1987-06-11-12 |
Previous | 12 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
feJjIpäeviif 1*0 ne
Neppäeval, 11. juunil 1%7 — Thursday, Jinise l i , 1937
E.E.L.K. Peetri
teine koguduse esimees
nõukogu pärast õnnistamist Peetri kirikus Torontos.
Andres Tork, kolmas õpetaja Edgar Heinsoo; keskel õpetaja
Tähistati EELK 70-iidat aastapäeva. $4000 V o Kalepi toetusfondi
Nelipühi-jumalateenistus Toronto Peetri kirikus möödunud pühapäeval (7. juunil) ku-^
Junes rahvarohkeks kiriklikuks sündmuseks, mille raames tähistati EELK 70-ndat aastapäeva
ja õpnistati ametisse 29. märtsil valitud koguduse nõukogu. Teenisid koguduse õpetajad ito-dres
Taul ja Edgar Heinsoo, kuna muusikalise osa eest hoolitsesid solist Avo Kittask ja
organist Roman Toi. Jumalateenistusest ja armulauast võttis osa ka äsja Torontosse jõudnud
©ndine eesti {M)lMtvang Veljo Kalep koos perekonnaga»^
Pidulik jumalateenistus algas kogunemisest kujunes välja
dr. R. Toi oreliäoologa, mille esimene eesti kirikukongress, kus
kestel uus nõukogu - arvult 62 - tolleaegne konsistoojiumi
sisenes kirikusse õpetajate saatel.
Järgnes algliturgia; mille kestel
pihtikõne pidas õpetaja E. Heinsoo
ning nõukoguliikmete
kohustused luges ette ja õnnistas
õpetaja A. Taul. Solist A.Kittask
laulis Joh. Hiobi,,Trööstige mu
rahvast".
Oma jutluses pastor A. Taul
tähendas, et kogu maailmas
loetajkse kristliku kirku alguseks
nelipühi, nagu sellest kirjutas
apostel Paulus oma kirjades
korintlastele. Järgnes pikem
ülevaade Eesti Evangeeliumi Lu-teriusu
Kiriku sünnist.
Meie kiriku mõtte tõstis üles
Villem Reiman juba 1905-ndal
aastal, kui ta ,,Tartu Postimehes*'
kirjutas, et . . . „rahvad, olgu
suured või väikesed, nad elavad
kohusetäitmisest ja ideaalidest".
Vahepeal tekkisid rahutused
Venemaal, mis ka kirikuelu mõjutas.
Möödus tosin aastat enne
kui J 0 eesti kirikuõpetajat ja kaks
koguduse esimeest jõudsid
eeltöödega nii kaugele, et 31. mail
ja 1. juunil 1917 astus kokku
kirikutegelaste koosolek, millest
võitis osa 70 pastorit ja 190
koguduste esindajat. Sellest suur-
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
B . ja 14. juujfui!
dr. R. Pahapill, teL 921-7777
27. ja 28. juuni!
djr. T.
1. juulil
assessor J. Kõpp (sakslaste poolt
rajatud kirikuvalitsus, kus oli
rakendatud kaks eesti assessorit)
tegi ettepaneku, et peame ellu kutsuma
eesti rahvakiriku. Veel
samal kongressil võeti vastu alljärgnevad
põhimõtted: (1) Kiriku
korraldamine ja valitsemine olgu
rahva käes, (2) Kiriku tegevust
t ui eb kooskõla st ad a ra h va
hingeliste nõuetega. Nagu hilisemat
ajaloost teame, kujunes
sellest liikumisest välja eesti
rahvakirik, tegutsedes riigist
eraldatuna, kuid siiski heas
vahekorras Eesti Vabariigi valitsusvõimudega.
Vaba eesti kirik
tegutseb edasi vabas maailmas,
ikestatud kodumaal on see aga
jõhkra võõra võimu surve all.
Meie palume Jumala õnnistust
Eesti kirikule, seda eriti kannataval
kodumaal.
Siis tulid mälestamised,kiriku-teated
ja veel kaks eettekannet
solist Avo Kittask'ilt. Armulauda
jagasid mõlemad õpetajad.
Pärast jumalateenistust tutvustas
õpetaja A. Taul kirikulistele
Veljo Kalepit ja tema perekonda.
Viimaste hulka kuuluvad
abikaasa Helle, tütar Reet ning
pojad Veikko ja Sven: Kalepite
vastuvõtust Torontos üldiselt
rääkis pr. Viive Lomax. •
Pikema sõnavõtuga esines
Peetri koguduse nõukogude
esimees Andres Tork, kes tegi
teatavaks, et on avatud Veljo
Kalepi ja tema perekonna toetusfond,
milleks hakati summasid
kogume otsekohe kohapeal. Pool
tundi hiljem selgus, et kirikulised
olid kokku pannud 4200 dollarit,
mis ka esimehe poolt V. Kalepile
üle anti. Korjandus jätkub ja
sellest kutsutakse kõiki Toronto
Peetri koguduse liikmeid ja ka
teisi kaaseestlasi osa võtma.
Toetusi on võimalik üle anda igal
pühapäeval Peetri kirikus ning ka
posti teel, kasutades kiriku
aadressi ja märkusega, et antud
summa(d) on määratud V. Kalepi
toetusfondi.
Lõpuks kõneles ka V. Kalep,
kes avaldas imestust, et siin nii
palju eestlasi koos on. Temal ja ta
perekonnal jääb selles oSas mulje
nagu viibiksid nad ikkagi veel
kodumaal. Ka on temal ja ta
perekonnal hea meel, et on
võimalik nüüd osa võtta vaba eesti
kiriku tegevusest. Möödunud
nädala sündmused on olnud ela-musrikkad
ja uue eluga kohanemine
võtab veidi kauem aega.
V.L.
Üürida soodsalt
Egllnton rajoonis.
Kivioja Ühingu: peakoosolek
toimub 20. juunil kell 2 p.L K.
Meipoomi suvilas. Päikeseloojangul
võidu-, JaafinituM. Kõik
„Kas vastab tõele, et pärast
oktoobrirevolutsiooni on vene
rahvas muutunud usklikumakš kui
tsaariajal?"
„PõhimõtteliseIt küll. luba üksi
paastuaeg DO palju pikem.''
99
On
gyd toimub
Eesti inimesele
mõtleme, siis
aasta kõige pikem päev ja valgem <iM>; S
igaaastane SeedrioruSuviharja-pidUj et anda
südamesse soojust ja valgust silmadesse-me
Suviharja-pidu peetakse
laupäeval 27. juunil, algusega kell
4:(K) p.L Selle aasta Suviharja-pidu
pakub kaaseestlastele päeval
kontsertaktuse, mis toimub mäles-tus-
ausamba väljakul. Palvuse
ütleb kohaliku piirkonna õpetaja
Tõnis Nõmmik. Sellele järgneb
Võidutule süütamine aupeakonsul
ilmar Heinsoo poolt. Võidutule
toovad kohale meie vabadusvõitlejad.
Eesü Vabaduse eest
langenute mälestamine tuleb erili-.
selt,meeltköitev, seda kaunistavad
Evi Pertensi deklamatsioon ja sü-damesse-
minev laul langenutele
Aino Tera, Hilda Seppa ja Õie
Saare poolt. Järgneval kontserdil
noor solist Evi Valge, keda
saadab meile tuntud Asta
Ballstadt, esineb ilusate eesti
lauludega, millele kaasneb noorte
koori „Jaamku*' omapärane lau-lupõimik.
Õhtusel vabaõhu-etendusel kannab
Eesti Rahvusteater ette
omapärase, huvipakkuva August
Mälg'u näidendi ,,Vaese mehe
ututair *, mille on vabaõhuteatrile
seadnud Lydia Vohu-Viksten,
Kauaaegne Seedrioru kaunistaja
Elmar Silm on valmistanud
lavakujunduse ning tehniliseks
juhiks on Harri Lilliöja, heli ja
valgustuse eest hoolitseb Eduard
Rebane. Osalisteks on meile
hästituntud näitlejad; kaua-aegne
Seedrioru sõber Edgar Kink,
Valve Tali kes on samuti pikka
aega esinenud Seedriorul, siis
veel Esko Luksepp, Endla Komi,
Oudi Kalm-Lillioja, Erik Kastein,
Enno Õunapuu ja Harri Lillioja.
Kesköö-tunnil on Seedriorul
tavapäraseks saanud ,,Mõttelend
Kodumaale". Mälestussamba-esi-sel
kõrgendikul esitab selle skaut-master
Gunnar Mölder, kes on
külas Argentiinast. See on kindlasti
kõigile hinge-soojendavaks
sündmuseks.
Tantsumuusika eest hoolitseb,
nagu ikka, Georg Uta!. A.J.
Ilmus müügile UUDIS-KOGUTEQS
JA TÕDE"
käsitledes üle-eestilist põgenemist 1944. a.
Mälestusjutustused 37 autorilt, koostanud Roman Marley. Kõvas
köites. 343 lehekülge, 14 fotot, hind $23.00.
Müügil „VABA EESTLASE" talituses
Sobiv kink ISADEPÄEVAKS ja muudeks sündmus
Saatekulu Kanadas $1.75, mujale $3.75
< ^ mmm Finnish Place
St. Willowdale M2N 5S1
(Finchi lähedal) — Tel. 222-757S
• •na • a ae
(lõpeb 30. juunil)
Avatud: esmasp., teisip., kolmap. 9—6,
reedel, 9—8, laup. 9—4
Rooneenie leib saabub igal teisipäeval i^^^^^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 11, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-06-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870611 |
Description
| Title | 1987-06-11-12 |
| OCR text |
feJjIpäeviif 1*0 ne
Neppäeval, 11. juunil 1%7 — Thursday, Jinise l i , 1937
E.E.L.K. Peetri
teine koguduse esimees
nõukogu pärast õnnistamist Peetri kirikus Torontos.
Andres Tork, kolmas õpetaja Edgar Heinsoo; keskel õpetaja
Tähistati EELK 70-iidat aastapäeva. $4000 V o Kalepi toetusfondi
Nelipühi-jumalateenistus Toronto Peetri kirikus möödunud pühapäeval (7. juunil) ku-^
Junes rahvarohkeks kiriklikuks sündmuseks, mille raames tähistati EELK 70-ndat aastapäeva
ja õpnistati ametisse 29. märtsil valitud koguduse nõukogu. Teenisid koguduse õpetajad ito-dres
Taul ja Edgar Heinsoo, kuna muusikalise osa eest hoolitsesid solist Avo Kittask ja
organist Roman Toi. Jumalateenistusest ja armulauast võttis osa ka äsja Torontosse jõudnud
©ndine eesti {M)lMtvang Veljo Kalep koos perekonnaga»^
Pidulik jumalateenistus algas kogunemisest kujunes välja
dr. R. Toi oreliäoologa, mille esimene eesti kirikukongress, kus
kestel uus nõukogu - arvult 62 - tolleaegne konsistoojiumi
sisenes kirikusse õpetajate saatel.
Järgnes algliturgia; mille kestel
pihtikõne pidas õpetaja E. Heinsoo
ning nõukoguliikmete
kohustused luges ette ja õnnistas
õpetaja A. Taul. Solist A.Kittask
laulis Joh. Hiobi,,Trööstige mu
rahvast".
Oma jutluses pastor A. Taul
tähendas, et kogu maailmas
loetajkse kristliku kirku alguseks
nelipühi, nagu sellest kirjutas
apostel Paulus oma kirjades
korintlastele. Järgnes pikem
ülevaade Eesti Evangeeliumi Lu-teriusu
Kiriku sünnist.
Meie kiriku mõtte tõstis üles
Villem Reiman juba 1905-ndal
aastal, kui ta ,,Tartu Postimehes*'
kirjutas, et . . . „rahvad, olgu
suured või väikesed, nad elavad
kohusetäitmisest ja ideaalidest".
Vahepeal tekkisid rahutused
Venemaal, mis ka kirikuelu mõjutas.
Möödus tosin aastat enne
kui J 0 eesti kirikuõpetajat ja kaks
koguduse esimeest jõudsid
eeltöödega nii kaugele, et 31. mail
ja 1. juunil 1917 astus kokku
kirikutegelaste koosolek, millest
võitis osa 70 pastorit ja 190
koguduste esindajat. Sellest suur-
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
B . ja 14. juujfui!
dr. R. Pahapill, teL 921-7777
27. ja 28. juuni!
djr. T.
1. juulil
assessor J. Kõpp (sakslaste poolt
rajatud kirikuvalitsus, kus oli
rakendatud kaks eesti assessorit)
tegi ettepaneku, et peame ellu kutsuma
eesti rahvakiriku. Veel
samal kongressil võeti vastu alljärgnevad
põhimõtted: (1) Kiriku
korraldamine ja valitsemine olgu
rahva käes, (2) Kiriku tegevust
t ui eb kooskõla st ad a ra h va
hingeliste nõuetega. Nagu hilisemat
ajaloost teame, kujunes
sellest liikumisest välja eesti
rahvakirik, tegutsedes riigist
eraldatuna, kuid siiski heas
vahekorras Eesti Vabariigi valitsusvõimudega.
Vaba eesti kirik
tegutseb edasi vabas maailmas,
ikestatud kodumaal on see aga
jõhkra võõra võimu surve all.
Meie palume Jumala õnnistust
Eesti kirikule, seda eriti kannataval
kodumaal.
Siis tulid mälestamised,kiriku-teated
ja veel kaks eettekannet
solist Avo Kittask'ilt. Armulauda
jagasid mõlemad õpetajad.
Pärast jumalateenistust tutvustas
õpetaja A. Taul kirikulistele
Veljo Kalepit ja tema perekonda.
Viimaste hulka kuuluvad
abikaasa Helle, tütar Reet ning
pojad Veikko ja Sven: Kalepite
vastuvõtust Torontos üldiselt
rääkis pr. Viive Lomax. •
Pikema sõnavõtuga esines
Peetri koguduse nõukogude
esimees Andres Tork, kes tegi
teatavaks, et on avatud Veljo
Kalepi ja tema perekonna toetusfond,
milleks hakati summasid
kogume otsekohe kohapeal. Pool
tundi hiljem selgus, et kirikulised
olid kokku pannud 4200 dollarit,
mis ka esimehe poolt V. Kalepile
üle anti. Korjandus jätkub ja
sellest kutsutakse kõiki Toronto
Peetri koguduse liikmeid ja ka
teisi kaaseestlasi osa võtma.
Toetusi on võimalik üle anda igal
pühapäeval Peetri kirikus ning ka
posti teel, kasutades kiriku
aadressi ja märkusega, et antud
summa(d) on määratud V. Kalepi
toetusfondi.
Lõpuks kõneles ka V. Kalep,
kes avaldas imestust, et siin nii
palju eestlasi koos on. Temal ja ta
perekonnal jääb selles oSas mulje
nagu viibiksid nad ikkagi veel
kodumaal. Ka on temal ja ta
perekonnal hea meel, et on
võimalik nüüd osa võtta vaba eesti
kiriku tegevusest. Möödunud
nädala sündmused on olnud ela-musrikkad
ja uue eluga kohanemine
võtab veidi kauem aega.
V.L.
Üürida soodsalt
Egllnton rajoonis.
Kivioja Ühingu: peakoosolek
toimub 20. juunil kell 2 p.L K.
Meipoomi suvilas. Päikeseloojangul
võidu-, JaafinituM. Kõik
„Kas vastab tõele, et pärast
oktoobrirevolutsiooni on vene
rahvas muutunud usklikumakš kui
tsaariajal?"
„PõhimõtteliseIt küll. luba üksi
paastuaeg DO palju pikem.''
99
On
gyd toimub
Eesti inimesele
mõtleme, siis
aasta kõige pikem päev ja valgem |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-06-11-12
