1984-12-04-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National LUrary 50253 Gcn. AcquiBltions Scction OTTAWA, Ont. KU 0N4 UMm IGAL TW&Wim JANSUAPAEYAL Nr. 90 (3107) XXXffl aastakäik Teisipäeval, 4. detsembril 1984 — Toesday, I>ecember 4,1984 TTtna f EVü austas lesti YabadussSfa veterane TiE. Võitlejate Ühing on ainsana Torontols ahistanud Eesö VabadiissSp s%as© aastfepäevsu N &üli <^ttd enam omayabelised perokonnaõhtod koi gnurt rahvaarvn koldai toovad üritused. Seekordne osa-võtjaskon^ sobis Mesü MäJa keteaiisse saali Üirtes oli 'Ueosallne, esSmesel poolel aktõs. |a teisel sšlte- Ssondük: .tegevus. 1 ' • Aktiis algas lippude defileega, ' Kõsseleja andis tausta neile aja- ti keel olnud eesti rahva kõige misjärel abiesimees ' I^affi Moks loolistele Ädmustele, kuhu 27. võimsam relv vaenlase vastu ja tervitas k^iki külalisi juhatuse-ni- nov. 1918 saabus peaminister K. rahva säilitamiseks. Eesti kodu,'kus mel Vabadussõja, algusb 66. aasta- Päts ja maapäev andis ajutisele- va-^ räägitakse eesti keelt, on olnud päeva puhul; see on saanud TEVÜ- litsusele õiguse seaduste andmiseks vaenlase poolt vallutamata kants. le traditsioonücsjai tänavu alistati ja idast ähvardava hädaohu vastu 30. korda Vabadussõja kangelasi, piiramata valitsusvõimu kasutami- T - . : - ! , . * ^ x . . ^ ^ r i J • - , seks. Järgmisehpäeval alustati võit- Ta kutsus ette Vabadusrist, ka- ,„,t,g, ^ ^ ^ ^ ^ kõneleja leidis, et Vabadussõja algus On sama tähtis kui Eesti Vabariigi äas-tapäevf mistõttu seda tuleks pübit-. seda sama väänkuseg^; koos ^Õjki-de organisatsioonidega. ... Päraist i^^oše iauH^^ Esimese .de, juie tunnustuse sai Paul Tammeveski „Väike lauluke". EV aupeakonsul J. Heinsoo ter- noor riik Tartu vaheirahuga _2. , . vitas ja märkis, et ettevahnistama- veebr. 1920, kus N . Venemaa loo- Aktuse loppspnas TEVÜ ^ ^ i" tuse .tõttu see sõda U ainulaadne bus igaveseks ajaks Venemaa õi- mees Ülo Tamre avaldas kõigile maaihnas. meie rahvas sai seUe tõt- g«stest Eestile. Mis põhjustas m kaasaaitajade tänu, Iisad^ aga en-tii iseseisvaks riigiks. Meil poMud du Vabadussõjas? üksnes varustusest puudus, vaid sõ^ Valerid ja sõjaveteranid, kusjuures Eesti Vabariigi aupeakonsul I. Heinsoo ja pr. Moks panid igale rinda valge nelgiõie selle eest, et need mehed 66 aastat Eesti vabaks võitlesid^ Muusikalises osas sopran Tamara Norheim laulis koosviilsimise meeleolule lähedased' s M'*Mm(ke ),Saabub aeg**,',M. Saare „LauI emale^ ja "^^m Hänna „Küll oU ilus mu õieWS tetb George ntal elektrioi;^. jaaastate tõttu oldi vaimselt väsinud. Kui admiral J.i Pitka ehit'. Sadamatehastes oma soomusron^ • siis töölised boikoteerisid seda „k. pitalistide" ettevõtet. Pitka I ks lise tänu kõigile Eesti Vabadussõja Mwõivasstes Etnograafi Itogi lükmeidpätäk hiljutist videofilmi ja diapositiivide esitamise pärasttön-veteranidele, kes panid aluse Ees- nat. Pildil Vasakult ees Mai Kipper, Virve Perry, Eva Prü; seisavad Juta Kübarsepp, Salme Sooveer, Hild& See oli vs@ta!stikune usaldus tile, misjärel aktuslÜL osa lõpetati Plutos, Ene Rmige, Leida Saw, Linda Vailier, Linda Leppik ja EIna Libe; * Foto: Vaba Eestlane meie rahva, sõduri ja kogenud Eesti hümniga ja lipud viidi tsere- : : • • . • • • • . • . •.. v - . , . •; • • • • . . .- •• • • •: mooniakohaselt välja. , aga ka üldine rahva tahe ja olu- Ülejäänud seltskondlikus osas . _ korra kõrgusel seisev poliitiline Järgnes õhtusöök Linda Kirsi või-peamimstn K. Patsi juurde kes i.e j-^^j^^nd 2coos eesti sõdurite kan- leibade lauast. laks tehasesse, kus teda vilistaim- geiasmeelsusega. sega vastu voeti. Kuid parast kõnet ta lahkus elaguhüüete saatel. Kui II maailmasõja järel on Vabadussõja ajal võideldi tagalas räägitud saksa majandusimest, siis vastase pideva õõnestustöö vastu, esimene majandusime sündis meie Täna meenutame seda heroilist vabariigi ülesehitamisel, mida tehti arreteeriti Leedu: Kahele süimipäeydapseie, aupea- USA süudeht kirjeldab kiHku t€iQakiu$€imis@s'G' Leedus konsul L Heinsoo abikaasale ^ Margot Heinso<4e ja Linda Kir- t)hendriikid ^ suurlehe „The Baltimore Sun'i" soome päritoluga Moskva korrespondent Äntero Pietila sile anti roose ja lajuldi„Nad kirjutab ajalehe i^. novembri väljaandes, et temani jõudnud informatsiooni kohaselt on KGB töötaijad hilja-elagu**. " aegu arreteerinud ühe Leedu katoliku kiriku raames tegutseva rahvusliku liikumise juhtiva tegelase. Kolrrespondent Pietila üüeb, et arreteeritud juhtiva aktivisti puhul on tegemist umbes 50-aastase katoliku sõjamehed ^.^"^.^.J^^.^^^^^ Seejärel .alustasid ..tantsumuusika preestri Jonas K.slytis MatuUonis^ega, kes andis oma preestrivande pärast Leedus pörandaaH tegutseva * Sellejarel kõneleja vaaües eest ma- jnängimist G. lital elektriorelil ja ^^wilise semir lõpetamist. . . ^ , . janduse amigut kAe aastakümne L ^ J ^ ^ ^ ^^^^J^J J ^ je^i^m^^^^ Kanada Ee.4ti Võitlejate Ühin- Loksul gute Liidu esimees Kalju Tori ütles oma tervituses, et eestiv rahva Nüiid on mõnikord kuulda pes-ajaloos on tähtsamaid momente simistlikke hääli, et mis kasu oli Eesti Vabadussõja algus ja võidu- võitlusist, sest vaenlane vallutas kas lõpp. jälle meie maa. Seda on tähistanniid Eesti Võitte" jäte Ühingud. Oleks ülim aeg, et seUe tähtsusest ka teis[ed organisatsioonid aru saaksid ja pühitse^ Siiski oli võimalik päästa hävln° gust osa rahvast ja nüüdki tea- Fe^ld preester oli kägistatud surniBks Pietila kirjutab, et tema infor- lunud muusikalise karjääri võima- Ühendriikide suurlehe „The Bal° matäooniallikate kohaselt arretee- lust, kuid teda heideti konservatoo- timore Sun'i" sama soome pärit-, .riti paater Matulionis 9. novembril riumist välja põhjusel, et ta oÜ oluga Moskva korrespondent Ante- KGBtöötajatepoolt otse pärast se- laulnud kirikus. ro Pietila on vübinud muide hilja- VARSSAVI da,'M ta oli lõpetanud ühe surija mehe vümset võidmist, mis on teatavasti katoliku kiriku üheks sak- Poola preester rameadiks. ^ «V. « , aegu ka Tallinnas. Ta avaldas oma ..The Baltimore StmV korrespon- reisimuljetest artikli ajaleW püha-dent Pieöla tommenteenb et Lee- ^^^^^es, 11. novembril väljaandes, du Katolitat Kinku Kroon^a mis vastandina eelpool refereeritud on ümunud 1972. aas a martsÜMUst ^gj^^^jg tirjufeele arreteeritud lee- " ^ a , ! * ^ . "'"^ ^''VaXlÄ"^ .3eB^timore Sun'!" k<.i.s- saadik, o« i a « e r a i i v « s ^ ^ , nud kuul, oli kägist^ud surnuks, P»»"»* et paater Mat^Iio- käärimise häälekandjaks Leedus. Taffin„,a^el nõukogude vSimu- , ^ . Ilma Vabadussõjata oleks Eesti ni- selgus laiba uurimisel. Siis selgus, "is"'Jäütaü mitu päeva enne tema uus on Poola prnd asuvaks ena- perspeWivist vaadelduna nö. Lydia Ton deklameeris oma tun- ^hal olnud tühi lehekülg aja- et preester oli emie surnud, kui ta ^ä^stamist. Teda on seostatud Lee- masti rooma-kat^iiklifaiks vabam- ^^^j^^äm" sisuga, milles räägitak-netesooja ja just sataal hommikul looraamatus. Meie 22 aastat ise- visati Vistula jõel olevasse tammi- "^"^ ^ ""'"'ä I^^" ^ . Ludu peamiselt Tallinna vanalinna • kirjutatud luuletuse „Sangand": ^^isvast viis Eesti nime rahvusva- tatud basseini Kroonika väljaaudmi- poolt Teise Maaümasoja alguses, restaureerimisest ja kirjeldatakse „Nad läksid, sest süda sundis neid.i.", tuues kuuljate silmade ette eesti sõjameeste võitlusteekon-na ka viimases sõjas. helisele foorumile, eesti keele kul-tuurikeelte hulka. Gibraltari aso fahendamisek Ilma keeleta kaotab rahvas oma identsuse ja kaob nagu selleks on Aktusekon^ jpidas JJarald Man- näiteid N. Liidu suures rahvaste del, öeldes et vaatamata 40-le aas- hävitamise ajaloos. Kõneleja vaat- ] lootust küsimusi, mis on präfegu aktu- BRÜSSEL — Hispaania ...^^ kaotanud. Ta alustas noorusaja mp- aalsed eesti keele ümber paguluses, lismaa nõustusid alustama läbirää- ^"^^S^' ' Meie vanem põlvkond on suutnud kimisi Gibraltari tuleviku üle, mil-Ämeerika ajakirjanik nendib seejuures asjaolu, et New Yorgis antakse välja Leedu Katoliku Kiriku Kroonika tõlkeversioon, mida Ameerika ajäkkjanik ütieb, et muuhulgas kuidas üks soome turist Kroonika 12-ne ilmumise aasta kaupleb Vku hotellis ühe eestlasest Jooksul on arreteeritud tosinaid "i^t^turu hangeldajaga, kes tahab mimesi, kes ohiud selle väljaande hõimuvelje poolt kantud särki ära kaastööüsed ja levitajad. osta kasvõi otse vümase uljast. Artiklit illustreerib foto Oleviste ki-toimetab paater Gasimir Pugevi- korrespondent Pietila lõpetab oma rikust. cms. kuis laste paljad 19. novembrit ilmunud artikli konstateeringuga, et Leedu Katolücu Kiriku Kroonika jätkuv ilmumme pärast seda, kui suurem osa ilmaii-Üliendriikides sündinud leedu pärit- _„ saavutesad ^0 Paguläsaasta jooksul säüitada le hulgas on ka küsimus selle kai- Ä ^ v ? ^ ' - ? - ^ l ! ' ^ ' ' kontakti S i n u i l Ä tu. JiMoõnia iseseisvumisest Gibral-de maaga, miUe Ssefes algas^^^^^^ keelega Ja on oma tar^bnkuüluM^ ligi S^m^^Sf ^ ^ ^ mahasurutud,: vihjab 28; novembril 1918 Ee^ Ka rääkivad paguluses eest!^keelt, tee- Francopool^^^ paater Mätulionis arreteeriti jtiba nud vältida KGB pingutusi selle in- teeris endise GIA töötaja ja süüdis- Tshehh asutus spidoiiiks CIA'^ WASHINGTON — Sellega algas ka de facto Eesti ya^ bäriik jamaa valitsemine. vad seda täie teadvuse ja uhkuse- aastal, misjärel kõik nmud kord varem seoses tema tegevuse- p;reerimiseks.' ga. Aastatiihaiidete jooksul on ees- sed tulevad lähendamisele. /ElEIiK; T o^ kögDdiise: iOTA/BÄLLSfAmi: NOiüBÄ sopran'^OT^ Oreia:.IJMlT^^^^ vteenib:.õiii«Ä:^to - ; KÕIK itmTULMUB ga Leedu Katolilra Kiriku KiüQ väljaandmise juures, nimelt äastalv•, .-. V; •.'\, 1976. Süs peeti teda KGB poolt 9 kuud isolatsioonis^ ütleb Pietila. LÜt VOrUStab Hiljem süüdistati teda I^M^ mumstlike võimUd<B iKW kui vale-preestrit, kuna ta oli oma preestri õpingud läbivüimd kaugõppe^^^te^^ ei olnud lõpetanud ametliku kontrolli all tegutsevat Kaunase.kato-ikku teoloogilist seminari. [ WASHINGTDN — N . Liit on sel aastal saatnud 15000 tonni relvastust ja relvastusega seotud va-tas teda salajaste julgeoleku informatsioonide andmises Tshehhoslo-vakkiale. 50-aastane Karl F. Koec-her arreteeriti New Yorgis, samuti tema abikaasa Hanha, kuid vümase vastu ei esitatud süüdistust. Koelher teenis 19 aastat UŠA's niinimetatud Tshehhoslpväkkii;„ille" gaalse" spioonina,, kes töötab väljaspool diplomaatilist ringi. WASHINGTON - USA vaHtsus Tiff^,v i. T ^ t . ^„ r>« i „ « TT rüstust Nikaraaguasse, mis on loh-paavst P ^ U ^ ^ ^ ^ ^ ^ md, ippe-tas ^tpta^a tje^urs HtM as^atimf-lipa msusg, use sen^mmi^^r^^ U SA kaitsejõudude ülem. ^P entetaaitoa^-s loolisele tosias]ale, et praegune , i i i i ^ • , , i. Rooma naavst alustas om^ ^^j^^ gas on nende kohne laeva last, mis on tõstnud oma arvestust 1984/85. güiši õilaguid p Ä d ä all natside praegu^^m N i k ^ a s ja relvade, aasta^ rekordilisele t ^ poolt "tud Poolas Teise ga seotud vanistus neü kuuel lae- le 1.61 müjardde tonnile, mis on 8 nTäailma^^^^^^^^ Vai, mis 011 teel Nikaiaaguasse, prots.suuTe möödunud hooajast, md*mmasp]a aj^. ^ hulgas võivat olla ka MIG: kus maaüma lõikus oü 1.49 müjar- Paater MatuüonisÄa^^ dit tonni. kprraldaSi) fval, m de<& kdl 2 Eesti Majas, 958 B r ( ^ ^ yaimul& osa — praost OSKAR PUHM Lasten^dend: ,,SOO\^KELLUKE JA Ja teisi ettekandeid lÖULÜVANA- .
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , December 4, 1984 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1984-12-04 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e841204 |
Description
Title | 1984-12-04-01 |
OCR text | National LUrary 50253 Gcn. AcquiBltions Scction OTTAWA, Ont. KU 0N4 UMm IGAL TW&Wim JANSUAPAEYAL Nr. 90 (3107) XXXffl aastakäik Teisipäeval, 4. detsembril 1984 — Toesday, I>ecember 4,1984 TTtna f EVü austas lesti YabadussSfa veterane TiE. Võitlejate Ühing on ainsana Torontols ahistanud Eesö VabadiissSp s%as© aastfepäevsu N &üli <^ttd enam omayabelised perokonnaõhtod koi gnurt rahvaarvn koldai toovad üritused. Seekordne osa-võtjaskon^ sobis Mesü MäJa keteaiisse saali Üirtes oli 'Ueosallne, esSmesel poolel aktõs. |a teisel sšlte- Ssondük: .tegevus. 1 ' • Aktiis algas lippude defileega, ' Kõsseleja andis tausta neile aja- ti keel olnud eesti rahva kõige misjärel abiesimees ' I^affi Moks loolistele Ädmustele, kuhu 27. võimsam relv vaenlase vastu ja tervitas k^iki külalisi juhatuse-ni- nov. 1918 saabus peaminister K. rahva säilitamiseks. Eesti kodu,'kus mel Vabadussõja, algusb 66. aasta- Päts ja maapäev andis ajutisele- va-^ räägitakse eesti keelt, on olnud päeva puhul; see on saanud TEVÜ- litsusele õiguse seaduste andmiseks vaenlase poolt vallutamata kants. le traditsioonücsjai tänavu alistati ja idast ähvardava hädaohu vastu 30. korda Vabadussõja kangelasi, piiramata valitsusvõimu kasutami- T - . : - ! , . * ^ x . . ^ ^ r i J • - , seks. Järgmisehpäeval alustati võit- Ta kutsus ette Vabadusrist, ka- ,„,t,g, ^ ^ ^ ^ ^ kõneleja leidis, et Vabadussõja algus On sama tähtis kui Eesti Vabariigi äas-tapäevf mistõttu seda tuleks pübit-. seda sama väänkuseg^; koos ^Õjki-de organisatsioonidega. ... Päraist i^^oše iauH^^ Esimese .de, juie tunnustuse sai Paul Tammeveski „Väike lauluke". EV aupeakonsul J. Heinsoo ter- noor riik Tartu vaheirahuga _2. , . vitas ja märkis, et ettevahnistama- veebr. 1920, kus N . Venemaa loo- Aktuse loppspnas TEVÜ ^ ^ i" tuse .tõttu see sõda U ainulaadne bus igaveseks ajaks Venemaa õi- mees Ülo Tamre avaldas kõigile maaihnas. meie rahvas sai seUe tõt- g«stest Eestile. Mis põhjustas m kaasaaitajade tänu, Iisad^ aga en-tii iseseisvaks riigiks. Meil poMud du Vabadussõjas? üksnes varustusest puudus, vaid sõ^ Valerid ja sõjaveteranid, kusjuures Eesti Vabariigi aupeakonsul I. Heinsoo ja pr. Moks panid igale rinda valge nelgiõie selle eest, et need mehed 66 aastat Eesti vabaks võitlesid^ Muusikalises osas sopran Tamara Norheim laulis koosviilsimise meeleolule lähedased' s M'*Mm(ke ),Saabub aeg**,',M. Saare „LauI emale^ ja "^^m Hänna „Küll oU ilus mu õieWS tetb George ntal elektrioi;^. jaaastate tõttu oldi vaimselt väsinud. Kui admiral J.i Pitka ehit'. Sadamatehastes oma soomusron^ • siis töölised boikoteerisid seda „k. pitalistide" ettevõtet. Pitka I ks lise tänu kõigile Eesti Vabadussõja Mwõivasstes Etnograafi Itogi lükmeidpätäk hiljutist videofilmi ja diapositiivide esitamise pärasttön-veteranidele, kes panid aluse Ees- nat. Pildil Vasakult ees Mai Kipper, Virve Perry, Eva Prü; seisavad Juta Kübarsepp, Salme Sooveer, Hild& See oli vs@ta!stikune usaldus tile, misjärel aktuslÜL osa lõpetati Plutos, Ene Rmige, Leida Saw, Linda Vailier, Linda Leppik ja EIna Libe; * Foto: Vaba Eestlane meie rahva, sõduri ja kogenud Eesti hümniga ja lipud viidi tsere- : : • • . • • • • . • . •.. v - . , . •; • • • • . . .- •• • • •: mooniakohaselt välja. , aga ka üldine rahva tahe ja olu- Ülejäänud seltskondlikus osas . _ korra kõrgusel seisev poliitiline Järgnes õhtusöök Linda Kirsi või-peamimstn K. Patsi juurde kes i.e j-^^j^^nd 2coos eesti sõdurite kan- leibade lauast. laks tehasesse, kus teda vilistaim- geiasmeelsusega. sega vastu voeti. Kuid parast kõnet ta lahkus elaguhüüete saatel. Kui II maailmasõja järel on Vabadussõja ajal võideldi tagalas räägitud saksa majandusimest, siis vastase pideva õõnestustöö vastu, esimene majandusime sündis meie Täna meenutame seda heroilist vabariigi ülesehitamisel, mida tehti arreteeriti Leedu: Kahele süimipäeydapseie, aupea- USA süudeht kirjeldab kiHku t€iQakiu$€imis@s'G' Leedus konsul L Heinsoo abikaasale ^ Margot Heinso<4e ja Linda Kir- t)hendriikid ^ suurlehe „The Baltimore Sun'i" soome päritoluga Moskva korrespondent Äntero Pietila sile anti roose ja lajuldi„Nad kirjutab ajalehe i^. novembri väljaandes, et temani jõudnud informatsiooni kohaselt on KGB töötaijad hilja-elagu**. " aegu arreteerinud ühe Leedu katoliku kiriku raames tegutseva rahvusliku liikumise juhtiva tegelase. Kolrrespondent Pietila üüeb, et arreteeritud juhtiva aktivisti puhul on tegemist umbes 50-aastase katoliku sõjamehed ^.^"^.^.J^^.^^^^^ Seejärel .alustasid ..tantsumuusika preestri Jonas K.slytis MatuUonis^ega, kes andis oma preestrivande pärast Leedus pörandaaH tegutseva * Sellejarel kõneleja vaaües eest ma- jnängimist G. lital elektriorelil ja ^^wilise semir lõpetamist. . . ^ , . janduse amigut kAe aastakümne L ^ J ^ ^ ^ ^^^^J^J J ^ je^i^m^^^^ Kanada Ee.4ti Võitlejate Ühin- Loksul gute Liidu esimees Kalju Tori ütles oma tervituses, et eestiv rahva Nüiid on mõnikord kuulda pes-ajaloos on tähtsamaid momente simistlikke hääli, et mis kasu oli Eesti Vabadussõja algus ja võidu- võitlusist, sest vaenlane vallutas kas lõpp. jälle meie maa. Seda on tähistanniid Eesti Võitte" jäte Ühingud. Oleks ülim aeg, et seUe tähtsusest ka teis[ed organisatsioonid aru saaksid ja pühitse^ Siiski oli võimalik päästa hävln° gust osa rahvast ja nüüdki tea- Fe^ld preester oli kägistatud surniBks Pietila kirjutab, et tema infor- lunud muusikalise karjääri võima- Ühendriikide suurlehe „The Bal° matäooniallikate kohaselt arretee- lust, kuid teda heideti konservatoo- timore Sun'i" sama soome pärit-, .riti paater Matulionis 9. novembril riumist välja põhjusel, et ta oÜ oluga Moskva korrespondent Ante- KGBtöötajatepoolt otse pärast se- laulnud kirikus. ro Pietila on vübinud muide hilja- VARSSAVI da,'M ta oli lõpetanud ühe surija mehe vümset võidmist, mis on teatavasti katoliku kiriku üheks sak- Poola preester rameadiks. ^ «V. « , aegu ka Tallinnas. Ta avaldas oma ..The Baltimore StmV korrespon- reisimuljetest artikli ajaleW püha-dent Pieöla tommenteenb et Lee- ^^^^^es, 11. novembril väljaandes, du Katolitat Kinku Kroon^a mis vastandina eelpool refereeritud on ümunud 1972. aas a martsÜMUst ^gj^^^jg tirjufeele arreteeritud lee- " ^ a , ! * ^ . "'"^ ^''VaXlÄ"^ .3eB^timore Sun'!" k<.i.s- saadik, o« i a « e r a i i v « s ^ ^ , nud kuul, oli kägist^ud surnuks, P»»"»* et paater Mat^Iio- käärimise häälekandjaks Leedus. Taffin„,a^el nõukogude vSimu- , ^ . Ilma Vabadussõjata oleks Eesti ni- selgus laiba uurimisel. Siis selgus, "is"'Jäütaü mitu päeva enne tema uus on Poola prnd asuvaks ena- perspeWivist vaadelduna nö. Lydia Ton deklameeris oma tun- ^hal olnud tühi lehekülg aja- et preester oli emie surnud, kui ta ^ä^stamist. Teda on seostatud Lee- masti rooma-kat^iiklifaiks vabam- ^^^j^^äm" sisuga, milles räägitak-netesooja ja just sataal hommikul looraamatus. Meie 22 aastat ise- visati Vistula jõel olevasse tammi- "^"^ ^ ""'"'ä I^^" ^ . Ludu peamiselt Tallinna vanalinna • kirjutatud luuletuse „Sangand": ^^isvast viis Eesti nime rahvusva- tatud basseini Kroonika väljaaudmi- poolt Teise Maaümasoja alguses, restaureerimisest ja kirjeldatakse „Nad läksid, sest süda sundis neid.i.", tuues kuuljate silmade ette eesti sõjameeste võitlusteekon-na ka viimases sõjas. helisele foorumile, eesti keele kul-tuurikeelte hulka. Gibraltari aso fahendamisek Ilma keeleta kaotab rahvas oma identsuse ja kaob nagu selleks on Aktusekon^ jpidas JJarald Man- näiteid N. Liidu suures rahvaste del, öeldes et vaatamata 40-le aas- hävitamise ajaloos. Kõneleja vaat- ] lootust küsimusi, mis on präfegu aktu- BRÜSSEL — Hispaania ...^^ kaotanud. Ta alustas noorusaja mp- aalsed eesti keele ümber paguluses, lismaa nõustusid alustama läbirää- ^"^^S^' ' Meie vanem põlvkond on suutnud kimisi Gibraltari tuleviku üle, mil-Ämeerika ajakirjanik nendib seejuures asjaolu, et New Yorgis antakse välja Leedu Katoliku Kiriku Kroonika tõlkeversioon, mida Ameerika ajäkkjanik ütieb, et muuhulgas kuidas üks soome turist Kroonika 12-ne ilmumise aasta kaupleb Vku hotellis ühe eestlasest Jooksul on arreteeritud tosinaid "i^t^turu hangeldajaga, kes tahab mimesi, kes ohiud selle väljaande hõimuvelje poolt kantud särki ära kaastööüsed ja levitajad. osta kasvõi otse vümase uljast. Artiklit illustreerib foto Oleviste ki-toimetab paater Gasimir Pugevi- korrespondent Pietila lõpetab oma rikust. cms. kuis laste paljad 19. novembrit ilmunud artikli konstateeringuga, et Leedu Katolücu Kiriku Kroonika jätkuv ilmumme pärast seda, kui suurem osa ilmaii-Üliendriikides sündinud leedu pärit- _„ saavutesad ^0 Paguläsaasta jooksul säüitada le hulgas on ka küsimus selle kai- Ä ^ v ? ^ ' - ? - ^ l ! ' ^ ' ' kontakti S i n u i l Ä tu. JiMoõnia iseseisvumisest Gibral-de maaga, miUe Ssefes algas^^^^^^ keelega Ja on oma tar^bnkuüluM^ ligi S^m^^Sf ^ ^ ^ mahasurutud,: vihjab 28; novembril 1918 Ee^ Ka rääkivad paguluses eest!^keelt, tee- Francopool^^^ paater Mätulionis arreteeriti jtiba nud vältida KGB pingutusi selle in- teeris endise GIA töötaja ja süüdis- Tshehh asutus spidoiiiks CIA'^ WASHINGTON — Sellega algas ka de facto Eesti ya^ bäriik jamaa valitsemine. vad seda täie teadvuse ja uhkuse- aastal, misjärel kõik nmud kord varem seoses tema tegevuse- p;reerimiseks.' ga. Aastatiihaiidete jooksul on ees- sed tulevad lähendamisele. /ElEIiK; T o^ kögDdiise: iOTA/BÄLLSfAmi: NOiüBÄ sopran'^OT^ Oreia:.IJMlT^^^^ vteenib:.õiii«Ä:^to - ; KÕIK itmTULMUB ga Leedu Katolilra Kiriku KiüQ väljaandmise juures, nimelt äastalv•, .-. V; •.'\, 1976. Süs peeti teda KGB poolt 9 kuud isolatsioonis^ ütleb Pietila. LÜt VOrUStab Hiljem süüdistati teda I^M^ mumstlike võimUd« i „ « TT rüstust Nikaraaguasse, mis on loh-paavst P ^ U ^ ^ ^ ^ ^ ^ md, ippe-tas ^tpta^a tje^urs HtM as^atimf-lipa msusg, use sen^mmi^^r^^ U SA kaitsejõudude ülem. ^P entetaaitoa^-s loolisele tosias]ale, et praegune , i i i i ^ • , , i. Rooma naavst alustas om^ ^^j^^ gas on nende kohne laeva last, mis on tõstnud oma arvestust 1984/85. güiši õilaguid p Ä d ä all natside praegu^^m N i k ^ a s ja relvade, aasta^ rekordilisele t ^ poolt "tud Poolas Teise ga seotud vanistus neü kuuel lae- le 1.61 müjardde tonnile, mis on 8 nTäailma^^^^^^^^ Vai, mis 011 teel Nikaiaaguasse, prots.suuTe möödunud hooajast, md*mmasp]a aj^. ^ hulgas võivat olla ka MIG: kus maaüma lõikus oü 1.49 müjar- Paater MatuüonisÄa^^ dit tonni. kprraldaSi) fval, m de<& kdl 2 Eesti Majas, 958 B r ( ^ ^ yaimul& osa — praost OSKAR PUHM Lasten^dend: ,,SOO\^KELLUKE JA Ja teisi ettekandeid lÖULÜVANA- . |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-12-04-01