1978-06-20-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
m46 Nr. 46 1 Norrakas Richard Olsen heitis Mölvis peetud võistlusel vasarat 07 34, mis on uudcs i^hjamaade rekordiks. Endine rekord 65.12 kuulus soomlasele Juha Tiasele. JJ^e-saikslahe^^^M^^ viäias Ööttingenis oda 8S.58. • • Ida-saikslane Margitta Broese on tõuganud naiste kuuli 21.41. Tshehh Helena Fibihgerwa twikas aga 21.60, mis on tänavune parim tule^ Rootsis Handenis peetud fcerge-jõuötlkavõistliisel iÜlatas soomlane Raiili Pudas, 23-aastane teivashüppaja tulemusega 5.40. Samal võisitliisel hüppas kanadalane Greg Joy:&5rgilst 2.1S. / Eugenis, Oregonis peetud kerge? joustskuVõistlusel hüppas Mike Tully teivashüppes 5.53, Steve Sco^t Jooksis 1500 m ajaga 3.37,58, Henry Rorio jooksis 3000 m takis-itusjööksu ajaga; 8.12,39, Robert Ei(^gy vi$kas oda 86.49, James Wäiker j o ^ 400 m takistus-jooksu 48,92, Franklin Jacobs hüppas kõrgust 2.21, Peter Lomashon jcoJöis 800 m ajaga 1.45,68, Wi^ liam MulMns jooksis .400 m; 45,33, Hen Gardentorans heitis ketast 64.01, Ron Livers saavutas kolmikhüppes . 17.15 ja Rudy Ghapa jooksis 5000 m ajaga 13.35,29. Mac Wilkins heitis jälle ketast 70.48, mis on tema kolmas heide tänavu 70 m. i9-aastane Greg Foster jooksis 110 m tõkkeid 13,22, mis on uus USA rekord ja maailma kõikide aegade teine parim tulemus; kuubalase Ale jandro Cäsanakse nimel olev maailmarekord on ainult ühe sajandiku \ra:ra paremi Clancy Edwards jooksis iob m tippajaks 10,07 Ja keeriialane Mike Musyoki jooksis 10.000 m 28.30,9. 30€0m^aga 8.57,1, mis on tänavune tipptulemus sel adai. Budapestis j(W)ksis Läzlo Kispal uue Ungari rekordi 20OOni ' ajaga 5.01,9. Varssavis peetud võistlustel sis |M)olak^ Marian Woronin Euroopa tähayuseks tatulemuseks 100 ni 10*25^. JarosiavMWozdz hüppas kõrgust 2.20 Ja Kozakiewicz saavutas teivashüppes 145. Henry Wasilewski jooksis 1500 m ajaga 3.43,8, teiseks K^xingir v a 3 i ^ ^ meremaalaiie Rod Dixon 3.443.1 jeid, 1977. a. istutati Saaremaal pmi-taimi teahele j a poolele hekbarile. Kur©š®aai« Imm, oimbrusse is-tuftati 13 hektadt uut m e t e Käes-oleva! OÄŠfjal seisvat imetsakasvšr taijail 08S veelgi miumn^ lil^san-ded, talhetaikse^^^^ 1^ 350 hektari uut ooifitsa. .Örisaare ja K u - iiessäare (Kingi^eipa) rohelises vööndis jätkuvalt metsakultuuride raijamine, j p e g i 13-1© h e l g i l e . Metsaitulokah^jude vÄimiseks ra-jaitavat pusi tuleÄjwehoidlaid. Selle ifeõwal mltrgWcse ka seda, mida ps^^use m«*saga. teh^g^ eeaa töötavat 87 miefetöölist g^as- Keenialane 5000 m ajaga 13.41,0. ja mööblit. MLdada !meditsiM§aaM:;tM haiglarracxiskclitade ikasutamist.. 0 • ^MMnes peetud kergejõüstikur võistlustel tõukas RÄIJÖ StäWbsrg ikuuli 20.14 ja Arto H ä i ^ viskas oda 82.08: Varssavis peetud kergejõustiku- ^'^istlustel jooksis jM)olakas Grazy- Rabsztyn kõikide aegade teiseks parima tulemuse naiste 100 m tõkkeistulWusega 12,61. Tul^^^ on ainult 0,02 sekundit halvem ida- ^ikslase Annelie Erhardti nimel olevast maaihnärekordist, mis tehtud 1972. Itaalia Böltsanos jooksis ru-meenlanna Maricica Puica naiste Erfiirtis yõistüstel Jooksis .Detlef Kübeck 200 m — 20,65; Jürgen Pfenniiig 400 m ~ 46,00, Jürgen Staub 15Õ0 m 3.36,1, mis on uus Ida^aksamaa rekord, Klaus Peter Justus 3000 m — 7.50,5, Hansjörg Kunze 5000 m 13.43,2 (Ida-Saksamaanoortere^ kord), Manfred Konow 400 m tõkkeid - 50,65, Geitard Wetzig 3000 m takistusi — 8.33,0. Rolf Beilschmidt hüppas kõrgust 2.26, teine Edgar Kirst 2.22, kolmas Henry Lauterbach 2.22. Axel WeberMippas teivast 5.^^ Wolfr gang Schmidt heitis ketast 64.88 ja WolfgängHanisch viskas oda 84.64. Naiste aladel jooksis Märlies Goehr-Oelsner tippaja 100 m jooksus ajaga 11,11, mis on siiski halvem tema nimel olevast möödunud - aastal tehtud riiaailmarekpr-dist 10,88, Samas Marita, Koch jooksis isikliku rekordi 11,16. Ta kordas oma nimel olevat maailmarekordi 200 m jooksus ajaga 22,08. Sellel distantsil kõikide aegade paremuselt teine on poolatar Irenä Szewinska, kes tegi selle tulemuse sadamas: algas ,Anei^- vaiksali" ehitMsne: Uus, _1980; a. olümipiamäingude' puitjeregaiti eel valmiv Tallimia meawärav haik-kab tunnis läbi lasikma 500 r©isi- Eeloleval ÄUVÜI italhotaikise Sõr-ves (korraldada endise Lõopõllu algkooli jõpilaste ja õpetajate k<jtokutulak. Organiseerijaiks on Asta Ley, Kaunispe külas, fe registü^rib osavõtta 'soovijaid. nn. ,^vabarügi valitsus" otsustas oma 17. ^aprilli istungil mitmeid (küsimusi, mis tegelikult olid uute tööiülesannete jagamine;, (kusjuures alusefes oli võfetud 197'7. aiasta. Tervisihoiuministee-riuinii finajits- j a majandustegevuse arutlemisel märgiti, ei Eestis avati möödunud aastal 11 uut arstijaosd^onda, kusjuures kasu^ tusele võeti südame- ja veresoonte ning onköloogiliste haiguste ravimise täiuslikumad meetodid. Halvasti oli eelmisel aastal kasu-j tatud summasid Tallinna kiirabi-, haigla ja lastehiaigla. ehitamisel, Tallinna linna, Kingissepa (Kuressaare), Valga, Pärnu j a Koht-la- Järve rajooni täitevikomiteed kasutasid halvasti tervishoiuasutuste (kapitaalremondiks ettenälh- Mosfcva Ikoaisös^vato^^ klaveri alal Madis IKok^^^ ikes kodurnaale miaisnium a3:ii4is „Efeitxmia" könt-seontsaalis iss^isva Mwsrlohtu, esitades W . A . M ^ ^ L. van Boatihovwi j a E L i ^ i . Mtöid.., taiureörimise ja ikoipystaimls^ on väga mtiired^tööd, ©t sada kahe aaöta jooiksul korda iseeda, siis on abiks tulnud PooJa restau-reerijad, xdhkem (kui 20 spafteia-v ilMi, feeit© hulgas on nii aiiüteifcte kui dra. uurijaid. Ksimene grupp aisus tööle Riiklilqis Meremuuseumis j a Raekoja taga asuvas hooni^. Esimene /töö seisneb eelpro-jeiktide koostamisss, miile juures antakse neile kasutada eesti restaureerijate ajaloolisi j a tehnilisi andmeid. ü J x ^ objektiks on siiuntükitom ]piallss torni viilifcatuse ja restaureerimine^ Teiseiks on Raekoja täiiavanmjadqr. 4 ja 6, kus üiies, neist majadest oli keskajal vangla.' Seoses sellega, et Niguliste kirik restaureeritakse keskaegse (kunsti muuseumiks, aitavad Miälisreštauraaitörid taastada seal aknad j a vitraazhid. Poola spetsialistid peavad need tööd juba juulikuiuks lõpetama. 3uba 1974. a. kui ta W k s i s ajaga tud summasid. Tervisiioiuminis- 22,21. Kõhnas parun on. i d a ^ s a k s l a - t ^ ülesandeks p^ neBärbel Eckert tulemusega 22,37, 28.28,28. Teiseks jäi Juhani Holo-painen 29.03,71. Umbes tosinal me-fel oli taga järg alla poole ttanni. Odaheites võitis esikoha Arto Härkönen tagajärjega 79.64. Rauli Pudas hüppas teivast 5.30, Võites selle tagajärjega Soome hüppe-kuulsust Antti Kalliomäki. Võistlusest võttis osa ka kanadalane Greg Joy kelle tagajärg kõrgus-mis jookstud 1976 ja neljas soorti-lanna Mona-Lisa Pursiainen tagajärjega 22,38, jookstud 1973. Helsingi: staadionil peetud kerge-jõustikuvõistluselv võitis Markku Laine 3000 m jooksus Ari Paunb-neni ja Lasse Vireni ja tegi samas uue staadioni rekordi tulemusega 7.54,28. Paunoneni aeg oli 7.55,1 ja Vireni 7.57,2. 10.000 m jooksus juhtis Martti j Vainiö kogu aja jä sai tagajärje hüppes oli 2.16. Uue tehnilise toote laskis N. Lii^, du kaubahdusvõrk turule^ See on jalanõude ja rõivaste kuivatamiseks. Selles neljakandüises kastis on 45 'kraadmi soojendatud õhk, mis juhitakse nelja voolikusse. Jalatsite ja rõivaste kuivatamiseks kuluvat 20—25 minutit. Sellise inst-rümendi lähem vajadus on süški, selguseta, kas seda kasutatakse öösel või päeval ja ikus nende jalatsite omanik ise sel ajal peab Viibims.^., N Kuna Riia rahvaa-rv küünib varsti miljonini ja oma^raosport-vaiiendite kasutamissageduses nad on Moskva ja Leningradi järel kolmandal kohal N. Liidus, siis: on; leitiid, et, oluikorda saaks kergendada maa-alüse raudtee ehitamisega. Praegu on teoksil tehnilis-ökonoomillse eelarvestu-se tegemine, mida tehakse Moskva vastavate spetsiallistide poolt. Metroo esimene järk on kavakohaselt 17 ikm pikkune ja kulgeks läänest itta läbi Riia kesklinna. Edaspidi on karvas liin viia iile Daugava jöe või selle alt läbi. muur Saatekulu '•,11. •. Dme Ivancü — Eoldii® tsiimietõra ettekaaded noortele Emi 1 ^ - V a s t a b Aima Abmatova — Mcurie Unde? — H. Michelson - SkantiUkul ieel H. MichelsoD — Noorsootöö radadel H. Michdsca— Eesti radadelt ^ Eduard l&ants — Lameliitlased (|ui Bona I^aman — Mis need sipelgal (luuletutogu) 2150 5.- 3.^ 4.3® 40 35 35 35 3S Paul Laan - Mõttelend ^ Karin Saarsen — Lohengrin! lalknmine ^erl^rt M l — Utoopia j& £atiBrolooglls5 TriinuK ü&siJaiiimbreid AvEubja ^ Eadonnd kodud maleskseS A. Kubja — Mälestas! kodnsaareHi A/Kubja —Palakesed E. Uustalu ja R. Hoora — Soomepoisii 426 l k ; - f 64 %. fotosid Leho Lumiste — Alamase Ändros — biograali- Une jutisstus^.^to^ Oskar Lutsust II. Lumiste — Atlandi aknaB L. Lumiste ~ SiUad külas A. Vomm — Eistsõnad I A. Vomm — Kistsõnad Ii[ A. Vomm -< Eistsõnad IH A. Vomm — Eistsõnad IV Aats Vomm ~ aiina Mng (luul< K. Eerme — Sornnd laevad ja elavad) 5 - 4 3 1.50 4 . - 2 . - IM UI 2.1C 40 25 13 25 K. Eerme — Päevata päevad ja ööta S. Ekbaum — Äjatar (Metuskogu) ! Aarand Roos — Jumalaga, Sara ja Erzirms J. Plika — Eajnsõlmed A. KäbinVaim ja nmld Urve Kaniks ~ Kodakondur (Ipulemskogu) H. Oja — Eoputased eneses (luuletuskogu) H. Oja — Tunnete purdel (luuletuskogia) AKüng— Mis toimub Soomes? E. Sanden — Mitme näo ja nimega Aarand Roo© — Jantide kuningas TalliBmas EAÄMÄTUIB, LASTELE J - Õppe- ja tööraamat iast©i© Op<^ miffld lugema I — (öpp. ja tööraamat eelkooliealistele lastele väTTltrükis) \ õpeta mind lagema E õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) EesM IseeleHasjitaÄ I ' 2.^ 255 2.25 2.2§ 1.50 '4.- 4.- 5.-. 1.50 2.75 14— 12.50 40 40 40 ^ 20 20 20 40 15 40 40 40 20 25 4 . - 40 16. ."Kotkajärve •kolmnurkne • kohvik maksis mulle umbes 5ÖQ ülesmää-raist telefonikõnet ja mõned neist olid 'kaks tundi pikad. Kellega? — lugege kohviku seinalt! Ma ei suuda kunagi unustada neid mehi ja naisi, kes 'kiskusid võsa järve rannast, poole sääreni porises vees, või põletasid risu laagriväljakutel, tahmased J a higised nagu põrgu, ahjirfcütjad. Või ajasid püsti peamaja ifcõr^eid sarikaid. Või ehitasid fcohvifcut. E ^ t i Ä kangus ei ole päritav. Nii nagu isade tailud vanasti mahtusid alla pojade kõridest, nii kaovad meiegi väärt omadused üheainsa põlvega. Itoutlus - ega ee^i kool ei suuda neid hoida. Kodu peab tegema selle töö. Küsi sõbralt, kui sa ise ei oska! Küsi minult, kui ^ber ei tea! Võibolla mina tean. Vahest juMub, et looduse^^rmaštus, ilu nägemine Ja (Mna rahva tunnetamine läheb lahti nägu kuldkinga õis — on seitse aastat puhanud muulas, vahest aiMdanud väikest märkamatut lehte ja süš korraga õitseb! vooras ei des ja 'kui Väheste inimestega eesti lehte tehakse. Kellelt, Või mida sa nõuad, kui asjad pole nii nagu peaiksid. Aga mõned trükivead tuleb siiski ära parandada. Need olid 10-riaelased' bassid, keda ma 1953. augustis Kotkajärvest välja vinna-sih ja mitte l-naelased. Pcoil-4airt ja -pinie inimene näeb valguselaineid 380 ja 760 võnke vahel, 76 oli viga. Aga huulheina jutus oli fantastiline spekulatsioon Midi 100 korda vähendamise ja suurendamisega; Vahele sattunud 10 oli eksitus, y Indiaanlased punusid korvikesi ja karpe maarjaheina kõrtest aga mitte koortest Koori sellel taimel polegi. Kes seda esmakordselt näeb, see ütleb kindlasti hnesta-des: „ S e e on ju harilik rohi!" Maarjahein on iiks paljudest harilikkudest rohtudest". Vigu parandades ma tänan meest trükikojas, kes minu matkäkirja küljendamist, vahepealkirju ja sisse-raamimist tegi hoolega nagu oma .asja. „Matkakiri kolmest elemendist" oli erakordne ainestik ajalehe joone all. Mul on hea meel, et see paljusid lugejaid huvitas ja et paljud neist tarvilikuks pidasid^sdlest märlcu arida. See 'õigustab niisuguste teemade käsitlemist ka tulevikus. Sest ka ajalehe joonealust saab võtta mitmel viisil. Lihtsam viis on, et see koht peab olema täidetud? Nõudlikum viis on see, kui meie - - kirjutaja ja higeja koos — tahame reisida elementides, kuhu- Lugu on lõfjpenud, weel panna.' , .' gi jõuda, midagi saavutada ja läbi elada. Selleks peame vaimselt moodustama ühise matka-seltskon-na. Härra Arvid Viimsi tänan pikema kurja eest. Meie ei suuda sün teiste terminoloogia vigu kontrollida, kui nad ise sellest huvitatud pole. On tegemist, et vältida vigu oma kü'jutises. Mina näiteks kasutasin paljude liitsõnade tükeldamist sidejopntega. Tegin seda nimelt, et kergendada noortel lugemist: puu-õõned, lend-oravad ja ala-peal-kirjad on kergesti arusaadavad. Arusaamata teksti lugemisel aga kaob varsti lugemise huvi, hoolimata et tekst oli keeleliselt õige. Tänan,^'j^^ ylikoolide lõpetajaid Colorado ülikooli Denyeris., Oolo. lõpetas rohuteaduse alal Helle Mc- Guire, neiuna Sihrdmaa. Tail on juba sooritatud nõuetavast praktika-ajast suurem osa, jätkates ülejäänus praegu txxid, rohuteadlasena töötamiseks litsentsi saamisdss. e ;a Ja - togaplaaBiS asua va veeiuniiga. Baltikumi on pärast sõda kogunenud. M k saJkslasi, nende hulgas k a mõned baltisaifcslased, keda pole lastud välja rännata pärast sõjavangi sattumist või siis jäid sisse rinde kokkuvari^mi-sel'. 1944. • .-'.^ Enamus sakslasi on aga volga-saiksa päritoluga, ralivusgrupp, milline enim kannatas küüditamiste ja vahistaimiste. all sõja ajal. Kõik saJkslased tahaksid ümber asuda Saksamaale, kui see oleks võiniaiik. Nende a&upalka-deiks on Tallinn, Haapsalu ja Päniu ning nad on tegevad'mitmesugustel aladel j ka ^põUu- ja ehitusitööilistena. Nimetatud linnades toimuvad šaiksalfceelsed jumalateenistused, kuigi ^inamiis on ära õppinud ka kohaliku keele. kue arvatakse? Hiljuti avastati ehitustööde juures Tartu vanalinnas mitmel pool puusillutise jäänuseid otse aluspõhja kihü. Esialgne analüüs jätab ai-vamuse, et leid kuulub X — X l sajandisse. Kui see arvamine on õige, siis pidi muinaslinnuse jalamist möödunud üdne kaubatee olema kaetud palksillutisega, vähemalt EmajÕe-poölses osas. .Muinas-Tartu probleeme on palju aastaid uurinud ning nende kohta kirjutanud. Tartu ülikooli dotsent Viima Trummal. Vümase leiu puhul tõstatas ta ^küsimuse, et kogu Tartu vanalinn tulöks arvata muinsuskaitselaks. Ametlikult täitub kahe aasta pärast 950 aastat Tartu asutamisest. Muinaslirinusena ja asulakohana on Tartu aga märksa vanem, mida kinnitavad ehitustöödel päevavalgele tulnud leiud — pronksdbted, kederkeraamika-, hõbeaairded araabia müntidega jm. ajavahemikust V I I - X I sajandist. Senised andmed pole siiski võimaldanud linnuse ümber kujunenud asula ulatust ja tekkeaega täpsemalt määritleda, mispärast . jätkatakse vanalinna territooriumil arheoloogilisi kaeva-misii Senistele uurijaile antakse li» saks veöl üfes' -.artoloog".' • Esimenj Erika T Floridas, I Art Ce»iter'i ne vahkkui Show" ülei Nende kunstoäi: nahatöö( 20 tööd, mii erilise tähel määras E J auhinna ja Toodetul ti ära nenc list ja dekl justas koh| arvukalt Tuleb märl näitustel oj viisil välja maad, EesI nud seletusi Florida korraldatuc avatud 8. näitusel esi hümati ter norable Mc Erika Tii saga asus j dilt, N.Y. ka seal rakendusi kunstilise luse ja pi nud temale! I MontrealiHi Toronto Medicine F| Therapy alj kraadiga^ realis 1956J keskhariduj siumis ninj 8ls. © Hilda Bridgeton, jatest, ked| teeinistusmq jaitele koi nasöögü. H| la dieedi- jj juhataja. mm Room 19121 Toront P^stiaädres Ont (Baj 24-tundi t( R A A M J O H N Chart 55 ünivt Toronl V
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , June 20, 1978 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1978-06-20 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e780620 |
Description
Title | 1978-06-20-06 |
OCR text |
m46 Nr. 46
1
Norrakas Richard Olsen heitis
Mölvis peetud võistlusel vasarat
07 34, mis on uudcs i^hjamaade
rekordiks. Endine rekord 65.12 kuulus
soomlasele Juha Tiasele.
JJ^e-saikslahe^^^M^^
viäias Ööttingenis oda 8S.58.
• •
Ida-saikslane Margitta Broese on
tõuganud naiste kuuli 21.41. Tshehh
Helena Fibihgerwa twikas aga
21.60, mis on tänavune parim tule^
Rootsis Handenis peetud fcerge-jõuötlkavõistliisel
iÜlatas soomlane
Raiili Pudas, 23-aastane teivashüppaja
tulemusega 5.40. Samal
võisitliisel hüppas kanadalane Greg
Joy:&5rgilst 2.1S. /
Eugenis, Oregonis peetud kerge?
joustskuVõistlusel hüppas Mike
Tully teivashüppes 5.53, Steve
Sco^t Jooksis 1500 m ajaga 3.37,58,
Henry Rorio jooksis 3000 m takis-itusjööksu
ajaga; 8.12,39, Robert
Ei(^gy vi$kas oda 86.49, James
Wäiker j o ^ 400 m takistus-jooksu
48,92, Franklin Jacobs hüppas
kõrgust 2.21, Peter Lomashon
jcoJöis 800 m ajaga 1.45,68, Wi^
liam MulMns jooksis .400 m; 45,33,
Hen Gardentorans heitis ketast
64.01, Ron Livers saavutas kolmikhüppes
. 17.15 ja Rudy Ghapa
jooksis 5000 m ajaga 13.35,29. Mac
Wilkins heitis jälle ketast 70.48,
mis on tema kolmas heide tänavu
70 m. i9-aastane Greg Foster jooksis
110 m tõkkeid 13,22, mis on uus
USA rekord ja maailma kõikide
aegade teine parim tulemus; kuubalase
Ale jandro Cäsanakse nimel
olev maailmarekord on ainult ühe
sajandiku \ra:ra paremi Clancy
Edwards jooksis iob m tippajaks
10,07 Ja keeriialane Mike Musyoki
jooksis 10.000 m 28.30,9.
30€0m^aga 8.57,1, mis on tänavune
tipptulemus sel adai.
Budapestis j(W)ksis Läzlo Kispal
uue Ungari rekordi 20OOni '
ajaga 5.01,9.
Varssavis peetud võistlustel
sis |M)olak^ Marian Woronin Euroopa
tähayuseks tatulemuseks
100 ni 10*25^. JarosiavMWozdz hüppas
kõrgust 2.20 Ja
Kozakiewicz saavutas teivashüppes
145. Henry Wasilewski jooksis
1500 m ajaga 3.43,8, teiseks K^xingir v a 3 i ^ ^
meremaalaiie Rod Dixon 3.443.1 jeid,
1977. a. istutati Saaremaal pmi-taimi
teahele j a poolele hekbarile.
Kur©š®aai« Imm, oimbrusse is-tuftati
13 hektadt uut m e t e Käes-oleva!
OÄŠfjal seisvat imetsakasvšr
taijail 08S veelgi miumn^ lil^san-ded,
talhetaikse^^^^ 1^ 350 hektari
uut ooifitsa. .Örisaare ja K u -
iiessäare (Kingi^eipa) rohelises
vööndis jätkuvalt metsakultuuride
raijamine, j p e g i 13-1© h e l g i l e .
Metsaitulokah^jude vÄimiseks ra-jaitavat
pusi tuleÄjwehoidlaid.
Selle ifeõwal mltrgWcse ka seda,
mida ps^^use m«*saga. teh^g^
eeaa töötavat 87 miefetöölist g^as-
Keenialane
5000 m ajaga 13.41,0.
ja
mööblit.
MLdada !meditsiM§aaM:;tM
haiglarracxiskclitade ikasutamist..
0
• ^MMnes peetud kergejõüstikur
võistlustel tõukas RÄIJÖ StäWbsrg
ikuuli 20.14 ja Arto H ä i ^ viskas
oda 82.08:
Varssavis peetud kergejõustiku-
^'^istlustel jooksis jM)olakas Grazy-
Rabsztyn kõikide aegade teiseks
parima tulemuse naiste 100 m
tõkkeistulWusega 12,61. Tul^^^
on ainult 0,02 sekundit halvem ida-
^ikslase Annelie Erhardti nimel
olevast maaihnärekordist, mis
tehtud 1972.
Itaalia Böltsanos jooksis ru-meenlanna
Maricica Puica naiste
Erfiirtis
yõistüstel Jooksis .Detlef Kübeck
200 m — 20,65; Jürgen Pfenniiig
400 m ~ 46,00, Jürgen Staub 15Õ0
m 3.36,1, mis on uus Ida^aksamaa
rekord, Klaus Peter Justus 3000 m
— 7.50,5, Hansjörg Kunze 5000 m
13.43,2 (Ida-Saksamaanoortere^
kord), Manfred Konow 400 m tõkkeid
- 50,65, Geitard Wetzig 3000
m takistusi — 8.33,0.
Rolf Beilschmidt hüppas kõrgust
2.26, teine Edgar Kirst 2.22, kolmas
Henry Lauterbach 2.22. Axel
WeberMippas teivast 5.^^ Wolfr
gang Schmidt heitis ketast 64.88 ja
WolfgängHanisch viskas oda 84.64.
Naiste aladel jooksis Märlies
Goehr-Oelsner tippaja 100 m jooksus
ajaga 11,11, mis on siiski halvem
tema nimel olevast möödunud
- aastal tehtud riiaailmarekpr-dist
10,88, Samas Marita, Koch
jooksis isikliku rekordi 11,16. Ta
kordas oma nimel olevat maailmarekordi
200 m jooksus ajaga 22,08.
Sellel distantsil kõikide aegade paremuselt
teine on poolatar Irenä
Szewinska, kes tegi selle tulemuse
sadamas: algas ,Anei^-
vaiksali" ehitMsne: Uus, _1980; a.
olümipiamäingude' puitjeregaiti eel
valmiv Tallimia meawärav haik-kab
tunnis läbi lasikma 500 r©isi-
Eeloleval ÄUVÜI italhotaikise Sõr-ves
(korraldada endise Lõopõllu
algkooli jõpilaste ja õpetajate
k |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-06-20-06