Vaba eestlane , April 21, 1977

              Nr. 36 VA3A EESTLANE
id SaatekijJu
50
50
50
30-
[50
150
1.25
50
50
65
llO
1-30
Iso
25
30
35
35
15
15
40
35
35
35
35
15
15
46
25
25
40
25
20
^
85
40
40
40
2e
20
20
20
40
15
40
31
30
40
40
40
20
.50
J.25
BO
40
40
35
ivad suitsurõngad
otse l a hallide pi-ra
privaat-piüur'",
[glaselt ja' rõhuga,
^tseiseersandi ekst-kaksteist-
ja-pool
[a palgalepingu ko-väljaspooi
teenis-
[ööd teha ega üsa-
— seepärast, kui
Kus rääkida tahate,
pul kella kaheksast
la kontoris. Head •
11'eisi."
[järsult piisti.
it, Kiiv — ütlesin
|e selliga pole mi-ta.
li
:lnud veel valmis
|urde ja oota mind
ta, „me räägime
rgeks."
lunis käskivat too-
|es ise teise juures
^akanud vaidlema,
lööda oma sõja-lasL
[a tähelegi", pöör-jälle
nunu poole,
[estega ümber käia
äme sina ja raina
a j ^ a . Mina olen
lomaat!"
|u peale pisut nagu
need korrad kõik
m i l ma ta pahan-
5in, kui ta inimes-fmise
juures neile
ie vahele kij^ws
nende firmal küll
ris. Võibolla m-
\, et mind ametisse
( J ^ e b )
•\ f i
.3' 1
51
1
l. I
ADVOKAADID
cm
ENN ALFRED
ÄOVOKAÄT-NOTAR
1912, Royal Tr^st Tower,
Toronto Domimon Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Ont. (Bay & King) W 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefom valveteenistus
ADO PÄRK;LLB.
HETHERINÖTON, FALLIS
& . :
. PARKj. •
Advokaadid-notarii
S65 Bay St., Süite 401. EM. 3-4451
Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425
Ä2S
I. SOOSAAR.
Ch^rtered Accoimtaiilt
725 Don MüIsRö. Salto m
Don Ivlills, Ontarl©
483-6308, 429-4944
Yale ülikooli ajakirja ,,Yäle Hiiagazine and journal" avaldas oma veebruarikuu (nr. 6) numb>
i l s pikema Äle&sis Ramüti Yäle*i Slaav! ja Ma-Euroopa koUeMsiooiöte olevaist aaff-deist,
mis on haruldaste väärtuste koguks teadlastele ja ajaloolastele. A. Solzhenltsõn kirjutas 1976.
a. novembris Yalel ülikooH Slaavi ja Ida-Euroopa kollektsiooni külastamise puhul, et ,;ma olea
rõõmus, et mul oli ligipääs Yale'i ülikooU raamatukogu Slaavi ja Ida-%roopa kogudele kuna
Yäle'il on suur arv materjale/mis pole mitte kä^
poleks k u n ^ näinud või saanud kasutada elades N. Ludus."
ma
Hea klaver on
elnaegni investeering!
Scnr valik ionduTa
Mnnaalandüsega.
Kä rentimine.
laadaval kõik mnnsika
instnunendld., REmenu i l l i UI ü III l i UI U III II
HOUSE OF MÜSIC L^D.
553 Queen St. West j
Toronto, tei S63-1966
Uys
vörystamise
kodyinad
Kui enamuses läänemaailma
msaades varustaÄse koolilapsi
t^fiuta raamatutega, siis nõuikogu^
de Eestis mindi ailes nüüd ül©
olukorrale, j a peailegi esimesena
N. Ludus, kus kõik õpilased kuni
8. Massini (viimane kaasa arva­tud)
hakkavad kooliraamatuko­gudest
õpikuid saama tasuta ka­sutamiseks.
Erandi moodustavad
1. klassi Õpilased, keliöie jäävad
nende esimesed õpikud mälestu­seks.
Praegu tehtavat lettevaJmis-tusi,
et k a keskkoolides osaliselt
selele süsteemile üle minna. K o ­gemused
olevat tõestanud, et õpi­kuid
peaaegu kunagi aüiles ei hoi­tavalt
ning nüüd on võimalus
kokku hoida paberit, a ^ e l e on
võimalik uusi tox&eid trüfäkida.
Artikli esitoüljea on foto väik^
sest Joseph Conradist, plldisitatud
1863 Krakovis kui ta isa o l i veni&-
laste poolt vangisfcatud ošavõtani-se
pärast poolakate ebaõnnestu­nud
mässukatsest.
Ä. Rannit vestleb artiMis müle
originaailne pealkiri oli „Elavad
raamatud, elulised arhiivid" oma
„armastuslugu" raamatuga. K u ­na
see kirjeldus toob huvitavaid
ül^ikasju meie tuntud luuiletaija
elust, toome selle miõningase lü­hendusega:
„01in kuus aastat vana kui
kuuüsiii kuidas mu vanem õde
arutles mida' anda ühele poisile
tema sünnipäevakingiks. Minu
õde tegi ettepaneku raamatu kin­kimiseks.
.Ta sõbratar hüüaitas;
„Aga tal on juba üks raamat!"
Sel ajal minul oli kuus või selt­se
raamatut j a nagu uhke pro­fessor
ma mõtlesin kui vilets
selle poisi elu peab olema, kel
on ainult üks raamat ja kui
võõrastav mu õe sõbranna ar­vamine,
et ühest raamatust on
küllalt.
Nüüd on mul üie 6000 raamatu
m-U isiklikus raamatukogus ja ma
ei olegi nii õnnelik kui mul oli
neid alauit kuus või seitse.
Mu ema jutustas mulle, ©t k u i
mul olid hambad/ -tulemas, ma
imesin igasuguseid asju, kaasa
arvatud ikustutatud lubi ja poti-tegija
savi. Mõnikord ma d in
katsetanud oma noori hambaid
nahköitega. üks • selline , raamat
juhtus olema mu ema liinnaitud
koopia Goethe ,3ooma eleegiad",
kogu tema erootilisest luulest,
üsna viletsalt, tehtud Sextus Pro-pertiuse
suurepäraseile poeemi­dele
Cynthiast, kes oli erakord­selt
ilus kurtisaan ja mltnop-külgne
saatja. Kui mul olnuks
võimalus kohtuda Freudiga; ma
arvan, mida ta mulle öelnuks
(„Mu aranas Rannit, ,3ooma
eleegiate närimine on kindlasti
akt alateadvuslilmst seksuaalsest
kirest"). Aga minu lapselik atakk
Goeitheie peaks olema 'tõlgendaitud
kui mingi heroiline tegu isiklikust
kadedusest. (Kirjutan vaheteva­hel
värsse).
Ma võin öelda, et olen käinud
senisest elust läbi raamatukogu
teenistujana, õpetajana, kirja­nikuna,
majavärvijana ja saapa-viksijana
jama loodan, et Apol­lo
hoiab inind selliselt mu elu­teekonna
jõpimi.
Minu paljuköitöline .jUrmulu-gu"
raamatutega jäitkus kogu
minu algkooli oja j a o l i inspiree­ritud
asjaolust, et ma kasvasin
kolme keel^a: mu kodukeeleks
olid eösti, saksa ja vene keeled.
Mü vanemad andsid mulle raama^
tuid neis kolmes keeles mu ikol-meMilgse
hariduse teostamiseks.
Juba noorena ma muutusin „ r ^
matukolks" ja olen eelistanud
alati üle ikõigi teiste sõprade just
raamatute seltsi. Inimsöprus on
piiraitud, aga intiimne lähedus
nahka, kalingorisse või paberisse
köidetud raaanatuga on piirama^
tu. ;
ÄLEKSIS RANNIT
Klassikalises gümnaasiumis,
kus ma. õppisin k a prantsuse ja
ladina keelt, mü huvi raamatute
vastu kasvas illustreeritud välja.-
annete jumaldamiseks, eriti need
kus oU reproduktsioone joonis­tustest
või; puulõikeist. Pärast se­da
ma olen ikatsetanud selles ka
ise, kuigi tulemusteta. Sel: ajal
ma hakkasin 'õppima kirjakunsti,
mis omaliorda viis mind selleni, et
minust sai kalligraafia treener.
Mu väärtuslikem kokkupuude
graafilise kunstnikega on olnud
nendega, kes on ntinu raama­tuid
illustreerinud nagu Käthe
Eollwitz, Eduard Wiiralt. V . K .
Jonyas, Braque ja J . Hnizdovs-k
y . . ; ••• • ,
Elades Tartu ülikoolilinnas,
Eestis, ma sageli möödusin ja
hiljem kasutasin Tartu ülikooli
raamatukogu, mis on paigutatud
ükskord uhkeisse j a vaid osali­selt
restamreeritud 14-da sajandi
gooti katedraali. See on ehitatud
kõrgele mäele, vana pargi keske­le,
mis oli muiste püha mets eest-lasile.
Müstiline j a suurpärane,
see ehitus täitis mind kartuse,
respekti ija imetlusega. Tsaarive-ne
valitsuse ajal Eestis 1721—
1918 see raamatukogu o l i suurim
Peterburi raamaitukogu järel Ve­nemaa
impeeriumis. Ma kasuta-,
sin seda ise üliõpilasena» Hiljem
olen olnud seotud Biblioteque
Natiönaie, Breussiche Staaibsbib-liothek,
British Museum j a Vati-can
raamatukogudega. Ma olin
üllatatud j a rõõmus kogedes kui
palju vastutuielilaimad o n Amee­rika
raaanatukogud ja nende tee­nistujad
oma -lugejaile võrreldes
jandil. Kuigi Yale'il oli suur osa'
üldise slaavi ja ida-euroopa uuri-misteks
poliitilises teaduses või
ajaloos, oli selge et rõhk tuli pan-,
na vene kirjandusele j a kMele.
Mitmed tuntud kujud 1917. a.
emigrantide hulgast, kui kom-mmiistliku
Venpmaa jätsid |
kaks miljonit inimest, olid juba
surnud.
See oli generatsioon, kuhu kuulu­sid
Shaijapin, Stravinsky, Ohagall
ja Kandinsky ja kes hoidsid oma ;
surnud omaste materjale oma j
käes. Keskne kuju sellest emi- i
gratsioonist o l i Ivan Bunin (1870 i
—1953), esimene venelasest No-j
beli kirjanduslaureaat (1933).,
Korjates materjale arhüvidest;
ma otsustasin kontsentreeruda ^
just Bunini j a ta kaaskirjanike,
mõneti nooremate kirjanike koh­ta
andmete kogumisele. Reisides
läbi Euroopa ülikooli ülesandel
ja võttes osa mitmesugustest
rahvusvahelistest konverentsi­dest
ja kirjanike kongressidest^
see andis mulle võimaluse külas-itada
mitmeid juba surnud kirja^
nike perekondi. Mu ülesanne oli
sellevõrra muutunud kergeimaks,
et mu tööd olid tuntud vene kir­janduslikes
ringkondades vene
luuletaja Igor Severjanini tõlkes,
kes oli tõlkinud vene keelde mu
kaks värsikogu ja mitu esseed
moodsast vene luulest j a kunstist.
Kuigi ima reisisin palju, süski
esimene märgatava tähtsusega
leid ei tulnud kaugeüit kohtade^lit.
Mu; sõber Nina Berberova, sel
ajal vene keele õpetaja Yale'is,
andis üle oma surnud abikaasa
Vladislav Khodasevitshi (1886—
1939) paberid 'koos oma kirjade­ga,
keda Vladimir Nabukbv peab
20. sajandi suuržmak® vene luule­tajaks.
Teona kdlietetsioon moo­dustas
südamiku ä&jaasutatud
vene kirjanduse sektsioonile.
DRAPERIISID VALMISTATAKSE KA TELLIMISE PEALE
162 OAKDALE RD. DOWNSVIEW,. ONT. ^ ' TELEFON. 745-Ö507
tuse uurimise aladest, käsitledes
kultuurseid, sotsiaal-poliitilisi ja
ajaloolist aMiivsUst mitmel maal
19. j a 20. i^jandil. . Palju neist
raamaituist j a dokumentidest on
kättesaadaval vabale maailmale
Yale'i ülikooli kaudu., mida tõen­dab
arvukas uurijate tulek Yale'i.
Nende hülgas on magistri- "ja
doktoritööde itegijäid ühendriiki­dest,
Kanadast, L.-Ameerikasit,
L.-Aafrikast, Austraaliasit ja E u ­roopast.
Palju tähtsaid õpetlasi
Järgmine annetus t u l i j i r o f . M - 1 j a kirjanikke ön andnud Yale'i
rn Ivaskilt, Massachusetts'! üli- slaavi kollektsioonile kui tähtear
koolist, kes on vene luuletaja le materjalidekeskusele kõrge
j a kirjandusajaloolane, keda | hinnangu,
ma olen tundnud juba 193$. aas­tast
Viimane tähtsam külaline oH
Ä. Solzhenitsõn, kes veetis
möödunud sügisel kümme päe­va
neid kollektsioone uurides,
mis puudutavad just ta teoksil
olevaid ajaloolisi teoseid.
Kollektsioonis oli varsti mater­jale
seHisitelt tuntud isikuilt nagu
G. Adamovitsh, F. Stepun, Y . An-nekov,
R. Goul, A. Sedyfe, B . Fili-pov
ja mitmed teised. Möödunud
sügisel me tegime ebatavaliselt 1 ^^^^'"'^a vaimuga ja Hnpuls-suurepärase
ostu, saime 858 ühe iseloomuga ^ta töötab täp-veneparimaiuuletajaK.
Balmon- ^^^^ ' i ^ ^äga organiseeritud viisil,
ti seni avaldamata kirja. VäikseJ"^^^^^ t®"^? (korrektse käsi-maist
leidudest on märkida M. p ^ i ^ J ^ ^ kirjutatud kaarte ja
Gorki, W. KandinMcy, A. Remizo- P^^^®^^^ ta M e t a b meelde oma
Minu vüs' aastat New Yorgi vi, V. NabulOTi jt. materjale, On I varajasemat kujtset matemaatika-avalikus
raamatukogus, kus ma
töötasin kunsti kui ka slaavi
raamatukogundajana, jätsid
mulle rikkuse mulje.
Kui mind 19öl. a. nimetati
Yalel ülikooli Slaavi j a Ida-Eu-roopa
kollektsioanide kuiraaito-riks,
siis peeti kogu seitsmendaks
või kuuendaks riigis. Täna on
need kollektsioonid parimate hul­gas.
See pole muidugi üksinda
minu töö tulemus. Ma o im pide- ile huvile, ma olen ostnud j a soo-valjt
saanud toetust neüjalit üiikoo- vitanud teatud ajalooliste mater-huvitav
märkida, et kuni oma
köklcupõrkeni E. Wilsoniga 1965,
Nabukov ütles, et t a kunagi ei
lugenud teoste kohta kirjutatud
arvustusi. Aga mõnest ta kirjast,
mis nüüd Y a l e l omadused, sel­gub,
et t a hoolikalt jälgis oma.
teoste kohta avaldatud arvamusi
ja mõnel julitumil protesteeris
nende hinnangute iile. -
Vaatamata minu kirjandusliku.
professorina.
Kas ma olen rahul oma tööga?
Jah, õnnelils on inimene ikelle elu­kutse
j a harrastus .uhtuvad. Kas
mul on veel realiseerumatuid
unelmaid? Ja. Mõnikord õhtuti
üksinda töötades fcaunBt paneeli­tud
slaavi lugemistoas Sterling
Memorial Library ruumes, mulle
meenub Düreri gravüür pübi-teadlasest
St. Jeromest, keda on
portreerltud onia mimgakohgis
koera j a (lõviga.
Nõukogude lehtede jäi-ele on,Tal­linnas
valminud 10-minutiline film
eesti fotograafia ajaloost pealkirja
all „Hetked". Filini valmistajad
olid teinud võtteid muuseumades
ning eraisikute kogudes. Huvitava­maid
fotosid avastati Türi end. fo­tograafi
A.Treufeldti juures, |ves
praegu elab Hagudis. Tal oli foto­sid
isegi sajandi algusest Maid-zhuurias,
näiteks juhtumitest, kus
sealsete röövlite — hunhuuside
päid mõõgaga maha raiutakse.
Paide muuseumis püdistati 1850-
ndast aastast pärinevat dagerrto-tüüpiat.
li raamatuko^dajalt ja mitmelt
teaduskonna liikmelt.
Arhüve kujundades o l i mul abi
Beiniöke raamatiikogu juhata­jalt.
Yale oli, j a ön veel praegugi
inglise orientatsiocniga. Raamatu­kogu
juhataja kuulas alati "tähele­panelikult
minu ideesid Vene ja
Ida-Euroopa-haruldaste raamatu­te
ja käsikirjade kogu loomiseks.
Minu ülesanne oli määrata mida
just koguda. ' •
jalide oste.
TORONTO — Ontario järVe t i n ­did
(smeltsy on jälle rända tulekul
ja igaaastane tava kohaselt on tu­handed
kalamehed ootamas, et
neid püüda. Ontario ametivõimud
pn siiski inimesi hoiatanud, et kd-lad
sisaldavad ohthkult palju M i -
rex- ja PCB- (fenooli) kemikaale,
mistõttu kala võib süüa ainult vä­hesel
määral, hoopis mitte aga lap­sed
ega rasedad emad. Tintide tu­lek
rannale on Simcoe järve suun-duvals
ojades juba alanud möödu­nud
neljapäeval. Tavaliselt toimub
see süs kui vee soojus tõuseb 4
Celsius-fcraadile ja lõpeb kui vesi
on soojenenud 9 Celsius-kraadini.
Kõige rohkem Mirex-ainet ja fe­nooli
on leitud Burlingtoni lahest
ja Port Hoirö lähedusest, ^^a se­da
ori obiüd ka väga palju Pieke-ringi
ja Rõuge Hlver kohal ^ Toron­to
Nova Scotia kuulus Samhro light, mis asub Halifaxi sadama
sissekäigu lähedal, on kõige vanem käigusolev tuletorn Kanadas.
Sambro Light Ehitati 1759. aastal ning
Miili kaugusele Atlandi ookeanis.
Minu saabumisel olid Yale'is
juba mitmed tälütsad arhiivkna-terjalid
Vene ajaloost, kuid näis
olevat paferii jätta peamine vas­tutus
sel alal mõnale suurele kol­lektsioonile,
nüs oli juba, olemas
nagu Höover Instituut Stanfor-dis
ja Columbia lUikoolis. Kuigi
ma jätkasin haruldaste ajaloolis­te
dokumentide otsiniist, m^ ot­sustasin,
et Yale peaks olema es­malt
keskuseks vabas (maailmas
vene kirjanduse arhiivilt 20. sa^
Ma tean, et koera ei tohi tuua
Dramaatilisemad oh ÄIexande? 1 raamatukogusse. Agä lõvi? K u i
Kesküla materjalid, kes korral- ^^iks oUa omiada lojaalset
das kokkusaamise Lenini ja heaiselocmulist lovi lamamas
Berni saadiku vahel, mis viis ^ ^ " ^ i s ja vaito^
Leninä kokkuleppele Saksa va- p^^'®^ nad pööraksid raamatute
litsusega ja võimaldas Leninü hellalt ja ettevaatlikult
asuda oktoobrirevolutsiooni vigastaks köidet. Üksinda
teostamisele. • | raamatute üliiskonnas miil ön
Võõraid unelmaid j a ma kahetsen,
Samuti on hinnaline tsaiaqi saia-1 et ma nižtte pühak ei ole ja et
politsei ülema kindral A.. I. Spi- mu isõber ülikoöH raamatiicogude
ridovitshi päevik, kus on tehtud ärijuht L. J . Volpi üUeks mullie:
Niliolai II j a keisri pefdconna, ,,Möksis, meie rahakott pole kül-hoovkomia,
sõjaväelaste j a teiste, I lalt sügav lõvi cÄniseks"."
kaasaarvatud ;ka Riasputini kohta-tehtud
märkusi. i Artikli juures on fotokoopiaid
haruldaste raamatute paigelehte-
ViinÄel aastatel Yalel üli-1 dest, W. Kandinsky k i r i A. Stieg-kooli
raamatukogu on kogunud litzile, poola luuletaja Kocha-oiulise
tähtsusega kollektsiooni ndwski (1530—lö84) luuletuskogu
slaavi arhivaalidest j a trükiteos- palgeleht, k . Balmonti k i r i print-test,
peamiselt venekeelseid. Ena- sass Dagmar Shakhovkajale, tsaa-mus
neist on kingitiist-ena saadud, ri salapoHtseiülema -päevülaiiehe-
Need kirjad, doikumendid, raama- M l g 2. märtsist m.1, nõsl Nikolai
tud, käsBksrjad hõlmavad laia ula» I U troonist loobus.
yhendriikiclie
mSIlSÖvril .•
N. Ludu T-62 tanke ja AK:47
automaatpüsse, samuti nõukogu­de
sõdurite vorme kasutataikse
tuleval aastail "ühendriikide sõja­väe
manöövreü. Iisrael pn laena­nud
ühendriikidele N. Liidus val­mistatud
relvi, nüs saadi sõjasaa­giks
1973 lähis-idas peetud sõ-jas.
Ameerfea asjatundjad on uuri­nud
relvi. Relvi kasutavad sõja-manöövris
>,nõukogudelastena"
esinduvad ameerika sõdurid. Nen­de
rüetüse'ja relvade kasutamine
tegevat manöövri tõepärasemaks,
ütlevad asjatundjad. Vastase va­rustuse
'kasutamine annab sõdu­reile
t^dmisi vastaste nõiifcadest'
kohtadest ja harjutab sõdureid
j a juhatajaid neid oma ^ u k s ka­sutama.