Vaba eestlane , June 11, 1987

              ' s , ,
iQlme teismelise lapsega.Toroetosse jõudsid
brit). Nüüd õmsestus „Vaba Eestlase" toimetajal
selle võrdlemisi pika tatervjeu kokkevõteo^
Mida võite meile rääkida oma
Ja esBž
muljetest sain maal?
„Sõit läks võrdlemisi lihtsalt,
nõukogud^ lennuk oli pooltühi.
Aga ega me maastikust palju ei
näinud, ilm oli udune, ainult
Skandinaavia mägestikku nägime
vilksatamas. Kuid kui saabusime
Ganderi lennuväljale Newfound-landil,
nägime esimest korda
võõrkeelsete siltidega lennujaama
— kahju ainuh et seal oli vihma­sadu.
See on kena väike len­nuväli,
seda kasutavad nõukogude
lennukid tihti. Meie järele maan­dus
kohe üks nõukogude lennuk
teel Kuubasse. Sealt tulime edasi
Montreali, kus meil olid eestla­sed
vastas see oli juba kena
koht ja soe ilm! Päeva aega olime
seal, siis tulime väikese mugava
lennukiga edasi Torontosse.
Maandusime Torontos nn. ,,Islan-d
i " lennuväljal. Esimene asi mida
nägime oli CN torn, mis on kogu
Toronto sümboliks ja paistab
kaugele.
Tele väyalend algas Moskvast?,
i ,,Jah, me pidime seal terve
päeva aega viitma — meil oli tolli­ga
pahandust, võttis kuus tundi
enne kui me kohvrid ära klaariti.
Paistab et tolliametnikud ei luba
kaasa võtta hõbelusikaid, isegi
neid millele on graveeritud inime­se
nimed, aastaarvud j ne. Mul oli
üks selline ristimislusikäs, gra­veeritud
imiinu nimega, nad ütlesid
et see olevat enne-revolutsiooni-aegrie
kultuurivara. Mä küll ütle­sin,
et oleB sündinud 1934, ja et
see ei ol€| isegi revdlutsiooniäeg-he,
kuidnad ei pööranud sellele
mingit tähelepanu. Ka dokumente
ei lubata välja tuua — dokumenti­deks
peeti isegi seda kalendrileh­te,
mille mu isa tõmbas kalen^
düist välja kui ma sündisin ja
millele olid märgitud mu sünniaeg
ja koht ---et Veljo sündis täna
hommikul kell kuus . . ."
Ning kül tohin, küsida, kes
Teie-sõidu kinm maksis? • v
1 , ,Ise maksin rnuidugiy äga see ei
olnudki nii raske ^ m
15 aastat vana auto ja garaazhi,
sain auto eest 3000 rubla ja
garaazhi eest tuhat ;ni^ig sõit meie
viieliikmelisele perekonnale läks
veidi alla 4000 rubla maksma.
Pärast, Kanadas oli veel veidi vaja
piletite jaoks Montrealist Toron­tosse.
See läks õnneks kergelt/
ühepäevase Montrealis viibimise
Kui kaiflaTei aega v^^
Kanadasse sõiduks.saada?: •
, ,Taotlus võttis väga kaua aega,
eriti kuna mul ei olnud vastavaid
kutseid Kanadast. Kuid kui
laagrist välja sain, läks asi kiire­maks,
sest mul oli see ettekääne,
etmulei ole enam võimalust oma
viieliikmelisele perekonnale
elatist teenida, niiig väljasõit on
ainuke väljapääs.**
Kul: Te laaris Ä e , ; siis
,,Seda pean küll ütlema, et
[loolitsus oli hea — väga palju
toetust tuli väliseestlastelt pÄide
näol --Soomest, Rootsist, K^
dastj
Solzhenitsõni fondist iuli abi,
pean küll tänama ka venelasi ja
seda Jdrjanikku; kes
Ning mu pojad, kes koolis käisid,
said oma riietuse peaaegu kõik
välismailt, kingitustena. Nii et
oerekond sai hästi kindlustatud.
i •••• • • •
tänu väliseestlaste abile.^'
Kui kaua Te laagris olite, Ja
i?
„Vähe alla nelja aasta — para­grahv
68 lõik ük^ — eriti ohtlik
kurjategija kes on ohustanud ja
õõnestanud nõukogude korda!
Kuidmina ju tegelesin siis samade
probleemidega mida nüüd taunib
Gorbatshov. Need on
demokraatia moonutamine, in-seneritöö
alahindarriine ja
tõkestamine, bürokraatia igas
eluavalduses, majandusi i k
tagasiminek —mul oli
mis saabminu lastest e
Julgesin need
öelda ainult iö aastat varem kui
Gorbatshov seda julges. Ning
aastal 1980 mind siis arreteeriti,
ja mõisteti mind sunnitööle 1981;
O l i n kinni paljude teiste
eestlastega koosV eriti eeluurimis­vanglas
Tallinna Patareis. Perrni
laagris Uuralis pii mul kuus eest­lasest
kaaslast; nad olid sees veel
sõjaaegsete pattude eest. Eriti on
mul meeles üks kaaslane; kes oli
teeninud kolm aastat saksa sõ­javäes
ja kaks aastat pärst sõda
punaarmees. Ta sai lahti '85 aasta
jaanuaris; mina veidi ennem.
Külastasin tema ema Saaremaal —
ema näitas mulle tema nooruses
tehtud pilti — küll oli ilus noor­mees.
Kui siis meenutasin
0
(vaata meie lehe eelmist iiuiB-iütervjeeerida
ising allpol oii
• • • • •
vanemad küüditati hiljem,,ta pidi
metsa pagema — varjas end 9
aastat Vändra lähistel ja Türi kan­dis
— peale seda ta tabati ja
saadeti 25-ks aastaks laagrisse —
ta sai välja 54-aastase mehena
seega oli ta kokku 34 aastat metsa­vennaks
ja laagrivangiks . . . *'
Kaš Te sellisle kuulsate eest­lastest
:
Niklus ja Kukk ka
REAL ESTATE SERVICES LTD. REÄlTOR
,,Niklus Ütles mulle jumalaga
kui ta ära saaeti Patareist— minul
oli veel paar kuud eeluurirnisi.
Kuke nime nägin Patareis seinale
kirjutatuna, kus ta teatas oma näl­jastreigist,
see oli suvel 1981.
Tema ärasaatmisest> Tallinna
viiendasse vangilaagrisse teatati
jaanuaris. Tema teed ristusid
minuga niimoodi, et sain teiste
vangide käest teada, et ta oli
saadetud tapiga Leningradi, ta
põdes kopsupõletikku. Kolm
nädalat hiljem oli mul kohtumine
abikaasaga Patareis, siis ta ütles
mulle, et Kukk on surnud. See sai
kõikidele eestlastele varsti teata­vaks
— ega sellisd teod ei jää riik­likuks
saladuseks, olen kohtunud
kahe inimesega, kes oi id Tal 1 inna
viiendas laagris Jüri Kukega—
need jutustasid mida ta pidi üle
elama. Seal on valvuriteks kõik
venelased, kes kohtlevad eesti
vange väga halvasti . E i saa seda
eriti öelda Venemaal ja Siberis
olevate laagrite kohta. Kukk pandi
järjest kartserisse, ta jäi külma ja
nälja tõttu kopsupõletikku, nii et
kui ta Leningradi saadeti, oli ta
juba haige ja me arvasime et läheb
haiglasse, kuid selle asemel läks
ta iälle kartserisse . . . n i i ta siis
4 i
sse:„seer
kas istusite täie aja, või šänte
mida see noormees pidi hiljem üle
elama, ainult seilepärast et Hitler
ja Stalin tahtsid omavahel arveid
õiendada ja eestlased jäid hakkli­hamasina
vahele . V Kui ta
pärast lahtisaamist Tall innast Saa­remaale
teele saatsin, teatas ta
joba mõned päevad hiljenri, et ema
öli peatselt peale tema saabumist
surnud. Sanfiuti suri ta isa mõned
kuud hiljem .Aga ta siiski sai oma
vanemad ära näha enne nende sur-ma.
iFa oli invaiiid, tema ühe jala
liikuniisvõime oli
Muuseas, tema Jalg ei saanud
vigastada sõjas, vaid pärast sõda
punaväes, kus neil oli lööming
vähemusrahvaste ja venelaste
vahel. . . See mees öli 15 aastat
oma 60-st eluaastast vangis olnud.
Teine mees kes meeles on, oli
veidi noorem minust ainult
mõned aastad vanem; ta ei olnud
sõjas, kuid kolm ta venda langesid
Sain neli kuud varem lahti —
piin Permi oblastis, Uuralis, pea^
aegu Aasia piiril. Kliima öli
võrdlemisi karm^ talvel väga
külm, ja olime teatud kõrguse!
merepi nnast; kus õhk on
hõredam, vanemad inimesed
taluvad seda väga halvasti."
dite - Te seal tegC'^
Igasugust. Töötasin katlakutr
jana, kokana, siis oli igasugust
vabrikutööd ja laadimistööd —
praegusel ajal poliitvange ei viida
laagrist välja, see oh kõrge plan­guga
piiratud ja seda ei tohi näha
isegi need ajateenijad sõdurid kes
•on valvüreiks — ning metsalõika­mist
ja kaevandustööd ei ole
; enam. Tehakse raüatööd, õmmel­dakse^
postkotte, niisama ühtteist.
Kuid tööd tuleb teha; kui ei ole
päristööd siis mõeldakse see väl­ja.
Meelde on jäänud üks viletsa
tervisega leedu; kirjandusõpetaja,
kes päev läbi pidi värava eest lund
kühveldama, kuid kui me siis sealt
hiljem läbi riiarssisime, tuli bul­dooser
ja lükkas kõik puhtaks,
tema töö oli niisiis täitsa ilma as­jata,
selle tegi dooser kahe
minutiga."
Ning kuikaua olete: Teae; eri-me^
lne olnud?; Või olite alati op-
, , E i ; kuni seitsekümnenda aas­tate
alguseni olin ma lojaalne
kodanik^ töötasin inseneriteaduse
ja ,sinna •
: Nüüd saadaval uued EUROOPA-STIIMS
kolmes värvis 2- ja 3-kordse klaasiga
Tasuta 'hindamine. 'Helistage: tMksp
• kodus
10335 Keele st., JViaple, Ontario LOJ
YourHost Tmel
Agency(im} Ltd.
President
y^oödsideSquareM^^^
Scmborqughi Ontario, tänada^ I
416 298 2160 Avatud nädala sees 9:30^9:30
V laupäeval 9:30-5:30
INDIVIDUÄÄL- JA GRUPIREISID ÜLEMAAILMA
ainuh heade ja selgete dokumenti­dega.
Aga siis tekkis ametliku po­liitikaga
lõhe, sest hakkasin ar­vustama
nende töömeetodeid,
sedasama mis Gorbatshov teeb
praegu! E i , ma ei kuulunud min­gisse
gruppi, sest me teadsime, et
gruppide liikmed kuuluvad kohe
arreteerimisele — ei, me olime
lihtsalt ühel meelel. Ega nüüdki
eestlaste hulgas mingeid
erigruppe ole, nad on küllaltki
targad et ise aru saada, et asi
stagneerub, läheb tagasipidi. On
üks, suur grupp ja see on eesti
rahvas ning ka need venelased kes
Eestis elavad, nad kõik loodavad,
et edaspidi läheb olukord
paremaks, ehk läheb isegi nii
heaks, et võib otsekohe Välja
öelda, et Eesti ei peakski plemä
N. Liidu koosseisus, et kui Eesti
oleks iseseisev, siis ei tuleks see
kahjuks ei eesti rahvale,; vene
rahvale ega ka N . Liidule— et kui
keegi teeb vigu, siis las' igaüks
kannatab ise oma vigade all , .
; Isegi venelased, kes Eestis ela­vad,
arvavad seda? '
,,Mul on olnud juhus näiteks
raudteejaamades kuulata venelas­te
omavahelist jutlemist — mõned
neist väljendavad end Brezhnevi-aegse
poliitika suhtes nii kurjasti,
nagu ma ei ole kunagi eestlaste
hulgas kuulnudki.'Vi^
saäs, et Eestis on kõik
unuBtWiiiaiga
Üles ja ütles, nüüd siis olete kõik
pioneerid — ja see jäigi meil
viimaseks jutuajamiseks pioneeri­de
asjus . . . " :
Lõpuks, mida oleks Teil öelda
mahajäänud mttelfik. kodu­maal?
• / |., ^'
Kõigepealt ütleksin seda, et ega
mä täna ei jõua Üles loetleda kõiki
neid uudsusi, mida mina ja mu
lapsed oleme siin näinud; siiski
peaksin mainima seda, et pärast
Montrealis ja Torontos ringi
jalutamist ütleksin oma tuttavale
majaehituskombinaadi direkto­rile,
kes seal väike-elamüte ehita­misega
tegeleb, et sealsete majade
ehitamine ja eestlastele kaela mää­rimine
on lihtsalt kuritegu — need
ei sobi ei linnainimestele; ega ka
maameestele. Seltsimees Jüri-rahu,
tahaksin sulle öelda, et selle
eest peaksid saama kohtulikult
karistada ja sind tuleks aastaks
asumisele määrata, siia Kanadasse
kus võiksid näha, kuidas kor­ralikku
riiaja ehitada, kus ei peeta
kinni ruutmeetrite i ülemmäärast,
kus kõik on seatud kasulikult ja
inimsõbralikult ning kus inimesel
on ruumi end oma majas liigutada
ja kus ta saab mugavalt elada.
Seda tahaksin öelda."
Noh, tänan väga - loodame
et meil on tulevikus vee!
võimalik põhjalikumalt asju
. Võin
,,Jah, kõik tahavad
ka . " V et ^ ..
seas on kindlaid ja veendunud
Berzhnevi poliitika toetajaid
vähem kui 5 protsenti. Ja need on
siis nii lollid, et 3ee ei tähenda
nagunii midagi,"
Kas olkeise kä parteiMige kui
olite veel noh, au sees? -
„Ei, võin seda küll öelda et ma
ei ole kunagi isegi noor-pioneer
olnud. Kui 1945, pärast sõja lõp­pu,
meil III klassis õpetaja küsis,
et kas keegi soovib pioneeriks
hakata ja me kõik ütlesime, ei, ei •
ei, siis ta; kirjutas ::kõikide: nimed
Toronta Eesti Majas on
Ühispangas avatud konto Veljo
'i nimele, hr. 8267-0.
annetajad, kes seda äsja
saabunud 4 aastat,
vangis Istunud erimeelset ja ta
^neljaliikmelist perekonda aidata
soovivad, palutakse annetused
saata (või tuuaX ülalmärgitud
Nr.
pole eraettevi
2L novembril 1986.a. ai
dividuaalsest töisest tegevus]
maist 1987.a, Sellel seadi
tevõtlusega, mis on levinud
kehtimiseni oli veel mõned
töist tegevust rakendama jubs
kirjeldus on üsna pikk ja
näidata, kuivõrd see erinel
mõned väljavõtted sellest sej
1. Käesoleva seaduse kohaselt!
on lubatud individ. töine tegevus]
käsitööriduse ja olmeteeninduse
alal, samuti muu tegevus, mis ra-l
janeb kodanike ja nende perekon­naliikmete
eranditult isiklikul!
tööl. Riik reguleerib individ. töist
tegevust. Ei ole lubatud ind. toim
tegevus, palgalise tööjõ
3. Individuaalset töist tegevus]
(edaspidi lühendatult: i.t.t.
Toim.) lubatakse täisealistele
kodanikele põhitööst vabal ajal j
koduperenaistele, invaiiididelel
pensionäridele, üliõpilastele j;
õpilastele, kes ei ole hõivatuc
ühiskondlikus tootmises.
4. Kodanikud kasutavad i.tl
tegevuseks materjali, tööriistu j<
muud vara, niis kuulub neilj
isikliku omandiõiguse alusel yc
on antud tellija poolt, varaüürih
pingu põhjal.
6. Individuaaltööd tehi
soovivad kodanikud peavaj
saama oma alalise elukoha järgsj
rahvasaadikute nõukogu täitevkc
PhMek
Canadai
HARU
oiete kogemi
CAPEX 87 ai
margikogumii
kuvamaks hai
näha võite.
• MARGID El
• VÄUAPANI
LIKEST MAI
KOGUDEST
ÜLE 140 MÜl
MARKIDE
TRÜKKIJAIL'
NÄITUS • El
MARGIKOGI
. . KÕIK
TORONK
TORONTi
JUUNIL.
SISSEPAi