Vaba Eestlane, February 03, 1965

              Lfck4
Tänuavaldus
Südamlik tänu kolgile sugulastele Ja sõpradele kes nll
rohkearvuliselt osa võtsid meie kalli isa
Jthannes Tertsi
puusärk! panekust matusetalitusest ja meie raskest leinast
Täname õpetaja O Pellot trööstiva jutluse eest ja hr A Sepat
järelhüüde eest Veel kord südamest tänu rohkete kaunite
lillede eest milledega kadunu hauaküngas ehiti
LESK JA LAPSED
-- 10% HINNAALANDUST KUULUTUSE ETTENÄITAMISEL—
ISABElS Leathergoods & Gift Shop
530 St CLAIR W (Bathursti j) LE 7-52-
91
Eksklusiivsed daamide käekotid õhtukäekotid Nahkesemed:
Rahataskud Kindad jne Imporditud KINKEESEMED iga
sündmuse puhuks Daamide käekottide parandus
HANDCUT CRYSTALWARE CO
21C Adelaide St W„ Toronto 1 Ont
Tel: 361-567- 8 kodus — 532-811- 6
Oman suures valikus ilusat kristalli
Sobiv kink Igasugusteks tähtpäevadeks
Müük otse tööstusest hulgimüügi hindadega
Lugupidamisega V Hanikat
# ärf ttwm) fIa OjifAl
TRPMEIa
Tuka 714 85 ST CLAIR E
Yonge —St Clair allmaaraud-teejaama
juures
169 Danforlli Ave Toionto IIO 5-6- 25 1
Arstltühtede täitmine Koha peal silmade proovimine
Suurim valik moodsaid raame Zelss' Punktal klaasid
Soome suurkirjanik Aleksis Ki--
i pühendas oma romaani Seitse
vend?" kirjutamiseks vähemalt
kuus aastat (mõnede kirjandus-looliste
arvamusel veelgi roh-kem)
ja töötas selle enne trükki-andmist
kolmel korral põhjalikult
ümber Sellise süstemaatilise löö
ja talendi sünteesina sa! meie ven-nasrahv- as
teose mille väärtus pü-si- li
läbi aegade ja millest peege-ldub
ürgsonmelik hing ja nägu nii-sain- ?
loomutruult nagu Sibeliuse
muusikast ja Gallen-Kallel- a kuns-tist
Kuiu romaan on kirjutatud
suures ulatuses dialoogis hõlbus-tab
see teose pääsemist raamatu-kaante
vahelt teatrilavale ehkki
see e i ole põhilaadilt eriti lavali-ne
Selleks et panna Seitsme
vcniu' võrdlemisi flegmaatiliselt
kulgevat tegevustikku laval elama
ja anda edasi osagi romaani eepi-lisest
suurusest on tarvis väga
viimistletud ja põhjalikult etteva-lmistatud
lavastust
Seetõttu tundus uskumatu jul
gusetükina võibolla koguni res
pektipuudusena oma ülesande
vastu kui Eesti Rahvusteater Ka-nadas
otsustas selle dramtiseerin-g- u
lavale tuua ainult mõni nädal
kestnud ettevalmistusega Ainult
ime oleks võinud siin anda rahul-davad
kunstilise resultaadi kuid
imed on visad juhtuma — eriti
olukordades kus lavastus hõlmab
massistseene ja ilmastik takistab
liiklust ninc soodustab külmetus-haigust
Tulemusena jättis eten-dus
laupäeva õhtul Toronto Ka-tor- ti
auditooriumis kunstilise pet-tumuse
Rudolf lipp oli annud
teosest üheksa pildi näol päris os-kusliku
läbilõike ja Riina Reinik
lavastajana tegi oma parima et
kasutada maksimaalselt situatsi-oonikoomikat
ning tuua mitme-sugust- e
efektidega vaheldust tihti
staatilisusesse kalduvasse tege-vusse
kuid viimistluse puudus ja
ettevalmistuse pealiskaudsus and-sid
end kõikjal silmatorkavalt
tunda
Osalised peale mõne üksiku
erandi ei valitsenud küllaldase
kindlusega oma teksti diktsioon
jättis soovida ja külapoisid rah-vatantsijad
ning teised massi-stseenide
täitjad ei sulanud kül-laldaselt
ühte põhiansambliga et
luua veenvat ja tõetruud üldmul-jet
Seitsme venna kehastajaist ei
olnud kaugeltki kõik oma rolli
ÜKSIKISIKU-J- A
GRUPIREISID
KOHALIKUD JA
VÄLISMAISED
WA 4-95- 38
OPTIK
„SEITSE VENDA" VAJAB VIIMISTLUST
desse vajaliku süvenemisega sis-seelanud
ehkki need pakuvad
suurepäraseid loomingulisi või-malusi
ja me teame varasematest
kogemustest et nende kehastajad
on võimelised rohkemaks Kõik
see viitab taaskordselt pigem üle-liigsele
kiirustamisele kui võime-te
puudumisele Etendus kaldus
liialt venima ja paaris kohas ol-nuks
soovitav teksti kärpida — 'I
näiteks köstri kõnet vendade ja
Toukola poiste lepitamiseks ehk-ki
see manitsus oli allegooriliselt
suunatud ka meie siinsele ühis-konnale
kuhu on hakanud tekki- -
ma lõhed niisama tühistel põhjus-- 1 1 tel 1i
Lavastuse tugevaimaks küljeks'I
oli lavapilt Artur Mihkelsoolt ja i Riho Randeselt mis aitas luua
Soome tagamaade atmosfääri ja
pakkus eriti põhjamaise maasti-ku
osas silmale palju nauditavat
Samuti oli tore ja ajastukohane
riietus Marta Tiidolt Seitse ven-da
olid oma õnnestunud grimmi
ja parukatega väliselt väga huvi-- 1 tavad kujud ja lõid kohe eesriide
kerkides paljulubava mulje Need '
ootused aga haihtusid peatselt
kui algasid tekstilised komistu-sed
mis just esimeses pildis eriti
silma paistsid Laulud ja muusika
oli soome ainetel loonud Roman
Toi ja laul kõlas päris hoogsalt
sest vendade ansamblis oli head
häälelist materjali Robert Liini
kandlcmäng aitas piltide valul
säilitada meeleolu
Seitsmest vennast olid mängu-liselt
parimad Edgar Kink mõist-liku
Aapona ja Rudolf Lipp im-pulsiivse
ja vägivaldse Juhanina
Mõlemil juhul oli aga rohkem te-gemist
oma rutiiniliste kogemus-te
rakendamisega kui millegi uue
loomisega milleks on tanis kau-gelt
rohkem tööd ja sisseelamist
August Tomband terase Eerona
oli parim väikeses unenäole rea-geerimise
stseenis Jaan Lents oli
vastuvõetav erakliku Laurina ja
Heino Vellner Timona Rudolf
Viinamägi oli kujult kõigiti sobiv
turjaka Tuomana ja Jaan Kivisild
mängis vagatsejat Simeoni
Alfons Kammn oli käbe ja ener-giline
köster ning Paul Kristal ra-hulik
kohtumees Mäkelä Jüri
Lipp Kissala Aapelina oli parajalt
bravuurne ehkki ta ei annud väl-ja
rüukuke tüüpi samuti nagu ei
VABA EESTLANE kolnupSevaL 3 veebruaril 1965 — Wednesday Febr 3 1965 Nr
Moenäituse eel
Moelooja kes esitanud oma kollektsioone
Christian Dior'i ja Jaques FatrViga
aaaaaaaaaaaaaaaaaar "" l
KfaiSlaaaaaaaaaaaaaaa 77 f' I l
W V WEiJäL'--
WF S taVaaraBa▼laam?r-?- Hi '-
-
' ?a- - VA a '-
-- iBBBBBBBBBBBi
]]]]]]]]]]HlA#w HiiiiiiHl
jp jBaBBBBBBBBBBBBBBBJjJJJ]
I
L 1 F ? HiiiiiH h
--
:I 1
tks modellidest Helve Susi
Maja Põhja-Toronto- s kus elab
ja töötab nimekas moelooja Ellen
Peterson Jätab külastajale sisse
astumisel kohe mulje et siin on
tegemist kunstniku kauni koduga
Ellen Peterson elav ja energiline
daam on abielus lätlasena ninz
nende kaks last õpivad praegu To-ronto
ülikoolis Rõivastuskunst-- j
nik annab mulle lühidalt ülevaate
oma tegevuse käigust
1947 a ta alustas moejoonista--
misega töötades Juba a 1949 tipp
couturieride all Saksamaal Sa-mal
aastal võitis esimese auhinna
õhtukleidiga „Dianr"
1930 a esitas onu modelle koos
Jauues Fathi ja Christian Dio-rig- a
Ellen Petersoni teine esimene
auhind tuli edukale daamile 1950
a reisimantliga mida ta nimetab
Muuseumi-esemeks- " — seepä-rast
et stiil loodi 1949 a Ja võt-tis
kaks aastat aega kuni looming
sai patendi Ja võidi välja lasta
1950 a moenäitusele kus teda
kohe haruldasena auhinnati
Olles praegu kibedas etteval
mistuses eelseisva moenäituse
jaoks kus külalised saavad näha
varasemat kuni kõige värskemate
uudisteni näib Ellen Petersoni
kodune elu täiesti segi lööduna
Proovid modellide kelledeks osu-tuvad
noored ja väga ilusad
neiud õpetamine fotografeerimi-se- d
tegeliku töö uute moodide
valmistamise kõrval — pole ime
et eraeluks ei jää palju aega üle
Ellen Petersonile kui tunnustatud
moeloojale varutakse kõige harul-dasemat
materjali tööstustelt
Seetõttu leidub ka moenäitusel
koguni kleit millist riiet ainult
mõjunud tõeliste külariiukukke
dena teised Toukola küla poisid!
hnitla Komi andis lavastuse üld-pilti
erksa karakterilaigu Kaisa-na
kuid Oss Riisma mustlase
Mikkon3 mõjus pisut linnamehe-Ukun- a Vendade suure armastu-se
Männiku Venla väikeses osas
esines kindlalt Lya Alang Väikse-mates
osades mängisid kaasa:
Tiina Kaigas Ann-Mar- i Tamm
Helle-Ma-e Jõgi IIo-M- ai Soots Kita
Soots Anne Raun Heli Ottas Hel-le
Naerismaa Marju Komi Piret
Komi Allan Liik Silvia Reiman
Jüri Laansoo Viktor Libe Heino
Koll Rein Pajo Jaak Purje Kui-n- o Veskoja Mati Matsoo Ain Mi-chels- on ja Hans Orav Kaastege-vad
olid ka Toronto Eesti Rahva-tantsijate
Rühm 16-lükmeli-ses
koosseisus ja pillimehed Robert
Liin Hugo Elviku ja Jüri Jürnas
Vahejutustused olid Riina
Ilmar Külv et
äBMBMaMl
k ''H
—
kahes kleidis terves Kanadas
Rohkelt vaeva Ja hiliseid töö-tunde
seisab moenäituste taga ta
korraldajaile ja eriti loomingu de-monstreerij-aile
Ellen Peterson
i avaldab et vanadekodu mõte oli
tõukejõuks ta ohvrimeele liikvele
panemisel et tõmmata hiiglaslik-ku
töökoormat kui seda on moe-näituse
tegemine taas oma õlga-dele
Esinenud korduvalt hiilga
vate tunnustustega varem on see
arvatavasti 23-e- s moenäitus Ees-tist
pärinevale ja elus kaugele
jõudnud daamile Eesti Maja ruu-mides
7 veebr kl 4 pl saab ta
looming kinnitama öeldut
Ellen Petersoni näituste ajalugu
Kanadas piirdub Järgnevaga: 1953
a moenäitus lätlastele kus ka
eestlasi oli külalisteks 1957 a El-len
Petersoni Intervjueeriti Tab-loidi- s teda tutvustati ainsa moe-kunstnikuna
Kanadas 1959 a oli
ta esimene näitus Cancer Society
heaks millele järgnes 1960 ja
1961 a näitus sama organisatsi-ooni
huvides
Ellen Peterson loodab et ta töö
ja seni võidetud tähelepanu tõt
tu kaaseestlasi tuleb rohkearvu-liselt
vaatama ta panust välis-maiselt
tunnustatud moekunst-nikuna
Tehkem nii ühe oma väärtusliku
tütre pärast ja ka selleks et ta
pole unustanud me vaeseid ega
vanu
VANCOUVERI EESTLASTE
SELTSKONDLIKU TEGEVUSE
KALENDER VEEBRUARIS
Dr W G Black ja pr Nora
Black — Reisimuljete õhtu 6
veebr Eesti kiriku aulas 6520
Oak St kl 8 õhtul
Noorte Klubi — Koosolek kl 7
õhtul pühapäeval 7 veebr Eesti
kiriku aulas Kell 8 õ Ene Falken- -
berg: Portreemaali demonstratsi-oon
Müüme maha Mäeotsa? Koos-olek
talusse puutuvate küsimuste
arutamiseks 9 veebr kl 8 õhtul
Eesti kiriku aulas
Eesti Seltsi peakoosolek — pü-ha- p
14 veebr 1965 kl 7 õ Eesti
kiriku aulas
E V 47 aastapäeva aktus —
pühap 28 veebr kl 3 pi Eesti
kiriku aulas Aktusekõne — Ervin
Sööt
New Yorki asus meie tunlnH
Stokholmis elunev tsiviilinsener
Enno Penno koos perekonnaga
E Penno sai läinud aastal Rootsi-Ameerik- a Sihtasutuselt stipendiu-mi
tutvumiseks USA-- s ehitusalas-t- e
uurimistöödega Ta valis sel-leks
tööks Universlty of Illinois
Urbana linnas Iil Sinna jääb ta
töötama pooleks aastaks
Ottawa raport
Kanada põllumajan-dus
ummikus
NORMAN CAMPBELL
(Canadian Seene) — Madalad
toiduhinnad ja vaesus põlluma-janduse
piirkondades käivad Ka-nadas
käsikäes mis valmistab va-litsusele
palju muret Samal ajal
kui põllumajanduse minister
Hon Harrys Hays katsub põllu--
majandussaaduste hindasid tõsta
et saavutada tasakaalu nende
kaupade hindadega mis farmer
I peab ostma — samal ajal muret-seb
finantsminister Hon Walter
Gordon tarbekaupade hindade in- -
ucn31 iuiuu parast naiiaua met-sade
minister Hon Maurice Sau-v-e
kelle kompetentsi kuulub ka
põllumajanduse üldine areng
ajab eelmainitule lisaks asju oma
liini kaudu ja kasub tõsta elustan-dardit
vaesemates põllumajandu-se
piirkondades mida ta nimetab
maa läpasteks aguliteks Ja ei ole
mingisugust kahtlust et Kanada
maa piirkondades leidub räpaseid
aguleid kus hariduslikud küsimu-sed
ja teised elulised probleemid
on lahendamata
Minister Sauve märkis hiljuti
et Kanada maapiirkondades elab
700000 kooliealist poissi ja tüdru-kut
(üle viie aasta vanad) kes ei
ole lõpetanud rohkem kui algkoo-li
neli klassi ning ei ole pärast se-da
jätkanud enam oma õpinguid
See arv on paljudele rabavaks ül
latuseks kuna need 700000 õpilast
moodustavad ligemale 20% Kana-da
kogu õpilaskonnast
Allpool on esitatud mõningad
faktid mis kõnelevad selget keelt
farmide probleemidest Kanada
farmid produtseerivad nüüd lige-male
poole rohkem kui 15 aastat
tagasi kuid samal ajal elab far-mides
sadu tuhandeid inimesi vä-hem
kui 15 aasta eest 1949 aastal
kulus igal kanadlasel keskmiselt
244% sissetulekust toidu ostmi-- j
seks 1963 aastal kulus selleks ai-Inu- lt
21% sissetulekust kuigi sis-- (
setulek oli ajavahemikul peaaegu
I kahekordistunud Ajavahemikul
! 1949 aastast kuni 1963 aastani
tõusid tarbekaupade hinnad üldi- -
I selt 299% kuna koduloomadest '
I saadud produktid (liha või jne) j
tõusid ainult 76% ja juurviljad!
196% j
Need arvud ci anna esile kerki-nud
probleemidest siiski veel täie-likku
ülevaadet Toiduainete hin-dad
on kerkinud peamiselt kül-mutamise
pakkimise ja valmis
1 tehtud toiduainete tulemusena
mis ei suurenda ühegi cendi võr-ra
farmeri sissetulekut Oma tu-lusid
on suutnud teataval määral
il: j
suurendada suured ja efektünea
majandatud farmid kes jagavad
j oma produktsiooni kulud paljude
i üksuste vaheL Väikesed perekon- - naiarnuu seevastu on hädas ja kannatavad puuduse all
Minister Sauve tõi esile ka veti teisi mõtlemapanevaid fakte 195L aastal elas Kanada maapürkonda
des rohkem farmereid kui põnB
majandusega mittetegelevaid is-ikuid
Tänapäeval on aga olukord
vastupidine Väljaarvatud kolm
preeriaprovintsi leidub teistes
provintsides maapiirkondade
rohkem farmindusega mittetege-levaid
piirkondi kui põllumajan-duses- t elavaid inimesi Maal elab
üle 700000 põllumajandusega rait-tetegelev-at
perekonda kes kuulu-vad
madala sissetulekuga pere- kondade klassi ja ei teeni üle 3000 dollari aastas Paljud neist elavad
linnade ümbruses asuvates farmi-de- s mis on pooleldi mahajäetud
ning millede maad on jäänud teis-tele
farmidele karjamaaks
Minister Sauve on veendunud
et hariduse andmine on tähtsa
maks võitlusvahendiks vaesuse vastu Madal sissetulek ja vähene
haridus on üksteisega tihedalt
seotud Minister Sauve kriipsutab
oma väiteid esitades teravalt alla
et hariduse eest hoolitsemine kuu
lub provintside kompetentsi
Parlamendi istungjärgu kestel
räägiti väga vähe farmide prob-leemidest
Kanada farmides elab
ainult väike osa Kanada valijatest
ja need ei huvita eriti parlamen-diliikmeid
Ja kui enne järgmisi
parlamendivalimisi teostatakse
uus valimispiirkondade jaotus
siis jääb veelgi vähem valünispür-kond- i
kus farmerite hääled pää-sevad
maksvusele Eeltoodust tin-gituna
ongi mõistetav miks Ka-nada
valitsus on hakanud alla
kriipsutama põllumajanduse täht-sust
Kanadale
Melbournels suri Fred Strand-ma- n jättes leinama kaks tütart
kuna abikaasa oli surnud vare
malt Kadunu isa Ernst Strand- -
man endise riigivanema Otto
Strandmani lellepoeg oli omal
ajal tsaari armees orkestrijuhiks
Asudes elama Kuresaarde rajas
ta seal veinitööstuse Ta moodus-tas
oma kodulinnas ka keelpillide
orketri mida juhatas ning mis
saavutas kohapeal laialdase po-pulaarsuse
Kihelkonnale rajas ta
mudaravila N Liidu okupatsioo-ni
ajal rööviti temalt kogu varan-dus
Ernst Strandman viibib
praegu 90 aastasena Rootsis va-nadekodus
kuna abikaasa asub
Lääne-Saksama-al
DE B0ERS
AASTA VÄLJAMÜÜK
Eksklusiivne skandinaavia mööbel
10—33 '3% hinnaalandusega
NAIDISVALJAPANEKUD STIILID MILLE VALMISTA-MINE
ON LÕPETATUD JNE
PRAEGU ON TEIL HEA VÕIMALUS valida head Imporditud
kvaliteetmööblit väljamüügi-hinnag- a
DE BOEVS FÜRNITÜRE IMPORT LTD
5051 YONGE STn WILLOWDALE TEL 2221109
IMPORTERS OF EXCLUSIVE FURNITURE"
Avatud: esmaspäevast reedeni 9— 9-- ni laupäeval 9—6--ni