1984-07-05-14 |
Previous | 14 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•Lk. 14'. EESTLANE neljapäeval, 5. juulil 1984 — Thursday, Jüly 5,1984 Nr. 50
: Äustm Toronto Eesti Ma-lekliibi
ja Austria MaleMubi vaheline meeskondade võistlus 14 lauale
Võistlus oU iihe-vooruline ja igal maletajal oli 75 minutit mänguaega.
Tunüiri kohtimikeks olid L. Joselin (TEM) "ja R. Neumann (ÄCC).
Mängude eel oldi mures, kuna
austria Mubisphd kõik nende tipp-maletajad
kohal, aga eestlastel
puudusid mõned, mispärast kardeti,
et tuleb vastu võtta kaotus. Turniir
avati pidulikult pingerikkas
meeleolus. Põnevus suurenes aja
möödudes Ja seda rohkem kui eesti
meeskonna võidupunktide arv pidevalt
suurenes. EesÜaste üllatuseks
saavutas TEM juba €n^^^
mängu lõppu 7 võitii, olles ^ seega;
viigi seisu üldtabelis kindiustanud.
Kuigi viimane mäng esimesel laual
kestis peaaegu mänguaja piirini,
võitis selle austria klubi ja nii jäigi
turniir viiki (7 p—7 p).
Silmapaistev oli, et eestlased
võitsid neljast esimesest vastasest
kahte (H. Jürman ja 0. Eandojä)
jä kaotasid kaks mängu. Pealtvaatajaile
paistis silma see, et austria
klubi maletajad olid ärevuses ja üllatunud,
sest vaevalt olid nad seda
arvestanud,. et nende miees-kohd
võiks kaotada või ainult viigi
saavutada. Huvitav oli ka meeskondade
koosseis. TEM mängisid kaasa
kõik eestlased ja varuks oli
kolm meest, lama austria klubis
OÜd ainult pooled liikmed austerla-
•sed.;- . -
Eestlastel oH see kolmas mees-konnavõisÜus
teiste Toronto klubidega
ja nendest On kaks võistlust
viigistatud ja üks võidetud. Võidukas
hooaja lõpetamine aimab jõudu
raiteks üritusteks tuleval sügisel.
M^skondade jaotus on laudade
Järjekorras, kusjuures nendel, kellel
on Canada Chess Federation
reiting olemas, on see nimele järg-äevalt
sulgudesse märgitud. Austerlast^
olid valged malendid esimcr
sel laual ja kõikidel järgnevail päa-rituil
laudadel.
1. J. Savage (1985) -• J. Triefeldt
(1745); 2. N. Zimninski (1918) - H.
Jürmaüi; 3. H; RidOut (1797)— Ä.
Kuus (1^); 4. Ä. Holubel (1666) -
0. Randoja (1624); 5,G.Geffe(1598)
— I. Laurimaa (1603);^ 6. B. Kröulik
(1531) — A. I/>orits; 7. R. Vagner
(1622) - ¥. Fikkand (1468); 8. H .
Baver — J.-Järve ; (1437); 9. K.
Sternberg E. Talve; 10. J. Gre-gory^
J. Riga; 11. R. Neumann —
T. Kõhelik; 12. M. Chacinski— V.
Puna; 13. K. Pisko — A. Mustel;
14. B.'Fistroviki — M. Tae.
A
Ligi 800 atleeti on registreerinud
end Pan-Ameerika Masterite võistlusele,
mis peetakse 17.—T-19. aug.
ajavahemikus Ottawas. Meeste vanuseklassid
alates 40-st kuni 80-ni.
Naistel algab vanuseklass 35 pluss
aastast, laavas on 'kõik olümpiaadi:
kergejõustiku alad. Estonia-M
teritepubi kavatseb osaleda terve
rea Kanada rekordite omanikega,
eesotsas maailmameister Jaan
•.Roos.'-;/,;
Juuni alul peeti Etobiccke staadionil
Ontario keskkoolide esivõistlused.
Alla 18 a. klassis saavutasid
toredaid tulemusi: Mähorn, Central
Tech., 100 m — '10.44, 200 m
;21,33, 400 m — 47,16; ScottPick-ering,
kõrgushüpe rekordiline 2.19.
N. Liit korraldab :134el^s An-gelese
olümpiaadi boikcfeerijale
kergejõustiku Võistlused augustis
Moskvas. Purjetamine toimub jälr
legi- Tallinnas, nii nagu 1980
Olü:
P.;
Eestlaste järgmine maleüritus
toimub ESTO-84 raamides. Peetakse
m ale võistlused, shveitsi süsteemis
kolmes erialas (14-aastastele
jai noorematele, |2 korda 60 min.,
lahtine vanemaüe ja kiirmalevõist-lus
2 korda 10 min.) Avatseremoonia
toimub kella 10—11 vahel esmaspäeval,
9. juulil Toronto Eesti
Majas kolmandal korrusel asuvas
noorteruumis. Maktajaü palutakse
malekellad kaasa võtta. Pealtvaatajad
on teretulnud.
-Kanada Olümpiakomitee president
R.Jackson teatas juuni äiul,
et Kanada võistkond tuleb tän^ivu'
suurem kui kunagi enne umbes
580 koos atleetide, treenerite ja
esindajatega. Atleetidest pääsevad
võistkonda need, kes on maailma
16 parema hulgas. 1976. a. Olümpiamängudelt
tõid känadalased 11
medalit, nüüd loodetakse 20 kuni
Eestlaste maletegevus ei piirdu
mitte ainult oma klubi malevõist-lustega,
vaid on tegelikult palju
laiema ulatusega. Ottawa R, A. klubi
võistlustel jagas Martin Velt-mann
kolme teise maletajaga esikohta
ja hiljem BelviUe Resurrec-tion
Open turmiril saavutas ta teisse
koha. Tema isa Alfred yeltmann
jagas esikohti B. klassis mängides.
Scarborough Maleklubi Sunday
Winter Swiss tunmrü jagas Jaak
Triefeldt D.(iibbs'iga teist ja kolmandat
kohta. Torontos andis sü-multaani
Rootsi ja Euroopa tipp-naismaletaja
Pia Gramlmg, mängides
25-el laual. Ta kaotas ainult
ühe mängu ja loovutas 2 viiki, neist
ühe Olev Randojale.
Aidake kaasa
„.VÄBA iiSTI^SE"
levikule, seUegaaitate^^^fe^
eesfi kede säifitaMlsde!
28. juunil algab Toronto kooliõpetajate
38-päevane teatejooks
(Spirit of the Marathon Run)
Montrealist Los Angelese Olümpiaadile,
et tervitusi viia Kanada
võistkonnale. Pikamaajooksjatest
on 9 mehed ja üks naine. Terve
rida kom^paniisid toetab seda üritust
majanduslikult, nende hulgas
„Toronto Star", Molsön, Adidas,
Bürger King.
Iluvõimlemises omandas kuus
esikohta Tallinna kooliõpilane S.
Balõkinä, kes sai klõrgeimad hinded
mitmevõistluses, väbaharjutu-ses,
harjutustes palliga, rõngaga,
kurikatega ja hüpitsaga; lindiga oli
edukama tartlanna J. M^der.
erfurtis aS) jocyksid idasaksa
naised 4 x 4OO m teatejooksus uue
maaihnarekordi ajaga 3.15,92, mis
on üle kolme sekundi kihem Ida-
Saksamaa eehnisest rekordist
männist mööbel kodudele ja kommertsiaalsetele asutustele.
2400 routjala suurune näidisnium on täiis maitsekalt käsitsi väljatöötatud esemeid:
mööbel) kapid, tarbeesemed, puust kaunistusesemed, majapidamistarbed,
pisiasjadjiii.
IPisuesemete dekoratiivne kaunistamine, maalimine, põleta
Olete meeldivalt üllatunud, kui näete meie näidisnmmi.
Ontario turisniiminislter nimetab meie äri siinse ümbruse yaatamisvääi^seks ja
ikuvipunktiks. /
Km OIJETE-KOTICAJÄRVEL, KÜLASTAGE ^^K^
Ainolt 45 min. autosõitu Kotikajämltp^
MANIVALDE WOODWORKING
iörk"sFolls,OnKP
3.19,04 saavutatud 1982. a. Euroopa
meistrivöistiustel Ateenas. Viimases
vahetuses jooksis idasaksa
jooksja Marita Koch.
San Jose kergejõustikuvõistlustel
tõukas Briand Oldfield kuuli 22.19,
mis on vaid 3 sm lühem Udo
Beyeri nimel olevast maaihnarekoi'-
dist. John Brenner tõukas kuuli
21.59, Dave Laut 21.58, Mike
Carter 21.41 ja Qreg Tafrahs
21.15. Carl Lewis jooksis 100 m
ajaga 10,00 ja 200 m ajaga 20,01.
Lappeenranna politseinik Juha
Tiainen heitis Joutseno võistlustel
vasarat 81.36, mis on uus Soome
ja Põhjamaade rekord ja maailma
kõikide aegade neljas parim tulemus.
Tema ees on kolm nõukogude
sportlast, neist rekordi omab
Sergei Litvinov tulemusega 84.14.
ERK
Ai
Selle „suurtest
Eeva nõukogu kolmandal koosolekul,
Intematbnal Harvester Co.
esindaja ohverdas 20Ö.000 dollarit
•-— ühe Punase Risti missiooni Venemaale
saatnüse kuludeks. Ühel
järgnenud koosolekul William Boy-ce
Thompson, Federal Reserve
Bank of New York direktor, lubas
omast taskust kinni maksta kõik
ettevõetava „missiooni" kulud.
^ SeUel 1917. av augustikuul läbi
Siberi Venemaale saabunud „tms-stoonü"
oli ainult nominaatae
ühendus Ameerika Punase Ristiga.
Gruppi juhtis „kolonel"
i:agost
oli ka rahakotimees
B. Thompson ise. Kõik kokku, 24
ohvit^erivormides ja võltsitud aukraadidega
reisijat, neile lisaks
kohn tentsikut, kaks filmimeest ja
kaks tõlki. Gruppi kuulusid sÜsM
ka seitse arsti või vähemalt medit-simiga
tegelenud isikut, aga need
saabusid USA-sse tagasi juba vähem
kui kuu aega hiljem, olles täis
vastikustunnet ja protesteerides
Thompsoni poliitiliste sekelduste
vastu Venemaal. Kes sinna alles
jäid, need olid puhtalt Wall Streefi
ärunehed ja advokaadid.
Prof. Suttonil näib olevat olnud
raskusi väljaselgitamisega, mida
siis Thompson ja ta staap Venemaal
õieti tegid. Personali koosseisu
poolest oleks võinud seda gruppi
pidada monoks kommertisiaal-seks
või fmarits-küsimustega tegelevaks
missiooniks, ütleb prof. Sut-ton;
aga ta tegelike aktsioonide järele
otsustades polnud see midagi
muud, kui üks subveirsiivne, poliitiline
aktsioonigmpp.
Thompson ise omandas Petro-gradis
luksusliku eluviisi harrastaja
kuulsuse. Kerenski sekretäriga
kokkusaamisel lubas ta annetada 2
miljonit dollarit propaganda tegemiseks,
milline õhutaks Venemaa
rahvaid sõda sakslaste vastu Jätkama.
Ta andis sekretärile 50.000
rubla rahas ja laskis 2.100.000
rubla panga kaudu üle kanda. Samuti
võttis ta ühenduse Morgahiga
ja laskis sellel osta 425.000 rubla
väärtuses Vene Vabaduslaenu pabereid.
Aga suurema ajaloolise tähendusega
on siiski Thompsori poolt
bolshevikele antud toetus. Pildikese
sellest annab ajalehes„The Washington
Post" (2. veebr. 1918) ÜJBU-nud
teade, et W. B. Thompson on
annetanud vene bolshevikele 1 miljon
dollarit; ja et tema arvates
bolshevike parteid ön (ajakirjanduses)
vääriti kujutatud ja er see rahasumma:
tuleb kulutada propagandale
ja bolshevike doktriini levitamisele
Saksamaal ja Austrias.
The National City Bank" osakond
Petrogradis oli ainsam pank
kogu Venemaal, mille bolshtvikud
olid jätnud natsionaliseerimata.
Selle panga kaudu läks teele ja
maksti punastele välj a ka lliomp-soni
miljon.
William B. Thompson lahkus
Venemaalt alles 1917. a. detsembri
alul, jättes sinna edasiseks „Puna°
se Risti missiooni" juhiks oma asetäitja
Rayriiond Robins'i. Viimane
oli suure Klondike «kullapalaviku"
ajal lämud Alaskasse ja
endale suure varanduse kokku
kuhjanud. Aga varsti pärast seda
oli ta äkitselt sotsialistiks ja reformaatoriks
hakanud. Tema juhul
see näis olevat siiski vaid osavalt
kalkuleeritud väline kate, mille
varjus endale uut poolehoidu võita
ja veelgi rohkem võimU ja rikkust
saavutada. Igal juhul esines ta
nüüd Thompsoni grupis „sotsiaal-ökonomistina".
Temalt siis pärines
1918. a. Petrogradist saadetud
tungiv nõuanne ÜSA valitsusele, et
olla ülim aeg tunnustada bolshevike
rezhiimi ja seda pidanuks tehtama
juba alul. Et kui USA oleks
neile; oma tunnustuse annud, siis
„ma usun, et ineie käes oleks nüüd
kontroll kõigi loodusvarade üle
Venemaal, ja et meil oleksid omad
kontroU-amethikud, kõigü ta piiridel."
' ..••/^-./'••^- .,
Millised ka ta motiivid olid, Rõ-bms
ei salanud oma toetust bolshe-vikele.
Ta oli vahnis nende kasuks
valetama ja ta ka tegeles pidevalt
valeandmete saatmisega Petrogradist
Washmgtoni.
Sellel „Punase Risti missioonil"
ei olnud niisiis midagi ühist tolle
heategeva organisatsiooni erapooletu
humanismiga. Faktiliselt peitus
selle sildi taga ainult Wall Streefi
finantseerijate pcttemanööver, mille
kaudu taheti saavutada mõjuvõimu
ja hiljem täielikku kontrolli
Venemaa turgude ja loodusvarade
üle, emba-kumba kas koostöös Kerenski
või bolshevistlike revolutsionääridega.
Mingi muu oletus ei
seleta ära selle „missiooni" iseloomu,
arvab prof. Sutton. Aga ei
Thoniipson ise ega ka Röbinii olnud
bolsihevikud, isegi mitte veendunud
sotsialistid. Autori arvates,
mõlemate meeste motiiv oli puhtalt
kommertsiaalne ja taheti ära kasutada
poliitilist protsessi Venemaal
üksnes isiklikuks kasusaamiseks.
Kas vene rahvas soovis bolshevismi
või mitte, see ei läinud neüe vähematki
korda. Samuti, kas too punane
rezhiim tegutseks hiljem
Ameerika vastu, ka see neid ei huvitanud.
Nende ainsam ja kõikehaarav
eesmärk oli saavutada poliitilist
ja majanduslikku yõimu,
ükskõik millise ideoloogia loosungite
all. — Siinsete ridade kirjutaja
nimetaks seda hullumeelsusega
laetud ambitsiooniks, millest rohkem
kui kunagi võiks, tuua näiteid
tänapäevase maailma erinevaist ü- '
makaartest. /
WÜliäm Boyce Thompson on
tundmatu nuni 20. sajandi ajaloos,
aga ometi mängis just tema otsustavat
osa Venemaal toimunud
muutuses. Ilma tema ja ta seljataga
seisnud Wall Streefi rahalise,'
veelgi rohkem diplomaatilise ja
propagandalise toetuseta, bolshe-vistlik
liikumine võinuks väga hästi
hääbuda ja Venemaale saabunuks
sotsialistlik, aga siiski vaba ja
põhiseaduslik riigikord.
Petrogradist lahkudes Thompson
oli teinud endale ülesandeks
„müüa" bolshevistiik revolutsioon
Euroopa rükidele ja USA-le. Ta
jõudis Londonisse 10. detsembril.
Seal ootas teda varem kokkuräägitult
Morgani partner Thomas %
Lamont. Kahepeale neil õnnestus
muuta Briti sõjaaegse' kabineti
meelsust, kes senini oli ohiud
kindlalt bolshevismivastane. Nad
suutsii veen(':a inglasi, et uus bolshevistiik
riigikord Venemaal on
jäädavalt paigal, et inglased loobugu
antibolshevismist, võtku vastu
uued realiteedid ja toetagu Leninit
ja Trotskit... Nad jõudsid New
Yorki tagasi 25. detsembril 1917 ja '
alustasid samasugust «selgitustööd"
USA-s.
Vahepeal Thompsoni asemik
Petrogradis,,kolonel" Robins organiseeris
Euroopa. üleujutamist bol-shevistiiku
propagandaga. Selle töö
üheks ^tulemuseks oli ebaõnnestunud
„Spartacuse" revolutsioon
Berliinis 1919. a. jaanuaris, mida
juhtisid kommunistid Karl Lieb-knecht
ja Rosa Luxemburg.
Suureks eeliseks Thompsonile ja
Lamontile Briti valitsuse kiirel
«ümberkasvatamisel" oli tolleaegse
Briti peaministri Lloyd George'i
valgustkartev tagapõhi Ta oli nimelt
liiga sügavalt segatud rahvusvaheliste
relvatehmgute intriigidesse,
et veelgi tunda end vaba mehena.
JTal oli kohustusi rahvusvahelise
relvadega hangeldaja Sir Basil
Zaharoffi vastu, kes saanud rikkaks,
müües relvi mõlemale poolele
mitmes sõjas.
Sellel Zaharoff il õli aga ka tohutult
palju mõjuvõimu ja temalt
käisid nõu küsunas isegi säärased
lääneliitiaste riigijuhid nagu Wood-row
Wilson ja Georges Glemen-ceau,
rääkimata Lloyd George'ist.
Vahel käisid kõik kolm korraga
Zaharoffi jutul tema Pariisi kodus.
Lääneliitiaste juhid käisid temalt
nõuannet saamas isegi enne
mõne suurema rünnaku plaanitse-,
mist. Briti salaluure avastas, et osa
nende kuningakoja teenreist olid
samal ajal Zaharoffi spioonideks,
seda Lloyd George'! teadmisel!
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 5, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-07-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840705 |
Description
| Title | 1984-07-05-14 |
| OCR text | •Lk. 14'. EESTLANE neljapäeval, 5. juulil 1984 — Thursday, Jüly 5,1984 Nr. 50 : Äustm Toronto Eesti Ma-lekliibi ja Austria MaleMubi vaheline meeskondade võistlus 14 lauale Võistlus oU iihe-vooruline ja igal maletajal oli 75 minutit mänguaega. Tunüiri kohtimikeks olid L. Joselin (TEM) "ja R. Neumann (ÄCC). Mängude eel oldi mures, kuna austria Mubisphd kõik nende tipp-maletajad kohal, aga eestlastel puudusid mõned, mispärast kardeti, et tuleb vastu võtta kaotus. Turniir avati pidulikult pingerikkas meeleolus. Põnevus suurenes aja möödudes Ja seda rohkem kui eesti meeskonna võidupunktide arv pidevalt suurenes. EesÜaste üllatuseks saavutas TEM juba €n^^^ mängu lõppu 7 võitii, olles ^ seega; viigi seisu üldtabelis kindiustanud. Kuigi viimane mäng esimesel laual kestis peaaegu mänguaja piirini, võitis selle austria klubi ja nii jäigi turniir viiki (7 p—7 p). Silmapaistev oli, et eestlased võitsid neljast esimesest vastasest kahte (H. Jürman ja 0. Eandojä) jä kaotasid kaks mängu. Pealtvaatajaile paistis silma see, et austria klubi maletajad olid ärevuses ja üllatunud, sest vaevalt olid nad seda arvestanud,. et nende miees-kohd võiks kaotada või ainult viigi saavutada. Huvitav oli ka meeskondade koosseis. TEM mängisid kaasa kõik eestlased ja varuks oli kolm meest, lama austria klubis OÜd ainult pooled liikmed austerla- •sed.;- . - Eestlastel oH see kolmas mees-konnavõisÜus teiste Toronto klubidega ja nendest On kaks võistlust viigistatud ja üks võidetud. Võidukas hooaja lõpetamine aimab jõudu raiteks üritusteks tuleval sügisel. M^skondade jaotus on laudade Järjekorras, kusjuures nendel, kellel on Canada Chess Federation reiting olemas, on see nimele järg-äevalt sulgudesse märgitud. Austerlast^ olid valged malendid esimcr sel laual ja kõikidel järgnevail päa-rituil laudadel. 1. J. Savage (1985) -• J. Triefeldt (1745); 2. N. Zimninski (1918) - H. Jürmaüi; 3. H; RidOut (1797)— Ä. Kuus (1^); 4. Ä. Holubel (1666) - 0. Randoja (1624); 5,G.Geffe(1598) — I. Laurimaa (1603);^ 6. B. Kröulik (1531) — A. I/>orits; 7. R. Vagner (1622) - ¥. Fikkand (1468); 8. H . Baver — J.-Järve ; (1437); 9. K. Sternberg E. Talve; 10. J. Gre-gory^ J. Riga; 11. R. Neumann — T. Kõhelik; 12. M. Chacinski— V. Puna; 13. K. Pisko — A. Mustel; 14. B.'Fistroviki — M. Tae. A Ligi 800 atleeti on registreerinud end Pan-Ameerika Masterite võistlusele, mis peetakse 17.—T-19. aug. ajavahemikus Ottawas. Meeste vanuseklassid alates 40-st kuni 80-ni. Naistel algab vanuseklass 35 pluss aastast, laavas on 'kõik olümpiaadi: kergejõustiku alad. Estonia-M teritepubi kavatseb osaleda terve rea Kanada rekordite omanikega, eesotsas maailmameister Jaan •.Roos.'-;/,; Juuni alul peeti Etobiccke staadionil Ontario keskkoolide esivõistlused. Alla 18 a. klassis saavutasid toredaid tulemusi: Mähorn, Central Tech., 100 m — '10.44, 200 m ;21,33, 400 m — 47,16; ScottPick-ering, kõrgushüpe rekordiline 2.19. N. Liit korraldab :134el^s An-gelese olümpiaadi boikcfeerijale kergejõustiku Võistlused augustis Moskvas. Purjetamine toimub jälr legi- Tallinnas, nii nagu 1980 Olü: P.; Eestlaste järgmine maleüritus toimub ESTO-84 raamides. Peetakse m ale võistlused, shveitsi süsteemis kolmes erialas (14-aastastele jai noorematele, |2 korda 60 min., lahtine vanemaüe ja kiirmalevõist-lus 2 korda 10 min.) Avatseremoonia toimub kella 10—11 vahel esmaspäeval, 9. juulil Toronto Eesti Majas kolmandal korrusel asuvas noorteruumis. Maktajaü palutakse malekellad kaasa võtta. Pealtvaatajad on teretulnud. -Kanada Olümpiakomitee president R.Jackson teatas juuni äiul, et Kanada võistkond tuleb tän^ivu' suurem kui kunagi enne umbes 580 koos atleetide, treenerite ja esindajatega. Atleetidest pääsevad võistkonda need, kes on maailma 16 parema hulgas. 1976. a. Olümpiamängudelt tõid känadalased 11 medalit, nüüd loodetakse 20 kuni Eestlaste maletegevus ei piirdu mitte ainult oma klubi malevõist-lustega, vaid on tegelikult palju laiema ulatusega. Ottawa R, A. klubi võistlustel jagas Martin Velt-mann kolme teise maletajaga esikohta ja hiljem BelviUe Resurrec-tion Open turmiril saavutas ta teisse koha. Tema isa Alfred yeltmann jagas esikohti B. klassis mängides. Scarborough Maleklubi Sunday Winter Swiss tunmrü jagas Jaak Triefeldt D.(iibbs'iga teist ja kolmandat kohta. Torontos andis sü-multaani Rootsi ja Euroopa tipp-naismaletaja Pia Gramlmg, mängides 25-el laual. Ta kaotas ainult ühe mängu ja loovutas 2 viiki, neist ühe Olev Randojale. Aidake kaasa „.VÄBA iiSTI^SE" levikule, seUegaaitate^^^fe^ eesfi kede säifitaMlsde! 28. juunil algab Toronto kooliõpetajate 38-päevane teatejooks (Spirit of the Marathon Run) Montrealist Los Angelese Olümpiaadile, et tervitusi viia Kanada võistkonnale. Pikamaajooksjatest on 9 mehed ja üks naine. Terve rida kom^paniisid toetab seda üritust majanduslikult, nende hulgas „Toronto Star", Molsön, Adidas, Bürger King. Iluvõimlemises omandas kuus esikohta Tallinna kooliõpilane S. Balõkinä, kes sai klõrgeimad hinded mitmevõistluses, väbaharjutu-ses, harjutustes palliga, rõngaga, kurikatega ja hüpitsaga; lindiga oli edukama tartlanna J. M^der. erfurtis aS) jocyksid idasaksa naised 4 x 4OO m teatejooksus uue maaihnarekordi ajaga 3.15,92, mis on üle kolme sekundi kihem Ida- Saksamaa eehnisest rekordist männist mööbel kodudele ja kommertsiaalsetele asutustele. 2400 routjala suurune näidisnium on täiis maitsekalt käsitsi väljatöötatud esemeid: mööbel) kapid, tarbeesemed, puust kaunistusesemed, majapidamistarbed, pisiasjadjiii. IPisuesemete dekoratiivne kaunistamine, maalimine, põleta Olete meeldivalt üllatunud, kui näete meie näidisnmmi. Ontario turisniiminislter nimetab meie äri siinse ümbruse yaatamisvääi^seks ja ikuvipunktiks. / Km OIJETE-KOTICAJÄRVEL, KÜLASTAGE ^^K^ Ainolt 45 min. autosõitu Kotikajämltp^ MANIVALDE WOODWORKING iörk"sFolls,OnKP 3.19,04 saavutatud 1982. a. Euroopa meistrivöistiustel Ateenas. Viimases vahetuses jooksis idasaksa jooksja Marita Koch. San Jose kergejõustikuvõistlustel tõukas Briand Oldfield kuuli 22.19, mis on vaid 3 sm lühem Udo Beyeri nimel olevast maaihnarekoi'- dist. John Brenner tõukas kuuli 21.59, Dave Laut 21.58, Mike Carter 21.41 ja Qreg Tafrahs 21.15. Carl Lewis jooksis 100 m ajaga 10,00 ja 200 m ajaga 20,01. Lappeenranna politseinik Juha Tiainen heitis Joutseno võistlustel vasarat 81.36, mis on uus Soome ja Põhjamaade rekord ja maailma kõikide aegade neljas parim tulemus. Tema ees on kolm nõukogude sportlast, neist rekordi omab Sergei Litvinov tulemusega 84.14. ERK Ai Selle „suurtest Eeva nõukogu kolmandal koosolekul, Intematbnal Harvester Co. esindaja ohverdas 20Ö.000 dollarit •-— ühe Punase Risti missiooni Venemaale saatnüse kuludeks. Ühel järgnenud koosolekul William Boy-ce Thompson, Federal Reserve Bank of New York direktor, lubas omast taskust kinni maksta kõik ettevõetava „missiooni" kulud. ^ SeUel 1917. av augustikuul läbi Siberi Venemaale saabunud „tms-stoonü" oli ainult nominaatae ühendus Ameerika Punase Ristiga. Gruppi juhtis „kolonel" i:agost oli ka rahakotimees B. Thompson ise. Kõik kokku, 24 ohvit^erivormides ja võltsitud aukraadidega reisijat, neile lisaks kohn tentsikut, kaks filmimeest ja kaks tõlki. Gruppi kuulusid sÜsM ka seitse arsti või vähemalt medit-simiga tegelenud isikut, aga need saabusid USA-sse tagasi juba vähem kui kuu aega hiljem, olles täis vastikustunnet ja protesteerides Thompsoni poliitiliste sekelduste vastu Venemaal. Kes sinna alles jäid, need olid puhtalt Wall Streefi ärunehed ja advokaadid. Prof. Suttonil näib olevat olnud raskusi väljaselgitamisega, mida siis Thompson ja ta staap Venemaal õieti tegid. Personali koosseisu poolest oleks võinud seda gruppi pidada monoks kommertisiaal-seks või fmarits-küsimustega tegelevaks missiooniks, ütleb prof. Sut-ton; aga ta tegelike aktsioonide järele otsustades polnud see midagi muud, kui üks subveirsiivne, poliitiline aktsioonigmpp. Thompson ise omandas Petro-gradis luksusliku eluviisi harrastaja kuulsuse. Kerenski sekretäriga kokkusaamisel lubas ta annetada 2 miljonit dollarit propaganda tegemiseks, milline õhutaks Venemaa rahvaid sõda sakslaste vastu Jätkama. Ta andis sekretärile 50.000 rubla rahas ja laskis 2.100.000 rubla panga kaudu üle kanda. Samuti võttis ta ühenduse Morgahiga ja laskis sellel osta 425.000 rubla väärtuses Vene Vabaduslaenu pabereid. Aga suurema ajaloolise tähendusega on siiski Thompsori poolt bolshevikele antud toetus. Pildikese sellest annab ajalehes„The Washington Post" (2. veebr. 1918) ÜJBU-nud teade, et W. B. Thompson on annetanud vene bolshevikele 1 miljon dollarit; ja et tema arvates bolshevike parteid ön (ajakirjanduses) vääriti kujutatud ja er see rahasumma: tuleb kulutada propagandale ja bolshevike doktriini levitamisele Saksamaal ja Austrias. The National City Bank" osakond Petrogradis oli ainsam pank kogu Venemaal, mille bolshtvikud olid jätnud natsionaliseerimata. Selle panga kaudu läks teele ja maksti punastele välj a ka lliomp-soni miljon. William B. Thompson lahkus Venemaalt alles 1917. a. detsembri alul, jättes sinna edasiseks „Puna° se Risti missiooni" juhiks oma asetäitja Rayriiond Robins'i. Viimane oli suure Klondike «kullapalaviku" ajal lämud Alaskasse ja endale suure varanduse kokku kuhjanud. Aga varsti pärast seda oli ta äkitselt sotsialistiks ja reformaatoriks hakanud. Tema juhul see näis olevat siiski vaid osavalt kalkuleeritud väline kate, mille varjus endale uut poolehoidu võita ja veelgi rohkem võimU ja rikkust saavutada. Igal juhul esines ta nüüd Thompsoni grupis „sotsiaal-ökonomistina". Temalt siis pärines 1918. a. Petrogradist saadetud tungiv nõuanne ÜSA valitsusele, et olla ülim aeg tunnustada bolshevike rezhiimi ja seda pidanuks tehtama juba alul. Et kui USA oleks neile; oma tunnustuse annud, siis „ma usun, et ineie käes oleks nüüd kontroll kõigi loodusvarade üle Venemaal, ja et meil oleksid omad kontroU-amethikud, kõigü ta piiridel." ' ..••/^-./'••^- ., Millised ka ta motiivid olid, Rõ-bms ei salanud oma toetust bolshe-vikele. Ta oli vahnis nende kasuks valetama ja ta ka tegeles pidevalt valeandmete saatmisega Petrogradist Washmgtoni. Sellel „Punase Risti missioonil" ei olnud niisiis midagi ühist tolle heategeva organisatsiooni erapooletu humanismiga. Faktiliselt peitus selle sildi taga ainult Wall Streefi finantseerijate pcttemanööver, mille kaudu taheti saavutada mõjuvõimu ja hiljem täielikku kontrolli Venemaa turgude ja loodusvarade üle, emba-kumba kas koostöös Kerenski või bolshevistlike revolutsionääridega. Mingi muu oletus ei seleta ära selle „missiooni" iseloomu, arvab prof. Sutton. Aga ei Thoniipson ise ega ka Röbinii olnud bolsihevikud, isegi mitte veendunud sotsialistid. Autori arvates, mõlemate meeste motiiv oli puhtalt kommertsiaalne ja taheti ära kasutada poliitilist protsessi Venemaal üksnes isiklikuks kasusaamiseks. Kas vene rahvas soovis bolshevismi või mitte, see ei läinud neüe vähematki korda. Samuti, kas too punane rezhiim tegutseks hiljem Ameerika vastu, ka see neid ei huvitanud. Nende ainsam ja kõikehaarav eesmärk oli saavutada poliitilist ja majanduslikku yõimu, ükskõik millise ideoloogia loosungite all. — Siinsete ridade kirjutaja nimetaks seda hullumeelsusega laetud ambitsiooniks, millest rohkem kui kunagi võiks, tuua näiteid tänapäevase maailma erinevaist ü- ' makaartest. / WÜliäm Boyce Thompson on tundmatu nuni 20. sajandi ajaloos, aga ometi mängis just tema otsustavat osa Venemaal toimunud muutuses. Ilma tema ja ta seljataga seisnud Wall Streefi rahalise,' veelgi rohkem diplomaatilise ja propagandalise toetuseta, bolshe-vistlik liikumine võinuks väga hästi hääbuda ja Venemaale saabunuks sotsialistlik, aga siiski vaba ja põhiseaduslik riigikord. Petrogradist lahkudes Thompson oli teinud endale ülesandeks „müüa" bolshevistiik revolutsioon Euroopa rükidele ja USA-le. Ta jõudis Londonisse 10. detsembril. Seal ootas teda varem kokkuräägitult Morgani partner Thomas % Lamont. Kahepeale neil õnnestus muuta Briti sõjaaegse' kabineti meelsust, kes senini oli ohiud kindlalt bolshevismivastane. Nad suutsii veen(':a inglasi, et uus bolshevistiik riigikord Venemaal on jäädavalt paigal, et inglased loobugu antibolshevismist, võtku vastu uued realiteedid ja toetagu Leninit ja Trotskit... Nad jõudsid New Yorki tagasi 25. detsembril 1917 ja ' alustasid samasugust «selgitustööd" USA-s. Vahepeal Thompsoni asemik Petrogradis,,kolonel" Robins organiseeris Euroopa. üleujutamist bol-shevistiiku propagandaga. Selle töö üheks ^tulemuseks oli ebaõnnestunud „Spartacuse" revolutsioon Berliinis 1919. a. jaanuaris, mida juhtisid kommunistid Karl Lieb-knecht ja Rosa Luxemburg. Suureks eeliseks Thompsonile ja Lamontile Briti valitsuse kiirel «ümberkasvatamisel" oli tolleaegse Briti peaministri Lloyd George'i valgustkartev tagapõhi Ta oli nimelt liiga sügavalt segatud rahvusvaheliste relvatehmgute intriigidesse, et veelgi tunda end vaba mehena. JTal oli kohustusi rahvusvahelise relvadega hangeldaja Sir Basil Zaharoffi vastu, kes saanud rikkaks, müües relvi mõlemale poolele mitmes sõjas. Sellel Zaharoff il õli aga ka tohutult palju mõjuvõimu ja temalt käisid nõu küsunas isegi säärased lääneliitiaste riigijuhid nagu Wood-row Wilson ja Georges Glemen-ceau, rääkimata Lloyd George'ist. Vahel käisid kõik kolm korraga Zaharoffi jutul tema Pariisi kodus. Lääneliitiaste juhid käisid temalt nõuannet saamas isegi enne mõne suurema rünnaku plaanitse-, mist. Briti salaluure avastas, et osa nende kuningakoja teenreist olid samal ajal Zaharoffi spioonideks, seda Lloyd George'! teadmisel! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-07-05-14
