1977-04-21-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.8 V A B A E E S T L Ä O T EjeöjsjpäBim, 21. a p r » 1^*^ 21,1977 Nr. se.
* Eesti Gaidide j a Skautide Liitude Keskbürood avaldasid äsja
• proklamatsiooni, millega kuulutatakse välja Noorte Aasta, algu-
- sega skautliku nooruse kevadpühal, jüripäeval 1977. Skautüku
: moorase Noorte Aasta kestab kuni maailmalaagiini Lakewoodis,
suvel 1978. Torontos algab Noort© Aasta jüripäeva paraadiga
pühapäeval, 24. aprillil Moss Park Ännöry's. Paraadi korraldab
, presideeriv noorteüksus Lembitu Malev Ja paraaÖi juhiks on
Lembitu Maleva jdvijuhtskm
/Paraad algato kieU U.OO, kuid
noored kogunevad juba ttmd aega
varem. Kõik noorteüksused esi-novad
.paraadivormides ning üksuste
lippudega. Paraad algab
palvusega, miUe järgi toimub
mõfctesillia kaudu ühenduse võtmine
kodumaaga.
Hinnatakse tooorte Ja juhtide
tublidust möödunud talvisel
tegevusperioodü ning tehakse
liitude j a malevate ringkirjade-
\ ga teatavaks toimunud edutamised
j a teenetemärkide and'
inised.
Samuti lõpevad talvised^võistlu-sed
ja antakse üle nende auhin-
.nad.
Paraadi pidulikuks lappalkar-diks
on noorteiiksuste paraad-marss
muusika saaitel. Muide —
Toronto bn ainus ipaik maailmas,
kus eestlastel on 1 võimalus näha
oma noorust paraadirivis. Kuigi
jüripäeva paraad toimus iseseisvuse
ajai traditsioomliseüit peaaegu
ikjõikides Eesti linnades, on "Eo-ront'
0 praegu ainsaiks koihalfcs, kus
viis noorteiifcsust 200—300 noorega
on suutedised imponeeriva
paraadi korraldamiseks. Lütude
iCesktaüroode prcklaoia/tsiooni
fäaaskiri on esimeseks katseks anda
Noorte Aastale konkreetset s i su.
Senii on pürdutud Noorte
Aasta nimetamisega ilma sisu ja
mõtte juurde tungimajta.
Kaaskirjast võib järeldada, et
Keskbürood ei kavatse Noorte
Aasta puhul ülemaailmselt ml-d
^ ette võtta, \kuna soovitatakse
üritusi ja aktsioone teostada
malevatel j a noorteüksus-
'tei.; ,
üksused suudavad aga ainuilit süs
inidagi ikorda saata, kui neis on
püsavaE juhte, kes otsese noorte-t
ö ( ^ seotud ei ole.
. Soovitused Noorte Aasta aktsioonideks
on järgmised:
1. Sedgitada slcautlike noorteorganisatsioonide
kasvatuslikke ja
välisvÕBbluslikke sihte, mida praegu
külMt ei tunta ega hinnata.
2. Taotleda koostööd ja. võimalikku
kaasabi teiste eesti organisatsioonide
juures.
3. Värvata liikmeteks noori, kes
seni pole liitunud skautliku noortetööga.
4. Tähistada eestialase õppetegevuse
j a katsetega Eesti Vaba-rügi
60. aastapäeva.
5. Panna rõhku noorte moraal-,
ssle kasvatusele vastavate jutustuste
j a palvuste korraldamisega,
milleks tulevikus antakse teema-sid
ja tekste.
6. Tutvustada a;jakirjanduse
kaudu meie noorteüksusi j a nende
tegevust.
7. Kaasa tõmmata nöontetööst
eemale jäänud endisi juhte.
ülesanded on olulised ja küllaltki
suured. (Kui sika.udinooEus
nendega toime (tuleb, siis on
Noorte Aasta juba ette korraldamist
vaäirt;.
Jüripäeva paraadist osavõtjatel
on vaja tähele panna kellaaja
muudatust, sest pühapäeval kehtib
juba n. n. „daylight savings
time" ning keM on, lükatud üks
tund ette. Moss Park Arniory
asub Toronto aM-linnas Queensi
ja Järvise (NE)^auTgafl.
Hcsmiltoni E^stl
Tollal, kui enamusel laulukooridest
on aasta)I?:onitserdid selja taga
j a närv nõnda öelda „lõdvaks
lastud" tõuseb. Hamiltoni Eesti
Seltsi Segakooris tegevuspinga
iga mööduva päeva j a nädalaga.
Koori traditsiooniline kevadball
on jõudsasti lähenemas j a nagu
varematel aastatel tahab koor ka
seekord oma külalistele paikkuda
nauditavat kava. See aga nõuab
omakorda tööd j a pingutust..
Seekordse balli kava temaatiline,
ülesehitus ipeaiks paöluma nü
vaneniaid k u i k a iioori külalisi,
kima see kirjeldab üihit igivana
nälitust: kahe noore inimese vahekorda.
Loo teeb ka huvitavamaks
asjaolu, et see leiab aset
mitmel maal — algas Eestis ja
lõpeb Kanadas, vahepeatustega
Rootsis ning Ausitrias.
Muusikaliselt on kava õige mitmekesine
— kohati operetlik, kohati
meeleolulauiuline, kohati
rahvalaulude kilda kuuluv ning
isegi dzhässlikke sugemeid võib
leida paaris laulus. Mis puutub
ettediannete vormi, siis on ka see
vaheldusrikas — solistid Valve
Põikread: 1. Politsei võitlusva-hend,
7. Omaaegne raamatusari
Eestis (lüh.), 9. Antakse teenete
eest, 10. Koha määrsõna, 11. Tola,
¥iNEERID
Üle 70 erineva sordi kohapealseid,
haruldasi ja eksootilisi vineere.
PLYWÖOD & HARDBOARD : .
saetakse teie soovikohaselt
ULMM puntööriistad, tööpmgid &
Contact cement, tiilspuu-õli, „wa-ter
stains", äärekannistus^d, inlay,
marketrii tarbed.
142 Davenport Rd. (tagahoovis)
921-9505
Tali j a Hžlda Sepp, kas üksinda
või duetina, koos ikooriga j a ilma.
Koor ise j a üsaü^ veel populaarsed
„H©ll©ta;jad". kes esinevad jiii
iseseisvalt kui (ka üldkooris,
bivad valielugeanised, huumoriga
pooleks, on Edgar Kingult ja klaverisaade
Eva Rammolit. Kogu se-da
tingeWanglit juhatab Olai
KopviUem. Tantsumuusüka eest
hoolitseb Bemhard Ruhno. oma
orkester.
Hamiltoni lauljad loodavad
rohkearvulist osavõttu oma te-gevus^
sta suursündmusest, mis
leiab aset 30. aprillil keH 19.30
Royal ConnaugM hotelli ballisaalis
Hamütonis. Teretulemast!
12. Sülelema, 13. Teatud töörüst-masii,
15. Hoolas, virk, IS. Väljendus
millegi väga ilusa või toreda
kohta, 19. Paguluses surnud
eesti maalikunstnik,. eesnimi j
nimi, 21. Väike puütükk, 23. Saa
tus, elukäik, 24. Konservkäla, 27
Looma kehaosa, 28. Maaiikunstmk
Eestis, 30. Enesele, 31. Ameerika
filmitäht, 32. ühkooli kohta sageli
kasutatud nimetus.
Püstread: 1. Ameerika 19. saj.
kirjanik, 2. Mõiste füüsikas, 3.
Osa vastuvõtuseadeldisest, 4. Teatud
kurjategijatüüp, 5. Hinnaline
ese, 6. Tappev, 7. Vedel, lahja toit,
8. Kerged puüehitused (käändevormis),
13. Serveeritakse jookide
kõrvale, 14. Mateeria, 17. Sööma,
18. Koondis, ühendus, 20. Väikelinn
Eestis, 21. Tekstiiltööline, 22. L a mame,
25. Rida, 26. Kuiv puükasn,
29. Inglise tiitel.
RISTSÕNA NR... 2)27 LAHENDUS
Põikread: 1. Kallas, 5. Tihnik, 9.
Esitama, 10. Star, 11. Aime, 13.
Taat, 15. Erim, 17. Eba, 18. Petis,
21. Ine, 22. Ringi, 23. Asend, 24. Pühad,
25. Ulila, 27. Araks, 30. Nün,
31. Rabat, 34. Haa, 35. Edna, 37.
Otsa, 38. Anum, 40. Atito, 42. üuen^
dus, 43. Siinse, 44. Aretus.
' Püstread: 1. Köster, 2. Lett, 3.
4LSA, "4. SirgOi 5. Taani, 6. Imi, 7.
Hame, 8. Kalmed, 10. Saan, 12.
Erie, 14. Abielud, 16. Innukas, 18.
Pipar, 19. Tahab, 20. Sadat, 25.
Unetus, 26. Inna, 28.' Ahto, 29. Saa^
tus, 32. Arhiee, 33. Avada, 36. j
Anim, 37. Otse, 39. Uus, 41. Uur. f
EESTLASE" TALITUSES
liBd
0
Ivandi
Kuldne tammetõm Näidendid ja
ettekanded noortele
L. Wahtras — Lüvaldass
Ravimtaimed, 250
Enn Nõu — Vastsvetft
Anna Ahmatova — Marie Under — ReeE[Vi(B!a&
H. Michelson — SkaütUkul teeS
H. Michelson — Noorisootöö radadel
H. Michelson Eesti radadelt
lona Laaman — Mis need sipelgadl
(luuletuskogu)
Estonian OfficM Gaid®
Paul Laan — Mõttelend — FUte ja peegelM
Herbert Salu — Utoopia ja fatoroloogia
Karin Saarsen — Lohengrinilahlsimiiie
K. Iimo — Tartu University V
A. Kubja — Kadimud kodud ^ mäleslisisei
A. Kuhja — Mälestiisi kodnsaarelt
A. Kubja — Pallikesed
E. Uustalu ja R. Moora — Soomep®isid
42eik. + 64 lk. fotosid
Leho Lumiste --^ Alamuse Andres
line jutustus kü^janik Oskar L u t a&
j L. Lumisfca — Atlandi akna!
L. I g i s t e - K i U a d külas
A. VoBMn — Ristsõnad I
A. Vomm ^ Ristsõnad H
A. Vomm — Ristsõnad ns ^
. A. Vomm — Ristsõnad IV
Ants Vomm — M t o hing (luuletuskogu)
K. Eerme — Simud laevad ja elavad
-ss
15
2.50 - 15
5.- . 40
3.S0 35
35
4.30 35
35
i) 3 . - 15
15
m
m-
8.50 : m
3.—
: 2.— :
25
14.-
6.65
85
2.50
255
2.25
2.25
20
1®..
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta öõd II
S. Ekbaum — Ajatar (hiuletuskogu) f
Aarand Roos — Jumalaga, Ears ja Erzmtim
J. Piitka — Rajusõlmed
T. Tamm — Need teod süüdistavad M
A. Eäbia - Vaim ja muld
Urve Karuks — EodaJkonoiir (luuletuskogu) -
RAAMATUIB LASTELE:
KaIe\dpo€g — Õppe- ja tööraamat lastele 2.50
õpeta mind lugema I — (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 3.—
õpeta mind lugema H — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.—
Eesti keele Harjutnstikl • .255
15
40
10
40
35
1.
1 PEATÜKK: KIIV
Päike oli pealelõunasse jõudmas,
kui võõras auto mu maja ees peatus
Istusin parajasti taga-aias varakevadist
päikesepaistet nautimas,
särgihõlmad lahti ja kruus
„Henaiiigeri" lauanurgal. Nägin,
kuidas kaks noort, pikajuukselist
selU autost välja ^ astusid, ja mu
käsi kobas puusale, püstolipära
jäi^. Sest need seHid näisid kaunis
kahtlased tüiibid — mis oli neil
siia asja? Ega nad viimaks mu
naha kallale ei tuhiud kippuma?
Inimesel võib ju vaenlasi rohkem
olla, kui ta teab arvata. Käs peaksin
läbi -tagaukse majasse pagema
ja sealt neile vastu hakkama, enne
kui nad mind märkavad ~ vana
briti trac&tsiooni järgi devat ju
ühe inglase maja tema kindlus, ja
kuigi ma just päris inglane ei olnud,
elasin ma sMski inglise seaduse
all olevas maas ja olin ise ved
selle seaduse ülalhoidja.
Aga üks seflüdest oli juba mind
märganud ja tuli pikkade sammudega
mööda majakõrvast sõiduteed
minu poole.
,jaalloo, vanapoiss", hüüdis ta,
„ah seal sa oled — pidime juba ta
gauksele taguma h Ä a m a !"
Nüüd tundsin ma tuleja ära —
noor Kiiv oli see, mu endke kutse-kaaslane
j a käealune. Teenisüne
mitmed head aastad iihes ja samas
jaoskonnas, tema konstaabh^
na, mina seersandina. Ja ka väljaspool
teenistust olime me läbi
käinud — jahil ja suusatamas. Aga
siis võttis ta naise, ostis maja,
laskis end kuhugi teise jaoskonda
ümber paigutada ja kadus mu silmapiirilt.
Olin kuskilt lugenud või
kuulnud, et ta olevat hoopis meie
liraia politseimeeskonnast ära läinud
ja kuskil mujal tööd saanud.
Ja nüüd oli sell järsku sün.
Raputasime käsi ja patsutasime
teineteisele õlale. Ka. see teine
noor sell loivas pikkamööda Hge-male.
Nägin, et |joisid olid päris
ühte nägu. Mõlemad olid Umbes
kuuejalased, tüseda kehaehitusega
tüübid — andsid paraja politsei-mehe
mõõdu välja. Ainult et politseinike
jaoks olid neil juuteed luga
pikad, sorakil üle kõrvade ja
otsaga kaelal. Meie maal ei ole
sellised jwEtseisoengud lubatud.
Võibolla Hollandis, Rootsis ja isegi
L^ne-Saksas, aga mitte meie Ku-nüjganna-
maal. Kui politseimees
mitte just narkootika-ošakonnas ei
töötanud ja seetõttu lohakas välja
ei näinud.
,,01ed sa. mu venda kohanud,
Harv? Vist mitte see siin on
Paul." Ta hääldas nime inglise-kanada
moodi — Paal. „Paal, see
siin on seersant Kork, olen temast
sulle rääkinud."
„ Y e a h ' ü t l e s Paul, ,,how ya
doin', man." Ta sirutas ka kämbla.
Oli päris kõva käega poiss, nagu
Kiiv isegi. Siis õngitses ta taskust
tüki valget pappi ja ulatas selle
minu poole. Võtsin kaardi vastu.
Selles seisis trükitud:
,,Paul & Keeve Upping, Private
Investigators" ^
Sihnitsesin seda kaarti pisut nagu
umbusklikult. Mis mäng see
siin oli? Tulid nad mulle mingit
kohtukutset tooma?
„01ed sa, poiss, tõepoolest pri-vaat-
piilurto hakanud", pöördusin
ma uuesti Kiivi poole, „vÕi
teete te ainult naija?"
Paul vastas oma venna eest.
„Nali on siit kaugel, seersant
Kork - oleme siin tõsise asja parast.
Kiiv seletab teüe pikemalt —
ta on juba ligi aasta niinu juures
tööl."
Pakkusin süs sellidele oma aia-läua
p arest istet ja läksin tõin
toast veel paar pudelit Henningeri.
Möödaminnes sihniteesin sellide
autot ka. Tuliuus ,Pacer" oli see,
nü umbes neljatuhande lataka ümber
väärt, võibolla veidi rohkemgi.
Privaat-piüurite p-ri paistis siis õige
hästi minevat. Teadagi ~ tänapäeval
on palju lahutusprotsesse
kaunas, sealt nad suuremalt osalt
endale mammonat muretsevad.
Sellist detektüvitööd, nägu te televisioonist
näete, on privaat-piilu-reü
meie maal vähe, selle teevad
enamasti i^ris-detefctüvid ära.
Muidugi Kiiv on ju terava peaga
poiss, aga mis pärisdetektiivi töösse
puutub, siis on ta ju ikkagi veel
päris roheline'. Sellist äsja ei õpita
üleöö, ega õhtukursustel kohalikus
rahvaülikoolis. Olgugi et ta juba
aasta aega olevat oma venna
detektüvbüroos piüumiskunsti õp-
. Kui õlepudelitega alanurga tagasi
astusin, nägin, et mu kaks külalist
olid omad pead küürakil kokku
pannud ja näisid millegi iile
kaunis ägedasti vaidlevat. Jah, ma
tundsin Kiivi teravat temperamenti
hästi — poiss kippus vahel plan-vatama
kui aatompomm. Paar
korda olin pidanud ametialal tema
kohta kaebusi vastu võtma. J a kui
ta vend samasugune tuisupea oli,
s ü s . . .
Tõmbasin pudelitel punnid pealt,
asetasin õllekruusid sellide' ette
lauale ja valasin sisse. Sellisel kevadisel
kuumal päeval kulub ära.
Küv yalaski endal kohe kannutäie
kõrist alla, mi et vahumüts osalt
hõreda vumi^hakatuse taha pidama
jäi. Paul oli tagasihöidlilaim.
Ja kuidagi valvsam.
Valasin Kiivi kruusi uuesti täis,
ja ta viskas seH^i ära. „Na zdo-rovie!"
ütles ise. Olin talle seda
vana venekeelset tervisejoomist
kunagi õpetanud, kui suusaonnis
vodkat jõürie. Saksapärase õlle
juurde bleks küll rohkem „prost"
ära kulunud, aga või t m a " ^ a
vahet tegi. Üks välismaine jobin
kõik.
„Kas vah^ malet veel mängid
kah?" küsisin. Olin taUe vanasti
malemäiigu qpetanud, poisu paistis
selliste asjade jaoks pead olevat.
Hiljem kippus juba mulle endalegi
pähe tegema. Enne kui ta
meie Jaoskonnast mtaema kolis.
: ,^Pole palju aega",' selgitas Kiiv,
oma vahuring ülahuulel.
„Ah vend paneb sind nii kibedasti
tööle, et enam maletki pole
aega mängida, inis?" imestasin
mina, nüüd jälle istet võttes, ,jSel
ajal, lüli veel koos tööl olime, ja
sa veel ka õhtukoolis käisid, oli
meü veel siiski mahti vahel suusatama
minna ja maletki mängida.
Sel juhul oled küll vihma käest
räästa alla sattunud, nagu öeldakse."
:•-••/;
Selle jutu peale K i i v naeratas
nagu pisut hädiselt ja võttis uue
sõõmu Õlut. Ta vanem vend j a tööandja
jäi surmtõsiseks. Kiiv võis
umbes kakskümmendvüs olla,
vend vist kohn-neli aastat vanem.
Kuidagi enesesse-tõmbunud ja k i vise
näoga. Silmad nagu kaks. kildu
halli klaasi.
„Meil pole aega palju lobiseda",
ütles ta siis, võrdlemisi järsult,
„Kiiv, palun läheme asja juurde."
,,No minugi poolest", arvasin
mina, „kui teil nii kibeküre on.
Minul endal on täna vaba päev,"
„Ärge muretsege, seersant
Kork", vastas see vidukü silmadega
Paul, „maksame teie aja kinni,
meil on expence-account selliste
asjadetarvis, ja meie ei soi^vi
ihna asjata teie aega raisata. Mis
ühe politseiseersandi tund nüüd
maksab? Viis dollarit? Või kuus?"
Ja õrgitas käe tahatasku iK>ole, nv
gu raha^ti järgi haarates.
Nü nü, isee tohnuahv kippus oma
jutuga pisut nagu teravaks minema.
Kellega ta siis arvas et ta sün
lõppude-lõpufe õiendas? Torkasin
endale sigari näkku ja octasia,
nagu vanemseersant kunagi, et
mõni juriioridest hüppab tuld iytsä
andma, kiii poisid väljagi ei teinud,
andsip endale ise tuld, puhusin
mõned sügavad suitsurõngad
(ja sihtisin need otse ta hallide pilusilmade
vahele, y ^
„Mu kallis härra privaat-pülur",
ütlesin talle aeglaselt ja rõhuga,
„meie linna politseiseersandi ekst-ra-
tund maksab kaksteist-ja-poöl
doUarit Aga oma palgalepingu kohaselt
ei tohi me väljaspool teenistust
mingit lisatööd teha ega lisatasu
vastu võtta — seepärast, kui
minuga ametiasjus rääkida tahate,
oten ma hommikul kella kaheksast
alates X-jaoskonna kontoris. Head
päeva, ja head reisi."
Paul tõüsiski järsult püsti.
„Teeme minekut, Kiiv — ütlesin
sulle ju, et selle selliga pole midagi
peale hakata."
Aga Kiiv ei ohiud veö vahjiis
lahkuma.
„Mine auto juurde ja oota mind
seal!". kamandas ta, ,,me räägime
selle asja ise sirgeks:"
Ta kasutas kaunis käskivat tooni,
mehe kohta kes ise teise juures
tööl pidi olema.
Aga Paul ei hakanud vaidlema,
vaid läkski pikkamööda oma sõjavankri
poole tagasi.
MÄrä pane teda tähelegi", pöördus
Küv nüüd jälle minu poole,
„ta ei oska inimestega ümber käia
— seepärast peame sina ja mina
selle asja ise ära ajama. Mina oien
meie firma diplomaat!"
Pidin selle jutu peale pisut nagu
muigama, Kui ta need korrad kõik
meelde tuletaks, mil ma ta pahanduste
käest päästsin, kui ta immes-tega
ümber käimise juures neüe
pahatati sihnade vahele kippus
valama, süs on nende firmal küll
uut diplomaati tarvis. Võibolla m-gi
ta selleks sün, et mind ametisse
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 21, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-04-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770421 |
Description
| Title | 1977-04-21-06 |
| OCR text | .8 V A B A E E S T L Ä O T EjeöjsjpäBim, 21. a p r » 1^*^ 21,1977 Nr. se. * Eesti Gaidide j a Skautide Liitude Keskbürood avaldasid äsja • proklamatsiooni, millega kuulutatakse välja Noorte Aasta, algu- - sega skautliku nooruse kevadpühal, jüripäeval 1977. Skautüku : moorase Noorte Aasta kestab kuni maailmalaagiini Lakewoodis, suvel 1978. Torontos algab Noort© Aasta jüripäeva paraadiga pühapäeval, 24. aprillil Moss Park Ännöry's. Paraadi korraldab , presideeriv noorteüksus Lembitu Malev Ja paraaÖi juhiks on Lembitu Maleva jdvijuhtskm /Paraad algato kieU U.OO, kuid noored kogunevad juba ttmd aega varem. Kõik noorteüksused esi-novad .paraadivormides ning üksuste lippudega. Paraad algab palvusega, miUe järgi toimub mõfctesillia kaudu ühenduse võtmine kodumaaga. Hinnatakse tooorte Ja juhtide tublidust möödunud talvisel tegevusperioodü ning tehakse liitude j a malevate ringkirjade- \ ga teatavaks toimunud edutamised j a teenetemärkide and' inised. Samuti lõpevad talvised^võistlu-sed ja antakse üle nende auhin- .nad. Paraadi pidulikuks lappalkar-diks on noorteiiksuste paraad-marss muusika saaitel. Muide — Toronto bn ainus ipaik maailmas, kus eestlastel on 1 võimalus näha oma noorust paraadirivis. Kuigi jüripäeva paraad toimus iseseisvuse ajai traditsioomliseüit peaaegu ikjõikides Eesti linnades, on "Eo-ront' 0 praegu ainsaiks koihalfcs, kus viis noorteiifcsust 200—300 noorega on suutedised imponeeriva paraadi korraldamiseks. Lütude iCesktaüroode prcklaoia/tsiooni fäaaskiri on esimeseks katseks anda Noorte Aastale konkreetset s i su. Senii on pürdutud Noorte Aasta nimetamisega ilma sisu ja mõtte juurde tungimajta. Kaaskirjast võib järeldada, et Keskbürood ei kavatse Noorte Aasta puhul ülemaailmselt ml-d ^ ette võtta, \kuna soovitatakse üritusi ja aktsioone teostada malevatel j a noorteüksus- 'tei.; , üksused suudavad aga ainuilit süs inidagi ikorda saata, kui neis on püsavaE juhte, kes otsese noorte-t ö ( ^ seotud ei ole. . Soovitused Noorte Aasta aktsioonideks on järgmised: 1. Sedgitada slcautlike noorteorganisatsioonide kasvatuslikke ja välisvÕBbluslikke sihte, mida praegu külMt ei tunta ega hinnata. 2. Taotleda koostööd ja. võimalikku kaasabi teiste eesti organisatsioonide juures. 3. Värvata liikmeteks noori, kes seni pole liitunud skautliku noortetööga. 4. Tähistada eestialase õppetegevuse j a katsetega Eesti Vaba-rügi 60. aastapäeva. 5. Panna rõhku noorte moraal-, ssle kasvatusele vastavate jutustuste j a palvuste korraldamisega, milleks tulevikus antakse teema-sid ja tekste. 6. Tutvustada a;jakirjanduse kaudu meie noorteüksusi j a nende tegevust. 7. Kaasa tõmmata nöontetööst eemale jäänud endisi juhte. ülesanded on olulised ja küllaltki suured. (Kui sika.udinooEus nendega toime (tuleb, siis on Noorte Aasta juba ette korraldamist vaäirt;. Jüripäeva paraadist osavõtjatel on vaja tähele panna kellaaja muudatust, sest pühapäeval kehtib juba n. n. „daylight savings time" ning keM on, lükatud üks tund ette. Moss Park Arniory asub Toronto aM-linnas Queensi ja Järvise (NE)^auTgafl. Hcsmiltoni E^stl Tollal, kui enamusel laulukooridest on aasta)I?:onitserdid selja taga j a närv nõnda öelda „lõdvaks lastud" tõuseb. Hamiltoni Eesti Seltsi Segakooris tegevuspinga iga mööduva päeva j a nädalaga. Koori traditsiooniline kevadball on jõudsasti lähenemas j a nagu varematel aastatel tahab koor ka seekord oma külalistele paikkuda nauditavat kava. See aga nõuab omakorda tööd j a pingutust.. Seekordse balli kava temaatiline, ülesehitus ipeaiks paöluma nü vaneniaid k u i k a iioori külalisi, kima see kirjeldab üihit igivana nälitust: kahe noore inimese vahekorda. Loo teeb ka huvitavamaks asjaolu, et see leiab aset mitmel maal — algas Eestis ja lõpeb Kanadas, vahepeatustega Rootsis ning Ausitrias. Muusikaliselt on kava õige mitmekesine — kohati operetlik, kohati meeleolulauiuline, kohati rahvalaulude kilda kuuluv ning isegi dzhässlikke sugemeid võib leida paaris laulus. Mis puutub ettediannete vormi, siis on ka see vaheldusrikas — solistid Valve Põikread: 1. Politsei võitlusva-hend, 7. Omaaegne raamatusari Eestis (lüh.), 9. Antakse teenete eest, 10. Koha määrsõna, 11. Tola, ¥iNEERID Üle 70 erineva sordi kohapealseid, haruldasi ja eksootilisi vineere. PLYWÖOD & HARDBOARD : . saetakse teie soovikohaselt ULMM puntööriistad, tööpmgid & Contact cement, tiilspuu-õli, „wa-ter stains", äärekannistus^d, inlay, marketrii tarbed. 142 Davenport Rd. (tagahoovis) 921-9505 Tali j a Hžlda Sepp, kas üksinda või duetina, koos ikooriga j a ilma. Koor ise j a üsaü^ veel populaarsed „H©ll©ta;jad". kes esinevad jiii iseseisvalt kui (ka üldkooris, bivad valielugeanised, huumoriga pooleks, on Edgar Kingult ja klaverisaade Eva Rammolit. Kogu se-da tingeWanglit juhatab Olai KopviUem. Tantsumuusüka eest hoolitseb Bemhard Ruhno. oma orkester. Hamiltoni lauljad loodavad rohkearvulist osavõttu oma te-gevus^ sta suursündmusest, mis leiab aset 30. aprillil keH 19.30 Royal ConnaugM hotelli ballisaalis Hamütonis. Teretulemast! 12. Sülelema, 13. Teatud töörüst-masii, 15. Hoolas, virk, IS. Väljendus millegi väga ilusa või toreda kohta, 19. Paguluses surnud eesti maalikunstnik,. eesnimi j nimi, 21. Väike puütükk, 23. Saa tus, elukäik, 24. Konservkäla, 27 Looma kehaosa, 28. Maaiikunstmk Eestis, 30. Enesele, 31. Ameerika filmitäht, 32. ühkooli kohta sageli kasutatud nimetus. Püstread: 1. Ameerika 19. saj. kirjanik, 2. Mõiste füüsikas, 3. Osa vastuvõtuseadeldisest, 4. Teatud kurjategijatüüp, 5. Hinnaline ese, 6. Tappev, 7. Vedel, lahja toit, 8. Kerged puüehitused (käändevormis), 13. Serveeritakse jookide kõrvale, 14. Mateeria, 17. Sööma, 18. Koondis, ühendus, 20. Väikelinn Eestis, 21. Tekstiiltööline, 22. L a mame, 25. Rida, 26. Kuiv puükasn, 29. Inglise tiitel. RISTSÕNA NR... 2)27 LAHENDUS Põikread: 1. Kallas, 5. Tihnik, 9. Esitama, 10. Star, 11. Aime, 13. Taat, 15. Erim, 17. Eba, 18. Petis, 21. Ine, 22. Ringi, 23. Asend, 24. Pühad, 25. Ulila, 27. Araks, 30. Nün, 31. Rabat, 34. Haa, 35. Edna, 37. Otsa, 38. Anum, 40. Atito, 42. üuen^ dus, 43. Siinse, 44. Aretus. ' Püstread: 1. Köster, 2. Lett, 3. 4LSA, "4. SirgOi 5. Taani, 6. Imi, 7. Hame, 8. Kalmed, 10. Saan, 12. Erie, 14. Abielud, 16. Innukas, 18. Pipar, 19. Tahab, 20. Sadat, 25. Unetus, 26. Inna, 28.' Ahto, 29. Saa^ tus, 32. Arhiee, 33. Avada, 36. j Anim, 37. Otse, 39. Uus, 41. Uur. f EESTLASE" TALITUSES liBd 0 Ivandi Kuldne tammetõm Näidendid ja ettekanded noortele L. Wahtras — Lüvaldass Ravimtaimed, 250 Enn Nõu — Vastsvetft Anna Ahmatova — Marie Under — ReeE[Vi(B!a& H. Michelson — SkaütUkul teeS H. Michelson — Noorisootöö radadel H. Michelson Eesti radadelt lona Laaman — Mis need sipelgadl (luuletuskogu) Estonian OfficM Gaid® Paul Laan — Mõttelend — FUte ja peegelM Herbert Salu — Utoopia ja fatoroloogia Karin Saarsen — Lohengrinilahlsimiiie K. Iimo — Tartu University V A. Kubja — Kadimud kodud ^ mäleslisisei A. Kuhja — Mälestiisi kodnsaarelt A. Kubja — Pallikesed E. Uustalu ja R. Moora — Soomep®isid 42eik. + 64 lk. fotosid Leho Lumiste --^ Alamuse Andres line jutustus kü^janik Oskar L u t a& j L. Lumisfca — Atlandi akna! L. I g i s t e - K i U a d külas A. VoBMn — Ristsõnad I A. Vomm ^ Ristsõnad H A. Vomm — Ristsõnad ns ^ . A. Vomm — Ristsõnad IV Ants Vomm — M t o hing (luuletuskogu) K. Eerme — Simud laevad ja elavad -ss 15 2.50 - 15 5.- . 40 3.S0 35 35 4.30 35 35 i) 3 . - 15 15 m m- 8.50 : m 3.— : 2.— : 25 14.- 6.65 85 2.50 255 2.25 2.25 20 1®.. K. Eerme — Päevata päevad ja ööta öõd II S. Ekbaum — Ajatar (hiuletuskogu) f Aarand Roos — Jumalaga, Ears ja Erzmtim J. Piitka — Rajusõlmed T. Tamm — Need teod süüdistavad M A. Eäbia - Vaim ja muld Urve Karuks — EodaJkonoiir (luuletuskogu) - RAAMATUIB LASTELE: KaIe\dpo€g — Õppe- ja tööraamat lastele 2.50 õpeta mind lugema I — (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) 3.— õpeta mind lugema H — õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.— Eesti keele Harjutnstikl • .255 15 40 10 40 35 1. 1 PEATÜKK: KIIV Päike oli pealelõunasse jõudmas, kui võõras auto mu maja ees peatus Istusin parajasti taga-aias varakevadist päikesepaistet nautimas, särgihõlmad lahti ja kruus „Henaiiigeri" lauanurgal. Nägin, kuidas kaks noort, pikajuukselist selU autost välja ^ astusid, ja mu käsi kobas puusale, püstolipära jäi^. Sest need seHid näisid kaunis kahtlased tüiibid — mis oli neil siia asja? Ega nad viimaks mu naha kallale ei tuhiud kippuma? Inimesel võib ju vaenlasi rohkem olla, kui ta teab arvata. Käs peaksin läbi -tagaukse majasse pagema ja sealt neile vastu hakkama, enne kui nad mind märkavad ~ vana briti trac&tsiooni järgi devat ju ühe inglase maja tema kindlus, ja kuigi ma just päris inglane ei olnud, elasin ma sMski inglise seaduse all olevas maas ja olin ise ved selle seaduse ülalhoidja. Aga üks seflüdest oli juba mind märganud ja tuli pikkade sammudega mööda majakõrvast sõiduteed minu poole. ,jaalloo, vanapoiss", hüüdis ta, „ah seal sa oled — pidime juba ta gauksele taguma h Ä a m a !" Nüüd tundsin ma tuleja ära — noor Kiiv oli see, mu endke kutse-kaaslane j a käealune. Teenisüne mitmed head aastad iihes ja samas jaoskonnas, tema konstaabh^ na, mina seersandina. Ja ka väljaspool teenistust olime me läbi käinud — jahil ja suusatamas. Aga siis võttis ta naise, ostis maja, laskis end kuhugi teise jaoskonda ümber paigutada ja kadus mu silmapiirilt. Olin kuskilt lugenud või kuulnud, et ta olevat hoopis meie liraia politseimeeskonnast ära läinud ja kuskil mujal tööd saanud. Ja nüüd oli sell järsku sün. Raputasime käsi ja patsutasime teineteisele õlale. Ka. see teine noor sell loivas pikkamööda Hge-male. Nägin, et |joisid olid päris ühte nägu. Mõlemad olid Umbes kuuejalased, tüseda kehaehitusega tüübid — andsid paraja politsei-mehe mõõdu välja. Ainult et politseinike jaoks olid neil juuteed luga pikad, sorakil üle kõrvade ja otsaga kaelal. Meie maal ei ole sellised jwEtseisoengud lubatud. Võibolla Hollandis, Rootsis ja isegi L^ne-Saksas, aga mitte meie Ku-nüjganna- maal. Kui politseimees mitte just narkootika-ošakonnas ei töötanud ja seetõttu lohakas välja ei näinud. ,,01ed sa. mu venda kohanud, Harv? Vist mitte see siin on Paul." Ta hääldas nime inglise-kanada moodi — Paal. „Paal, see siin on seersant Kork, olen temast sulle rääkinud." „ Y e a h ' ü t l e s Paul, ,,how ya doin', man." Ta sirutas ka kämbla. Oli päris kõva käega poiss, nagu Kiiv isegi. Siis õngitses ta taskust tüki valget pappi ja ulatas selle minu poole. Võtsin kaardi vastu. Selles seisis trükitud: ,,Paul & Keeve Upping, Private Investigators" ^ Sihnitsesin seda kaarti pisut nagu umbusklikult. Mis mäng see siin oli? Tulid nad mulle mingit kohtukutset tooma? „01ed sa, poiss, tõepoolest pri-vaat- piilurto hakanud", pöördusin ma uuesti Kiivi poole, „vÕi teete te ainult naija?" Paul vastas oma venna eest. „Nali on siit kaugel, seersant Kork - oleme siin tõsise asja parast. Kiiv seletab teüe pikemalt — ta on juba ligi aasta niinu juures tööl." Pakkusin süs sellidele oma aia-läua p arest istet ja läksin tõin toast veel paar pudelit Henningeri. Möödaminnes sihniteesin sellide autot ka. Tuliuus ,Pacer" oli see, nü umbes neljatuhande lataka ümber väärt, võibolla veidi rohkemgi. Privaat-piüurite p-ri paistis siis õige hästi minevat. Teadagi ~ tänapäeval on palju lahutusprotsesse kaunas, sealt nad suuremalt osalt endale mammonat muretsevad. Sellist detektüvitööd, nägu te televisioonist näete, on privaat-piilu-reü meie maal vähe, selle teevad enamasti i^ris-detefctüvid ära. Muidugi Kiiv on ju terava peaga poiss, aga mis pärisdetektiivi töösse puutub, siis on ta ju ikkagi veel päris roheline'. Sellist äsja ei õpita üleöö, ega õhtukursustel kohalikus rahvaülikoolis. Olgugi et ta juba aasta aega olevat oma venna detektüvbüroos piüumiskunsti õp- . Kui õlepudelitega alanurga tagasi astusin, nägin, et mu kaks külalist olid omad pead küürakil kokku pannud ja näisid millegi iile kaunis ägedasti vaidlevat. Jah, ma tundsin Kiivi teravat temperamenti hästi — poiss kippus vahel plan-vatama kui aatompomm. Paar korda olin pidanud ametialal tema kohta kaebusi vastu võtma. J a kui ta vend samasugune tuisupea oli, s ü s . . . Tõmbasin pudelitel punnid pealt, asetasin õllekruusid sellide' ette lauale ja valasin sisse. Sellisel kevadisel kuumal päeval kulub ära. Küv yalaski endal kohe kannutäie kõrist alla, mi et vahumüts osalt hõreda vumi^hakatuse taha pidama jäi. Paul oli tagasihöidlilaim. Ja kuidagi valvsam. Valasin Kiivi kruusi uuesti täis, ja ta viskas seH^i ära. „Na zdo-rovie!" ütles ise. Olin talle seda vana venekeelset tervisejoomist kunagi õpetanud, kui suusaonnis vodkat jõürie. Saksapärase õlle juurde bleks küll rohkem „prost" ära kulunud, aga või t m a " ^ a vahet tegi. Üks välismaine jobin kõik. „Kas vah^ malet veel mängid kah?" küsisin. Olin taUe vanasti malemäiigu qpetanud, poisu paistis selliste asjade jaoks pead olevat. Hiljem kippus juba mulle endalegi pähe tegema. Enne kui ta meie Jaoskonnast mtaema kolis. : ,^Pole palju aega",' selgitas Kiiv, oma vahuring ülahuulel. „Ah vend paneb sind nii kibedasti tööle, et enam maletki pole aega mängida, inis?" imestasin mina, nüüd jälle istet võttes, ,jSel ajal, lüli veel koos tööl olime, ja sa veel ka õhtukoolis käisid, oli meü veel siiski mahti vahel suusatama minna ja maletki mängida. Sel juhul oled küll vihma käest räästa alla sattunud, nagu öeldakse." :•-••/; Selle jutu peale K i i v naeratas nagu pisut hädiselt ja võttis uue sõõmu Õlut. Ta vanem vend j a tööandja jäi surmtõsiseks. Kiiv võis umbes kakskümmendvüs olla, vend vist kohn-neli aastat vanem. Kuidagi enesesse-tõmbunud ja k i vise näoga. Silmad nagu kaks. kildu halli klaasi. „Meil pole aega palju lobiseda", ütles ta siis, võrdlemisi järsult, „Kiiv, palun läheme asja juurde." ,,No minugi poolest", arvasin mina, „kui teil nii kibeküre on. Minul endal on täna vaba päev," „Ärge muretsege, seersant Kork", vastas see vidukü silmadega Paul, „maksame teie aja kinni, meil on expence-account selliste asjadetarvis, ja meie ei soi^vi ihna asjata teie aega raisata. Mis ühe politseiseersandi tund nüüd maksab? Viis dollarit? Või kuus?" Ja õrgitas käe tahatasku iK>ole, nv gu raha^ti järgi haarates. Nü nü, isee tohnuahv kippus oma jutuga pisut nagu teravaks minema. Kellega ta siis arvas et ta sün lõppude-lõpufe õiendas? Torkasin endale sigari näkku ja octasia, nagu vanemseersant kunagi, et mõni juriioridest hüppab tuld iytsä andma, kiii poisid väljagi ei teinud, andsip endale ise tuld, puhusin mõned sügavad suitsurõngad (ja sihtisin need otse ta hallide pilusilmade vahele, y ^ „Mu kallis härra privaat-pülur", ütlesin talle aeglaselt ja rõhuga, „meie linna politseiseersandi ekst-ra- tund maksab kaksteist-ja-poöl doUarit Aga oma palgalepingu kohaselt ei tohi me väljaspool teenistust mingit lisatööd teha ega lisatasu vastu võtta — seepärast, kui minuga ametiasjus rääkida tahate, oten ma hommikul kella kaheksast alates X-jaoskonna kontoris. Head päeva, ja head reisi." Paul tõüsiski järsult püsti. „Teeme minekut, Kiiv — ütlesin sulle ju, et selle selliga pole midagi peale hakata." Aga Kiiv ei ohiud veö vahjiis lahkuma. „Mine auto juurde ja oota mind seal!". kamandas ta, ,,me räägime selle asja ise sirgeks:" Ta kasutas kaunis käskivat tooni, mehe kohta kes ise teise juures tööl pidi olema. Aga Paul ei hakanud vaidlema, vaid läkski pikkamööda oma sõjavankri poole tagasi. MÄrä pane teda tähelegi", pöördus Küv nüüd jälle minu poole, „ta ei oska inimestega ümber käia — seepärast peame sina ja mina selle asja ise ära ajama. Mina oien meie firma diplomaat!" Pidin selle jutu peale pisut nagu muigama, Kui ta need korrad kõik meelde tuletaks, mil ma ta pahanduste käest päästsin, kui ta immes-tega ümber käimise juures neüe pahatati sihnade vahele kippus valama, süs on nende firmal küll uut diplomaati tarvis. Võibolla m-gi ta selleks sün, et mind ametisse |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-04-21-06
