- kond el^b praegu Lääne-Berliinis, nud mitmeid orkestreid ka Amee-kuna
okupantidele oma toetuse dio juures olid taUe kas^^ kus ta ise on Saksa Akadeemia au- rikas.
andmuie oleks ebaloogiline ja vas- sed helilindid, millest teised ei stipendiaadücs.
tuolus Washingtoni poliitiliste teadnudki. Pärast ettekannet ja muusika-® Eesti Sõjaveteranide ühing tä-printsüpidega.
Kmd kas ei ole ka Esimene dodekafoonilme too vns näiteid oli mõningaid täiendavaid histas päeva mü punaste kallale-
Khmer Rõuge;! toetamine vastii- teda konflikti ametliku N. Ludu'j^üsimusi. Muude hulgas küsiti, kui: tung Narvale algas 28. nov. 1918
olus samuti vaga oluliste pnntsii- ideoloogüise juhtkonnaga. ^aUe on mõjunud kodumaa ma- varahommikul ja seega ühtlasi ka
pidega pipelt MOjaahprinte^^^^^^^ Siis tuli märkamaMt huvipiirkon- ^ajätmine. Ta vastas, et just süt Eesti Vabadussõda, mis viis'Eesti
ga? Kas (.oleks Olge kui Ühend- da muusikaHse kollaazhi moment. ^^^^^^^ ^^^^^^^ j ^ . ^ . ^.^^^^^ iseseisvusele. Eesti Va-mkide
vahtis ei annaks kumba, gee sai tasapidi ta idee kandjaks 3,,^^^ ^^^^ _
gile Kambodzha ^ — « ^ ^ ^ ^ ja võttis vormi 1968^ a loodud .^üd Eesti küljes rohkem'kmni rongidel müle üle ettekandega esi-valitsusele
^ " ' ^ „Credos«' klaveri e, koorile ja or- ^ui seal elades. Nüüd on ka tema n.s vana soomusronglane Tõnis
See s ^ m oleks koigita õigustatud kestrüe. Töö saatus oh vaga kee- arusaamisele jõudnud nagu teised Kinl teemal „Soomusrongid Eesti
pagulased, et Jlesti ori üle maäi^; Vabadussõjas"^
VABA EESTLANE
;ak$ korda nädalas
Maksab Kanadasg
$45.-
Poolaastas $24.-
Veerandaastas $13.-
Wljaspool Kanadat:
$55.-
$29.-
$15.-
Kuna Kanada uued postitariifid e i d e veel lõplikult selgunud, siis
ei saa esiniese klassi posti saatekulu arvestada, ka mitte lenniB-posti
oma.
Palume lahkelt tellimised, uuendada ka kiripostiga teUijail, tasud®@
ajalehe tellimishinna — \
ilastas $49,-
poolciastas $26.- jci i
ve4randac9stas $14-
jPostitariifide selgumisel palume tasuda saatekulu hiljeip.
Postitariifid peavad teada olema enne L jaan. 1982.
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hmd 50 centa
Kamsida aiadressidele palume märgida „POSTAL CODE*< Jai
USA aadressidele „ZIP CODE^"
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Publishers nimele.
ilmus nr. 115 - TAL¥
ja seda on ka võimalik kaaluvat© parast esiettekannet mida
juhatas Neeme Järvi ja mis tuli
kordamisele, keelati see, välgukii­rusel.
Helilooja ja dirigent on mõ­lemad
praegu Torontos. Hiljem: tu­l
i tal mitmes „punases toas" aru
anda; et missuguseil ideoloogilistel
kaalutlustel ta oli seÜ^ kirjutanud.
Ta esitas helüindilt nimetatud
„Crödo";, mis tehtud esiettekandel
/TälUnnas:-. ''::-/•''}-:'••:,
A ; IPärt ütlesv et
tas ta kõik loomingulised sillad,
öeldes lahti end kaasaegsete väi-
Müügü «Vaba Eestlase" talitunses jendusvahendite arsenalist.
ÜksiknumberSUO Tuli.alustada nullist. Sel perioodü
kuulis ta esmakorselt Grigoria lau-Äastatellimine
1980. a. $6.00 lu. Ta leidis, et muusika võib seis-
{^if^o,tf^,a>0^g^^ miUeksi muus kui polüfoo-
VIHM WEERENNID JA TORUD
ALUMIINIUM AKNAD JA UKSED
RÄÄSTAALUSED JIA PÄIKESE
VARJUD
20 AASTA GARAM
LÄTI ETTEFÕIE
ientury Alumii
2226 BüMdais St. W. Toromto, Onft. M6R 1X3
Telefon 534-2864
Omanik AimJRSMIME
õfke Ühendust firma omanikuga. ^ £1 mingit vahemeest
Tellimine saata:
VABA EESTLANE
¥.0. Box 70, Postai Stn. C, T©r@nto 3,
QnlM6J3M7
Palun muUe saatk V A B A EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates i . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
19........ Tellunise katteks lisan $ siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (IRaha saata akiait tähtkirfas).
Nimi