1980-04-01-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Gen.Aoquisitioas S©otio^
Ottawa .5 Oata>
KlA
Second class mafl regis-
Mr. 26 (2661) XXIX aastakäik ^
• T L A
Teisipäeval, 1. aprillü 1980— 'Tuesdayj Äpril 1, 1980 Üksiknumbri hind 45 cmü
' i l I lli.pweKewn»acBe
TTTITli-ftir'""'™""
i i i
l i i mii
m MS i m.
Toronto Eesti Majas möödunud laupäeval toimunud eesti organisatsioonide konverents Kanadas,
millle üldteemaks (s>lä „Eestluse tähistel 1980-ndail aastailus kujunes sisutihedate kokkuvõtete tegemi-seks
Kanada eestlaste tööst rahvuspoliitilisel Ja rah vuskultuurilisel alal ning kaugemate teetähiste püstitamiseks
eelolevateks aastateks. Kokkukuhjunud kava ja paljude ettekannete tõttu ei ohiud võibolla
võimalik täiel määral süveneda kõigisse probleemidesse kuid püstitatud juhtmõtete alusel on võimalik
Mljem detailseid pijobleeme rakendada. Konverentsile andis erilist elustavat lisavärviStokholmis toimuva
ESTO-80 esimehe Richard Norvelli sõnavõtt, mis oli kantud tmgevast rahvuslikust vaimust ja sisaldas
tungivat kutset Kanada eestlaskonnale pidustustest rohkearvuliselt osa võtmiseks. Konverents
oH ootamatult rahvarohke, kuna sellel oli esindatud 53 organisatsiooni üle 100 osavõtjaga, neist paljud
väljaspool Torontost Konverentsi töö tiüemusena võeti vastu rida resdutsio^ : • •
liii M:
Konverents algas vaimuliku lau-uga„
õnnista Ja hoia" ifing vaimu-sissejuhatuse
jä ävapaivuse-ütles
praost 0. Puhm. Avasõnad
olid Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
esimehelt Ü.Petersoolt, kes
tõi esile konverentsi korraldamise
mõtte ja ühise nõupidamise ülesanded
ning krüpsutas eriti alla üksmeele
säilitamise töhtsust. Eesti
Vabariigi esinda-ja ja aupeakonsul
I. Heinsoo tervitas kõiki kokkütul-
Quid, eriti kaugemalt saabunuid.
Ta avaldas eriti lootust, et luubi
allal võet!^ probleemid ja vastuvõetud
resolutsioonid ei jääks
unustusesse ja unarusesse, vaid
et need tuleksid rakenduslfeist
aspektist lähtudes
M sõeluda.
Kongressi juhMajateks valiti H.
liupp Ja E. Soomet Torontost ja P.
Möldre Mohtrealist, sekretärideks
Julie Herma, Helge Kurm ja- E. Sa-lurand.
Ettekannete esimeses osas
esitas vabadusvõitlüsliku tegevuse
raamides ettekande „Meie ülesandeid
muutuvas välispoliitilises olukorras"
EKN-u valiskomisjpni esimees
L. Leivat. Kõneleja käsitas
lühidalt väüspomtmst, olukorda
eriti praeguseid sündmusi Afganis-taois
ning kirjeldas kuidas Venemaal
rahva eest tõde varjatakse.
Ta mainis, et invasioon Afganistani
meenutab lääiieriikidele nfeid ähvardavaid
ohtusid, kuid; vastuaM- andis ülevaate praegusest masen-
A
nõud läänes on püratud sõjaliste davast olukorrast ja venelaste või^ J?mw^^
aics. l a loonips aga,. fesS^^^^^S
I et vene surve ei ole suutnud eest- B/y^
ressursside puudulikkuse ja
liste lahkhelide tõttu.
tulenevalt on praegu sui"
remaksvastuaktsiooniks kujunenud
olümpiamängude boikott.
.-: mutsemisest Eestis, mainides, e< [ i ^ r j X s - ,
Äskva tahab eestlasi; m^''P{S^^'^
ajaloota rahvaks. Ta toonitas aga, Vi-'r--\B^^m
Kõneleja väitis, et N. Liidus ei ole
loota rezhiimi pehmenemist ka uue
juhtkonna näitelavale ilmumisel.
Mis puutub dissidentidesse ]Balti rü-kides,
siis keegi ei tea nende täpset
arvu, kuid meie kohus on neid
toetada eriti nüüd, kus Ülemaailm-ne
Eestlaste Kesknõukogu on kuulutanud
käesoleva aasta Vangistatud
Vabadusvõitlejate Abistamise
Aastaks. Meie suurimaks eesmärgiks
ja kohustuseks on läänemaailmale
kõigi võimaluste piirides
nõukogude imperialismi Ja Balti
riikide okupeerimist meenutada.
Meil ei saa oma kodumaa suhtes
olla maksimaalset ega minimaalsot
progfamrai vaid ainult üks programm
— iseseisva Eesti taastamine.,
Järgnevatel läbirääkimistel võtsid
sõna P. M(ädre, Salurand,
K. Tori, A. kala, A. Taul, E. K^^^^^
laspea- A. Luik, I. Heinsoo, Ü,Pe-tersoo
j.t.
Rahvuspoliitilises Sektoris oli ettekanne
H. Tederilt teemal „Oku-peeritud
Eesti ja meie". Kõneleja
v4.tsprilD ©il K ä i i a d a^
y l d i n e puh&, siis iiitiub k ä e s o k v c il
üks iiVaba i e s t l c i s ^ " number, inis
laste rahvuslikku iseteadvust põrmustada,
mida kinnitavad eriti
noorte demonstratsioonid xežhiirai
vastu.^--•
• Heites pHgu :ÄmeeHka. mandri
eestlaste hoiakule kinnitas kõneleja,
et suur osa eestlaskonnast
on hakatatud siinsest
listlikust eliusiihtumisest.
koidikul ja peame seetõttu oma
vabadusvõitluslikku strateegiat ja
taktikat ümbermötestama. Peame
läänemäaümale pidevalt meelde tuletama,
et ta on kaassüüdlane Balti
riikide praeguses olukorras. Meie
läänes elavad eestlased oleme la-hutamata
osa eesti rahvast ja peame
seetõttu globaalses idatuses
koordineerima oma ; rahvuspolüti^
list ja vabadusvõitluslilcku tegevust.
Peame tegema ka suurimaid
pingutusi, et tuua rahvuslikku
ühisrindesse seda osa eestlaskonnast,
kes on jäänud meie vabadusvõitluses
passiivseks.
Meie kõige olulisemaks ja iüimalt
tähtsaks kohustuseks on aga meie
noorte kasvatamine tublideks ini-
• mesteks Ja rähvusteadlikeks eest-lasteks.
..v- .
ESTO-80 ettevalmistustest' Ja
probleemidest kõneles Stokholmist
kohale saabunud ESTO-80 komitee
esimees R. NorveU, kes tervitas
koosolejaid peakomitee ja Stokhol-mi
eesti organisatsioonide poolt
ning mainis, et pidustuste tehnilised
ja örganisatsioomlised probleemid
on suures laastus lahendatud.
On saavutatud ka koostöö rivalisee-rivate
organisatsioonide ja ringkondade
vahel. Rootsi riik ja Stok-holmi
linnavalitsus oti eestlaste pidustusesse
soojalt ja vastutulelikult
suhtunud. Kuuldused, et Rootsi Võimud
meile takistusi teevad, et vas-m
m
m
m
KEVAD ON SAABUNUD
(Jlrg lk. S)
„BTOMiÄ^^ORKESTIR #13. 1980 kell I S . 3Ö
LAWRENCE PARK COLLEGIATE INSTITUTE aucKtooriumis, 125 Chatswo^^^^^^^^ — lõunapool
Lawrence Äye. W Ja idapool AvenueRd. ristumist, isir. 52 A Mss Lawrence Ave. & Yonge St all-ffliaajaMiSist
läände ja LavFTeEce Aye. & Spadina Ave. ai
kooliõuel.
Kavas isaiskoor,...segakoor, meesköors,orke^
: , • / • ; UNOKOÖKi ja HAMII:T0I juhatusel^
t,. Abistamiskomiteest ja kohapieal;,
Pääse. iiensionäddele'ja õpilastele $4^:
WASHINGTON tJhendriikides.
se saabunud viimaste andmete
põhjal kaotab vene punaarmee
surnutena ja haavatutena umbes
150 sõdurit päevas. Igal nädalal
saadetakse N. Venemaale tagasi
200 kuni 300 puusärM langenute
minu
7Vm& Tüvikem
Taeva sinise akna all laulah lindude ooperi
K o o r . . , varases soojuses liblikas ruttab emiatus lennus
Kui ^käskjalg.: ' -rl','-^
OTTAWA — Kanada uus kohtuminister
Rol>eri: Kaplan sõidab 13
aprillil Washingtoni, 'kus ta kohtub
tuntud „natside jahhnehe" Simon
Wiesenthaliga. Robert Kaplan
avaldas arvamist, et ta saab
Wiesenthalilt sellisel määral
toendmaterjali, mis võhnaldab tal
Kstoadas vastutusele võtta natsi
sõjakurjategijaid, keda süüdistatakse
juutide tapmises. Robert
aplan valiti liberaalide partei
esindajana Kanada föderaalparla-menti
Metro Toronto York'i vali-mispiirkomiast
. 27. märtsil peetiid-WintarIo loosimisel
langesid lOO.OOO-doHarilised
peavõidud pileteSle nr. 53Ö407,
25..000.doUar!jUsfed võidud pUetefle
nr. 470613, nr. 663615, nr. 019708 ja
nr. 584738. $1000 võUsid piletid
numbritega 19267; |100 numbrid
6590. $10 numbrid 057 ja tasuta pi
numbrid 74.
Flöödipuhuja istub kännu
K u l l a s t . . . õite helmed
Kasel uhmus.
(pärn imhub pilli päikese ^
tõusevad mullast. Kahar krinolün
Piibril värskelt kooritud roikad suus, teeb uue
Villa jaoks ruunii. Ja sipelgatel käib kevad-paraad füles
Alla jopksutee rajal,
üleval taevane kuldkeya tõld veereb kohal, kus haljendab
Orasest põld. Kuusevaigust lõhnavad metsas kuuskede^
Sametist hõlmad. ^
Maad katavad vaibad.., kerkib alusmüür pübri
Majal. liivakivide urust vihiseb õhku noole järele nool
See on pääsulindude lennukool
Taamal heliseb kirikukell — sääl kõnnivad jüngrid j
Otsides issandat hauast, kuid Tema on siin puhudes flööti
Päikese kullast kevade kuues.
J&. 'sMeifldab^Tema: ees õites^^ kevade/mullast.-
Kevadpühadeks 1980.
\ •
i
t
ST. CATHARINESl; EESTI SELTSI ja SOOME; SELTSI ühine
^^^^^^^^^^^^^^^ 1 ^ kei 8.30 5., 185 Bünting
i Kavas: laulab pr. NORHElMtlrTaiatsuks:mängib
18., 19.. jä 20. APRi[LLIL KELL 2-^^^^Õ^
M GLEM DAVIS dlES€ENT ;.
(Woodbine jai Kingstöii Rd.) i i '
avaras raes Farlaneklnbss, 70
laup., M. maU algusega keU 6 p^^^^
ÕEfüSWK L A U A V E I N I G A ^ EESKAVA^^^^
" MISS ESTO''80 KANADA V Ä L I M S E B :
Pääsmed $20^- isikult - prf- V . SiUart 4834955 õhto!
I v ä a r f i i f tike v õ i t u d e g a pä
Eesti Majcs suures scialls a l g u s e g a k e l l 12 p . |
Riidialik kohvüand ^ Kä^ööde müiigUaad ic Kõik teretnlnod!
• .T-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 1, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-04-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800401 |
Description
| Title | 1980-04-01-01 |
| OCR text | Gen.Aoquisitioas S©otio^ Ottawa .5 Oata> KlA Second class mafl regis- Mr. 26 (2661) XXIX aastakäik ^ • T L A Teisipäeval, 1. aprillü 1980— 'Tuesdayj Äpril 1, 1980 Üksiknumbri hind 45 cmü ' i l I lli.pweKewn»acBe TTTITli-ftir'""'™"" i i i l i i mii m MS i m. Toronto Eesti Majas möödunud laupäeval toimunud eesti organisatsioonide konverents Kanadas, millle üldteemaks (s>lä „Eestluse tähistel 1980-ndail aastailus kujunes sisutihedate kokkuvõtete tegemi-seks Kanada eestlaste tööst rahvuspoliitilisel Ja rah vuskultuurilisel alal ning kaugemate teetähiste püstitamiseks eelolevateks aastateks. Kokkukuhjunud kava ja paljude ettekannete tõttu ei ohiud võibolla võimalik täiel määral süveneda kõigisse probleemidesse kuid püstitatud juhtmõtete alusel on võimalik Mljem detailseid pijobleeme rakendada. Konverentsile andis erilist elustavat lisavärviStokholmis toimuva ESTO-80 esimehe Richard Norvelli sõnavõtt, mis oli kantud tmgevast rahvuslikust vaimust ja sisaldas tungivat kutset Kanada eestlaskonnale pidustustest rohkearvuliselt osa võtmiseks. Konverents oH ootamatult rahvarohke, kuna sellel oli esindatud 53 organisatsiooni üle 100 osavõtjaga, neist paljud väljaspool Torontost Konverentsi töö tiüemusena võeti vastu rida resdutsio^ : • • liii M: Konverents algas vaimuliku lau-uga„ õnnista Ja hoia" ifing vaimu-sissejuhatuse jä ävapaivuse-ütles praost 0. Puhm. Avasõnad olid Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimehelt Ü.Petersoolt, kes tõi esile konverentsi korraldamise mõtte ja ühise nõupidamise ülesanded ning krüpsutas eriti alla üksmeele säilitamise töhtsust. Eesti Vabariigi esinda-ja ja aupeakonsul I. Heinsoo tervitas kõiki kokkütul- Quid, eriti kaugemalt saabunuid. Ta avaldas eriti lootust, et luubi allal võet!^ probleemid ja vastuvõetud resolutsioonid ei jääks unustusesse ja unarusesse, vaid et need tuleksid rakenduslfeist aspektist lähtudes M sõeluda. Kongressi juhMajateks valiti H. liupp Ja E. Soomet Torontost ja P. Möldre Mohtrealist, sekretärideks Julie Herma, Helge Kurm ja- E. Sa-lurand. Ettekannete esimeses osas esitas vabadusvõitlüsliku tegevuse raamides ettekande „Meie ülesandeid muutuvas välispoliitilises olukorras" EKN-u valiskomisjpni esimees L. Leivat. Kõneleja käsitas lühidalt väüspomtmst, olukorda eriti praeguseid sündmusi Afganis-taois ning kirjeldas kuidas Venemaal rahva eest tõde varjatakse. Ta mainis, et invasioon Afganistani meenutab lääiieriikidele nfeid ähvardavaid ohtusid, kuid; vastuaM- andis ülevaate praegusest masen- A nõud läänes on püratud sõjaliste davast olukorrast ja venelaste või^ J?mw^^ aics. l a loonips aga,. fesS^^^^^S I et vene surve ei ole suutnud eest- B/y^ ressursside puudulikkuse ja liste lahkhelide tõttu. tulenevalt on praegu sui" remaksvastuaktsiooniks kujunenud olümpiamängude boikott. .-: mutsemisest Eestis, mainides, e< [ i ^ r j X s - , Äskva tahab eestlasi; m^''P{S^^'^ ajaloota rahvaks. Ta toonitas aga, Vi-'r--\B^^m Kõneleja väitis, et N. Liidus ei ole loota rezhiimi pehmenemist ka uue juhtkonna näitelavale ilmumisel. Mis puutub dissidentidesse ]Balti rü-kides, siis keegi ei tea nende täpset arvu, kuid meie kohus on neid toetada eriti nüüd, kus Ülemaailm-ne Eestlaste Kesknõukogu on kuulutanud käesoleva aasta Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamise Aastaks. Meie suurimaks eesmärgiks ja kohustuseks on läänemaailmale kõigi võimaluste piirides nõukogude imperialismi Ja Balti riikide okupeerimist meenutada. Meil ei saa oma kodumaa suhtes olla maksimaalset ega minimaalsot progfamrai vaid ainult üks programm — iseseisva Eesti taastamine., Järgnevatel läbirääkimistel võtsid sõna P. M(ädre, Salurand, K. Tori, A. kala, A. Taul, E. K^^^^^ laspea- A. Luik, I. Heinsoo, Ü,Pe-tersoo j.t. Rahvuspoliitilises Sektoris oli ettekanne H. Tederilt teemal „Oku-peeritud Eesti ja meie". Kõneleja v4.tsprilD ©il K ä i i a d a^ y l d i n e puh&, siis iiitiub k ä e s o k v c il üks iiVaba i e s t l c i s ^ " number, inis laste rahvuslikku iseteadvust põrmustada, mida kinnitavad eriti noorte demonstratsioonid xežhiirai vastu.^--• • Heites pHgu :ÄmeeHka. mandri eestlaste hoiakule kinnitas kõneleja, et suur osa eestlaskonnast on hakatatud siinsest listlikust eliusiihtumisest. koidikul ja peame seetõttu oma vabadusvõitluslikku strateegiat ja taktikat ümbermötestama. Peame läänemäaümale pidevalt meelde tuletama, et ta on kaassüüdlane Balti riikide praeguses olukorras. Meie läänes elavad eestlased oleme la-hutamata osa eesti rahvast ja peame seetõttu globaalses idatuses koordineerima oma ; rahvuspolüti^ list ja vabadusvõitluslilcku tegevust. Peame tegema ka suurimaid pingutusi, et tuua rahvuslikku ühisrindesse seda osa eestlaskonnast, kes on jäänud meie vabadusvõitluses passiivseks. Meie kõige olulisemaks ja iüimalt tähtsaks kohustuseks on aga meie noorte kasvatamine tublideks ini- • mesteks Ja rähvusteadlikeks eest-lasteks. ..v- . ESTO-80 ettevalmistustest' Ja probleemidest kõneles Stokholmist kohale saabunud ESTO-80 komitee esimees R. NorveU, kes tervitas koosolejaid peakomitee ja Stokhol-mi eesti organisatsioonide poolt ning mainis, et pidustuste tehnilised ja örganisatsioomlised probleemid on suures laastus lahendatud. On saavutatud ka koostöö rivalisee-rivate organisatsioonide ja ringkondade vahel. Rootsi riik ja Stok-holmi linnavalitsus oti eestlaste pidustusesse soojalt ja vastutulelikult suhtunud. Kuuldused, et Rootsi Võimud meile takistusi teevad, et vas-m m m m KEVAD ON SAABUNUD (Jlrg lk. S) „BTOMiÄ^^ORKESTIR #13. 1980 kell I S . 3Ö LAWRENCE PARK COLLEGIATE INSTITUTE aucKtooriumis, 125 Chatswo^^^^^^^^ — lõunapool Lawrence Äye. W Ja idapool AvenueRd. ristumist, isir. 52 A Mss Lawrence Ave. & Yonge St all-ffliaajaMiSist läände ja LavFTeEce Aye. & Spadina Ave. ai kooliõuel. Kavas isaiskoor,...segakoor, meesköors,orke^ : , • / • ; UNOKOÖKi ja HAMII:T0I juhatusel^ t,. Abistamiskomiteest ja kohapieal;, Pääse. iiensionäddele'ja õpilastele $4^: WASHINGTON tJhendriikides. se saabunud viimaste andmete põhjal kaotab vene punaarmee surnutena ja haavatutena umbes 150 sõdurit päevas. Igal nädalal saadetakse N. Venemaale tagasi 200 kuni 300 puusärM langenute minu 7Vm& Tüvikem Taeva sinise akna all laulah lindude ooperi K o o r . . , varases soojuses liblikas ruttab emiatus lennus Kui ^käskjalg.: ' -rl','-^ OTTAWA — Kanada uus kohtuminister Rol>eri: Kaplan sõidab 13 aprillil Washingtoni, 'kus ta kohtub tuntud „natside jahhnehe" Simon Wiesenthaliga. Robert Kaplan avaldas arvamist, et ta saab Wiesenthalilt sellisel määral toendmaterjali, mis võhnaldab tal Kstoadas vastutusele võtta natsi sõjakurjategijaid, keda süüdistatakse juutide tapmises. Robert aplan valiti liberaalide partei esindajana Kanada föderaalparla-menti Metro Toronto York'i vali-mispiirkomiast . 27. märtsil peetiid-WintarIo loosimisel langesid lOO.OOO-doHarilised peavõidud pileteSle nr. 53Ö407, 25..000.doUar!jUsfed võidud pUetefle nr. 470613, nr. 663615, nr. 019708 ja nr. 584738. $1000 võUsid piletid numbritega 19267; |100 numbrid 6590. $10 numbrid 057 ja tasuta pi numbrid 74. Flöödipuhuja istub kännu K u l l a s t . . . õite helmed Kasel uhmus. (pärn imhub pilli päikese ^ tõusevad mullast. Kahar krinolün Piibril värskelt kooritud roikad suus, teeb uue Villa jaoks ruunii. Ja sipelgatel käib kevad-paraad füles Alla jopksutee rajal, üleval taevane kuldkeya tõld veereb kohal, kus haljendab Orasest põld. Kuusevaigust lõhnavad metsas kuuskede^ Sametist hõlmad. ^ Maad katavad vaibad.., kerkib alusmüür pübri Majal. liivakivide urust vihiseb õhku noole järele nool See on pääsulindude lennukool Taamal heliseb kirikukell — sääl kõnnivad jüngrid j Otsides issandat hauast, kuid Tema on siin puhudes flööti Päikese kullast kevade kuues. J&. 'sMeifldab^Tema: ees õites^^ kevade/mullast.- Kevadpühadeks 1980. \ • i t ST. CATHARINESl; EESTI SELTSI ja SOOME; SELTSI ühine ^^^^^^^^^^^^^^^ 1 ^ kei 8.30 5., 185 Bünting i Kavas: laulab pr. NORHElMtlrTaiatsuks:mängib 18., 19.. jä 20. APRi[LLIL KELL 2-^^^^Õ^ M GLEM DAVIS dlES€ENT ;. (Woodbine jai Kingstöii Rd.) i i ' avaras raes Farlaneklnbss, 70 laup., M. maU algusega keU 6 p^^^^ ÕEfüSWK L A U A V E I N I G A ^ EESKAVA^^^^ " MISS ESTO''80 KANADA V Ä L I M S E B : Pääsmed $20^- isikult - prf- V . SiUart 4834955 õhto! I v ä a r f i i f tike v õ i t u d e g a pä Eesti Majcs suures scialls a l g u s e g a k e l l 12 p . | Riidialik kohvüand ^ Kä^ööde müiigUaad ic Kõik teretnlnod! • .T- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-04-01-01
