Vaba eestlane , November 11, 1986

              ;;• I- - j , :
VABA "EESTLANE teisipäeval, I L novembril
flO es .1
Rahvusvaheline Olümpiako­mitee
oma äsjasel istungil Lau-sanne'is
85 liikme osavõtul mää­ras
kindlaks 1992. aasta olüm­piamängude
pidamiskohad. Su-vemängud
sai oodatult endale
Barcelona linn Hispaanias (nelja
ebaõnnestunud katse järel) ning
talimängud. Albertville'i linn
Prantsusmaa Alpides. Mõlemal
kohal oli pooltosinat konkurenti,
mis olid kulutanud umbes sada
miljonit enda tutvustamiseks ja
reklaamiks — Pariis, Brisbane,
Birmingham, Amsterdam, Belg­rad
suvemängudeks ja Anchora-ge
(Alaskas), Berchtesgaden
(Lääne-Saksa), Cortina d'Am-pezzo,
Falun, Lillehammer ja
Sofi^ talimängudeks.
Peale selle võttis komitee vas­tu
veel mitu tähtsat resolutsioo­ni.
Otsustati suve- ja talvemänge
mitte enam pidada samal aastal,
vaid vaheldumisi kaheaastaste
vahedega. Järgmised talvemän-gud
toimuksid 1994 aastal, siis
1998 jne,. Suvemängud 1992,
1996 jne. 1994 aasta koht mää­ratakse
arvatavasti kindlaks kahe
aasta pärast Soulis olümpiamän­gude
ajal. Kõige paremaid välja­vaateid
on omistatud Alaskale
(Anchorage).
Uute aladena võeti Mängude
kavasse muude hulgas ujumine
50 meetri distantsil. Ka avati
uks teatud tingimustel paljudel
aladel elukutselistele sportlastele.
^ Viimasel ajal on olnud üsna
liilillli
:palju^]üttu -Toronto soömt. saa­da
endale 1996 a. suvemängud.
Sama soov on ka Ateenal, kus
100 aastat tagasi peeti esimesed
moodsa aja olümpiamängud.
Juubelimängudena oleks Kreekal
nagu suurem õigus neile.
o e
Traditsioonilisel Vändra ma­ratonijooksul,
kus selgitati ka tä­navune
eesti meister maratoni­jooksus,
startis 138 jooksjat,
neist paarkümmend külalisvõist-lejat.
Esikoha võitis valgalane
Kalev Urbanik (aeg 2:33.14,0),
teine oli Einar Oimet Võrust ja
kolmas Viktor Artemjev Tallin­nast.
Eesti parima naisena lõpe­tas
Ene Aigro 51. kohal ajaga
3:20,06,
Jciak Järve jci
i Toronto Eesti Maleklubi ^v..
^/Oktoobril peetud malevõistluse!
2 X 15 min. süsteemis jagasid 1.
ja 2. kohta Jaak Järve ja Tarvo
Toomes 4 punktiga, 3.-5. ko­hal
olid George Orgusaar,- Endel
Talve ja Leo Tamberg 3 punk­tiga.
6.-8. kohti Walter Leis,
Enno Tümer ja Andres Loorits •
9.—10 kohti Jüri Elken ja Lya
Alang. 11; kohal. Elmar Pajo.
Võistluse kohtunikuks oli Lem^
bit Joseliri.
arag
e
mann.
Eesti ja. Tallinna vallutamise.
42. aastapäeva tähistamise üri­tuste-
sarjas üks suuremaid on
ajalehe „Rahva Hääle" rahva-jooks.
See toimus tänavu neljan­dat
korda. Osavõtjaid oli üle
kolme ja poole tuhande, nende
hulgas külalisi Soomest ja Vene­maalt.
Jooks toimus kolmel dis­tantsil.
5 km distantsi läbisid
kõige kiiremini Sergei Tshepurko
ja Maimu Oode; 10 km Toomas
Turb ja Iile Kukk ning 21 km
. Uue sõnana eesti spordi keel­de
ja uue alana eesti kergejõus­tikku
on tulnud ekiden. Tegeli­kult
see on jaapani keelne sõna
ja tähendab maanteeteatejooksu.
Jaapanis on see ala väga popu­laarne
ja sealt levinud Aasiasse,
USAsse ja Euroopasse. Järgmisel
aastal korraldab Rahvusv. Ker­gejõustikuliit
esimesed maailma­meistrivõistlused
ja tänavu toi­musid
Tallinnas Kadrioru ring­teel
ka esimesed võistlused Ees-
1973.—1986. aastail on To-ronto
Eesti Malekli|bi meeskon­nas
mänginud järgmised mal^ta-
I jad: Hans Jürman 9, Jaak Järve
'(1) 12, Toomas Sepp 1, HiUar
Pintson 1, Lembit Jošelin 5, A.
Kittask 1, Andrus Kõresaar 9,
Andres Loorits 8, Vaideko Pik-kand
9, G. Haines (väljaspoolne)
1, Einar Talve 5, Boris Piirik 1,
Enno Türiier 5, Walte;r Puna 6,
Georg Orgusaar 8, Toivo Kõhe-lik
5, Artemi Mustel 6, Peter
Smeelen (1) 3, Alfred Kuus 6,
Olav .Randoja 6, Jaak Trief eldt
8, Ivar Laurimaa 2, Jaak Riga
» — 4 ^ j^argus Ta:e 1, Mati Pajo 2,
ti meistri nimele. - Allan Metsalo 1, Vello Raag 2,
. Võistlusmaa pikkus on 42 ki-lomeetrit
ja see koosneb viiest mar Pajo 2, Uno Limit 3, Otto
etapist — 10, 7, 8, 5 ja 12 k
Võitjaks tuli kuue meeskonna Adolfi Juurma 1, Martin Velt-hülgast
Balti Sõjaväeringkonna mann 2, Walter Leis 1, Tarvo
viisik, kelle koosseisus oli kolm Toomes 2, Boris Bockfeldt 1,
venelast, üks eestlane ja üks lee- Toomas Trei 1 ja Tõnu Petersoo
dulane; 1. Kokku 40 maletajat. \
•
bi kasuks: 6 võitu, 3 viiki ja 4
Krimmis toimunud N. Liidu kaotust. Punkte 185—\69.
autorallimeistrivõistlustel 9. klas- Meeskonna suurus on olnud
sis (kuni 2000 kuupsm) kihutas kuuest kuni kuueteistkümne ina-hästi
vendadepaar Hardy ja Udo. letaj
võites' teise- koha-. • •'; y .,.. T.E.M.
Selle maEifesti
vat saadetud paljudele nõukogu-v
de meedia liikmetele ja teistele
tähtsatele ameti-isikutele. Kuid
ametlikult poolt ori see täie
surnuks vaigitüd ja ilniselt
dokumendi koostajad otsusta­nud,
et ainute selle avali­kuks
tpgemiseks on Läänemaade
teäbeteenistuste kaudu.
teidugi on võmiälik, et selle
mamfesti^^^^v^^
vaid prqvokatsiooii ja dokument
^ise on teostatud Görbatshovi
vastaste poolt, kes püüäva^^ teina
^ reforme halvustada, sidudes se­da
programmiga, mis avalikult
ähvardab Kom^ l^ar-teid
ja' selle vpimu-moriopolL
Järgnevalt tooriie manifesti
/kättesaadav, on teinud põhjaliku kasvu protsent j ^ rast Brasiiliat ja Mehhikot. Kui
analüüsi praegusest N: Liidu ma- — esimesel viisaastakul oli >see asjad vanal viisil edasi lähevad,
V jandusolukorrašt ja selle võima- 21, siis langes see 10-le, siis 5-le siis on N. Liidu välisvõlad aas-
^ • ffi^ 2000 tõusnud, kuuekordseks
2000. Samuti on nad analüüsi- protsenti aastas. See on toimu- ja aastaks 2005 peab meie maa
nud kodumaist poliitilist olukor-nud samal ajät^^^^k^
da praegu jä lähemas tulevikus, leidnud aset nõndanimetatud port-tüludest välisvõlg
ja ka Nv Liidu rahvusvahelist produktsiooni
positsiooni ning sotsialistlike-ka- nende töodangunäitajad kahe- Ökonoomia on majandamis-pitalistlike
maade vahekordi. kuni seitsmekordseks. N . Liit on kunst. N. Liidus on see mitte-
Selle analüüsi tulemused näi- allakäigute:el ja muutub varsti mäjandämise-kunst. Kõrgemad
• tavad, et mä^ maa on jõudnud üheks nõndanimetatud „arehgu-ameti-isiküd Nõukogude valitsu-reforme^*
P"rii^v m ülesaa- maaks", mis ainult välisabi mõ-seaparaadis ei hooli majanda-matud
raskused; raskused mis jul püsib. , miskunstist voi ei oska nad seda.
põhjustavad meie järk-järgulist I^nin ütk^
mahajäämist nii majanduslikult
oJolaals^ opo- ^^^^^
edasijõudnud tööstusmaadest. palju kõrgema toodanguvõime." ikka samaks. Ka teadlased ja
"Samuti muutub praegune sõja- Kuid aastal 1968 oli tööstustoo- tehnilin^personal ei ole tiivusta-
Jaalse jõudude tasakaal USA kasuks, dang N. Liidus ainult 55 prot- tud. R Liidus on metallipuudus,
N. Liit on muutumas teisejärgu- senti USA omast ja põllumajan- sest vähemasti kolmandik toode-liseksjouks
ja järjest halveneva- duse alal oli^^s^^^
. te v ^ ^ jul on metalliheitmed 70-80
nini geniaalsetest töödest" ' l ^ š r ^
r a n S d ^ c ^ M
tauiiismi-poddava^^^^^^^^^^^^^m
Ka need võivad olla ^^^M^^^
^ Renewal)ja selle Li^^^^^
f ^^^^^^^ . ^ „ ^^^^^^^
^ ^^^^ m
manrfestrja)k^^
juulikuu (25, ja 30. juuli) numb-voidukat^to^^^
VOI edasijõudnud portida ei ok^ nafta-dokiii-
maadele majanduslikult järele sisse. t f • r -i HIT« nlioro
meilt; imsv^^^ Kaubandusbilams kapitaliste^
^^^nü^^^: irÄmeaiate ameti^siWe lest aja^ on negatiivne N Liit '
tat, kuid N. Liidul ei ole õnnes-^ 0^
tunud edasijõudnud^^^^^^m^^
lidu reie jõuda, veel vähem neist kolmekümne miljardi ÜSA dol-^^"^^
kodanikele: ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ m^ keskpaiku
Grupp; nõukogude kodanikke, on 50 protsenti USA omast. Võlglasrahvana ön hõükogudela-
Nr. 84
ki
Juba mitmel sügisel on oi
väryijkiiUase loomingu tooni
Torontosse USA's elav ee?
kunstnik Arville Puström-Uu]
Eesti Maja näituseruumis poi
vahepeal olnud nii palju häid li|
lemaale, nostalgilisi Tallinna va:
detega seotud motiive ja maast
ke ilu, kus meremaalide dünas
mika paneb kaasa elama. A. Pi
ström-üus on leidnud oma lo(
mingule hinnatava koha USA-kus
ameeriklased on olnud huvi
tatüd eriti Tallinna vaateist. Mil
med esinemised galeriides ja .nä|
tustel on ta hoidnud aastaringse
loovas töös. Külaskäik siinses?
eestlaste keskusse on vaheldusel
ja siinsele sõpruskonnale oi
uute tööde Esitamiseks.
Seekordsel näitusel oli välj
pandud 44 õlimaali, mi*m<
mõõtudelt eriti suured. Näiti
jättis ühtlase, korralikult raamj
tud välisilme, kus maalide pul
lad värvitoonid otse särasid.
Oma temaatikalt jätkab
Puström-Uus senist teemade vali
kut: lilled looduses ja vaikeli
motiividena, meremaalid, maastij
kupildid, kus üheks osaks oi
jäänud Tallinna vaated või Tall
linnale koha leidnud taustamotii
vina; isegi sümboolset mereneit
sit on ta fantaasias näinud eesl
rahvarõivais tõusvat otse Tallini
na lahe laineist! Tallinn on loo]
jale südamalähedane, seda on ts
näinud suvisena, talvises lume?
iesti Keele ja K
Iga­le-
seega
Eesti Keele ja Kirjanduse Ins
tituudi käesoleva aasta üldkoos
olek peeti Eesti Majas Stokholj
mis kolmapäeval, 8. oktoobril]
Koosoleku algul mälestati vaiks<
minutiga surma läbi lahkunu
endist esimeest ja hilisemat au
esimeest dr. Valter Taulit. Pau
Laan meenutas Valter Tauli tee
neid Instituudile ja esitas lühike
se ülevaate tema uurimistöös
eesti keele alal. ,
Kinnitati aruanded, eelarve j
tegevuskava järgmiseks aastaks
Liikmekas kr. 25:— otsustat
jätta endiseks. Võeti m.h. teata
vaks, et abitööjõu koht büroo
on veel täitmata. Suurenenud ö
ülesanded keelehoolde sektoris
nagu keelealane nõuanne ja re
digeerimistööd.
Eesti keele kursustest võtti
möödunud aastal osa kolmel er
tasemel kokku 24 õpilast. Huv
vähenemist ei ole märgata. K
oleval sügisel on algajate grupi
12 osavõtjat ja kõige edasijõud
numad jätkavad õpinguid jub
kolmandat aastat;
Instituudi toimetusel ilmus sü
giseks mitmeaastase töö viljan
Rudolf Parise t ja Eevi End
koostatud entsüklopeediline ter
minoloogiasõnaraamat — „Kuns
ti leksikon". Arvestades sõnaraa
matu ilmumisele eelnenud, Insti
tuudist mitteolenenüd viivitusi
võeti sündmus koosoleku pool
vastu aplausiga. Koosoleku juha
taja luges ette prof. Sten Kar
lingilt Eevi Endile saadetud kii;
ja, kus m.h. öeldakse: „Oled
me tulnud tohutu tööga...
on kõrgeks hinnanguks Sinule j