Vaba Eestlane, February 03, 1965

              Hr 9
Henrik Visnapuu ohtu
Henrile Visnapuu 75 a sünni-pdev-a
puhul toimub Toronto Ees-ti
Seltsi loenguõhtul 4 veebruaril
jd 8 õ Eesti Majas T E üliõpi-taskonn- a
ja Eesti Seltsi ühisel
korraldusel Henrik Visnapuu oh-te
Olnuks Henrik Visnapuu täna
yeel meie keskel oleks ta kahtle-matult
rõõmustunud ideest —
raua ta luulet noorte keskele ning
noori tema luule keskele Seda
altte üksi sellepärast et Visna-puu
oli noor luuletaja Noor Ees-ti"
päevil ning uljal „Siuru" ajas-tul
vaid tema jäi nooreks oma
surmatunnini
Ta looming on omapäraseim ja
tollisena ka eestilikum kui ühelgi
teisel moodsat eesti keelt kasu
tanud luuletajal
Referendina esineb Mare Ots
deklamaatoritena: Luule Anto
Mairo Polascheck Heili Puhm
Ilo-Ma- i Soots Mare LII Soots
Toomas Ellerbusch Peeter Kahro
Ain Michelson ja Rein Pajo Vis-napuu
sõnadele loodud muusikat
esitavad Erika Veskimets Ja Stel-l- a
Kerson
Prof E Ruus Vancou-veri- st Indiasse
Prof E Ruus siirdub 10 veebr
Vancouverist Indiasse Sõit toi-mub
Kanada valitsuse ülesandel
seoses Kundah Jõe jõujaama ehi-tamisega
Dr Ruus on olnud valitsuse as-jatundjaks
turbiinide vastuvõtmi
sel ja turbiinide reguleerimisel
jõujaamadele mida Kanada valit-sus
ehitab Indiasse Colombo plaa-ni
alusel
Sõit Indiasse kerkis üles juba
3 aastat tagasi kui tuli kutse loen-guid
pidada ühe aasta jooksul kü-lalisprofessorina
Bangalore üli-koolis
veejõujaamade alal
Prof E Ruus on Briti Kolum-bia
ülikooli professor Ja tegutseb
kohalikus eesti ühiskonnas Eesti
Seltsi Segakoori juhina
90-aasta- ne Austraa-lias
SYDNEY (EPL) — 90-aastase- ks
sai Windsoris Sydney lähedal
Amalia Polli kes poja väljanõud-misel
saabus Austraaliasse 1958
aastal Juubilar on pärit Tartu-maalt
Vara vallast ning on teada
et mitmed tema suguvõsast on
jõudnud kõrgesse ikka Nii suri
vanaisa 111-aastase- lt ning isa sai
ligikaudu 100-aastase- ks
Juubilari poeg Arnold Polli kes
teda ikestatud Eestist välja nõu-dis
asus Austraaliasse juba 1927
aastal ning ta suri umbes aasta
hiljem oärast ema saabumist Ta
tegeles viimastel aastatel küünal-de
valmistamisega olles Sydney
kesklinna sasuva väiketööstuse
nanikuks Ka abikaasa suri hil
jem Nüüd asub vanake sugulase
Valter Polli perekonda kes um-- i
bes 5 aastat tagasi sai ka oma pe-- 1
rakonna abikaasa ja 16-aasta- se tttre Ikestatud Eestist kätte
Sirp ja vasar"
kontrolli alla
Okup Eesti kirjanikeliidu nä-dalalehe
„Slrp Ja Vasara" toime-tajaks
oli seni naiskirjanik kuid
mitte tälsõiguslik vald ainult ase-tütj- a
Nüüd aga alates käesoleva
aasta teisest numbrist on leht
saanud „õige" toimetaja H Suis-lap- a
näol See on küll väheste või-metega
luuletaja kuid seda edu-kamalt
esiplaanile jõudnud „kaas-aegsete- "
värssidega
Selliste Mteenete" eest määrati
ta hiljuti ka kirjanike-partellast-e
sekretäriks st kirjanike suuna-jaks
Ja ideoloogia määrajaks Sel-k- s
tegevuses on muidugi oluline
ka kirjanike nädalalehe dirigeeri-mine
partei Juhendite kohaselt
Kui Jälrp Ja Vasaras" vahepeal
ka niisugused mõttevaladused ka-jastust
leidsid mis partei nõud-mistega
Just sajaprotsendiliselt ei
klappinud siis nüüd parteisekre-ttr- i
kontrolli all need vaevalt
enam päevavalgust näha saavad
MÖÖBLI VEOD
IJ ailtUI: TrMiU Montreal LmIm „ HanllUa Xrti Br Stdkiry
naJSmQLidLSr
BALTIC MOVERS — LE 4-14- 03
3 wtbruaril Wednesday Febr 3 Lhk3
Hr IVK KlEalaaaf B aaaaH
W m FjM' aaaaKaJlMW m LMll aa%H
aaBaaaaaaVaaaaaw amm fisVtW A W5VaJlraaBaaaawaaaaaaaaal-a-alfm m aaaavl aaV v aaaaaal W aaaaall KH %L }H # I Jaaaaal t %&% IH -ll-- :aaaaaaaa M k aaaaaal Kaaal
aaaY " bbuiii V# aaaaPÄ aMBMaM aaaaaal !
f BtJBB --r£&''iNK !JPBBBBBBBBHv ATaWll %?
""bbbbIbbbbbbbbbbbIT'' - abIbbbVbbbbbbbbbI 'bVbVbVbVbW r AVbVbVbs BBB BBBBBBBW BBBBBBK
BBBBBBBBBBBBBBBBBBk' BBBBBBBl BBBBBBBBBBtaVBBBBBBBV' BBBBBBFl 1-5-
B V flBaBaBaBaBaBaBaBaBaBaBaBaBaBBE BVBBBBBm BBBBBBf I HH SbVBBBBBBBBBBBBBBBBFiV aBBBBBBL bHBFbVBLSBBBBBBY BBBBBBN:! BBBl Bf BbVbVbVbVbVbVbVbVbVbwx' BbbVbWbW £BBVlBaBaBaBai i t i bVbVv:-- I B BBI
HBjBiLk' #VBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBbT k BRiyBBBBBBEflBlBBBBBIBBBfllBBTBMBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBky BBbB4"ÄÄi --~bBBBBBBBBBBBBBB aiHSBBBBBBBBaBBBBBBBfBBBBBBBBBBBBBBBBBk JK'Wsj
BVBBBkrV 4!aVBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBiM BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBkBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBB TaLH&at
BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBalBBBr!BBV31S BBBBBBBBBBBBBBMbI BBBBbI
BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBk J aBBBBBBBBBBMK vj BBJBBBBBTj biBB Naffv BBBBBBBBBBBBBBBLtffll flBBBBBBBBBBB bBBbVBBbBbBfVBBbBbBVBbBBbbBVBBBbbBVBbBBbbBVBBBbbBVBbBbBBVbBBbbBBVBbBbBBVbbBbEbBVbBbWYbV'bbBVbBbbBVBbIbfblml"bMBIBJ"bBVTbPwMIB"Bilf'bBibBBTBBbBBHBBbBBVBBBbBBVBBbBBVBBBbBVBBBbBBHBMbBBVB:1BJ BbBBBBbBBBbBBBbBBbbBIbII H M w BBBmWBBbmBmBmBmBmBmBmBmBmBbBmBmBT bHH
Arthur Milleri draama "AH My Sons" peategelased 3Iinncapolise „Footlightcrs Inc" teatris Vasakult
Joe Kellcr (Robert VTan) Kate (Mirth Langcr) Ann (Carol Cochran) ja Chris (Robert Ohman)
Näitlejatest on Robert Vyvyan poola päritoluga Mirth Lan&er kohapeal tuntud juudi näitlejatar ja
Carol Cochran elukutseline modell kes edasi siirdunud teatrialale Istub lavastaja Endel Kuik
Salapärane eestlane kaugel põhjas
Kes on Alexander Tux (Aleksander Tuks) ja mida otsis ta
Pohja-Alaska- s?
MINNEAPOLIS (Oma kaastööliselt) — Möödunud aastal viibis Põlija-Alaska- s lindude elu ja
rändamissuundl uurimas USA Minnesota ülikooli loodusajaloo professor dr V J tireckenridge
kes on ühtlasi Minnesota ülikooli loodusteadusliku muuseumi direktor Tagasisaabunult võttis dr
Breckenridge ühenduse Minneapolises elava Endel Kuikiga teatades et ta on oma uurimisretkelt
kaasatoonud paberilehe millel leidub arvatavasti eestikeelne tekst Järgnenud jutuajamisel kirjel-das
dr Breckenridge eestikeelse kirjatüki saamislugu ja sellest väljakooruvat ühe eestlase rännu-j- a saatuseteed:
Dr Breckenridge oli siirdunud
ja seadnud oma vaatluspunkti
üles Alaska kõige põhja-läänepool-semas- se
tippu Cape Princo of
Wales ühte väiksesse eskimode
asulase See on Alaska mandri
kõige kaugem maanina mis ula-tub
ookeani Siberi suunas
Eskimode asula vaimulik on
seal dr Breckenridgele jutusta-nud
järgneva loo ja sealjuures
temale ka üle annud celmainl--j
tud eestikeelse kirjatüki millel
teatava mõistatuslikkusega
tekst
Novembrikuul 1962 või 1963
vaimulik ei mäletanud enam täp
selt oli saabunud sinna asulasse
väikese eralennuliini lennukil mis (
sinna ühendust peab 30—10 aas- - j tane keskmist kasvu tumedate!
juustega mees kes rääkinud ka
Ta olevat seisnud seal
lennuväljal nõutult ringi vaadates
kuni samas asuva mereväebaasi
sõjaväelased teda oma barakki
kutsunud Ja talle süüa annud Me-reväelased
viinud ta ühendusse
siis vaimulikuga kes võtnud saa-bun- u
oma Juurde elama
Ta on jutustanud eskimode vai-mulikule
et ta nimi olevat Ale
Tux jn ta tulnud sinna
tööd otsima ja olevat rahtuselt
eestlane
Kuna asulas mingit tööd leida ei
olnud on Alexander Tux elanud
vaimuliku juures mõned nädalad
Siis on külastanud asulat järje--
46 miljonilise
tuleb keskmiselt 1300
aastas neljast vähi'
korda suurem
Sellele põhjust
lõpuks sauna väl-ja
soome mees naine
laps ainult eranditega
vähemalt sau-nas
juhtude! Isegi
VABA EESTLANE IMS — IMS
aV aaaaV
-- laaaT £&
jBBBMBBBBBWWMfiaBMllF
K
xander
sotsiaalhoolekande
ametnikud Nõme linnast mis ole-vat
2000 elanikuga asula ja hoole-kande
ametnikud võtnud lahku-misel
Alexander enesega kaa-sa
Nõme linna et talle seal
muretseda Sellest peale
kummalise eestlase jäljed ja on
võimalik et ta praegugi vast
Nomo linnas
Eskimode vaimuliku seletusel
on eestlane olnud kummaline Ja
f vähese Jutuga mees ööseti olevat
tr istunud enamasti üleval ja väi-kese
rasvalambi valgel kirjutanud
paberilehtedele arvatavasti eesti-keele- s
pikki kirjutisi Kummaline
olnud sellejuures see et kirju-tatud
ridadele hiljem jooned pea
le tõmmanud Need täiskirjuta-- '
tud lehed on mees Jälle I
nltsenud
valduses saaresti-kule
pääseda
maininud
Lahkumisel vai-muliku
elamusse
joontega paberilehe kir-jutatud
eestikeeles järgmine
Käesolev perekonna- -
volituselt
pidanud
patoloog
uurimuste
uuritakse
kaminates peamiselt
juhitakse
inimesed
võimelised
isiku
mõistma"
Paberilehe aru-saamatuid
võimalik
Kiismok Volerout
zipvom kovolum soode" ühendatud
joontega
märkidega
primitiivse See
paberileht toodi Breckenridge
valduses
Minnesota ülikoolis
mees
kirjast puhtas
eestikeeles kirjutatud
selgete tähtedega
ncnHcoH hüvlniH a rcQ nfioto 'u'"aul "' Ji"'"U
ingliskeelt „Q o Mnmocca'oc i mulje oleks mehe
otsides
kaovad
' võtnud Millegi pärast mõistusega kõik või
nnolohlo nm nlplrc nlnnl01eKS """B KlnnlSldCC VÕI UU
mees üle väina N Liidu
olevale Siberi
olgugi et seda ei
olevat
on mees jätnud
maha väikese
millele
tekst:
tõend
isikute nimed
puhosuRoonjum = A
me oma
saunas
dr
Erkki Saxen sauna leili- -
Samal ka
ei
or
ta
ta
et
toomes
tekitab
Ja
on
ja on sellega
mõtet Ja
teisel küljel on
et
nagu:
roode
kuida
Sõnad on
Ja
Jätta
ka kaardi mulje
dr
poolt kaasa ja
oli eestlane
sest
suurte
vuuiiuunUK
ka ei
on korras
tugeva mõtlemise küüsis On tõe-näoline
et mehe olla
Aleksander Tuks nii on ta end
nimetanud on
Jälle ühe kumma-line
Ja mis sel- -
' le taga ka muud ei seisaks
kohal et mõned aastad
tagasi oli ajakirjanduses jut
tu eestlaste seiklustest
eskimode Kana
das ja nende abiellumis
eskimodega Ja edasisest
jetust kadumisest
Kas saun tekitab kopsuvähki
Soome teadlased teostavad uurimust — Kopsuvähki haigestumine
tõuseb Soomes murettekitavalt
Soome teadlased uurivad praegu innukalt probleemi — kas saunaskäimine põhjustab kopsu-vähki
või mitte? See kerkis päevakorda pärast kui kopsuvähki haigestumine hak-kas
Soomes alarmeerivalt suurenema ja on praegu kuus korda kõrgem kui naabruses Nor-ras
saunaskäimine ei ole nii populaarne kui Soomes
elanikkonnaga
Soomes
kopsuvähki haigestumise Juhust
ja Uks igast
kotauptml
koos-olekuid
Helsingi
arvab
enamus
madalast ja tubakat
leidub vähki
aineid
Dr VII lo Rantasalo arvab et pa- - haigusest on kopsuvanic korras Kuumus mojuD Kopsudele pingu-- tuolnast tuleb otsida kindlasti si- -
Ja moodustab kopsuvähk tavalt Ja see muudab garettidest Ja Juhib tähelepanu
ainult 10% vähihalguste Uldar- - kopsuvähile sellele et 20 aasta jook- - Kui teistes riikides tabab Dr Saxen on ise olnud kogu elu-- sui on läbilõike soomlase sigare--
kopsuvähk peamiselt mehi siis aja innukas saunaskäija Ja ta Ut-- titarvitus suurenenud 1350-l- t
Soomes ei ole selles osas leb et Jätkab harrastust 2200-l- e sigaretile aastas Norra
meeste ja naiste osas kaugeltki senikaua kui selguvad praegu suitsetaja kvantum aga sama
nii märgatav soome vatKennna- - teostatavate tulemu-de- s
on kopsuvähki neli korda roh- - sed
kui Norra väikelinnades ja teisi
maapiirkondades on see võimalikke põhjusi Nii näiteks
kuna iga Ja
väheste
kord nädalas
Soo- -
Tuxi
tööd
asub
hiljem
kunagi
vahe
ei
ja
mis
võib
aga
kess sündinud
teise
sõnu es-kimode
Solekut
mis võib
on tema
oa
nagu
Jäänud nagu
miiltP
valitsus
ülikooli
kem ajal
nimi võis
see aga eestlase
Siin-- I
meenub
meie
põhja-poolsete
hulgas
Alaskas
test Jäi
seda
asuvas
kus
relistatad
kus tekita-vaid
Rootsis selle organi
vastuvõtlikumaks viimase
vust
vahe ta seda
on
küladega silmapaari paratamatult
kahtlustusega
käib
Mõningatel
puumaterjali
kopsudele
domineerib elektrikute
Samuti tähelepanu
kontrollima
mitmesu-guste
Kahtlemata
aja jooksul tõusnud ainult 300-l-t
540-l-e aastas
Soome vanasõna ütleb: „Kui
viin tõrv ega saun haiget ei aita
Norra võrreldes üheksa Jäeta vahele asjaolu Slls on ta surma
Jõutigi
kordselt
küsimus
Kasutatakse Kütteks
ahjudes
vingu
mõjuda Nor-ras
keeles
omavahel
vähemalt Igatahes
rännu- - saatusetee
palju
laps"
Sellest näivad kinnipidavat ka
siinsed soomlased kelledest
umbes 75% käib korrapäraselt
saunas
sellele et soomlased on suured Torontos on praegu 30 avalikku
suitsumehed kes hakkavad si- - sauna Ja leilist on hakanud lugu
garette tõmbama juba maast pidama ka paljud kanadlased
Rida üritusi suve-päevadel
Suvepäevad korraldatakse Kiviojal"
19 ja 20 juunil
Toronto eestlaste suepaevad korraldatakse tänatu arem kui
eelmistel aastatel — laupäeval 19 ja pühapäeval 20 juunil Jil 1ojalM — jättes seega kahcnüdalalise vahe Seedrioru" pidustus-ten- i juuli alguses Üsaks esimees R Trallale kuulutad korral-davasse
toimkonda teel J Hanijalg (T E Meeskoor) — abiesi-mees
J Terts (T K Selts) — sekretär A Sagur (T K Sega- koor) — laekur ja Leo Lilleberg (T Ii õngitsejate ja Jahimeeste
Selts) — ametita liige
Möödunud nädalal tolmunud
toimkonna koosolekul millest
võtsid osa seitsme siinse organi-satsiooni
esindajad otsustati sel
aastnL eeikfurnUsc jp5R korralda--
misse investeerida rohkem kui
eelmistel aastatel et anda meie
Võidupüha tähistavale üritusele
väärikat sisu Esialgsete etteval-mistuskulud- e
finantseerijaiks
Jääb Toronto Eesti Maja
Koosolekul loodi alatoimkond
iludusvõistluse korraldamiseks
kuhu valiti Georg Teres (T E
Rahvatantsijate Rühm) Ja Gun-nar
Lomp (S S Kalev)
Valimisele tuleb suvepäevade ku-ninganna
kas laiendatud zhürii
või hääletuse teel suvepäevade
kõigi külalisto hulgas
Kuna eelolevatele suvepäevade
Soome kommunistid
Tallinnas külas
Soome kompartei delegatsioon
eesotsas keskkomitee liikme Tais-to
Slnisaloga käis N Liidus Järje-kordsel
külaskäigul Moskvas anti
delegatsioonile luba tagasisõidul
ka Tallinnas ära käia Seal omis-tati
delegatsiooni tulekule erilist
tähtsust Külalistele näidati Nar-va
elektrijaama Narva-Jõesuu- d Ja
põlevkivitööstust Tallinnas kor-raldati
kõige pealt vastuvõtt par
tei sekretäri Juures hiljem viidi
vaatama propagandafilme näida
ti kirjanduse Ja keele instituuti
paari kolhoosi Järvamaal ning
kalurikolhoosi Rohuneemel Pi
dude" sarjas korraldas ühe ka
linnapea Delegatsiooni küllatule-k-u tähtsust eesti komparteile
märgib asjaolu et delegatsiooni
poolt korraldatud Jutuajamise-le'
'ilmus võlmuelilt terves koos- -
alates
Preemiaraamatutena soovin:
või lõppemise
ainult tähitud
le tahetakse Juurde tõmmata eri-ti
rohkel annil noori kavatsetak-s- e korraldada erieeskava ka nen-dele
Sellega ühenduses esitas
praktilisi etepanekuft kooptecri- -
tuna koosolekust osa võtnud
Evald Tuulik
Tõenäoliselt korraldatakse sel
puhul Kitioja" naabruses asu-t- al
soomlaste lasketiirul laske-tõistlus- cd
püstolitest ja väike-kaliibrilist- est
püssidest vasta-vate
erialainimeste juhatusel
Suvepäevade läbiviimiseks ette-nähtud
ulatuses on tarvis luua
terve rida alatolmkondl Ja tchnl
llsi gruppe-Uksiklsikul- d näi-tek- s
elektrikuid ehitusemehi val-gustusefekt-ide
Ja helilindistamise
korraldajaid paisjärvele paatide
muretsejaid jne
"lWWi
Krohvimistööd
köögi Ja vannitoa põrandate kah-helkividega
katmine Kaarvõlvid
Mõõdukad hinnad Tel 7098280
seisus — parteisekretär oma abi-dega
peaminister oma asetäitjaga
Ja ka president"
Samal ajal viibis Tallinnas Soo-me
nahatööliste ametiühingu sek-retär
Ahti Mattlla kes samuti tu-li
Tallinna Moskva kaudu Ja loal
ühes Jutuajamises see küla-line
et Soomel olevat Jalatsite
poolest ületoodangut Ja
ülesandeks olevat sellele Uletoo-dangu- le turgu leida ka N Liidus
Saapavabrikus Kommunaar" lu-bati
külalisel esineda ettekandega
Soome ametiühlnguliscst
VAIA £E8TLANE
ilmub alates 1 jaanuarist 1905 endiselt
KAKS KORDA NÄDALAS
ja maksab
Aastas $15-Pool- aastas
$8—
Veerandaastas $5 —
Klripostiga lisamaks ühe kuu kohta: Torontot 50 centi Kanadat
USA-- t ja Ingliimaal 70 centi Teistesse maadesse $1—
Aadressi muudatus 25 centi
TELLIMINE
VABA EESTLANE
PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont
Käesolevaga palun saata minule Vaba Eestlane"
aastaks tavalise
poolaastaks " kiri- -
Hinna $15— $8 — (vastav summa alla kriipsutada) lisan siin-juures
rabas tshekiga money orderiga
Nimi
Postiaadress
ütles
brosh
köiter
(köite kohta lisan siinjuures 70 centi + 10 centi raamatu
nende laot puhul:
) Raha saata kirjaga
nagu
tema
(allkiri)
postiza
1
w