Vaba eestlane , July 27, 1978

              felsipäevof jo neJjopäevGl
Neljapäeval, 27. juuijj 1978 — Thursday, July 27,1978
' NEW YORK — Alastikultümi-
• klubid 'tjai puhkeramiad pn väga
tervislikud -alsutused, kirjutab
ajakiri ' „PreventioTi". ^ Vasta^ralt
: uurimuštelCv mida ; iiiljuti oli
avaldanud United Press Inter-
. national, leidub ala^tikultuur! klu­bides
harva kõrge vererõhuga
inimest. ' •.; •
: . TOMBALL — Anne Sebree mõt­les,
et isee oli sissemurdj a keda ta
oma kodus pimeduses .tulistas,
aga valguses avastas, et see oli ta
27-aa.stane poe^ A. Sebree ütles,
et ta, kuulis oma ,kodus hommi-kul
kella 4.30 ajal hääli, tõmbas
oma .38 kaliibrilise püstoli ja tu­listas
lasu sissetungijale näkku.
Kui ta valguse süütas, leidis ta
et see oli ta poeg, kes oli tulnud
öösel koju, et teha üllatust oma
emale ta 68. siinnipaeval..
; CHERINGTON — Janet C6
; abielu on lõhi|itud, kima ta 18-aas-
. tane. tütar Belinda varastas ema
abikaasa.' Armistuse kolmnurk,
lõpeb nüüd,. kus Janet lahutab
öma 50-aästasest mehest ja laseb
oma mehel abielluda eelmisest
abielust sündinud tütrfe Belinda-ga,
kima vümased tahavad oma
elu koos elada ja armastus ei
kimlu teistele kui va:id neile.
V NEW YORK:--Lühikesekasvu­lised
inimesed elavad l5:auem, kir­jutab
ajakiri „SGiehce Digest';
ÜSA- presidendid^.pikkusega alla
„5;8". (1.72 m) elasid keskmiselt
80;2 aastat vänaks> kuid presiden­did
kasvuga üle 6 jala ü-82) ai­nult
66,6 aastat. «Paljude uurimus­te
alusel kinnitataikse, et lühemad
ininiesed (alla 5'8") elasid kesk­miselt
82 aastat, pikemad kuni
:.5'll'^ (1,80)^ aga 74,8 aastat.•
LONG ISLAND — „Tulge sisse,
istuge autosse ja sõitke minema!"
reMameeris. üks autom^üüja. Val­ley
•Streamil, L. L Kaks meest te^
gidki; täpselt seda. Nad istusid
kahte Büicki (kokku $15.000) ja
•. kihtitasid läbi gäraazhiukse mine-
, :,ma.- Politsei .aj4b aptovargaid ta-"
•'':ga.;:; - -r . ' - : - ' . -
SXOKHOLM: — Rootsi kiriku
församlings-oGh pastoratsför-
_ taund on\ kiriiai riigist lahutami-
" • se vastu. Stokholmis peetud
/kongressil hääletas 201 lüget la­hutamise
vastu ja- ainult 36 poolt.
Arvatavasti lükatakse selle tõttu
• vastav j-eform^ pikemakas- ajaks
edasi, kuigi ^õnelt poolt on hoia-
^ tatud, et kirik - tulevikus - ei saa
. iahutanjiise puhul enam nii sood-
' said tingimusi.!. V / .
DEllCATESSEN
(Endine Parkway äri)
5 ust läänepöol Spadina Ave.
TÄHELEPANIJ!: Uued lahtioleku ajad:'e^ma
-.•.•laup. 8—4 -'
Palume suuremad leiva ja muude pagaritooöete tellimised
sisse anda 2 päeva varem* Aitäh!
Laupäeval, 22. juulil toimus Moonstonel suiiisakuurordi maa-alal KUlamängude talgupäev, kus maakon­nad
oma ehitusi rajasid Ja ümbrust korrastasid. Pildil grupp lääiilastest kus maavanem E . Marley (ees)
annab seletusi talgulistele eeloleval laupäeval toimu vate pidustuste kohta. Foto: Vaba Eestlane
Tänavu 011 propagandaajalehe „Kodümaa" lugejaid eriti õnnista­tud
eriväljaannetega, mida iiäit. teiste balti rahvaste samasuguste
väljaannetega koos pole saadetud. 5. juuli numbril oli jälle ,4iiimata
kaasandeks" 1284ehekül3elke raamat ,>Kaum emakeele lätte^^
Kirjanik Jaan Kaplinski pidas Tallinnas seoses kirjanik A. H. Tammsaare sünni juubeliga Kirjanike
Liidu juhatuse koosolekul kõne, mida tuleb pidada nõukogude oludes sensatsiooniliseks. Jaan Kaplins­ki
kritiseeris teravalt nõukogude korda ja bürokraatiat ning tegi rezhiimile etteheiteidl. Allpool anna­me
edasi Jaan Kaplinski kÕne,miUe üks eksemplar^
mitmeastmeline, oma kollektiivsü- Praegu aga / otsustavad inimese
ses anonüümne ja oma rumaluses saatuse üle tema kohta „kõrge-
. TOKIOShintõ. preestrid leh­vitasid
käsi valge paberiga, ühe
kõrgeima Jaapani korterimaja
õuel et sellega kaitsta maja ela-
:nikke '.kurjade; vaimude vastu,
kes meelitavad inimesi enesetapu­le.
Tseremoonia oH\ organiseeri­tud
40.000 elanikkonnaga Takas-hima
Dairä; eellinna esindajate
poolt. Pärast 1972, aastat oli sel­lest
kõrgehitusest; end allahuppa^
misega surmanud 32'inimest, kes
polnudki' selle maja alalised, ela-riikud.;.:.;:
' • • \.-
Kiina on tegemist klassikuga,
alustan klassikast. Kui Konfutsius
külastas Lao-Tsed, ütles see: „En-diste
aegade suured mehed on am­mu
surnud ja nende kondid oh peh­kinud
mullasv" ' A
Ka Tammsaare ön surnud. Pea­me
surnuid tõelisemaks kui ela­vaid.
Peame kultuuri
sündmuste reaks, mida pühitseme
nagu jaksaraie... Need asjad on
omavahel seotud sedavõrd, et meie
kalendrUine kultuuripilt ori mine­vikku
pööratud ja suletud uue ja
ootamatu ees. Olen ikka mõelnud,
et niisugune kanoniseeritud klassi-ku-
kuju on kurjast talle endale kui
tema rahvale. Mitte mingi väega
ei saa me teda hauast välja ja
panna vastama meie aja tõsistele
ja valusatele küsimustele. Seda
peame tegema ise.
Oleme väike rahvas Ja tunne­me
valusasti seda, et meist nii
vähe teatakse.
Paradoks on selles, et me tõepoo­lest
suudäksune olla üle oma väik^
susest ja alaväärsusest;, hoolimata
sellest, rnida teised meist arvavad,'
oleksime nü erakordne kultuur, et
meie poole pöörduksid paljude pu­gud.
Oleme mi harjunud pidama
end kohaliku tähtsusega rahvaks,
et usume: meü oh teistele pakku­da
vaid veidi eksootikat, mõni vaa­tamisväärsus,
mõni eesti soost
suurmees. •
Oleme maailmast kõrvai, mitte
osa maailmast. Oleme seUe eralda-tuse
ja võõrdumisega isegi harju­nud,:
ometi on see kõike muud kui
normaalne. Oleme tegelikult osa
maailmast ka siis, kui hie seda ei
taju. Ja maailma mured on meie
ka siis- kui peame neid liiga suur­teks
ja tegeleme'selle asemel ko-jäik
kummist sein. Meile on selge,
kuidas see sein toimib. See takistab
informatsiooni liikumist Eesti ja
NL piirides ja nieie ja välismaa
vahel.,
Teoste ilmumise pidurdus, ilmu-miiie
hilmemisega. Võibolla tsen-s|
iur yõib' parandada ühiskonda,
Imid ei saa mitte mingil juhul pa­randada
kirjandust. S.t.tsensüuiist
oh ühiskonnale kasu siis, kui jdr-janduse
parandamine on ühisM-nale.
kahjulik. .
mates" sfäärides liibuvad kuuluju­tud.
Palju parem pole ka lugu vä­lismaalase
võimalustega külasta­da
meid. 0,5% Eesti territooriumist
on ligipääsetav Tallinn,, Tartu
kult. keskus mitte.
Selles on avaldatud eelmisel
astal 26. juunist kuni 3. juulini
Tallinnas välis-eestlastele korral­datud
keele- ja kirjanduse semi­nari
materjalid. Raamatus tuuak­se
ettekanded koos seminari ava-mijsel
peetud Välis-Eestlastega
Kultuurisidehiete Arendamise
(VEKSAV Üh^^ esimehe Ülo
Koidu ja aseesimehe ajaloodok-
|tor Juhan Kahki tervitusega.
Viimane on seotud ulatusliku
• ülevaatega praegusest Eesti
elust selle paljudes aspektides.
Kolmandiku raamatust moodus­tab
südmüse fotokroonika, kus
osavõttev gmpp on loenguil, väl­jasõitudel,
näidatajkse Fr. Tugla-
Kui tahame maaümale midagi
anda, peame õiglasemalt suhtuma
väliseestlastesse, kelle hülgas on
inimesi, kes oskavad meie vaimu­elu
ja loomingut hinnata laiem^ast
vaatekohast, mida me ise infor­matsiooni
puudusel ei oska. Piin­lik,
et suhtusime neurootüiselt dr.
Rein Taageperasse, kes olenemata
tema omapärastest vaadetest
ENSV tuleviku kohta on väheseid
eestlasi, kes tegeleb tõepoolest glo­baalsete
probleemidega. Teatavasti
võeti R;T.-lt Helsingis ENSV kü­lastamise
Tallinnas pole saada ajalehti
TimeSj Guardian, La Monde,
Neue Zürcher Zeitutig J.m. Kaup­lustes
pole ühtegi läänes trükitud
•: raamatut.-.
Just USA-S ja Lääne-Euroopas
oh valgustatud kõik maailma prob­leemid.,
mille käsitlemiseni me
jõuame (kui üldse) hoopis, hiljem.
Kuigi ka hiireaugust pääseb tuppa
värsket õhku ja valgust, on seda
liiga vähe, et hajutada läppunud
õhku ja hämarust. Enamus meist
saab 'näppudel üles lugeda oma
välisreisid. • tJkski reis pole olnud'
normaalses mõttes töö ja enese
täiendamise reis, • mis tähendaks
paarilmist viibimist mõnes kultuu­rikeskuses,
' õppimist-õpetamist
mõnes ülikoolis. Enaniiss sõite on
tühised tuiismisõidud. .
Omaette lugu on nende sõitude
lubamise ja. keelamise juhud, mil­les
meie bürokraatia hoolimatus ja
rumalus avalduvad eriti selgelt. :
Tihti ei saa inimene katte isegi
välismaalt saadetud kutset, tihti
saadetakse kutsutu asemel keegi
teine, muudetakse sõiduluba vii­masel
minutil.
: Tundul), et selles, et laseme end
pida.' Meie oleme küll nooremad,
aga edukamad. '
Võiks võtta arengumaa" oma sef-luse
alla. Eesti panus arenevate
rahvaste aitamisel on liiga kaudne
ja nõrk. -
Kultuurivahetus välisMaaga DE
põhimõttelisi küsimusi, mida tu­leks
lahendada arukalt, mitte
neurootiliselt, nagu seni.
Välismaa vaimuinimesed saavad
meil viibida vaid püsti jalu'*.
•Seltskondlike s'õitude, istumiste
kõrval jääb vähe aega rahulikuks
vestlemiseks,' saati siis tööks ja
ühisettevõtmisteks.'
Kui soovime välismaal tähele­panu
leida, peame andma midagi,
mis meile oluline. Kahtlen väga,
kas klassika ja olümpiaregatt seda
täidab. Ometi on meil saavutusi ja
inimesi, keda me kuidagi välis­maale
lasta ega seal nende loomin--
gut tutvustada ei taha.
NEW D E L H i ; - Politsei: abi-halil^
e muredega. Meie pruugis on - .4. ^ 1
- J 1 • -u ^r.r.u iii^ir^i^ nimioodi • mõnitada, • oleme veidi sõnadel ,,globaalneV 3a vAüdmim- , -
„TuhkatriBnu-di'amaturgia
P. fi. Rummo
mäng" Oli eesti
tähtteos, milles üldinimiikke kü­simusi
suurepärases sõnastuses
antakse
Läänes on vaimuelu intensiivsem
(teadustoodang USA-s on pooje
suurem kui NL-s). Isolatsioon toob
meile kahju, sest väljast saamine
on meile olulisem^ kui meie saat­mine
teistele. Kui'lisaks sellele ta­kistame
ka andekate ja hüvitavate
mõtete avaldamist ja välismaale
jõudmist, teeme kahju oma pres-tiizhile,
miile eest olümpiaäskel-dustega
ja Tammsaare, ausammas­tega^
nii agaralt-rumalait hoolitse­me.;/
On midagi: sügavalt valet terves
meie lähenemises, näib, et on olu­lisem
see, mida meist arvatakse,
kui-see, mis me tegelikult oleme.
See jutt võib tunduda ettevaata­matu,
rumal, /enneaegne. Rikun
lihtsalt mängureegleid, rääkides
asjadest, niülest ei räägita selts-konhas,
kuigi enamus nendega
omaette olles riõuski on.
Miks ma seda teen? Sellepä­rast,
et oleme liiga kaua hea
Ijäoga mänginud halba mangu.
se Majamuuseumi (endist Maale
Ünderi ja Ai^tur Adsoni kodu),
mitmesuguseid hooneid, südu, '
Fotode allkirjades osavõtjate ni­mesid
ei nimetata. Küll on kari-.
katuurist H. Hiibus' teinud kari^
katuurid Enn Merist, Lüvi Jõest,
Valda Klaar-Loorentsi^t, Jaah
Seimist, Reijo XJgtirist, Andres
Koemlst, Maiki Andrest, Ivar
Lillest, Mall kriisast, Leena Ma-randist,
K o i t ; 0^ Enno ;
Klaarist ja J . Raagist. Teose lõ­puosas
bn nende hinnangud läbi­tehtud
semhlarile.
Eaamatu vahele 011 aga pan­dud
leht, Iras VEKSÄÜliins
Ütleb, et ta on valmis Jätkama
samalaadset õppereiside korral­damist
ja palub, et selle lehe
alosas täidetakse vastavad kü­simused
mis tuleb VEKSA
ühingule saq^ta.
Küsitakse, millal on soovitavaan
aeg sellise kiiltuüriseminari pida- v
miseks ja 'kui piltaajalise kestvu­sega
seda tahetaikse, kas on eelis-tataväm-
koht Tallinnas või maal
suvelaagris, ^amuti päritakse
programmi ulatuse üle jä kas
osavõtja eelistab sõita seminari­le
korraldajate kutsel ainult se­minari
ajaks või Tallinnas elavate
sugulasto kutsel eraviisaga. Neile
antud:Sisuga'küsimustele võib te­ha
veel muid: ettepanekuid. An- ,
keeditäitja kohta vajatakse nime,
vanust, elukutset, haridust, pea­misi
huvialasid j a aadressi.'
Oili vaja Chandigarhis,;In-^
dias, kui kolin ametimeest peksid-tugevate
bambuskeppidega leh­ma-
surnuks. .Peksmine sündis kui
mehed; oli karjatamas laiale, sat­tunud
lehmi. Kohe oli suur: rahva-
;hulk inimesi kogunenu.d hindude
pühade- loomade ümber leinama
kurvastusväärset: sündmust. •
lik" põlastav varjund. -
Kord läbis. ajalehti/ arutlus meie
rahva iibest. Muretseshne selle
üle, et meki; tuleb nn visalt juurde.
Keegi'ei kirjutanud sellest, et vä­hemalt
ühes asjas' võiksime, kõigile
maailma rahvastele eeskujuks olla.
tONDDN
rai hinnatakse
kuupki
Vee mahtu niaake-
1,8 miljardile
Meredele , ja
• ookeanidele langeb sellest .kogu­sest;
l i g i ; 73 protsenti, •' jõgedele,
järvedele-ja soodele ligi '2 prot-
;; senti ning iigi veerand kogu veest
; psub maakopres. •.Maailmameri
. aiii'ustab aastas. 448.Õ0O kUupkUo-
. meebrit vett, mis tagastub opkea-nides^
sademete (412.000..kuup-kiloisheetrit):
j a jõgede sissevoolu
Eesti rahvas ön neid väheseidi
kes on demograafilise plahvatu­se
probleemid lahendanud juba
: ;;20"!i(lfiil' aastail... / •
Sellel meie. kogemusel on kahtle­mata-
globaalne tähendus. Mis se­gab
meid tõhusalt bsalenia glö-;
baalses vaimuelus? Vaimne vähe­nõudlikkus,
rahulolu enesega, hu­vipuudus
suurte ja üldiste mui?ede
vastu.
ELAME ;IS()LEERITULT •
Elame isoleeritult, eraldatuna m-formatsioonist.
Seiles on süüdi bü-süüdi
ka ise. Peaks olema mehi­sust'loobuda
kolleegidega konku­reerimast-
ja keelduda sõidust olgu
see kui tahes ahvatlev; Peaksime
arvestama, et solidaarsus on võilv
olla tõsine jõud, mitte ainult sõna­kõlks.-
'
BÜROKRAATIA- JUHIB .,.•.;.. .
- MEIE-. VAIMUELU - . ' ^
: OTTAWA •
tis panga Saenuintressi
Kanada Pank tõs-määra
Oleme liiga vaguralt leppinmi
sellega, et see bürokraatia v
Selle asemel, et seda tõlkida ja
tutvustada, on bürokraatia teinud
palju selle summutamiseks. Unga­r
i kh-jastajaüe teatatati Moskvast,
et see pole soovitav Eesti naiden-dikögusse.
Jäi väi ja P, E . Rummo
teine hea näidend „Pseudopus'' ja
luulekogu Saatja aadress", pole ^
meilgi ilmunud jä oniefci ön mul
tunne, et just .need asjad võiksid,
midagi; olulist öelda mujal maail­mas..
; ;.
Välismaal en;ilmunud 2'eesti
lutile antoloogiat — Itaalias, Soo-mos.;
tJkski, Vpc; 011 antoloosia^
(36.000 ^kuupkilomeetrit) näol. j rokraatia oma - keerulisuse ja ru-
Jõed kannavati maailmamerre ;malusega.^^
aa^al 3,2 miljardit tonni vees I Meie vaünuinüneste ja suure
lahustunud aineidr .maailma oluliste; asjade vahel on
miiinimesi juhib, kasvatab jiie.
Oleks üliin aeg endale: ja teistele \
selgeks teha, et näiteks ka kirjani­kud
peaksid, vahel. bürokraate- kas­vatama,
näiteks. K K .kultuuriosak.
tõotajaid, Õpetades neile vähemalt
käituniisreegleid.
; Nende hulka kuulub kasvõi see­gi,
et inknese saatust puudutavaid
otsuseid ei tohife teha selja taga,
et pretensioonid teises esinevate
j.vigade^vkohta: tuleks esitada kir­janikule
endale, mitte ülemusele,
avaldatud, pole postiga antoloogiat
kättesaanud: :
ME5E: POSTITSENSUUR / ;,
jviöie postitsensuur on omaette
absurditeater, millega on kurbi, ko- -
gemusi: kõigil. Ma •; pole • saanud^
USA-st ühtki ajakirja, nr., kus mi­nu
artikkel onilmunud. : .
. Euroopa väikerahvad — baskid,
bretoonlased;... nendega tuleks
sõlmida otsesidemed, ^ vahetada
uurijaid, õppejõude, üliõpilasi
(Bretagnes, Wales on kä ülikoolid).
Usun, et neil oleks meilt palju õp-
On' aeg koguda kindlat meelt ja
endale ning teistele (eelkõige bü­rokraatiale)
selgeks teha, et palju
;kauem ei saa vaimuinunesed nii­suguses
olukorras elada ja tööta-
.da.- ••.••;; .-•.; • .•
Usun, et meie maal bn tulemas
muutusi ja see, mis suuna need
võtavad vähemalt selles, mis puu­dutab
kirjanike võimalusi ja vaba­dusi,
sõltub kummatigi ka meist.
Kuigi oleme ehk võõrdunud niõt-lernast.
et niisugustel aegadel võib
ic^a tegu ja sõna saada erilise kaa­l
u , .et meie oma tulevikus:.olulise
sõna saame Öelda. Kui aga energi­lisemalt.
ja aegsasti teeme endale
ja teistele, selgeks, et olukord, mil- •
les oleme, on talumatu, on siiski
võimalik, et olukord paraneb.- Kui-edasi
kummardame ja võtam^e raa­sukesi
praeguste ülemuste laualt,
ei vaevu ka tulevased ülemused
(kellel tuleb tegemist teha väga
tõsiste probleemidega), pidama
meid mülekski muuks, kui me ole­me—
inmiesteks, kes, on oma vai­muvabaduse
ja tõelised õigused
ning kohustused müünud tühiste
mugavuste ja privileegide eest.
seniselt «^5 protsendilt 9 proisen-
(Iile. Kanada Panga Juhataja Gc-rald
Bouey- mainis, et inressi-määra
tõstmisega tahetakse Ka­nada
intressimäärasjid hoida um­bes
samal tasemel teiste riikide
määradega. Kanada intressimää­rasid
mõjutavad eriti Ühendriiki­de
laenuintressid, mis viimasel
ajal on tõusnud.
OTTAVATA Kanada immigrat-sioonivõimud
on selgitanud,' et\
Lääne-Saksamaa; terroristide hulr
ka kuuluv Kristina Berster päa-
SeS' Kanadasse valepassiga; K a ­nada
immigratfeioonivõünud Pa-riisis^
andsid terroristile valepassi
alusel kuus nädalat vältava Milas-tii^
viisa. Kristina Berster tabati
tjhendriikide Kanada, piiril kui ta
•tahtis üle piiri salaja ühendriDd-desse
minna.-
; Noor : Silvia läheb. mammaga'
kinno. Natukese ajä pärast sosis­tab
Silvia: • ' -
,,Mamnia,,see;mees miiiu kõr»-
vai kipub mind käperdama!"
' Mamma vahetab seepeale tütre­ga
istmed, istudes ise võõra me­he
kõrvale. Möödub tükk aega ja
midagi ei juhtu. Siis ütleb mam-mamehele:
'
„Noh, mis siis nüüd? kas olete
üle l>ahane?"