Vaba eestlane , September 8, 1977

              Lk. C VABA EESTLANE n^jap^^viaa, 8. septemMl 1977 — Thiiršd^y, Seplmber 8, 1977 Nr. 66 Nr. 66
^ ^ ^ ^ ' ^ -.VVS
Paul Keres malesimiütaani andmas.
Riias peetud rahvusvahelisel ten-nisturniiril
võitis tallinlaima Liidia
Nurme koos raoskvalannä Marina
Tshuvõrinaga esikoha naispaaris­mängus.
-
Kord tõstatati ühel seltskondlikul koosviibimisel küsimus — kes
võiks küll olla rahvusvaheliselt kõige tuntum eestlane? Pärast aru­telu
jõuti kokkuleppelisele vastusele, et küllap rahvusvaheliselt
kõige timtuma-ks eestlaseks on malesuurmeister Paul Keres.
Nüüd ei viibi Keres juha üle ka­he
aasta meie keskel, aga ta nimi
ei ole sellepeale vaatamata kadu­nud
rahvusvahelise ajakirjanduse
veergudelt Eesti tutvustajana, üks
ingliskeelne kõnekäänd, mida hästi
Keresele kohandada saab, kõlab
järgmiselt: he casts a iong sha-dow.
Eestikeelses tõlkes tähendaks
see — ta heidab pika varju.
Sellesamale kõnekäänule mõtel­des
on inglise suurajaleht „The
London Times" pealkirjastanud pi­kema
Eesti malet ja Paul Kerest
käsitleva artikli Väikese Eesti
pikk vari''. Kirjutuse autoriks on
inglise tuntud maletaja Harry Go-lombek;
kes Kerese ja teiste eesti
maletajatega išildikult tihti kokku
puutus.
Artiklit London Times'i veergu­del
alustab Harry Golombek järg­miselt:.
.
.jtJheks ^I^apaistvaks jooneks
käesoleva sajandi rahvuvaheli-ses
male-elus on olnud see par
nus, mida andsid väikesed balti
rahvad eestlased, lätlased Ja
leedulased.
Nende panus malele on proportsio­naalselt
võttes olnud kaugelt suu­rem
nende riikide endi suurusest.
See oli kolmekümnendatel aasta-^
tel, kui Balti riigid esmakordselt
panid rähvuvahelise maleihna en-
^dist kõnelema. Nende riikide esin­dajad
mängisid värsket, elavat ja
leidlikku malet, milline stiil jäigi
neile iseloomulikuks."
Järgnevalt ;kirjeldab Golombek
eestlaste ihnumist Varssavi male-olümpiale
1935. aastal, puudutades
sel olümpial asetleidnud matshi
Suurbritannia ja Eesti vahel.
Golombekil endal õnnestus võita
eestlast Ilmar Rauda, ja inglane
Alexander võitis Leho Laurise.
Inglane Thomas viigistas eestlase
Gunnar Friedemanniga,
aga esimesel laual inglise esima-letaja
Winter kaotas 18-aastasele
Paul Keresele partiis, mida Go­lombek
kutsub äärmiselt bril­jantseks..
•"'
Ta mainib, et inglastele oli kohe
selge selle partii järele, et lavale
on ilmunud uus malegeenius, kes
terve maailma peatselt endast kõ­nelema
paneb.
Kuid juba kaks 'pastat hiljem,
aastal 1937 Stokhohni maleolüm-piail,
lõi Eesti meeskond inglasi
3:1. Ainsa punkti eestlaste vastu
sai Harry. Golombek ise, võites
Johannes Tüi^iii. Eesti tuli sel ma-leolümpial
seitsmendaks, Suurbri­tannia
kohneteistkümnendaks,
mainib oma kü-jutuses Golombek.
Edasi jutustab Golombek Eesti
meeskonna suurest edust 1939.
aasta maleolümpial Buenos Ai-resis,
kus. eestlased,
mandale köhale.
Inglise meeskond pidi aga alanud
maaihnasõja tõttu enne finaal­mänge
Argentiinast koju sõitma.
Teise maailmasõja ajal, kirjutab
Göjombek, kadus Eesti kui isesei­sev
rahvas. Eesti suurim maletaja
Paul Keres aga mängis niiüd Nõu­kogude
Lüdu värvides. Seoses sel­le
nõnda öelda meeskonnavahetu-sega
jutustab Golombek Keresest
ühe isikupärase loo.
See juhtus 1954. aastal Ariister-dami
maleolümpial, kus Keres
mängis nõukogude meeskonna nel­jandal
laual saavutades erakordse
võiduprotsendi, nimelt 96,4. Tsheh-hoslovakkia
maletajat Säjtari või­tis
Keres ühes väga briljantselt
mängitud partiis, müle peale nõu­kogude
meeskonna mittemängiv
kapten Kotov ütles Golombekile, et
Kerese poolt meisterlikult lõpule­viidud
mäng Sa jtari vastu oli üks-tõeliselt
nõukogudelik partn.
Golombek andis selle Kotovi kii
tuse hiljem Keresele edasi,
mille peale Keres oli lausunud
kõige kibedama temperamendi­ga,
mida ta eales Golombeki juu­resolekul
illes näidanud on: „Ei,
see oli üks tõeline EESTI par-
Viieteistkümne aastase vaheaja
järel äratas Rootsis peetud uju­misvõistlusel
tähelepanu eesti uju­ja
saavutused. 15 aastat tagasi oli
saavutusterikkamaks sportlaseks
Ulvi Indrikson-Voog, nüüd on sel­leks
tähelepanu äratavaks ujujaks
tema tütar Kaire. 21. augustil
Rootsis, Jönköpingis lõppenud Eu­roopa
Meistrivõistlusel sai taile
osaks kaks medalit. 100 m selili­ujumises
tuli ta Ida-Saksa maail­marekordinaise
Birgit Treiberi
(1.02,63) ja olümpiavõitja Ulrike
Richteri (1.03,87) järel kobnan-daks,
tulemus 1.05,25, mis on uus
Eesti tipptulemus ja N. Ludu
noorterekord, kuna N. Liidu täis­kasvanute
rekordi omanik Nadezh-da
Stavko jäi viiendaks.
4xl00m kombineeritud teateuju­mise
esimese vahetuse läbis K.
Indrikson U. Richteri. järel teise­na.
Hõbemedali kohal oli N. Liidu
naiskond ka viimase etapi lõppe
des.'.-:.^.
200 m seliliujumises ületas Kaire
Indrikson 2.19,16 senise Eesti abso­luutse
rekordi ja N. Lüdu noorte­rekordi,
kuid vaatamata oma tule­musele
jäi kõvas konkurentsis
kuuendale kohale.
Edasi jutustab Golombek sellest,
kuidas Kerese algatusel sai teoks
Tallinnas toimuvate rahvusvahelis­te
maleturniiride traditsioon, ja
annab ka viimase, käesoleval aas­tal
aset leidnud Tallinna turniiri
tulemused, mis oli pühendatud Ke^
rese mälestusele.
Andes kokkuvõtlikku hinnangut
Keresele kui maletajale ja inime­sele
kh-jutab Golombek London
Times'is järgmist;
„Keres ei saavutanud kunagi
maailmameistri tütlit. Kuid ta
mängis nialet nii,
kuidas üks maailmameister se­da
mängima peaks..' , . '
Ja Kerese käitumine nii malelaua
taga kui malelauast eemal oli ühe
kavaleri oma, kes on üma kartuse­ta
ja kes seisab kõrgemal kõige
vähimastki laiduväärsest."
Jah, võib tõesti nõustuda selle­ga,
et Paul Keres o l i j a on ka
edasi — maaihnas kõige rohkem
tuntud eestlaseks, kelle kaudu Ees­ti
nimi kerkis — ja kerkib — roh­kem
ja sagedamini rahvuvahelise-le
foorumile, kui ühegi teise isiku
kaudu.
J.T. ,
»VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saate^lB
•=1
(D Saksamaad ilmus Baltisaksa
aastaraamatu 24. iköide.Seille-toi­metajateks
on dr. Waiter Mau-raoh
ja Vera von Sass. Teos käsi­tab
teadusil|k!ke tküsimusi. Autori­test
võib märkda Eestis tuntud
aoaklrjaniikku Herb. Peterseni,
dr, Walter Dieboldi jt. !
Ä?iPiari#s
t mnm
ekaegni Ihvesteerlxig!
Snnr. mWi iüMwPü
JiiBinaalandasega.
Ka Tentimine.
Saaiayal kõik Mansiks
Jnstmnieiidid.
(J
Dme Ivandi—Pargi 2.50 35
Kuldne tammetõru—Näidendid ja
ettekanded noortele i , S.- 3S
L. Wahtras — Liivaklass 2.50 IS
Ravimtaimed, 259 retsepti 2.50 15
Enn Nõu — Vastuvett 5.- • 40
Anna Ahmatova— Marie Under — Reekviem 3.50 35
H. Michelson — Skautükul teeS 3^ 35
H. Michelson — Noorsootöö radadel 4.30 • 3S
H. Michelson — Eesti radadelt -. 9.-
Eduard Krants — Lumeliitlased (luuletuskogu) 3.— .15
Eona Laaman — Mis need sipelgad
(luuletuskogu) :3.-: 15
Eskmam Official Güide 40
Paul Laan — Mõttelend — Pilte Ja peegeI(Sa§i 25
Herbert Salu — Utoopia ja fatnrploogia 4.50 25
Karin Säars^ — Lohengriiü laMnmiin© IS
. ,»Trii]iia" ikši&mismbreid 1.25
K. Inno — Tartu Üniversity im Estonia ,
A. Kubja — Kadunud kodud —^mälestus®^
8.50 40
•3:.— ' . 25
A. Kub ja Mälestusi kodusaarelt 2.- 20
A. Kubja — Pallikesed 1.50 '. 20
E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisid
426lk. -}- 64%. fotosid 14.- es •
Leho Lumiste — Alamuse Aidres —, biograafi­line
jutustus kirjanik Oskar Lutsust 6.65 40
L. Lumiste — Atlandi almal 2.1C 40
L. Lumist© —JÖUad külas §50 40
A. Vomm Ristsõnad 1 2.50 20
A. Vomm — Ristsõnad II 2.25 20
A. VoDim— Ristsõnad m 2.25 20
A. Vomm — Ristsõnad IV 2.25 20
Aats Vomm — Minu hing (hiuletuskogu) 20.- 40
K. Eerme — Surnud laevad ja elavad
imälestused . i ' 1.50 15
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta ööd U 4.- 40
is. Ekbaum —, Ajatar (luuletuskogu) 4.- 30
Aarand Roos — Jumalaga, Kars ja Erzurum .4.- . . 30
J. Pitka — Eajusõlmed 8.80 40
T. Tamm-Need teod süiidistavad 0 5.- . 40
A. Käbin — Vaim ja muld 10
Urve Karuks — Kodakomdnr (iuuleiuskogu) ,- 6.- 20
HOUSB OF MÜSIC LTD.
553 Qneen St. West
Toronto, te6. S63-1966
RAAMATUm LASTELE:
Kalevipoeg — õpi>e- ja tööraamat lastele /2.50 §0
õpeta mind lugema I — (õppe- ja tööraamat
eelkooUealistelelJEtötele värvitrükis) 3.- 40
õpeta mind lugema II — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 40
Eest! keele Harjntnstik I 2.25 3S
anda talle pähe? Ei, dollar tuleb
odavam. Andsin talle nõutud US-dollari,
ta ulatas mulle kuus värvi­list
postkaarti — need on mu ees
laual, kui neid ridu kirjutan — ja
me lahkusime sõpradena. Heitsin,
pilgu kaartidele --need olid kõik
Teotihuacan'i varemete vahelt
võetud. Zona Arquelogica de Teo-tihuacän,
Plaza y Piramida de Lu­ha
y de Sol.
Kahel pool olid mitmeastmelised
teRiplivaremed — vist ^tolteekide
poolt siia ehitatud, enne kui atstee-gid
kohale jõudsid. Mehhiklased
peavad neid atsteeke enda esivane-mat-
eks, nendelt on tulnud emblee­mid
Kotkas jä Madu — the,Eagle
and the Serpent. Atsteegid tulid ja
asutasid Ciudad Mexico, peksid
tolteegid igalt poolt välja ja võtsid
isegi nende templid üle. Nad kis­kusid
need osalt maha ja ehitasid
omad peale, või siis matsid toltee-
Idde ehitused oma püramiididesse
ja ehitasid oma: templid püramii­dide
otsa. iga tempel oli pühenda­tud
isa jumalusele, mõned alles
hiljuti arheoloogide poolt välja
kaevatud. Jä siia toodi nüüd bussi-
. täite kaupa turiste, seda surnute
linna vaatama. La Caldaza de los
Muertos, tõepoolest,
•Jalutasin edasi, päike kõrvetas,
teisi turiste jäi vähemaks. Päike-"
sepüramüd ei paistnud pMju lige­male
nihkuvat. Mul oli selline tim-ne,
nagu jälgiksid tuhanded silmad
mind sealt templivaremete vahelt.
Vaata seda suurelist gringot, kuhu
ta mõtleb minna? Tuleb siia, meie
hulka, et ühte meie omadest ära
viia? Ön poisu endast ka hea ar­vamine?
Kas läheme teeme ta kül­maks?
Ei, ootame veel vahe ja
vaatame, mis plaanid tal õieti on
hUjem veel aega küll, kui tarvis
teda „välja hõõruda" *, eks õle?
Pikkamööda jõudsin templivare­mete
vahelt välja ja jälle tsivilr
satsiooni juurde tagasi. Siin-seal
oli autosid pargitud, maastikul mis
näis nagu Hiiumaa kadakane kar­jamaa.
Ja siinsamas' oligi jälle
suur Linea Gris'i buss. Turisti-summ
bussist kadus parajasti kus­kile
maa-alusesse templikäiku.
Läksin neile järgi. Käigu-uksel pi­das
mind keegi univormis mehhik­lane
kinni.
„Dos pesos, senor!" nõudis ta.
Tuli välja, et ma pidin maksma
kaks peesot käiku sissepääsemise
eest. Ja ma maksin ka, sest sell
kandis mingit sorti khaki-värvilist
univormi jä tal tolknes suur re­volver
vööl. Ja ilmselt ei olnud
ta lahke näoga naljamees.
Aga kaubamees oli ta küll, sest
järgmiseks tahtis ta mulle niüüa
peotäit pütpostkaarte ühe jänki
dollari eest. Ja kui „gracias, no"
pomisedes tast mööda minna taht­sin,
seisis ta mul tee peal ees. Kas
* „to rubout" inglise gangsteri-keeles
Läksin treppidest alla — päeva­valgust
paistis veidi läbi laepilude.
Mu tee blokkis grupp: turiste, kes
hoolega midagi kuulatasid. Trügi­sin
nende vahelt läbi ja nägin ke­dagi
kitsa, tõmmu näoga noor­meest,
kes neile kanada aktsendi­ga
inglise keeles midagi seletas.
Kuulsin vaevalt ta sõnu, sest mu
süda peksis erutusest. Viimaks —
see siin oli ilmselt meie kaua taga­otsitud
senor Nick DiCastro! Sar­nasus
Kanadamaal võetud piltide­ga
oli ilmne. '
Kuna ta lobises Quetzalcoatrst,
sellest kuulsast Mehhiko sulgedega
maost ja ülemjmnalast, kellele
siin templis vereohvreid olevat
toodud, manööverdasm ma end
talle selja taha. Ja kui ta oma jutu
lõppedes edasi liikiima hakkas,
kuna sinise juukselised US-and-A
daamid ooh-tades ja aah-tades ve-re-
altarit silmitsesid, sain ma talle
üsna ligidale.
„Tervitusi Kanadast, Nick", üt­lesin
ma talle kõrva sisse.
Poiss seisatas, ta parem käsi te­gi
järsu liigutuse tagataskti suu­nas,
aga ma jõudsin tast ette.
Püüdsin ta randme kinni ja hoid­sin
seda vüvuks, oma suure kere­ga
teda pealtvaatajate : eest kat­tes,
kuna ma vasaku käe sõrme­dega
ta tagumisse püksitasku ula­tasin
ja sealt vaikese 6.35 mm ka­liibrilise
. Browning-püstõli välja
õngitsesin. Lasksin selle oma va­sakusse
püksitaskusse kaduda ja
siis patsutasin ta teised taskud lä­bi.
Küljetaskust leidsin pika teraga
liigendnoa ja võtsin ka selle oma
valdusse. Siis lasksin ta randme
lahti. •
„Mida sa tahad, võmm?" sisis­tas
ta suunurgast, oma rannet
masseerides, „su võim siin maal [kaitset!"
"ei maksa, hagu ehk tead?"
„01en privaatpiüur, Nick, Su
kallis vanaonu tahab sinuga rääki­da."
„Kes, Vito?" ;
„Just nii, sa ahvinägu — Don
Vito. Palun pisut respekti."
Niiviisi — võib-olla oli mul õn­nestunud
teda veenda,, et olen Ma-fia
palgal? Mafia nõuab alati res­pekti.
Mitte lihtsalt Vito, vaid ala­ti
Don Vito. Kui" on tegemist va­nema
ja auväärsema ma£ioso'ga.
„Aga mis siis, kui mina temaga
rääkida ei taha?"
. ,,Siis, kallis kaasmaalane, ruUi-me
sind vaiba sisse ja viime sind
niiviisi eaesar'i ette, nagu vanasti
Cleopatra käis."
Ma ei tea, kas Nick-poiss mu
ajaloolisest aliegooriast midagi tai­pas,
aga ta vähemalt tegi visalt
häält. Ilmselt ei tahtnud ta 'mind
uskuda. -
„Pullisitt", ütles ta.
Lükkasin ta sisse ühte keerdkäi-ku,
teistel turistidel tee pealt eest,
andsin talle korraks tagasi-kätt
üle hammaste, et tai vähemalt mi­nu
vastu pisut respekti oleks, tõm­basin
oma Colt-püstoli ja hoidsin
tal püstoliotsa kulmude vahel. Siis
võtsin vasaku käega ta särgi rin­nataskust
paar pl^t-massist ümb^
rikku.' . :
„Kuidas sulle meeldiks, Mehhiko
vanglasse tagasi minna, Nick mu
poiss? Kokaiiniga kaubitsemise
eest? Või ^n see isegi heroiin, mi­da
kaasas kannad? Mõlemü juhul
on sul kindlasti mõned head aas­tad
soolas."
, ,Proovi ainult, gringb 1'' kiristas
Nick-poiss nagu tõeline mehhikla­ne,
silmad täis tulesädemeid, ,,ja
sul läheb endal, sitasti — mul on
,,Sa mõtled Don Vittorio't, Aca-pulcost?
Ta on sinust oma käed
puhtaks pesnud. Kuidas sa a,rvad,
et ma su muidu üles leidsin? Ta
ei taha Don Vito'ga mingit pahan­dust.
Seepärast. ära tee lollusi.
Anna oma türistignipp mõnele
kaniraadüe üle ja me teeme väi-,
kese-sõidu."
„Sõidu kuhu, gringo?" •
,,Melia Purua hotelli — mu part­ner
ootab seal. Meil on sinu jaoks
lennupilet, Kanadasse. Don Vito ei
soovi sulle midagi halJDä, sa puu­pea
— ta on su pärast mures, ta
tahab su'ga ainult rääkida. Pärast
võid Mehhikose tagasi tulla, kui
tahad."
" „Sa valetad! Tahad mind lõksu
meelitada!"
„Kui sa arvad, 'et ma valetan,
iniks siis ei karju sa valju häälega
appi nagu ma ütlesin, sel juhul
lähed ainult mõneks aastaks uuesti
istuma, sest Mehhiko võimudele
kindlasti su kaubitsemme ei meel­di.
Sealsamas tempKväravas on
üks tülenuiaga sell — ta võtab su
kindlasti hea meelega; oma hoole
alla, kui ma taUe asja ilusti ära
räägin? Või ei usalda sa teda? Ar-v^
d, et laseb suUe kuuli kuklasse
ja matab sind smna ohvrikivi alla,
mida sa enne turistidele näitasid?"
Nick-poiss nohises. Ilmselt mõt­les
ta asja iile sügavamalt järgi.
Mul ei olnud aega ta järgi oodata.
Togišin talle relvaotsaga ribidesse.
>,Noh, mida sa oled otsustanud?
Kas tuled kaasa?"
Nick noogutas, ilmselt vastu
tahtmist.
,,Okei, sinu käes on tukk. Aga
enne ma tahan mõned telefonikõ­ned
teha."
,,Kellele need? Sul pole tarvis
Don Vittoriole meldida — ta juba
teab, kus sa oled ja mis sulle juh­tub."
„Ei, mitte Vittoriole — võid v
pealt kuulata, kui tahad. Mul on
mujer — name, sa saad aru? Pean
ometi talle teatama, et lähen,mõ­neks
päevaks — ära."
„Kas'su naine ei saanud mitte
õnnetult surma? Oh, sa mõtled se­da
baaridaami Acapulcost, kellega
sa koos elad? No minugi poolest,
sa võid talle teatada. Aga mina
seisan juures, Gamarada, ära mu-retsegi.
Ja ma hoiatan sind — hab-la
Espanol muy bueno."
„Okei", noogutas.Nick. Ta näis
nüüd üpris hh-munud, ma olin ta
asjadest, lüga hästi informeeritud.
Ta uskus nüüd, et oli Don Vittörio
juiires ebasoosingusse sattunud - ja
et see ei kavatsenud tema heaks
midagi teha, Süs tuli tal teha hea
nägu halvamängu juures ja katsu­da
end oma kain onu, Don Vito,
ees puhtaks bluffida.
i
il-:».
.•^
m
•'•;f
i
I
• H
u •
es
I
i
.1
m
I
• ! m
(Järgneb)
75-cias
5.^
1?
tv
Elusaatti
ja. filatehs
tembrü.75.|
ajal möö(
hakkas
siis kaks
H. Pjal
1902. a.Pi
iuskoolis
kutseks ad
jaõppinudl
a. Tallinnj
lilleäri,
lased mäli
ajani, kui
II. PlakI
ganisatsit
seks. hu^
märgiselt]
linna Fü
nias" ja I
gis. Tallil
juhatusesl
Mieländeil
le, siis
kes esinl
seltsi mai
Kui SJ
eestlased I
viisil vall
ma, põgel
naga SalJ
konnaga j
Geislinge]
asutas
'margirin^
teeUa tut
korr aidal
riš omal]
siis otsuj
laagris
sel esim
mai-gikoj
sel. Seall
tati asuti
selts :L
mis' kut
asutati
mis pais)
liiget.Kc
näitused!
gist. võtt
" innuga.
1949. a|
kannagaI
da. Ta
Conn., jc
sena. T(
larid, s(
kus otsij
kati siil
arutarnal
naeestlal
hikirja:
mis ja
koosolek]
Eesti F i |
juhatusJ
Seltsi a{
til 1950.'
Majasse
Kodulil
lub Hari
bisse ja
juhatuse
võtnud
mitriiedl
Elun
vmtsustj
ja ta -ii
Harald
ga ja as|
Harak
Eesti F i |
sum-epäj
raldab
väljasõii
dam on|
sest ta d
markidel
näituselj
vate rod
lähedusJ
Eesti-mine
toj
leks pä|
korralda
ajal kd
Vaataml
hüvitati!
gade kf