1981-07-16-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 VABA EESTLANE neljapäeval, le. j^yiii 1981 - Thursday, M y 16,1981 Nr. 53
\
Lääne-Saksamaal, Eberstadtis,
kus on parima. Isjõrgushüppepaiga-ga
staadion ji. kus 1979. a. kolm
meest ületasic 2.30 ja möödunud
aastal Jacek Wszola sai tookordseks
maailmarekordiks 235, tehu
kaks parimat tänavust k õ r g u s h ü pe
petulemust. Euroopa sisemeistriks
tulnud Roland Dalbäu&ed püstitas
2,3r-ga Shveitsi rekordi ning läänesakslane
Crerd Nagel 2,31-ga
isikliku rekordi, Dietnuar Mögen-burff
hüppas Z.25.
Pariisis pecitud võistlustel hüpr
pas Philippe llouvin kolmanda teivashüppajana
tänavu 5.70.
Olofströmis
päev hiljem
Susanne Looi^entzon
rais on uus Rootsi
Rootsis hüppas
20-aastaseks saanud
kõrgust 1 95^
rekord.
Ida-Saksamaa kergejõustikuvõistlustel
Gottbus viskas 2l-aasta-ne
sakslanna. Petra ^Felke oda
64.56. Ines vMüller-Reichenbach
tõukas kuuli 20.82, Marlies Koch
jooksis 100 m 11,16, teine 200 m
olümpiavõitja Barber Wöckel
mas maailmarekordi-jrliesGahr
11,30.
11,17 ja ko
omanik Mi
Meestest sai
Hans-Jürgen
esikoha kuulitõukes
Jacobi tulemusega
20.49, kõrgushüppes Rolf Beil-schmidt
hüppas 2:22, 10.000 m
jooksis Werner Schildhauer
28.11,23. Teisel päeval jooksis
Bärber Wöckjl 200 m ajaga 22.28,
mis on tänavu |)ariin tagajärg
maailmas. Evelin lahi heitis ketast
6S.02, mis on hooaja edetabelis
teine, kõrgushüppes ületasid
Jutta Kirst ja Kerstin Dedner 1.90.
Kansase osariigis püstitas Pame-la
Spencer uue USA kõrgushüpperekordi
tulemusega 1.96.
Lääne-Saksaniaalv Fürthis peetud
võistlustel viskas inglanna'
Theresa Sanderson oda 68,86, mis
on üks parimaid tänavusi tulemusi.
100 m tõkkejooksus oli esimene
poolatar Lucyna Langer 13,04
sek., 100 m jooksus oli esimene
kanadalanna Angela Taylor, kelle
aeg ll,12xon uus Kanada rekord.
Meeste tulemustest kuuluvad maailma
tippklassi läänesakslase Klaus
-Kübleri kolmikhüpe 16.91 ja
ameeriklase Brian Oldfieldi kuuli-t^^
ge 21.37.
/ ^
. Baton Rauge'is peetud USA üliõpilaste
meistrivõistlustel saavutasid
hooaja maailma tippmargid
Bertand Gameron Jamaikast 400
m jooksus 44.58 ja keenialane vSa-lomon
Chebour 3000 m takistusjooksus
8.23,34. 19-aastane Carl
Lewis jooksis 100 m ajaga 9,99,
kuid taganttuule tõttu seda ei arvestata.
Kümnevõistluses üsas argentiinlane
Tito Steiner oma senisele
parimale tulemusele 204
punkti ja asus nüüd 8328 punktiga
tänavu maailmas esikohale, teiseks
jäi Mark Anderson 8286 ja Rod
Stark 8120.
MÜÜGIL ..VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saate-
26*-
18.-
Põikread: 1. Kuritegu, 6. Pühakoda,
10. Naiskuju Vanas Testamendis,
11. Lõputu aeg, 12. Mehenimi,
13. Kaval, 14. Vedeliku-nõu,
16. Mehenime lühendvorm^
18. Käe osa, 19. Varjupaik, 22.
Magus aine, 24. Söögiriist, 25.
Sõjas vigastatu, 27. Vana mees,
29. Eesti helilooja, eesnimi ja nimi,
32. Püünis, 35. Järv Põhja-
Ameerikas, 36. , Kirjavahemärk,
37. Ühe saareriigi pealinn, 39. Jalats,
40. Peent vihma sadama, 41.
Supinõu, 42. Muusikariist, 43.
Koeratõug. ^
EAK Puhkekodu „Ehatare" s^ai Juuli
ehitusele nagu see välisilmelt Jääb.
ISillllilllllSlllllliini
katuse alla. Pildil vaade
New York University lõpetas MS
kraadiga, käesoleval kuul Tiia Aini
Künnapas New Yorgist.
Gornelli ülikooli Ithaeas N.Y. lõpetas
BA kraadiJEja psühholoogia
alal Kai Koidul^a Künnapas New
Yorgist. \
Beaveri ülikoolis, Glensides, Pa.
saavutas magistrikraadi: haridusalal
õpetaja kutsega Katrin Linde-puurBuscavage.
BA kraadi oli ta
varem saavutanud La Salle koi-ledzhis,
Philadelpias hispaania
keele ja haridusalal. .
University of Galifornia silmahaiguste
kolledzhi Fiülertonis, Kai
lõpetas Vallot Kask Willimanti-cust,
Conn., kus ta sündis 1954. a.
BS kraadi saavutas ta bioloogias
Gonnecticuti ülikoolis, müle järele
asus õppima K^lifomia osariigi
ülikoolis, mille nüüd lõpetas.
Syracuse ülikooli Syracuses, N.Y.
lõpetas BA kraadiga kunsti alal
Erik Sven Must (korporatsioon Sakala).
Ta asub tööle illustraatorina,
eriti töönduslikul. alal.
i: I. Eesti teedeminister
1930-date aastate lõpus, '2. Raekoda,
3, Looma' häälitsus, 4. Tu-tistama,
kiskuma, 5. Ihumine, 7.
Emane koduloom, 8. Riietusese, 9.
Lumega kaetud, 12. Füüsiline vaev,
15. Kohanimi Lõuna-Eestis, 16.
Tshehhoslovakkia elanik^ 17. Naisenimi,
20. Toiduaine, 21. Kehaosa,
23. Endine spordiselts Tallinnas,
26. Müütiline saar Atlandi
ookeani põhjas, 28. Maailma suu^
rim poolsaar, 29. Taltsutamata, 30;
Kohanimi Läänemaal, 31. Sepa
tööriist, - 33. Muusikapala, 34.
Õpetaja ametirüü, 37. Särk (murdesõna),
38. Mateeria.
RISTSÕNA Nr.
LAHENDUS
Is 1. Palki 5. Rahe, 9.
Maa, 12. Ahoi, 13. Omar, 14. Üdi,
15. Toos, 16. Daam, 17. Red, 18.
Areng, 19. Karu, 20. Pat, 23.
Med, 24. Au, 25. ülik, 27. Sarajevo,
32. Hageri, 34. Alused, 35.
Alustass, 37. Rida, 38. Ei. 39.
Aps, 42. Vest, 45. Udune, 47. öli,N
48. Fiat, 49.^ Doos, 53. lvi, 54!
Immi, 55. Erni, 56. Man, 57.
Saan, 58. Lank.
Püstread: 1. l^at, 2. Aho, 3.
Loo, 4. Kisa, 5. Rodeesia, 6.
Araanda, 7. Haag, 8. Erm, 9. Müra,
10. Ader, 11. Aidu, 19. Kujur,
20. Püha,' 21. Alal, 22. Tigu,
24. Aal, 26. ICeset, 28. Rasputin,
29. Esik, 30. Vedu, 31. Odav, 36.
Sadama, 42. Võim, 43. Elva..44.
Siin, 45. Uima, 46. Edel, 48. Fis.
50. Ora. 51. Onn, 52. Sik.
Arvo Mäg! - EESTI RAHVA AJARAAMAT
' Fred Limberg - ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik ja maaSiJ©
A. Käbin - VAIM JA MULD
Ivar Ivask - ELUKOGU ' ^ • i'»'-
L. Kaagjärv - AASTAPÜHAB
pübliteoloogiUsi vaattusi , '^^
Heino Jõe - LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2—
Evald Mänd - AASTATE PÄRAND (kolmas valimik
vaimulikke vaatlusi)
ESTONIAN SCOUTING
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (T.E. Rahvatantsijate
Rüiun)
Juhan Kangur - VAIM, VÕIM J A VABADUS
Haano Kompus — KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
JÄRELE
Anna Ahmatova — Marie Under — REEKVIEM
Herbert Michelson - KODUMAALT VÕÕRSILE
Herbert Michelšon — SKAUTLIKUL TEEL
Herbert Michelson ~ NOORSOOTÖÖ RADADEL
Herbert Michelson - EESTI RADADELT
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE
Paul Laan - MÕTTELEND - pilte Ja peegeldusi
Eduard Krants — LUMELIITLASED (luuletuskogu)
Hona Laaman — MIS N E E D SIPELGAD (luuletos-kogu)
August Knbjä — KADUNUD KODUD mälestused
August Knbja - MÄLESTUSI kODUSAARELT
Leho Lumiste — ALAMUSE ANDRES (biograafflüie
jutustus kirjanik Oskar Lutsust)
Ants Vomm - RISTSÕNAD I
Ants Vomm - RISTSÕNAD E
Ants Vomm ~ RISTSÕNAD III .
Ants Vomm - RISTSÕNAD IV
Ants Vomm MINU HING (luuletuskogu)
Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu)
Salme Ekbaum ^ AJATAR (luuletuskogu)
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM
Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS 6^
Johan Pitka — RAJUSÕLMED 8^
Urve Karuks — KODMONDUR (luuletuskogu) 6.—
Hannes Oja ~ KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) 1^»
Hannes Oja - TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75
Andres Küng — MIS TOIMUB SOOMES? 14.—
Einar Sanden - LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST
16.20
V A R R A K U J U T U L E H T — KUS ON NEEME
VANAVAARA? S.—
15
2v
7.5f
3.59
10.-
3.—
3—
9 . -
5—
3—
4.—
2^
6itS
2.51
225
225
225
20^
8.-
4 ^
$1.-
50
8S
3S
51
51
51
50
41
30
30
30
20
40
30
30
30
30
40
50
30
30
40
40
30
30
30
50
50
KALEV3DP0EG (õppe- ja tööraamat lastele) 3.—
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele
lastele värvitrükis) 4.--
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 5^
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.-
50
'40
40
50
lll!1inillllllllilllll3HBHl!Iill!illll!l!liS!SliSI!iiS!lilSlil!!SIIlUil)ii!<iHil]m
Polnud
huvid, sest
3.
unustatud tütarlast egi
nii oli ka inetuile võimalus
antud mehele saamiseks.
Mees võis mõrsja ilu alles siis
imetleda, kui too oli juba ta naine.
Seda seadust peeti karmilt. Kui
mõne tütarlapse või naise nägu oli
nähtud, kisi tal sedra seljast, ihu
kas tõrvatr või määriti söega, asetati
ta tagurpidi eeslile istuma, nii
veeti teda terve päev läbi linna,
õhtul visati tornist alla või,loobiti
surnuks. Thti mees oma arvates
abiellub ncore, kena tütarlapsega,
kuid avade:; sedra >leiab inetu või
haigc: naise. Pärsias julgesti võ(ib
öelda, et 50% elanikest põeb nalk-kushaigusi,
levinenum on mitteilar
vitav peanahahaigus, teisel kohal
suguhaigused, mille ravimisele üldse
tähelepa lu ei pööratay silmahaigus
trahoma ja palju muid. Haiguste
levitj
ABIELU VAHELKAUPLEJAD
Kui pärslane tahab leida järje-jateks
on vesi ja täid.
kordset naist, toimetab seda kas
ema või mõni sugulasest vanaeit.
Kui need aga puuduvad või pole
usaldusväärsed, antakse asi dalla-rile
(vaheltkauplejaile) naisterahvale.
Siin toimitakse järgmiselt: teatatakse
dallarile, et naist tarvis,
kui palju soovitakse maksta, kas
seaduslikku või ajutist. Dallar, leides
vastava märke raamatust (kui
ta kirjaoskamatu ^ heast mälust),
läheb kohta, milleist teada, et seal
on tütarlaps mehele andmiseks.
Kaupleb seal emaga, tüdrukut näidatakse
sedras tõenduseks, et kaup
on olemas. Sageli kui majas on
inetu tütarlaps, näidatakse ilusat,
et paremini kaubale saaks, hiljem
antakse ikkagi inetu. Dallar muidugi
kiidab mehele mõrsjat nii kui
mõistus lubab. Kui kaujjad koos,
sugukonna • mehed ühes peigmehega
kogunevad majja, dallar saab
tasu ja läheb ära.
Majja, kus asuvad mehed, ligineb'
sörkides pisike eesel, kandes
turjal preestrit pühalikus mustas
rüüs, valges tsalmas, kõige järel
sörgisammul poisike, kes vahetpidamatult
eeslile hoope jagab.
Preester kohale jõudes sammub
rutuliselt seltskonna keskele, võtab
paberi taskust, kirjutab peast igasuguseid
lepinguid, lõppeks küsisb
peigmehelt: kas armastad mõrsjat
südamest? Saades peigmehelt
„fah", määrib peigmehe esimese
sõrme tindiga ja vajutab paberile.
Peale selle kirjutab paberi teise
poole täis. Siis üks vanaeit viib
paberi mõrsja seltskonda, kus
mõrsja oma sõrme paberile vajutab.
Vanaeit toob paberi tagasi,
preester saab maksu, maitseb pi-durooga
ja ratsutab tuldud teed tagasi.
Nüüd avatakse peigmehe majas
teatud toa uks (tuba on kõrv-a-liste
• käikudeta). Mehed eemalduvad,
naised kogunevad hunnikus
ukse juurde, vanaeided tassivad rabeleva
mõrsja sinna, viimane tou.
gatakse üle läve tuppa, ja nüüd
antakse peigmehele teada, et ta
võib mõrsja juurde minna. Peigmees
sammub läbi mustade sedra-de
rea, mis palistavad teed.
Kui peigmees toa ukse seespool!
sulgenud, hakkab ukse taga naiste
rühm tegema hirmsat kisa, kes laulab
midagi, kes avaldab mingeid
soove, ent enamjagu lihtsalt karjub.
Põrgulärm kestab, kuni peigmees
toast väljub, seega on pidustused
lõppenud.
NOORED TÜOmJKIJD
KUPELDAJATE OHVMD
Kuna tütarlaps antakse mehele
juba 7—8-^aastaselt — mehe vanus
muidugi võib olla kas või sada
aastat — võib näha tuppa tõugataval
mõrsjal nukku või muud
mänguasja kaenla alla surutuna.
Mõrsja valab pisaraid, et miks teda,
vägisi kodunt. välja toodi.
Ajast, mil peigmees sedi^ade vahelist
teed mõrsja tuppa sammus,
loetakse neid meheks ja naiseks.
Naine on seega täiesti mehe võimuses,
mehe käes on ta elu või
surm. Kui naine mehe poolt tänavale
heidetakse, alul ta pöördub
dallari poole, otsides ajutise naise
kohta, selle puudumisel aga kohta
lõbumajasse. Kui ka seal pole kohti,
hangib tänaval iseseisvalt ülalpidamist.
Sellega on mõistetav avalikkude
naiste ülirohkus Pärsias, sest sedra
võtab võimaluse teenistuse hanki-.
miseks muul viisil. Paljudel, kel
avaliku naise elukutse, on võistlejaks
abielunaised, mitmeil põhjusil
hüljatud. Mõned mehed aga peavadki
rahateenimiseks erilist suurt
naisperel. Sageli peatatakse eurooplast
/tänaval, pakutakse mõnd
vähetarvitatud naist, ning pakkuja
osiitub meheks, kes oma naistega
kaupleb. Tihti,- kus vanem naine
pakub noort tütarlast, pakkuja osutub
tütarlapse emaks. Loomulikult
on selline afäär eurooplasele seotud
riisikoga: kui leitakse kristlane
muhameedlase naise juurest, pole
karta; üksnes aukohut, vaid ka politsei
karistab selle teo eest suurte
rahatrahvidega. :
SEDRA PÕHJUSTAB
KUMMALISI LUGUSID
Naised oma tegevuses kasutavad
kaht võimalust koraani eeskirjadest.
Esiteks sedra teeb neid tänaval
tundmatuks ka oma mehele,
teiseks iga kord pärast mehega
olemist peab naine minema sauna.
Saunas käimist kasutatakse aga tänaval
teenimiseks.
Tihti võib mees tänaval sattuda
oma naise püünistesse. tJidse sedra
võib põhjustada kummahsi lugusid.
Kord istus mitu sõpra kaardilaua
taga, üks sõpradest jutustas
kohtumisest väga- ilusa naisega.
Sõbrad olid huvitatud naise väli-
-musest, ja kui sõber X naise peensusteni
kirjeldas^ isegi ta sünnimär-,
gid, selgus, et see oli ühe laua taga
istuja naine. Järgnes tüli, kuid
süüdi polnud keegi: mees oli sõbra
naist näinud vaid sedras, i tal
polnud aimugi, et tema armsam oli
sõbra naine.
Nii on sedra katteks igasugustele
tegudele, nagu hallid kivimüii-rid
elule ta julmade kommete varjamiseks.
Need kaks mineviku varju
lubasid muistseid eluviise säilitada
tänaseni, mis uskmatud ja
mõistmatud meie kultuurile.
KARM VÕITLUS
IGANDITE VASTU
Ent Riza-Shahh siingi tõi muudatusi.
1937. a. ta andis käskkirja,
milles käskis kõik naised vabastada
sedradest. Kui keegi seda kuulda
ei. võtnud, siis ta- oma kätega
avas alul oma naise ja tütarde
rüüd. Ent ka s^ ei aidanud, keisrit
loeti ususalgajaks, sest sadandeid
aastaid oli kasvanud teadmine, et
keegi ei tohi näha minu: tütreid ja
naist.
Keiser, nähes, et heaga midagi
pole peale hakata, andis sõjaväele
ja politseile käsu Iga tänavale ilmuva
naise sedra lõhki tõmmata
ja omanikule tagasi anda. Kes i l mutab
vähimatki vastupanu, lastakse
kohapeal maha. Selle käsu
tagajärjel mõnes linnas hukkus
ühel päeval üle 800 inimese. Kauplused
suleti, ettevõtted ei tegutsenud
mitu päeva. Pärsia oli vihale
ärritatud tiigrite pesa. Ka mitu tuhat
politseinikku ja sõjaväelast
hukkus. Suure vaeva ja vere.hin-naga
õnnestus tuua Pärsia naine
tänavale euroopalikus riietuses.
Kuid kodus istub suurem osa ikka
sedrates, sest käsk 'kuulus tänavail
liikujaile. Kes sellega leppida ei
taha, peavad oma naisi kodus.
Viimaseil aastail Pärsia pealinnas
ja mujalgi on alustatud ühe-naise
pidamist, kuigi see tundub
alul naljakas ja võõrastav. Nii järjest
kõigist kombeist, mis maksavad
täna, jääb homme vaid mälestus
väheseile, kes neid näinud.
KÜMIVIE PÄEVA
USUHULLUTUST
Vaevalt võib kujutleda midagi
jubedamat, fanaatilisemat, kui Pärsias
maharami^ ehk kümnepäeva-leina-
pidustused. Seda vaadeldes
peavad olema tugevad närvid, et
mitte hulluda, ning tahtmatult küsid
endalt: kas pole see kõik unes
või kinos? Ajal, mil maad valitsevad
säärased kombed, varjatakse
neid hoolega võõra silma eest. Tahaks
keegi pildistada seda tegevust,
tapetaks ta maha, aparaat tehtaks
tuhaks.
Tähtsam selline juhtum leidis
aset umbes 8—9 aasta eest Meshe-di
linnas, kus Ameerika saadik pildistas
üht stseeni pidustusist. Tuhanded
inimesed sööstsid ta kallale,
kiskusid ta nii puruks, et keha
oli raske leida. Säärane teguviis
aga läks valitsjusele kalliks maksma.
AmeerikaX võttis Pärsialt puhast
kulda saadiku kaalu raskuses
toetuseks kadunu perekonnaliikmeile.
I (Järgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 16, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-07-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810716 |
Description
| Title | 1981-07-16-06 |
| OCR text |
Lk. 6 VABA EESTLANE neljapäeval, le. j^yiii 1981 - Thursday, M y 16,1981 Nr. 53
\
Lääne-Saksamaal, Eberstadtis,
kus on parima. Isjõrgushüppepaiga-ga
staadion ji. kus 1979. a. kolm
meest ületasic 2.30 ja möödunud
aastal Jacek Wszola sai tookordseks
maailmarekordiks 235, tehu
kaks parimat tänavust k õ r g u s h ü pe
petulemust. Euroopa sisemeistriks
tulnud Roland Dalbäu&ed püstitas
2,3r-ga Shveitsi rekordi ning läänesakslane
Crerd Nagel 2,31-ga
isikliku rekordi, Dietnuar Mögen-burff
hüppas Z.25.
Pariisis pecitud võistlustel hüpr
pas Philippe llouvin kolmanda teivashüppajana
tänavu 5.70.
Olofströmis
päev hiljem
Susanne Looi^entzon
rais on uus Rootsi
Rootsis hüppas
20-aastaseks saanud
kõrgust 1 95^
rekord.
Ida-Saksamaa kergejõustikuvõistlustel
Gottbus viskas 2l-aasta-ne
sakslanna. Petra ^Felke oda
64.56. Ines vMüller-Reichenbach
tõukas kuuli 20.82, Marlies Koch
jooksis 100 m 11,16, teine 200 m
olümpiavõitja Barber Wöckel
mas maailmarekordi-jrliesGahr
11,30.
11,17 ja ko
omanik Mi
Meestest sai
Hans-Jürgen
esikoha kuulitõukes
Jacobi tulemusega
20.49, kõrgushüppes Rolf Beil-schmidt
hüppas 2:22, 10.000 m
jooksis Werner Schildhauer
28.11,23. Teisel päeval jooksis
Bärber Wöckjl 200 m ajaga 22.28,
mis on tänavu |)ariin tagajärg
maailmas. Evelin lahi heitis ketast
6S.02, mis on hooaja edetabelis
teine, kõrgushüppes ületasid
Jutta Kirst ja Kerstin Dedner 1.90.
Kansase osariigis püstitas Pame-la
Spencer uue USA kõrgushüpperekordi
tulemusega 1.96.
Lääne-Saksaniaalv Fürthis peetud
võistlustel viskas inglanna'
Theresa Sanderson oda 68,86, mis
on üks parimaid tänavusi tulemusi.
100 m tõkkejooksus oli esimene
poolatar Lucyna Langer 13,04
sek., 100 m jooksus oli esimene
kanadalanna Angela Taylor, kelle
aeg ll,12xon uus Kanada rekord.
Meeste tulemustest kuuluvad maailma
tippklassi läänesakslase Klaus
-Kübleri kolmikhüpe 16.91 ja
ameeriklase Brian Oldfieldi kuuli-t^^
ge 21.37.
/ ^
. Baton Rauge'is peetud USA üliõpilaste
meistrivõistlustel saavutasid
hooaja maailma tippmargid
Bertand Gameron Jamaikast 400
m jooksus 44.58 ja keenialane vSa-lomon
Chebour 3000 m takistusjooksus
8.23,34. 19-aastane Carl
Lewis jooksis 100 m ajaga 9,99,
kuid taganttuule tõttu seda ei arvestata.
Kümnevõistluses üsas argentiinlane
Tito Steiner oma senisele
parimale tulemusele 204
punkti ja asus nüüd 8328 punktiga
tänavu maailmas esikohale, teiseks
jäi Mark Anderson 8286 ja Rod
Stark 8120.
MÜÜGIL ..VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saate-
26*-
18.-
Põikread: 1. Kuritegu, 6. Pühakoda,
10. Naiskuju Vanas Testamendis,
11. Lõputu aeg, 12. Mehenimi,
13. Kaval, 14. Vedeliku-nõu,
16. Mehenime lühendvorm^
18. Käe osa, 19. Varjupaik, 22.
Magus aine, 24. Söögiriist, 25.
Sõjas vigastatu, 27. Vana mees,
29. Eesti helilooja, eesnimi ja nimi,
32. Püünis, 35. Järv Põhja-
Ameerikas, 36. , Kirjavahemärk,
37. Ühe saareriigi pealinn, 39. Jalats,
40. Peent vihma sadama, 41.
Supinõu, 42. Muusikariist, 43.
Koeratõug. ^
EAK Puhkekodu „Ehatare" s^ai Juuli
ehitusele nagu see välisilmelt Jääb.
ISillllilllllSlllllliini
katuse alla. Pildil vaade
New York University lõpetas MS
kraadiga, käesoleval kuul Tiia Aini
Künnapas New Yorgist.
Gornelli ülikooli Ithaeas N.Y. lõpetas
BA kraadiJEja psühholoogia
alal Kai Koidul^a Künnapas New
Yorgist. \
Beaveri ülikoolis, Glensides, Pa.
saavutas magistrikraadi: haridusalal
õpetaja kutsega Katrin Linde-puurBuscavage.
BA kraadi oli ta
varem saavutanud La Salle koi-ledzhis,
Philadelpias hispaania
keele ja haridusalal. .
University of Galifornia silmahaiguste
kolledzhi Fiülertonis, Kai
lõpetas Vallot Kask Willimanti-cust,
Conn., kus ta sündis 1954. a.
BS kraadi saavutas ta bioloogias
Gonnecticuti ülikoolis, müle järele
asus õppima K^lifomia osariigi
ülikoolis, mille nüüd lõpetas.
Syracuse ülikooli Syracuses, N.Y.
lõpetas BA kraadiga kunsti alal
Erik Sven Must (korporatsioon Sakala).
Ta asub tööle illustraatorina,
eriti töönduslikul. alal.
i: I. Eesti teedeminister
1930-date aastate lõpus, '2. Raekoda,
3, Looma' häälitsus, 4. Tu-tistama,
kiskuma, 5. Ihumine, 7.
Emane koduloom, 8. Riietusese, 9.
Lumega kaetud, 12. Füüsiline vaev,
15. Kohanimi Lõuna-Eestis, 16.
Tshehhoslovakkia elanik^ 17. Naisenimi,
20. Toiduaine, 21. Kehaosa,
23. Endine spordiselts Tallinnas,
26. Müütiline saar Atlandi
ookeani põhjas, 28. Maailma suu^
rim poolsaar, 29. Taltsutamata, 30;
Kohanimi Läänemaal, 31. Sepa
tööriist, - 33. Muusikapala, 34.
Õpetaja ametirüü, 37. Särk (murdesõna),
38. Mateeria.
RISTSÕNA Nr.
LAHENDUS
Is 1. Palki 5. Rahe, 9.
Maa, 12. Ahoi, 13. Omar, 14. Üdi,
15. Toos, 16. Daam, 17. Red, 18.
Areng, 19. Karu, 20. Pat, 23.
Med, 24. Au, 25. ülik, 27. Sarajevo,
32. Hageri, 34. Alused, 35.
Alustass, 37. Rida, 38. Ei. 39.
Aps, 42. Vest, 45. Udune, 47. öli,N
48. Fiat, 49.^ Doos, 53. lvi, 54!
Immi, 55. Erni, 56. Man, 57.
Saan, 58. Lank.
Püstread: 1. l^at, 2. Aho, 3.
Loo, 4. Kisa, 5. Rodeesia, 6.
Araanda, 7. Haag, 8. Erm, 9. Müra,
10. Ader, 11. Aidu, 19. Kujur,
20. Püha,' 21. Alal, 22. Tigu,
24. Aal, 26. ICeset, 28. Rasputin,
29. Esik, 30. Vedu, 31. Odav, 36.
Sadama, 42. Võim, 43. Elva..44.
Siin, 45. Uima, 46. Edel, 48. Fis.
50. Ora. 51. Onn, 52. Sik.
Arvo Mäg! - EESTI RAHVA AJARAAMAT
' Fred Limberg - ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik ja maaSiJ©
A. Käbin - VAIM JA MULD
Ivar Ivask - ELUKOGU ' ^ • i'»'-
L. Kaagjärv - AASTAPÜHAB
pübliteoloogiUsi vaattusi , '^^
Heino Jõe - LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2—
Evald Mänd - AASTATE PÄRAND (kolmas valimik
vaimulikke vaatlusi)
ESTONIAN SCOUTING
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (T.E. Rahvatantsijate
Rüiun)
Juhan Kangur - VAIM, VÕIM J A VABADUS
Haano Kompus — KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
JÄRELE
Anna Ahmatova — Marie Under — REEKVIEM
Herbert Michelson - KODUMAALT VÕÕRSILE
Herbert Michelšon — SKAUTLIKUL TEEL
Herbert Michelson ~ NOORSOOTÖÖ RADADEL
Herbert Michelson - EESTI RADADELT
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE
Paul Laan - MÕTTELEND - pilte Ja peegeldusi
Eduard Krants — LUMELIITLASED (luuletuskogu)
Hona Laaman — MIS N E E D SIPELGAD (luuletos-kogu)
August Knbjä — KADUNUD KODUD mälestused
August Knbja - MÄLESTUSI kODUSAARELT
Leho Lumiste — ALAMUSE ANDRES (biograafflüie
jutustus kirjanik Oskar Lutsust)
Ants Vomm - RISTSÕNAD I
Ants Vomm - RISTSÕNAD E
Ants Vomm ~ RISTSÕNAD III .
Ants Vomm - RISTSÕNAD IV
Ants Vomm MINU HING (luuletuskogu)
Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu)
Salme Ekbaum ^ AJATAR (luuletuskogu)
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM
Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS 6^
Johan Pitka — RAJUSÕLMED 8^
Urve Karuks — KODMONDUR (luuletuskogu) 6.—
Hannes Oja ~ KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) 1^»
Hannes Oja - TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75
Andres Küng — MIS TOIMUB SOOMES? 14.—
Einar Sanden - LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST
16.20
V A R R A K U J U T U L E H T — KUS ON NEEME
VANAVAARA? S.—
15
2v
7.5f
3.59
10.-
3.—
3—
9 . -
5—
3—
4.—
2^
6itS
2.51
225
225
225
20^
8.-
4 ^
$1.-
50
8S
3S
51
51
51
50
41
30
30
30
20
40
30
30
30
30
40
50
30
30
40
40
30
30
30
50
50
KALEV3DP0EG (õppe- ja tööraamat lastele) 3.—
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele
lastele värvitrükis) 4.--
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 5^
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.-
50
'40
40
50
lll!1inillllllllilllll3HBHl!Iill!illll!l!liS!SliSI!iiS!lilSlil!!SIIlUil)ii! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-07-16-06
