Vaba eestlane , November 15, 1983

              Mational Li^rary ^ 2 53
Gcn. AcquisitionjApction
OTTAWA J, Ont. Jglk W
Setond class mai
iregistrfHioii nomber mmm IGAL TEISIPÄEVAL
JÄNEUAPÄEVAL
Nr. 84 (3005) XXXÜ aastakäik Teisipäeval, 15. novembril 1983 — fuesday. November 15,1983 Üksiknumbri hind 70 cenU
anntiKESBst sm
JjhendriiJdde Kongressi kw
osariigi senaatori Ebbert öolel^^ p^^ 27. oktoobril resolutsioon number 80, millega Kongress asuks seisu-kohale,^
tübendriMd peaksid tõstatama Baltr ühinenud Rahvaste Of- |p
gänisatsiooMdeioommiteš,^ e^^^^ Inimõiguste Komisjoni Järgmisel Istungjärgul, vesbruaris-' ;
•märtsis ;i984,-^^^^ ;''r - r-V^
Senaator Dole^iettepte printsiipe. Märgitakse ka ära, et nendel foorumitel Järgmisi küsima-•
nesld nn. spon^^ si:
naatörit mõkmast araöerika suu3> ress on:^ teadlikud resolutsioonist ^ ^ .. ... . _
parteist ja väga erinevatest ühendVBaM riikide küsimuses, miUe võt- ^ l}\ latkuyaid
riiMdepiii-kondadest-N^ 13. ^aardehstest mimoiguste
onkaksmeest. kes on
Latis ja Leedus, mis puudutavam
väljendüsvabadust, vabadust ušu^
„Kuna kolm Balti vabariiki, Ees^ usteks teenistusteks ja kommeteks
ü, Läti ja Leedu ei saanud N. omaenda südametu^
Lüdu mduvabariiMdeksväbataht- te järete, vabadust oma | ^
likult, vaid okupeeriti hoopis sõ- W t w M s i pärandit; ja vabadusS : ; 4/
jaliselt nuig inkorporeeriti pärast valida omale elukohta ja
seda vägivaldset N Liitu Ja osi (M) isikute tagakiusamist, kes
seUest saadik haWaW yaMsus^^j^ rakendada sarnaseM
te pöölt, mis on heaks kudetud gjgyg.^^
;:N.: Liidu vaUtsusepöolt^OT V-'/' -'V
tele k u u l e k a d ; (B) ühendrilkld©; väga
V huvi'.selle vastiH> et Eesti, Läti
ja kuna ühendriig^ rahvastele antakse õigus
nmäe isinenS aSüseiänÄjaÄ lalt keeldkud tunnustamast eba- enesemääramiseks, õigus vaUda
Eesti Vabarügi aastapäeva tähista- seaduslikku nõukogude okupatsioo- ©inaaenda valitsussüsteem, samuti
misel New Yorgis ve^^ poliitilme ja
Esitajate hulgas on ka Senati Vä- lomaatilisi suhteid Eesti, Läti ja sotsiaalne süsteem ilina igasügus©
lissuhete Komisjoni esiiüees, Vaba- i^^du iseseisvate vabariikide esin- väljastpoolt tuleva vahelesegamise-riiklik
senaator Charles Percy lUi- dajatega, olgu seetõttu nüüd otsus- ta, diversioonita,. sunduseta.
noiš'iosariigist; <^
* nõüMekuga),^^^^^^ seisü-
27; oktoobril esitatud resolutsioon kohad on järgmisöd: (C) diskuteerida poliitilist lähen
saadeti arutluseks iSenati Välissii- ' dust; olukorrale Eestis, p t i s j ä Lee
het^ Š)inisjom; f^^^^^^^^^^ : e^^ alustel:
V; v :mena, peaksid .täitma/oma. -(D^nõiikogn^e'vägedel va
JP&ast seda hääletab loõdeto mine nendest riikidest,
ü terve Senat Mšiihuses, kas r®- rumenM^ inimõiguste ja
::sohitsioonvastu^v^^^^
Samasugune protseduur kordub -J^^ riaalse puutumatiase respekfceerimi-gustamiseks
Eestis, Latis ja. Lee- „
kandidaadid heiüuses Dentpkraat- jätkab järgmiselt:
liku P a r ^ presidendikandida^^
nomihätsiponi otsustamisel, aasta
pärast toimuvateks valimisteks
pMo osariigi senaator, endihe^st-ronaüt
Johk Glennjä Colorado osa­riigi
senaator Gary Hart. Resolut­siooni
peamine esitaja senaator
Robert Dole oli vabariiklaste ase­presidendi
kandidaadiks kaotajal
poolel 1976-ndä aasta^ valimistel ja
temast räägitakse kui väga yõima-likust
pretendendist presidendi ko­hale
aastal 1988. Senaator Dole on
MX-rake1iide
ehitamisegca
cslustotäkst
tE Majaam, viimane foto vabaduses 1982o suvel. Praegu hoitakse
a Leningradi psühhiaatrilises vanglas. ~
WASfflNGTON - USA Kangres-sis
võeti vastu häältevahefcorraga
217—208 otsus tuumalaenguga va­rustatud
suurte MX-rakettide val­mistamise
alustamine selleks, et
] N. Lütu saadakse selle abil sundi­da
järeleandmisele relvastuse vä­hendamiseks.
Otsus annab Reagani
valitsusele õiguse kasutada 2,2 mil­jardit
dollarit esimese 21 MX-rake-ti
valmistamiseks, ühendriikide
valitsus kavatseb asetada sada sel­list
Wyomingisse .ja Nebraskasse.
Trudeau
OTTAWA Kanada peaminis­ter
Pierre Trudeau jõudis tagasi
oma neljapäevaselt Eüroopa-reisüt
ja asus plaanitsema järgmist sam­mu
oma maaihnarahu missioonU.
Viimane kohtumine oli tal Inglise
peaministri Margaret Thatcheriga.
Ta ütles, et on leidnud pikatud
riõusoleku igal kohtumisel, kuid
veel on liiga vara teha ettepane­kut
Washingtonile või Moskvale,
Trudeau avaldas oma plaanidest
mõningaid detaile Quebeci Lib©°
raalide Partei koosviibimisel.
Trudeau lahkub käesoleval nä­dalal
Jaapani, kus ta arutleb sama
küsimust Jaapani juhtidega. Sealt
sõidab ta edasi Öriti Maailmariigi
juhtide konverentsile Indiasse.
(11) Eesti, Läti ja Leedu ise-teises
|ciciii Amnesty Interncifbnäfg tciifs@ miim Poolas
Amnesty International võttis eesti dissidendi Allan Alajaani, kes VAESSÄVI — Poola
kojas. (iii) Iie suveräänse ri^^^^ haiglas, oma kaitse aUa kuikontrollivad poiitSsemikud ajasid
v.^.^ väMs- vangi. Tema kuriteoks nõukogude korra vastu loe- laiali demonstreerijad Varssavis^
^ n V c ^ ^ ^ i S f j u S H ^ ta katsus kummipaadiga üle Soome lahe põgeneda, millist Krakovis ja Gdanskis, kus tuhaü-l
i ^ ^ i H V ?^ ühendile alaüseesmdaja läbi te range Järgimtoe. saiamu loetakse „ N . IJidus riigi äraandmiseks", Isellele isandub veel ded poolakad hüüdsid lööklauseid
k e ^ ^ S ü s ä t s i ^ ^ ^ ja katsusid marsada neüe males-
Washi&tonis Joiht^ Bältic-Atneri- samme selleks, ettõstatada sellest ühisest resohitsioonist (ing-can
National Cbmmittee ehk ühen- Balti r i M e e n e s e m ä ^ ^ ^ keeles ,,concurrent, resolu-datud
BalttAm^erika Komitee ee^^^
otsas oma asjaajajaga, noo^^
lanna Anita Bedelis'^^ Komisjoiu järgmisel istungjärgul oktoobril -Senatis kõnesolevat re-
I * esmajärgulise tähtsusega teemana solutsiooni esitades ka lühidalt sõ-
' EÕnešoleya resõiutsiooni teksti päevakorra punkti all number 9, na, öeldes muuhulgas, et N. Liit on
ösimešes • V^^^^ et pealkirjaga„Rahvaste õigused kõige suurem veel aUes olev kolo-ühendriigid
on pühendunud enesemääramisele ja selle raken- niaalimpeerium : maaümas ning
vaste enesemääramise põhimõtte- damine rahvaste puhul, kes on ko- nentides ühendriikide mittetunrius-
M ja järgivad ÜJtO põhikirja n ^ o]
T r « ; . ^ Ä ; « „ o < . « ; / tJldde arutledes seejuures spetsiifiliselt sioohi^puhul Bafti TiMdes
Tl
., 24. nov. 1983 kell 7.30 õ.
Eesti Majas
Inimõiguste
too
ilaek Creek Pione@r
is.
KÕIK TCRETUlLNUIJä: '
f äösme^ müSk lesfl M<i{|i bür^^
alates
apäeviti kL 6»--f
757-776
' .. •" tuslikele kohtadele, mis on seotud
Poola minevikuga, nüüdsel Pook
Austraalia OStrOnOOiVi tradiM^^ iseseisvuse päevalo
avastas uue linnutee ,:^<ff demonstreeris, oma mas-siivset
tugevust kornies Imnas, kus
SYDNEY— Austraalia astro- tuhanded inimesed võtsid osa ju-noom
Don Mathewson, Canberra malateenistüsest, kus austati .^^^^^
observatooriumi direktor, ütles et seisvusepäeva ja selle järel ühine­ta
ja ta kaastöölised on avastanud sid tänavaprotsessioonides traditsi-uue
linnutee nii lähedal teadusil- oonilistesse mälestuskohtadesse.
kus mõttes Maale, et see on otse Lech Walesa, tänavune Nobeli ra-meie
«tagaõues". Ta seletas, et se- huaÄima laureaat oma tegevuse
ni tuntud kaks linnuteed, mida eest Solidaarsuse 'inimõiguste iiiku-tuntakse
Magellanic pilvede nime mises, võttis osa jumalateenistu-all,
on tegelikult kolmest Imnuteest sest, kuid ei võtnud osa ühestki
koos. tänavademönstratsioonist.
S#IKE KOONDIS
näitustesaales, 817 Mt. Pleasant Rd,
13.^20. nov. 1983
piiKäpäeviti W. 2—9 p.l.
, reede ja laup. kl. 6—9 p.i
Avasõna kl. 2.15 RÜÖOLF UPP
lesti Pensionäride Kiu
Ühine
a
tl *
SkaudisSprade Seltsi
30. juubeliball
laupäeval, 19. movembrii 1983 Toronto Eesti Maja isuurfö saalis
silgusega kell 7.30 õhtul
£e$ko¥@ ^ Einelaud ^Bum ^ Tants
Laudade ettetellimine ja pääsmed: Bruno Lihdre 421-^541
Pääsme hind $7.50