1986-11-11-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 84 Nr. 84, V A B A EESTLANE teisipäeval, 11. novembril 1986— Tuesday, November 11, 1986
?a Balkani mägedes.
domiseb
[oimus Ehatares, Torontos,
[are ühine loterii. Joba en-riihuviliste
vool, kes peat-lüügilolevad
1500 piletit,
irest läbi umbes 400 ini-iLõpuks
veel mõni sõna Ehata-
]t.. Ehitus ehitati Eesti Abista-skomitee
poolt Toronto ees-la
,aastal 1982 ja selles on 76;
^ . j a 12 kaheinimese tuba;
laegu kõik elanikud on eestla-ja
pr; Keerma korraldab te-
'ust neile, kes seda soovivad,.
>itöö . ja muude tavalisemate
lüvuste kõrval on ta korralda--
näiteks eesti vanasõnade
detuletamisi ja muid selle-fiisi
üritusi. Kõik, kes Ehatares
käinud, on kindlasti tähele
inud kõikide lildruumide puh-corralikkust
ja maitsekat
istust. Et ta sellisena püsib,
eest hoolitsevad hr. Sepa jä
itare juhtkond W.'Tralla ja
Kunslasa.
Md w sti Abistamiskomitee ja
atare" avaldavad südamlikku
ahketele annetajatele, abis-
Iteleja kõikidele-teistele Eesti
konnas, kes aitasid kaasa
oterir edukaks läbiviimi-rihne
tänu. Rooneeme paga-le
ja pr. Dimitroffile meie eluale
annetatud pagarisaadus-
:St.
;:.A.K. -ja EhataFe juhatiBS' .
äljavõtmata loosid: Sinine
nr. 7; Kollane pilet nr.'37;
leline pilet nr. 86. Kätte võib
a Ehatarest.
kKERY
flicatessen
ve. E, 261-223>
Brimley nurgal)
Äke Saarinen
{iga pae V
aafe meilt
-6, reedel 9—7, laup. 9'-
id.
•Mmm
MM
l^anada lõi Mtia
o • tl
SüWipäevapeol"OÜd kohal 18 riga, ja siirdus elama Tallinna.
Kata. Toigeri ^O-est järglasest, 1918. a. sakslaste okupatsiooni
teiste hulgas ta tütrepoeg Endel ajal, kui Tallinnas oli toiduaine-
Torontost, viimase, kaks tütart test suur puudus, osteti Tartu-
Valve Alatalu Murillost, Onta- maale Äksi kiriku lähedale väike
rios ja Virve Georgeson Otta- aianduskoht, kuhu Kata siirdus
wast;^ tütrepoeg Tiit Koppel In= koos lastega, perekonnapead Tal-dianast
ja tütar Helve Bell Hali- linna jättes. Kuna Kata oli ka lõ-fax'ist
— neil kõigil kokku oli petanud Abja „Liplapi" aiandus-omakorda
kaasas 12 last. Puudu- kooli, oli ta ' Äksis oma sõidu-sid
ainult poeg Ilmar Stokholmist vees, saades rakendada oma
ja pojapoeg^ Andres Thunder aiandusoskusi ja kasvatada meelt
Bay'st. Külaliste nimel pidas mööda ka lilli, mis on olnud tal
; uubilarile tervituskõne Jaan käsitöö kõrval eluaegseks harras-
Soosaar. Juubilari pildistati ja tuseks.
jäädvustati videolindile. 1920-nda aasta sügisest kuni
Toome allpool lühida kokku- Eestist põgenemiseni oli Tallinn
võtte juubilari eluloost. talle kodulinnaks. Seal sündis tal
Kata Toiger sündis 10. okt. 1920. aastal teisest abielust poeg
(vana kalendri järgi 28. sept.) Olev. Enamiku Kata, ajast viis
aastal 1886 Uue-Vändra vallas vabariigi algaastail koduperenai-
JõeäärtsevAru talus ehitusmeistri se töö. Hiljem jäi tal rohkem ae-
Mats Üsleri ja ta naise Kaie ga üle ja ta spetsialiseerus rah-seitsmest
lapsest viiendana. Kata varõivaste valmistamisele. Ta
ise. oli edumeelsete vaadetega, täiendas end sel alal Eesti Rah-olles
tugevasti mõjustatud ärka- va Muuseumi poolt Raadil kor-misaja
tegelasest Carl Robert Ja- raldatud kursustel, mida juhatas
kobson'ist.\Ta püüdis oma talus tuntud etnograaf Helmi Kurrik.
• läbi viia uuendusi ja anda oma Pärast seda töötas Kata peri-iastele
haridust. Ka pani ta suurt oodiselt Kodumajanduskojas et-rõhku
koduümbruse kaunistami-niliselt õigete rahvarõivaste val-sele
ja tütarde käsitöö-oskusele. mistamise nõuandjana ja ka vas-
Juubilar lõpetas kohaliku tavate kursuste Juhatajana. Muu-
Andresaru vallakooli. Vändra seas varustati tema. nõuande ko-
Kihelkonnakooli ja paar aastat haselt valmistatud rahvarõivaste-hiljem
Soomes Paimio kõduma- ga Ernst Idla juhtimisel olev
janduskoöli. Aastal 1907 abiellus kuulus Tallinna Võimlemise Ins-ta
Põlva kihelkonnakooh juhata- tituudi suurearvuline rahvatant-ja
Tooihas Toigeriga. Põlvas sijate trupp. Kata Toiger valdas
sündisid talle lapsed Endel, Lai- praktiliselt kõiki tekstiilkunsti
ne ja Ilmar. Detsembris 1913 su- tehnikaid, mis on
ri ta abikaasa, jättes ta leseks valmistamisel tarvilikud,
kolme väikese lapsega. Raskeks löögiks Kata Toigeri-
Sügisel 1916 abiellus Kata le oli ta noorema poja Olevi ar-uuesti,
oma surnud mehe venna reteerimine 1941/ aasta märtsis,
raudteeametniku Eduard Toige- kui Olev suuskadel üle külmu-
Katä Toiger lastelastelastega oma 100-ao sünnipäeval Foto: R. Raitare
nud lahe Soome püüdis põgeneda.
Pärast sõja algust juunis saadeti
Olev Venemaale, kus ta jäigi
teadmata kadunuks. Kata mees
jäi selle tõttu Eestisse maha, poja
tagasisaabumist ootama. Seal
suri ta 1960-ndate aastate alul
õnnetuse tagajärjel ilma poega
nägemata või temast midagi
kuulmata.
Okupatsiooni-aastail ja hiljem
Rootsis aitas Kata oma tütart
Lainet majapidamisel ja poja
kasvatusel. Laine mees jäi L tüürimehena
ühe kaubalaeva pardal
Läände. Hiljem said nad Rootsis
kokku ja Kata väimees sõitis
kaugesõidu-kaptenina ühel USA
kompanii laeval. 1950-ndal aastal
asusid nad Hantsporti, Nova
Scotia : provintsis. Mõni aasta
hiljem ehitati maja lähedalasuvasse
Windsori asulasse.
Ka põgenikeaastail Stokhol-mis
tegeles Kata Toiger rahvarõivaste
valmistamisega. Ta emigreerus
Kanadasse 1951. a. alul
ja on sellest ajast saadik elanud
oma tütre juures. Ta on tegelenud
aia- ja käsitööga, kudunud
kangaid ja valmistanud rahvarõivaid,
kinkides need siis peamiselt
lähedastele sugulastele. Tema
juubelisünnipäeval kandsid tema
poolt tehtud rahvarõivaid poja
Endeli tütred Valve ja Virve.
Viimastel aastatel ei ole Kata
enam olnud käsitöödeks suuteline,
kuid ta on siiski veel võimeline
enda eest hoolitsema. Ta
kõnnib ilma kepita, näeb lugeda
ja ei tarvitse olla mingil erilisel
dieedil. Mälu ja kuulmine on
siiski veidi nõrgenenud, kuid ta
saab kõigest aru, kui kõvasti rääkida.
Juba Rootsist tulles olevat
arst talle ennustanud saja-aasta-seks
elamist teiiia eriti tugeva südame
tõttu.
Ka seekord on Kalifornia kuberneri
George Deukmejiani^ar-meenlane)
vastaseks Los Angele-se
linnapea Torn Gradley, kes on
mustanahaline. Võistlus toimub
eriti sellel aastal etnilistele häältele.
Nii toimus Deukmejiani
kampaania peakorteri organiseerimisel
koos Kalifornia vabariig-lastest
rahvus-gruppidega „Ral-ly''
Kalifornia Lawry Keskuses
(kuulus maitseainete valmistaja).
Imeilusas aias oli seatud üles
erirahvuSte näitused ja lipud,
kaasa arvatud Eesti sini-must-valge.
Üldse võttis „Rallyst" osa
17 erirahvust. , Hulgaliselt oli
väljas ajakirjanduse esindajaid,
nende hulgas „Los Angeles Times"
ja ,,NBC Television" mehed,
kes õhtustes uudistes andsid
hea ülevaate üritusest. Ajakirjan-dus-
aia organiseeris Viivi Piiri-sild
ja eesti grupi juhiks oli Aino
Lauri.
.... Kalifornia- .:kuberaer George
tulevad osariikide kuber-ja
kongressiliikmed.
Deukmejian ütles oma sõnavõtus
: Kalifornia osariigi südamikuks
on etniliste gruppide liikmed,
kes hoiavad osariigi tugevana.
Me töötame kõvasti, et osariik
kaitseks inimesi ning mitte
neid alla ei suruks. Me tahame
panna kuritegelikud elemendid
trellide taha ning saavutada tugeva
kooli-süsteemi. Mu eesmärgiks
on aidata ärilisi ettevõtteid
ning kujundada inimesi iseseisvaks.
Mu vastane Tbm Bradley
ei poolda surmanuhtlust ning
toetab liberaalseid kohtunikke.
Deukmejian sai suur aplausi osaliseks.
Eeskavas esinesid armeenia
rahvatantsijad, poloneesia rühm,
füipnnide rahvatantsijad, mitmed
solistid ja paljud teised. „Lawry
Kalifornia Keskus" pakkus
maitsvaid suupisteid ja jooke.
Rahva meeleolu oli ülev, millele
aitas kaasa haruldaselt ilus ilm.
FSs Soovime juubilarile „Vaba
Eestlase" toimetuse poolt palj
Kata Toiger 100-aastasena oma jTObeli-sünnipäeval.
Tulevikus peavad kanadala-sed
ise oma postile järele minema,
kuna igas uues elamispiir
konnas pannakse käiku „grupi-postkastid",
kuhu jäetakse siis
teatud arvule elanikele mõeldud
postisaadetised. ^ Postiminister Kalifornia kuberner George Deukmejian teretamas eest-
Michael Cote kmmtab, et see . t ^ i T-H r^-v.
teeb kirjade kättesaamise kerge- lannasid „Raliyr'. Vasakult Gerda Kanno, Ellen Pahn,
maks ja kiiremaks. Nii nagu va- p^^^^ jarvi ja Kalifornia kuberner George Deukmejian.
nasti külapostkontoris postü J ä - Foto: Viivi Piirisild
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 11, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-11-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861111 |
Description
| Title | 1986-11-11-05 |
| OCR text | Nr. 84 Nr. 84, V A B A EESTLANE teisipäeval, 11. novembril 1986— Tuesday, November 11, 1986 ?a Balkani mägedes. domiseb [oimus Ehatares, Torontos, [are ühine loterii. Joba en-riihuviliste vool, kes peat-lüügilolevad 1500 piletit, irest läbi umbes 400 ini-iLõpuks veel mõni sõna Ehata- ]t.. Ehitus ehitati Eesti Abista-skomitee poolt Toronto ees-la ,aastal 1982 ja selles on 76; ^ . j a 12 kaheinimese tuba; laegu kõik elanikud on eestla-ja pr; Keerma korraldab te- 'ust neile, kes seda soovivad,. >itöö . ja muude tavalisemate lüvuste kõrval on ta korralda-- näiteks eesti vanasõnade detuletamisi ja muid selle-fiisi üritusi. Kõik, kes Ehatares käinud, on kindlasti tähele inud kõikide lildruumide puh-corralikkust ja maitsekat istust. Et ta sellisena püsib, eest hoolitsevad hr. Sepa jä itare juhtkond W.'Tralla ja Kunslasa. Md w sti Abistamiskomitee ja atare" avaldavad südamlikku ahketele annetajatele, abis- Iteleja kõikidele-teistele Eesti konnas, kes aitasid kaasa oterir edukaks läbiviimi-rihne tänu. Rooneeme paga-le ja pr. Dimitroffile meie eluale annetatud pagarisaadus- :St. ;:.A.K. -ja EhataFe juhatiBS' . äljavõtmata loosid: Sinine nr. 7; Kollane pilet nr.'37; leline pilet nr. 86. Kätte võib a Ehatarest. kKERY flicatessen ve. E, 261-223> Brimley nurgal) Äke Saarinen {iga pae V aafe meilt -6, reedel 9—7, laup. 9'- id. •Mmm MM l^anada lõi Mtia o • tl SüWipäevapeol"OÜd kohal 18 riga, ja siirdus elama Tallinna. Kata. Toigeri ^O-est järglasest, 1918. a. sakslaste okupatsiooni teiste hulgas ta tütrepoeg Endel ajal, kui Tallinnas oli toiduaine- Torontost, viimase, kaks tütart test suur puudus, osteti Tartu- Valve Alatalu Murillost, Onta- maale Äksi kiriku lähedale väike rios ja Virve Georgeson Otta- aianduskoht, kuhu Kata siirdus wast;^ tütrepoeg Tiit Koppel In= koos lastega, perekonnapead Tal-dianast ja tütar Helve Bell Hali- linna jättes. Kuna Kata oli ka lõ-fax'ist — neil kõigil kokku oli petanud Abja „Liplapi" aiandus-omakorda kaasas 12 last. Puudu- kooli, oli ta ' Äksis oma sõidu-sid ainult poeg Ilmar Stokholmist vees, saades rakendada oma ja pojapoeg^ Andres Thunder aiandusoskusi ja kasvatada meelt Bay'st. Külaliste nimel pidas mööda ka lilli, mis on olnud tal ; uubilarile tervituskõne Jaan käsitöö kõrval eluaegseks harras- Soosaar. Juubilari pildistati ja tuseks. jäädvustati videolindile. 1920-nda aasta sügisest kuni Toome allpool lühida kokku- Eestist põgenemiseni oli Tallinn võtte juubilari eluloost. talle kodulinnaks. Seal sündis tal Kata Toiger sündis 10. okt. 1920. aastal teisest abielust poeg (vana kalendri järgi 28. sept.) Olev. Enamiku Kata, ajast viis aastal 1886 Uue-Vändra vallas vabariigi algaastail koduperenai- JõeäärtsevAru talus ehitusmeistri se töö. Hiljem jäi tal rohkem ae- Mats Üsleri ja ta naise Kaie ga üle ja ta spetsialiseerus rah-seitsmest lapsest viiendana. Kata varõivaste valmistamisele. Ta ise. oli edumeelsete vaadetega, täiendas end sel alal Eesti Rah-olles tugevasti mõjustatud ärka- va Muuseumi poolt Raadil kor-misaja tegelasest Carl Robert Ja- raldatud kursustel, mida juhatas kobson'ist.\Ta püüdis oma talus tuntud etnograaf Helmi Kurrik. • läbi viia uuendusi ja anda oma Pärast seda töötas Kata peri-iastele haridust. Ka pani ta suurt oodiselt Kodumajanduskojas et-rõhku koduümbruse kaunistami-niliselt õigete rahvarõivaste val-sele ja tütarde käsitöö-oskusele. mistamise nõuandjana ja ka vas- Juubilar lõpetas kohaliku tavate kursuste Juhatajana. Muu- Andresaru vallakooli. Vändra seas varustati tema. nõuande ko- Kihelkonnakooli ja paar aastat haselt valmistatud rahvarõivaste-hiljem Soomes Paimio kõduma- ga Ernst Idla juhtimisel olev janduskoöli. Aastal 1907 abiellus kuulus Tallinna Võimlemise Ins-ta Põlva kihelkonnakooh juhata- tituudi suurearvuline rahvatant-ja Tooihas Toigeriga. Põlvas sijate trupp. Kata Toiger valdas sündisid talle lapsed Endel, Lai- praktiliselt kõiki tekstiilkunsti ne ja Ilmar. Detsembris 1913 su- tehnikaid, mis on ri ta abikaasa, jättes ta leseks valmistamisel tarvilikud, kolme väikese lapsega. Raskeks löögiks Kata Toigeri- Sügisel 1916 abiellus Kata le oli ta noorema poja Olevi ar-uuesti, oma surnud mehe venna reteerimine 1941/ aasta märtsis, raudteeametniku Eduard Toige- kui Olev suuskadel üle külmu- Katä Toiger lastelastelastega oma 100-ao sünnipäeval Foto: R. Raitare nud lahe Soome püüdis põgeneda. Pärast sõja algust juunis saadeti Olev Venemaale, kus ta jäigi teadmata kadunuks. Kata mees jäi selle tõttu Eestisse maha, poja tagasisaabumist ootama. Seal suri ta 1960-ndate aastate alul õnnetuse tagajärjel ilma poega nägemata või temast midagi kuulmata. Okupatsiooni-aastail ja hiljem Rootsis aitas Kata oma tütart Lainet majapidamisel ja poja kasvatusel. Laine mees jäi L tüürimehena ühe kaubalaeva pardal Läände. Hiljem said nad Rootsis kokku ja Kata väimees sõitis kaugesõidu-kaptenina ühel USA kompanii laeval. 1950-ndal aastal asusid nad Hantsporti, Nova Scotia : provintsis. Mõni aasta hiljem ehitati maja lähedalasuvasse Windsori asulasse. Ka põgenikeaastail Stokhol-mis tegeles Kata Toiger rahvarõivaste valmistamisega. Ta emigreerus Kanadasse 1951. a. alul ja on sellest ajast saadik elanud oma tütre juures. Ta on tegelenud aia- ja käsitööga, kudunud kangaid ja valmistanud rahvarõivaid, kinkides need siis peamiselt lähedastele sugulastele. Tema juubelisünnipäeval kandsid tema poolt tehtud rahvarõivaid poja Endeli tütred Valve ja Virve. Viimastel aastatel ei ole Kata enam olnud käsitöödeks suuteline, kuid ta on siiski veel võimeline enda eest hoolitsema. Ta kõnnib ilma kepita, näeb lugeda ja ei tarvitse olla mingil erilisel dieedil. Mälu ja kuulmine on siiski veidi nõrgenenud, kuid ta saab kõigest aru, kui kõvasti rääkida. Juba Rootsist tulles olevat arst talle ennustanud saja-aasta-seks elamist teiiia eriti tugeva südame tõttu. Ka seekord on Kalifornia kuberneri George Deukmejiani^ar-meenlane) vastaseks Los Angele-se linnapea Torn Gradley, kes on mustanahaline. Võistlus toimub eriti sellel aastal etnilistele häältele. Nii toimus Deukmejiani kampaania peakorteri organiseerimisel koos Kalifornia vabariig-lastest rahvus-gruppidega „Ral-ly'' Kalifornia Lawry Keskuses (kuulus maitseainete valmistaja). Imeilusas aias oli seatud üles erirahvuSte näitused ja lipud, kaasa arvatud Eesti sini-must-valge. Üldse võttis „Rallyst" osa 17 erirahvust. , Hulgaliselt oli väljas ajakirjanduse esindajaid, nende hulgas „Los Angeles Times" ja ,,NBC Television" mehed, kes õhtustes uudistes andsid hea ülevaate üritusest. Ajakirjan-dus- aia organiseeris Viivi Piiri-sild ja eesti grupi juhiks oli Aino Lauri. .... Kalifornia- .:kuberaer George tulevad osariikide kuber-ja kongressiliikmed. Deukmejian ütles oma sõnavõtus : Kalifornia osariigi südamikuks on etniliste gruppide liikmed, kes hoiavad osariigi tugevana. Me töötame kõvasti, et osariik kaitseks inimesi ning mitte neid alla ei suruks. Me tahame panna kuritegelikud elemendid trellide taha ning saavutada tugeva kooli-süsteemi. Mu eesmärgiks on aidata ärilisi ettevõtteid ning kujundada inimesi iseseisvaks. Mu vastane Tbm Bradley ei poolda surmanuhtlust ning toetab liberaalseid kohtunikke. Deukmejian sai suur aplausi osaliseks. Eeskavas esinesid armeenia rahvatantsijad, poloneesia rühm, füipnnide rahvatantsijad, mitmed solistid ja paljud teised. „Lawry Kalifornia Keskus" pakkus maitsvaid suupisteid ja jooke. Rahva meeleolu oli ülev, millele aitas kaasa haruldaselt ilus ilm. FSs Soovime juubilarile „Vaba Eestlase" toimetuse poolt palj Kata Toiger 100-aastasena oma jTObeli-sünnipäeval. Tulevikus peavad kanadala-sed ise oma postile järele minema, kuna igas uues elamispiir konnas pannakse käiku „grupi-postkastid", kuhu jäetakse siis teatud arvule elanikele mõeldud postisaadetised. ^ Postiminister Kalifornia kuberner George Deukmejian teretamas eest- Michael Cote kmmtab, et see . t ^ i T-H r^-v. teeb kirjade kättesaamise kerge- lannasid „Raliyr'. Vasakult Gerda Kanno, Ellen Pahn, maks ja kiiremaks. Nii nagu va- p^^^^ jarvi ja Kalifornia kuberner George Deukmejian. nasti külapostkontoris postü J ä - Foto: Viivi Piirisild |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-11-11-05
