1978-08-01-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA E E S I M ^ tefei^ , ÄiigusV 1,1978
mpun
Jiiuli alul Moskvas peetud kergejõustikuvõistlustel
heitis 30-aasta-ne
nõukogude liiklusõpetaja Boris
Zaitshukesimek korda vasara üle
8() m piiri. Uus maailmarekord' on
nüüd 80.14. Endine rekord oli, lää-ne-
s^kslaseWalterSchmidti niinel
tagajärjega 79.30, kes heitis selle:
1975. aastal Frankfurtis. Zaitshuk
oli tänavu varem heitnud maaihha
edetabelis teiseks olnud tulemuse
Zaitshuk saab augustis 31-aas-taseks.
Zaitshuk ön 185 sm ^kk ja
kaalub 95 kg. Ta oh harrastanud
vasaraheidet' juba 14 aastat, kuid
esmakordselt ületas 70 m piirijoone
alles 1975; aastal, mil esimeseks
tulemuseks oli 72.38. Montreali
olümpiamängude aastal ta heitis
75.42, aga ei pääsenud selle; tule-niusega
N. Liidu meeskonda; Möö-dimud
aasta oli Zaitshuki peamine
läbimurde aasta, mil ta ületas aasta
tippniehe Karl-Hans Riehmi.
Parim tulemus oU siis 76.50, millega
ta pääses aasta maailma edetabelis
kolmandafe kohale.
Praegune vasaraheite edetabel:
Boris Zäitehuk, NL 80.14
Karl^ans Riehm, L.-S. 79.12
Aleksei Maljukov, NL . J.: 78.32
Roland Šteük, IdarŠaksa _:.: 78.14
Detlef Gerstenberg, I.-Safesa 79.64
Vladimir pmitrenko, NL - ^. 76.46
Manfred Huning, L.-Saksa _ 76.36
Sergei Litvinov, NL 76.22
Jochen Sachse, I.-Saksa _ 75.22
Juri Sedyh, ] ^ - : J - , . - _ 75.
Aleksei Spiridonov> NL _ - - _ _ 75.02
Aleksander Bünejev. NL . 7 4 . 98
Karl-Heinz Reismuller, I.-S. 74.70
Jüri Tamm, Eestil 74.58
Ebaämetiike teadete kohaselt oli
olümpiavõitja Juri Sedyh kolm nädalat
tagasi Tbilijsis heitnud 79.90,
mis oli üle endise maailmarekordi,
kuid selle kohta pole saadud kinnitust.''-^
vv.:•^•• .
Siguse YSlštSusteks
Ameerika ja maailma üks parimaid
kõrgushüppajaid ja endine
mäailmarekordj omaja Dwight
Stones kaotas loa võisilüstest osa^
võtmiseks, kuna talle makseti te-
, levisioanisaate Superstars'is esinemise
eest 33.()00 dollarit, mille ta
kinkis Desert Oasis Track Club'ile.
Seda spordiklubi kontrollib ta oma
perekond ja klubi on registreeritud
Kallfornias kui äriline ettevõte.
Rahvusvaheline Kergejõustikuliidu
(lAAF) esimees Adrian Pau-len
seletas prantsuse spordilehele
j^UEquipeV': ,,Kahjü küll, aga
rae teame et Stones on selle seltsi
ainus lüge^" Paulen mainis^ et tal
on olemas kõik täpsemad andmed
ja tõendid juhtunust. Stones'i juhtumis
ei ^ole kergendavaid asjaolusid.
Ta ©emaldataikse - võistlustelt
eluks-ajaks, kui ta ka rahad tagasi
annaks^
Stones on vihane. Endine maailmarekordimees/
kes on alles 25-
aastane ja suure tulevikuga, on
hakanud võistlustest Osavõtmise
õigust nõudma kohtu kaudu.
Samast programmist osavõtnud
Jane Frederick, Kate Schmidt ja
Francie Larricu võitsid TV-prog-rammis
vähem ralia^ kuid ka nende
kohta pandi maksma võistlustest
osavõtmise keeld.
; Brjanskis peetud N. Liidu ameti-tihingute
meistrivõistlustel saavutas
kuldmedali Tarmo Valgepea,
kes hüppas kõrgust 218, jättes sama
tulemusega teiseks Tiit Pahapilli.
Ramon Lindal oli esimene teivashüppes
tulemusega 5.30, Gennadi
Organov 200 m jooksus 21,27. G".
Orgänov oli parun kä sprintnerite
mitmevõistluses saa\'utädes 100 m
10,73, 400 ni 47,8.
Hõbemedali võitis Lea Griffel
800 m jooksus ajaga 2.06,9, pronks-;
medali said Heli Mägi kaugushüppes
6,15 ja Veronika Miriina kuulitõukes-
16.62.
Põikread: 1. Eesti rahvatants, 7.
Tähed, millega inglise keeles märgitakse
tähtsat isikut, 9. Koht Tallinna
lähedal, 10. Geomeetriline
keha, 11. Näo osa» 12: Raskekelva
peetud N. Liidu meistri-ujufnisvõisthistel
sai hõbemedali
Kaire Indšikson 100 m seliliujumises,
tagajärg i.06,02 ja 13-aastane
Marina Trofimova 200 m komplel<s-ujumises
ajaga 2.25,17; viunane sai
pronksmedali veel 400 ra kompleksujumises,
aeg 5.10,79: Kõik eel-poolsed
on uued Eesti rekordid.
Kolmanda tipptulemuse saavi tas
Marina Trofimova veel 100 m lib-likujumises,
aeg 1.06,28. Uued rekordid
On veel Ivar Stukolkini
1.53,85 200 m vabaujumises, Gunnar
Tõnningu 2.14,11 200 m ja
4.42,23 400 m kompleksujumises,
Marma Sharajeva 4.40,,34 400 m ja
Monika Võsu 9.36,80 800 m vabaujumises.
Finaalides tulid 4—8. kohale
Liina Kruus, kes tegi loo rti
vabalt 1;00,66, Terje Tomson 100 m
liblikat 1.07,00, Margus Kukk 100
m liblikat 57,96 ja Kaja Indrikson
100 m selili 1.08,34. Nii tugevalt pole
Eesti ujujad viimasel ajal esi-nenud\
ja Eesti rekorde uuendanud.
Tallinnas peeti N. Liidu kritee-riumisõidu
meistrivõistluste kolmas
ja viimane etapp. Kahe etapi
järel oli juhtimas 1976. ja 1977. aastate
meister Aavo Pikkuus, kuid
Tallinnas seiras teda ebaõnn, ootamatu
rattaiike ja kukkumine põhjustasid
punktide kaotuse ning tuli
leppida teise kohaga. Meistriks tuli
venelane A. Averin 90 punktiga,
teine A. Pikkuus 83 punkti ja kolmas
leedulane V. Galinauskas 66
punkti.
Uue Eesti rekordi jooksis Dnep-ropetrovskis,
kõrgemate põllumajanduskoolide
võistlustel ° Ene Jü-risma,
võites 400 m tõkkejooksu
ajaga 61,7. Nädal tagasi oli ta
jooksnud sel alal uueks rekordiks
62,4, kuid tütarlaps on heas vormis
ja ületas peagi; oma, nimel olnud
rekordi.';';
Riias peetud N. Liidu ulatusega
jahilaskmise võistlusel saavutas
kaarrajal esikoha Peeter Päkk 197
silmaga. ;.
meeskonna liige, 13, Lennuki juht,
15. Kohta, paika, 16. Kõrgmäestikus
ronimisega seotud turism, 19.
Kaaviar, 21. Märguanne, 23. Riln-äas,
24. Mudel, 27v Kerjus, 28. Jumal
— saksa keeles, 3Ö. Juurvili
31. M. Metsnurga teos, 32. Veime
Püstread U 1. Kolmikkonsonant
2. Tegevuses, töös, 3. Tuntud naistegelane
iseseisvas Eestis, 4. Juhib
teisi, 5. Põhi, 6. Võeti nahka maha,
7. Puuvill. 8. Naaber, üleaedne
13. On suurlinnades autosõitjale
tiliti probleemiks, 14. Sugulane, 17
Kange vedelik, 18. Muinas-egiptuso
jumal, 20. Taltsutamatu, 21. Ärkav
22. Vedelikumõõt, 25. Varrukatet
üleriie; 26. Vaikselt, 29. Korteri os
(käändes).
RISTSÕNA NR.' 970 LAHENDUS
Põikread: h Turvas, 6. Vapper
10. Urgas, 11. Külili, 12. Imelik, 13
Alumine, 14. Enam, 16. Ette, 18.
I>üün, 19. Innustus, 22. Kana, 24.
Korsaar, 25. Tormine, 27. Vist, 29.
Peremees, 32..Sink, 35. Laar, 36.
Eale, 37. Tuunika, 39. Kaktus, 40.
Omlett. 41. Vilho, 42. Tõstuk, 43.
Erutus.
Püstread: 1. tekkel, 2. Relvad,
3. Aula, 4. Sri Lanka, 5. Karmiin,
7. Ahne, 8. Palett, 9. Rakkes, 12.
Inin, 15. Münster, 16. Esimene, 17.
tunne, 20. NatSK 21. Hosea, 23. Ar-^
ve, 26. Otsekohe^ 28. Isendid, 29:
Plakat, 30. Raskus. 31. Elus, 33.
Kadett, 34. Pettus, 37. Turu. 38.
: Amor. •• • :'•;• :•';
MÜügill': iid Saat^kiüu
»VABA EESTLASE" TALITUSES
— Pargi
..Kontinuiteet, vanapoiss", naera
tss Cluff magusasti, nagu oleksime
vanad sõbrad, „sina leidsid
relva,, sina võtsid ta inaast üles
ja panid ümbrikku, sina viid ta ka
laboratooriumi. Et sa hiljem võiksid
vanduda, et see on just seesa-ma
püstol, mis sealt metsa alt
tuli, ja mitte mõni teine kurikuulsa
mõrvameeskonna poolt asemele
sokutatud või ära vahetatud. Aga
sa kindlasti teadsid seda juba isegi,
eks ole, Harv vanapoiss?"
,,See pole tarvilik, kui relva teüe
siin jüle annan jä talle oma mit-siaalid
peale panen", arvasin mina.
„Siis tean ma kohtus tunnistada,
et see on sama riist."
,,Ähaa", naratas Clüff, j^aga: samuti
võid sa sel jiuhul sõrmejäljed,
laiali määrida — kui sa seda juba
teinud ei ole. Ei, kallis poiss, sina
leidsid ta, sina vü ta laboratooriumisse
— kui midagi valesti on, läheb
see sinu krae. vahele, mitte
minule. Eks ole õigus> poisid?"
Poisid müpasid loginal kohvi ja
noogutasid tagant õigus muidugi,
staäbiseersant. Sina oled-meie üle-mus,
sul on alati õigus.
,,Aga siis pean ma ületunde kirja
panema", õiendasin, „kes selle
eest vastutab?'-
„Ära selle üle muretse", arvas
Cluff, «lasen smd ajutiseks mõrva-nleeskonda
ümber paigutada, okei?
Ja kirjutan ise ületunni-lehele alla.
Muuseas, kus on su tahmanäo-line
konstaabel?"
„Kes?" y..
„See kirju kass, kes mõrvakohta
valvas. On ta ikka veer seal?"
,,Rick Naylor? Ma arvan, et ta
on koju iläinud. Ta istus öö otsa
mõrvakohal, ilma lõunatunnita."
,>Okei, seersant Kork — kas sa
oibksid nii lahke, kui ma tohin paluda,
et sa ta üles otsiksid ja muiu
jutule saadaksid?"
„Ja misjaoks, kui ma küsida toh
i n ? " . / - / . -
„ S a ei tohi küsida, neetud veelkord!
Miria- olen selle, mõrvameeskonna
ülem, ja nüüdsest peale
oled sa mu otsekohene alluv. Tee
mis sul kästakse, inimeseloom, ja
ära jobuta rumalaid küsimusi!"'
Tundsin/kuidas mul pikkamööda
kael punaseks läks. Asetasin ümbriku
mõrvarelvaga ettevaatlikult
Glüffi nina alla lauale.
„Siin on teie asitõend, s^aabi-seersant
Gluff. Nüüd ma (lähen
koju, mu teenistusaeg on läbi. Kui
mulle midagi veel öelda kavatsete,
käige palun staabiseersant Byron'i
.kaudu, tema on minu iilemus."
. Ma pöörasin end ümber ja jalu-
Kui staabiseersant Byron'i lauast
mööda sammusin, oli see just parajasti
telefoni peal. Ta tõstis kae
ja hüüdis: •
/„tJks minut, Harvl" ^ .
Jäin seisma. Byron lõpetas tele-fonücõne
ja asetas toru hargile. ;
„Staabise©rsant Cluff pallis, et
ma smd mõneks tunniks talle laenaksin.
Ta 'tahab, et sa selle leitud
tuliriista laboratooriumi viiksid—
kontinuiteedi pärast, et asitõendus-te
ahelas lünka ei tekiks. Okei?"
See sunniku Chiff oli niisiis de-tektiividetoast,
paarkümmend
sammu eemalt, ByronEe heiista-nud,
et see mind kinni püüaks, enne
kui uksest välja jõudsin. No mida
sain mina selliste kurikavalate
võtete vastu teha? Byron oli mu
otsekohene ülemus ja ma pidin tema
käske täitma.
Asusin minekule. Konstaabel
Rick Naylor tüli mulle välisuksel
vastu.; '•.
„Hei — Rick, staabiseersant
eiuff tahab sind. oma kontoris näha.
Tahab sulle nähtavasti aukõrgendust
anda, tehtud tubli töö eest.
Panin sinu eest hea sõna sisse, ma
ise olen nüüd ka. m'Õrvameeskon-na
lüge!"
Rick naeratas valgete hammaste
välkudes.
, ,Tänan, seersant. .Ma pean seda
meeles."
. Sa väike vaene miist lammas,
mõtlesin. omaiette. Sa ei teagi, et
sa lõvikoopasse jalutad. Aga eks
igal oinal tule kord oma mihldi-päev:/;
•'• /
Laboratoorium oli all-linnas, Ša-damapuiesteel.
Pidin end eesukse
juures sisse kirjutama, siis anti
miille paberilip^as, millega Võisin
i minna. Läksin läbi mitme
ettekanded noortele
L. Wahtras — LUvaklass
Ravlmtaiiped, 250 retseptti
Enn Nõu— Vastuvett
Anna Abmatova — Marie Undeir — ReöEnIöBsa
iH. Michelsbn ~ Skautlikul teel.
E Michelson--Noorsootöö radadel
H. Michelson— Eesti radadelt
Eduard Krants - Lnmeliitlased (luÄusMogu)
Bona Laamaii — Mis need slpelgaifl
(luuletuskogu)
Estonian Offlicial Qiiidr
Paul Laan ~ Mõttelend — PUte Jii peegelM
Karin Saarsen — Lohengrinl lal Immine
Herbert SaJu— Utoopia Ja futuroloogia
Triinu" üksiknumbreid
A. Kubja --^ Kadunud kodud -"-mUlostused
A.Kubja — Mälestusi kodüsoareRt |
A. Kubja-Palukesed
E. Uustalu ja R. Moora — SoomcpoJsüiä
426 1k. + 6i^.ifotosld
Leho LuQüste — Alamuse Andros biograafi
line jutustus kii^anlk Oskar Lutšiist
L. Lumiste — Atlandi abnaü
L. Lumiste - K^^^
A. Vomm—-Histsönad I i
A. Vomm— Ristsõnad IH
A. Vomm-Ristsõnad III
A. Vomm - Ristsõnad IV
Ants Vomm — Minu hing (luuletuskogu)
KEerme - Surnud laovad ja ellavad
mälestused ,
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta Ööd B
\ S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu)
Aarand Roos -^.Jumalaga, Km Ja ErzisruM
X J. Pitka - Rajusõlmed
A. Käbin-Vaim Ja muld
Urve Karuks — Kadakondorduuleiiuškognj)
H. Oja r- Koputused eneses (luuletuskogu)
H. Oja — Tunnete purdel (luuletuskogu)
A. Ktirig — Mis toimub Soomös?
E. Sanden — Mitme nHo Ja nimega
Aarand Roos —. Jwiitide JktanJsBgffls Tallinnas •
RAAMATUID MSTEILE:
2 ^
aa
3.-
4.30
0.-
3.-
8.-
5 -
18
19
40
39
39
39
89
19
15:
5.- 29
m 18
4.60 85
150
• 25
20
14.- 85
9.65 40
2.1C 40
40
2.50
w
20
2.25 20
2.25 20
2.25 . 20
20.- 40
1.50 •49
4.- . .40
4.—
W
80
^8.80 40
40
t-^ • 20
1.50 25
2.75 25
14.-. 50
12.50 50
6.— • ^ • #
Kalevipoeg - Õppe- ja tööraamat last/ele
Õpeta mind lugema I — (öppp > ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvltrlikis)
Õpeta mind lugema 11^ õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvltiiU^is)
EesM Sjeele Harjutustik I
m 60
40
4.-"' 40
2^5
pika ja keerulise koridori, mööda
lahtistest ustest, kus valgetes kitlites
mehed ja naised lettide taga
askeldasid, kemikaale ühest klaasist
teise kallates ja leegitsevate
Bunsen-lampide kallal torkides. Ja
kell ei olnud veel üheksagi hommikul.
Ilmselt oli: siin' innustunud,
aateliste teadusemeestega (ja naistega)
tegemist.;
See lühikesekasvuline, tüse välismaalane,
kes ballistika-ösakon(}a
juhatas, oli ka varasest tunnist
hoolimata oma töölaua taga. Ta
nimi oli Jan Kroma või midagi
sellesarnast. Tshehhimaa mees, nime
järgi. Ta aktÄcnt paigutas tä ka
sinna kuhugile Praha ja Kiievi vahele.
,,Jees'S ütles ta, „ja ja. Miida
võine tääna hoomikul tjeje heaks
tjeha, ja, mu kaalis härra?"
„Doktor Krcma?"
„Ja ja, sjee olen miina."
,.Mul on siin üks tuleriist, doktor,
mida on arvatavasti mõrva
juures kasutatud Ma tahaksin sellega
ballistika-proove tehaj kuuli-võrdlusi
ja nii edasi — samuti
sõrmejälgi võtta, kui neid relval
on.";- • •V;.
„Ja ja, kjüll miina tean, kjüll
miina tjeen. Jätke siia.'' - ,
-Seletasin, et mul oli asjaga kiire.
Kuna mõrv alles täna hommikul
juhtus jä mõrv'a#" hüppesse
pääsesid. Oleks soovitav nii kiiresti
kui võimalilc teada saada,
kas see siin on mõrvarelv. Laip on
arvatavasti siinsamas laboratooriumi
surnukuuris.
Doktor Jan Kroma asus telefoni
juurde. Rääkis ja õiendas, siis tuli
pead raputades mulle uuesti nina
alla, alt üles vaadates.
kaurdile, söötis kaardi suurde masinasse,
ja paam schmdi purast
tuligi masinast vastus — iUisti
kaardile välja kirjutaiud, nagu
kõige peenemat sorti ma.sinakirja-mamsli
poolt
Revolver, Iligh Standard, kaliiber
22, ilholfsa laskUj rnporditud
varastatud USA-s, Flinl, Michigan.
Omanik Noah Webster, raporditud
Michigani osariigi {x>litsoiio augustis
^el aastal."
,,Ahaa, njüüd on valge vjiUjas!"
juubeldas doktor Krcraa. ,,Njülid
mc võtame kontakt MiehiganI
osariigiga;" •
..See käib Budalo kaudu*', seigi-
I tas meile raali-tüdnik, seal on
FBI (Federal Bureau oi' Investigar
tiqn) barukontor. Aga et^ FRI-ga
ühendusse astuda, on meil autori-satsiooni
tarvis — ja autoriseoriv
ametnik peab olema vilhemall
staabiseersant."
„Se6 on okei*', arvasin mina,
,,staabiseersant Cluff on meie mõrvameeskonna
juhataja saatke
järelpärimine tema nimel."
,,See võtab paar minutit", arvas
„Sii|^ kuidas on seerianumbriga tütai^aps.
relvajjärai?" • „Okei, tjeje saatke, mjejc joonie
Doktor Kroma uuris revolvrit kohvi'V arvas doktor Kroma.
luubi abil. -' •
.;Ja, siin oon njumbrid oon. Jiittegimegi. Niikaua kui tüdruk
Oootage vjähe, miina proovin Buffalo FBI peakorterisse Telex-kompjuuteris.
Tjülge kaasa, pa- masina kaudu teate saatis, kuu-l
" " - " . . mendas Jan Kroina BunsenMam-
Läksin talle järgi, tä tööruumist bigakohyikannu. Ja vaevalt olinje
välja, kord ülespoole, kus terve omale auravad tassid nina alla
kari noori naisi igasuguste peenelt saanud, kui vastus Buffalo linnast
„Rjääkisin just coroner'iga —
doktor Neumänn, ja tjema jütles,
et ei jole võimalik kuuli vjõrrekla
•i- on Ijäinud otse Ijäbi." .
]' Hmnii see oli siis küli halb uudis.
.,Aga tunnistaja ütles, et ta on
kuulnud mitut lasku. Ehk oli autos
veel teisi kuulijälgi?"
Doktor Kroma raputas pead. I
,,Miina juba kjüsisin.~- ei jale."
,,Siis kuidas oleks, kui relvalt
sõrmejälgi leida katsuksite?"
Doktor Kroma ohkp-s raskelt, siis
võttis relva ettevaatlikult paberi-kotist
välja, pliiatsiotsa rauasuud-mest
sisse vajutades. Ta raputas
.mingit pulbrit relyametallile, pühkis
väikese pintsliga tolmu jälle
ära, ja raputas jälle pead.
,;Ei jole ainult jääljed, ähmased
jääljed ,~ sõrmemjärki ei 30-
le/V'\:;--::'
„tJldse ei ole?"
,,.Jees, ei jole. sjee rjevolver —
tema on olnud vääljas, ja? On x)l-nud
maarjas rohus? Siis kjülme-tanud
ära? Majas ei jolnud, oli
vääljas? Siis sõrmemjärgid, kõik
viunistletud raalide ja arvutite
taga kül^itas ja neile kaarte ja
kaardikesi sisse söötis. •
Ta ütles ühele tütarlapsele midagi
korva sisse, see noogutas, lõi
väikse masinaga mõned augud
meile kätte tagasi jõudis. Või õieti,
Michigani osariigi politseilt,
Buffalo FBI harukont9ri kaudu'
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 1, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-08-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780801 |
Description
| Title | 1978-08-01-06 |
| OCR text |
VABA E E S I M ^ tefei^ , ÄiigusV 1,1978
mpun
Jiiuli alul Moskvas peetud kergejõustikuvõistlustel
heitis 30-aasta-ne
nõukogude liiklusõpetaja Boris
Zaitshukesimek korda vasara üle
8() m piiri. Uus maailmarekord' on
nüüd 80.14. Endine rekord oli, lää-ne-
s^kslaseWalterSchmidti niinel
tagajärjega 79.30, kes heitis selle:
1975. aastal Frankfurtis. Zaitshuk
oli tänavu varem heitnud maaihha
edetabelis teiseks olnud tulemuse
Zaitshuk saab augustis 31-aas-taseks.
Zaitshuk ön 185 sm ^kk ja
kaalub 95 kg. Ta oh harrastanud
vasaraheidet' juba 14 aastat, kuid
esmakordselt ületas 70 m piirijoone
alles 1975; aastal, mil esimeseks
tulemuseks oli 72.38. Montreali
olümpiamängude aastal ta heitis
75.42, aga ei pääsenud selle; tule-niusega
N. Liidu meeskonda; Möö-dimud
aasta oli Zaitshuki peamine
läbimurde aasta, mil ta ületas aasta
tippniehe Karl-Hans Riehmi.
Parim tulemus oU siis 76.50, millega
ta pääses aasta maailma edetabelis
kolmandafe kohale.
Praegune vasaraheite edetabel:
Boris Zäitehuk, NL 80.14
Karl^ans Riehm, L.-S. 79.12
Aleksei Maljukov, NL . J.: 78.32
Roland Šteük, IdarŠaksa _:.: 78.14
Detlef Gerstenberg, I.-Safesa 79.64
Vladimir pmitrenko, NL - ^. 76.46
Manfred Huning, L.-Saksa _ 76.36
Sergei Litvinov, NL 76.22
Jochen Sachse, I.-Saksa _ 75.22
Juri Sedyh, ] ^ - : J - , . - _ 75.
Aleksei Spiridonov> NL _ - - _ _ 75.02
Aleksander Bünejev. NL . 7 4 . 98
Karl-Heinz Reismuller, I.-S. 74.70
Jüri Tamm, Eestil 74.58
Ebaämetiike teadete kohaselt oli
olümpiavõitja Juri Sedyh kolm nädalat
tagasi Tbilijsis heitnud 79.90,
mis oli üle endise maailmarekordi,
kuid selle kohta pole saadud kinnitust.''-^
vv.:•^•• .
Siguse YSlštSusteks
Ameerika ja maailma üks parimaid
kõrgushüppajaid ja endine
mäailmarekordj omaja Dwight
Stones kaotas loa võisilüstest osa^
võtmiseks, kuna talle makseti te-
, levisioanisaate Superstars'is esinemise
eest 33.()00 dollarit, mille ta
kinkis Desert Oasis Track Club'ile.
Seda spordiklubi kontrollib ta oma
perekond ja klubi on registreeritud
Kallfornias kui äriline ettevõte.
Rahvusvaheline Kergejõustikuliidu
(lAAF) esimees Adrian Pau-len
seletas prantsuse spordilehele
j^UEquipeV': ,,Kahjü küll, aga
rae teame et Stones on selle seltsi
ainus lüge^" Paulen mainis^ et tal
on olemas kõik täpsemad andmed
ja tõendid juhtunust. Stones'i juhtumis
ei ^ole kergendavaid asjaolusid.
Ta ©emaldataikse - võistlustelt
eluks-ajaks, kui ta ka rahad tagasi
annaks^
Stones on vihane. Endine maailmarekordimees/
kes on alles 25-
aastane ja suure tulevikuga, on
hakanud võistlustest Osavõtmise
õigust nõudma kohtu kaudu.
Samast programmist osavõtnud
Jane Frederick, Kate Schmidt ja
Francie Larricu võitsid TV-prog-rammis
vähem ralia^ kuid ka nende
kohta pandi maksma võistlustest
osavõtmise keeld.
; Brjanskis peetud N. Liidu ameti-tihingute
meistrivõistlustel saavutas
kuldmedali Tarmo Valgepea,
kes hüppas kõrgust 218, jättes sama
tulemusega teiseks Tiit Pahapilli.
Ramon Lindal oli esimene teivashüppes
tulemusega 5.30, Gennadi
Organov 200 m jooksus 21,27. G".
Orgänov oli parun kä sprintnerite
mitmevõistluses saa\'utädes 100 m
10,73, 400 ni 47,8.
Hõbemedali võitis Lea Griffel
800 m jooksus ajaga 2.06,9, pronks-;
medali said Heli Mägi kaugushüppes
6,15 ja Veronika Miriina kuulitõukes-
16.62.
Põikread: 1. Eesti rahvatants, 7.
Tähed, millega inglise keeles märgitakse
tähtsat isikut, 9. Koht Tallinna
lähedal, 10. Geomeetriline
keha, 11. Näo osa» 12: Raskekelva
peetud N. Liidu meistri-ujufnisvõisthistel
sai hõbemedali
Kaire Indšikson 100 m seliliujumises,
tagajärg i.06,02 ja 13-aastane
Marina Trofimova 200 m komplel |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-08-01-06
