0371a |
Previous | 2 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
xlas] LAI Pai 11] Pai E Paj Pai El Pii Iii —pn P ti £ Lk „Kolmas silm" valvab kohtumisi kodumaal Eesti kuld ja „Oslo valitsus" — Euroopa büroo nõupidamine Lüneburgis LÜNEBURG (VK) — Krimaade eestla-st- e pidasid ka tänavu Euroopa büroo istungi Lüneburgis Lääne-Saksama- al Kokkutulekut juhatas Kesknõukogu volinik koi Alfons Rebane kes ühtlasi tervitavas sõnavõtus meenutas ka Vabadussõja algust 50 a eest ning avaldas tinu Balti Seltsile kelle tööpäevade raames eesti esindajate kohtumine toimus Nõupidamisest võtsid osa Os-k- ar Kerson ja Ilmar Kaasik Inglismaalt Anti Pae Rootsist pr Viima Belifante-Saidl-o — Hollandist pr L DiUie-Llndr- e — Belgiast ning to Imetaja Arnold Joonson Jaan Lepik pr Karin Aabjõe ja hr Elken Nõupidamise esimene osa oli luse säilitamise huvides vaid vas-pühendatu- d välispoliitilise olukor-jtupi- di — selle detslmeerimlse vaatlusele mille sissejuhatuseks suks Kontaktide abil on eestlaste huvide kaitsja L5ä-'danu- d KGB--1 täielikult hr Elmar Relsenber-itad- a eestlaste elu-j- a tegevusväl gi ülevaade lääneriikide ldasuhete arendamisest ja kogemustest Et tekannet täiendasid erimaade esindajate kommentaarid nende asukohamaade arengu ja poliitika kohta eriti neis seoseis mis puu-dutasid eesti rahvusgruppide elu ja tegevust Pikemalt peatusid sisearengu juures Inglismaa esin-dajad märkides Ühtlasi kohaliku poliitilise elu erinevat huvisuhet uutesse rahvusgruppidesse ole-nevalt valimiste või aastast Arnold Joonson käsi-tas okupatsiooni all olevate eestlaste vahekordi vabaduse? olevate eestlastega ja eksiil-ajakirjandu- se osa nende vahe-kordade kujundamisel Ta märkis muuhulgas: Kontaktid kodumaaga esialgu vaid kirjavahetuses tekkisid KGB käsul Algatus tuli pärast seda kui Moskva oli kogenud et Ida-Ber-liini- st aetud kojukutsumise pro-pagandaga cl olnud võimalik eest-lastele vabaduses ligidale pääseda KGB lõi olukorra oma huvides Pagulus on seda aga eneselõhestu-sek- s rakendanud Tegelikult cl toimu kontaktid nüüd enam eest-- N Liit suurendas rohkem dollarit Varjamine on seekord ilmselt eriliselt oluline Liit sellega tahta president Nixonile püüda maa uskuma panna invasioonist ole Liidul uusi agressiivseid kavatsusi Garbuzov ühtlasi et 1969 a 9 rubla Viljasaagi Seltsi täienduskooli tegelaskonda Eesti Maja jad vabaduses Kontaktidega eriti reiside näol on kaasas käinud ka mitme omapärase IetulekOsa läänest küllasõitnuid kiitlevad oma elu üle kodus olijaid suurustavad jne Kodumaa Inimesed tunnevad end sellistel puhkudel alaväärtuslikena ning vihastuvad Läänest tulnud uhkustavad lääne elustandardiga pidades selle kõrgust puhtisik-likuks saavutuseks oku-patsiooni all elav kaasmaalane sa-mastab ennast aga kommunistliku mahajäävusega ja tunneb koguni end häirituna kui talle de tuletatakse Inimesed ei tabada sest kohtumised kodumaal ei toimu vabalt ja sundimatult vaid silma" — nõuko-gude võimu otsese-kauds- e valve all Kas külastamised kodumaale on vajalikud ja lubatud? Selle-le vastas Joonson jaatavalt aga järgmistel tingimustel Külastuste puhul ei tohi kolmas partner" olla kokkusaamise varju-tajak- s Külastaja tohi olla relvastuseelarvet kov et see olevat halbadest il-madest hoolimata 18 miljonit tonni kui 1967 a — ko gusummas 165 miljonit tonni ! Kõigi aegade rekordsaak 1966 a — 171 miljonit TÄNUAVALDUS Kõigile kaugel üle lom j bi" asuvatele kaasmaalastele-kul- - uut aastat! Aarne Viisimaa Rootsis Lubatakse laiendada elamispinda ja tõsta tööliste palkasid MOSKVA — N Liit tegi teatavaks oma relvastuseelarve suu-rendamise kui 1 miljardi dollari võrra eeloleva aasta jooksul ulatudes seega kõigi aegade rekordilisele summale — 17: miljardit rubla miljardit ametliku kursi järele) Proportsionaalselt nn aga relvastusele kulutatav summa vähe-nenud moodustades vaid 132% kogueelarvest Siinjuures tuleb loomulikult arvestada sellega et N Liidu relvastusele kulutata-vad summad on tegelikult palju suuremad ja peidetud teistesse knlupostidesse kuna N võib jahuzhestl" teha ja ilma avalikkust et hoolimata Tshehhos-lovakkiass- e ei N Finantsminister teatas kulutatakse miljardit teadusele arvukat Uv fenomeni haletsevad ka Kodumaal seda oska õiget kolmanda meile vald ei po- - suurem oli suure Teie ifr VABA EESTLANE lauptevftl 21 1968 — Saturday Oec 21 1968 Nr 92 esindajad — — Saksamaalt [ valimisvaba Toimetaja kodumaale detsembril liitlline põgenik Külastaja on rel siks hästi ette valmistatud nii et ta oskab vältida okupatsloonlvõl mude provokatsioonlkatseld Kü-lastaja ei tohi olla läänes eesti avalikkuses juhtivas positsioonis kus teda võidakse samastada nen- - de organisatsioonidega Külastaja Ja olema kõrge vaimse tasemega Külastaja ei tohi lääne eestlaskon da halvustada oma mõtlematu praalimisega Külastaja peab hoi-duma sellest et kolmas mees" ei teki tema partneriks Oskar Kerson esitas sellejärele ülevaate aktsioonidest mis tol-munud Inglise valitsuse ja parla-mendi ees Eesti kulla ja väärtpa-berite valjaandmise vastu Ta teatas ühtlasi et nn Oslo valitsus on müranud ta Eesti Panga presidendiks Sama valitsus" on hiljem pöör - dunud rahvusvahelise kohtu poole Haagls püüdes ja väärtpa berlte küsimuses saada rahvusva-heliselt tunnustatud" partneriks Rootsi esindaja Ahti Pae arvus-tas Oslo valitsuse samme leides et neid dikteerib rohkem omakasu kui üldkasu Rahvas ei tea mida-gi sellest valitsusest Järgnesid ülevaated eestlaskon tegevusest eri maades kus juures pearõhk oli tegevuse lii-- Balti pettumusi na vastu — Puna-Hiinal- e presidendi võib ?fe on uks vahetama Kana-goorial- d võib daga kulusid ühes For-o- n 1338 rubla 1 50 tähistamisel te- - on kas teatas et legrammlde kirjade oleks vastuvõetav a N luua mulle sõbra et ruutmeetrit lausun mu ja poolt on' Puna-Hiinal- e suurendada siirama tänu ühtlasi et ei lükata Teile takistusi Kanada nlkel 75S ütles Baib3- - meel keelt toim (19fi kulla- - dade et I ot-suse langetada seda Eestis puudus kinkt-esemett- st on laualamp Toomas" Seda tuntakse ka kuhu seda kingitusena Eestis elunevate on saade-tud Eesti pagulaskodudesse võõr-sil on seda toodud kui üsna romantilist ka kodumaalt võõrsile külla sõit-nute Et Toomas" inimestele juba pettu-musi sest on kõige kingitusese kuna mi-dagi taolist pole ostukohta-de- st saadagi selgub ühest „Rah-v- a Häälest" kus suveniiridest kingitusesemetest plkalt-lala- lt pealkirja all Suveniiride tootmisele tuli" Keegi H Vaseri-nimell- ne kelle ametlikuks üleliidulise Rahvatarbekaupade Pavil-joni Eesti NSV Filiaali direktor" kurdab olukorra turul et neid on väga valikus saadaval kusjuures õllekapad Estoplasti" Vana Too-mas" veel mõned väiksemad krlbu-krab- u valmistajat kidel mis ühenduses eestluse nõusid puitsuvenilre samuti kultuurilise Ja poliitilise fca sõlgesid preesid jne millede suse arendamise väljavaadete Ja tootmine jäänud üsna ta-võimalu-stega lähemaks tule- - haplaanlle Paremate klngitusese-vikuk- s mete saamiseks kuulutati hiljuti Nõupidamiste lõpul tänas koi võistlus ning direktor" Vasel loo-- A Rebane Seltsi peasekretär dab sealt paremaid suveniire ku' Adam Grünbaumi hea koostöö ja seda on valmistav „Va-organlsato- orse abi est Toomas"' mis ka kui Pe-sõjall- sl ja üle plaanikomitee vuse see või uut ela- - oma aga ja ka sel-tööstustbolls-tel ja oma populaarsemaks kingi-tuseeseme- ks ja see ja kingltusesemete kingltus-esemete ja ja kinkeesemetena ! eriti sünnipäevade neid leiduvat Ja se- - da sellepärast et muid kin keesemeld pole või on har-va ning juhuslikult kättesaadavad suvenii-ride Ja kingltusesemete edaspidi laialdasemale tootmisele laulupeo jaoks plkanimellse direktor valmistada õllekappasid ja muld etnograafilisi nult rahvuslikku ja on ka- - tegooriliselt vastu diplomaatilsite sõlmimisele Puna-Hiina- ga Kanada välisministeeriumis aval dati käesoleval nädalal mille minis-teeriumi ei tohi enam väljendit Puna-Hlina- " või „Malsmaa-H- U na" vald rahvavabariik" (The of Chi-na- ) — nii sr- - da ise nimetab Kanada tunnustus Puna-Hiina- le Otsus võetakse ametlikult jaanuaris OTTAWA Kanada valitsus on otsustanud anda diplomaati-lise tunnustuse tehakse ametlikult teatavaks Valitsuse otsus on ühenduses välispo-liitika revideerimisega Seni tunnustas Kanada Kal-Tshe- ki rezhiimi Formoosal kuid valitsuse ringkonnas aval-dati mõnda aega et rezhiimi tunnustamine tooks 700 miljoni elanikuga teistele maailma Kanada sooviks meelel- - kui peaminister saab di tunnustada For- - kokku uue USA Nixo-moos- a kuid arvata Inlga USA teatavasti tunnustab ai luenauusemaia saie-- iuiujupiiueie nanauas sainuu juhul saadikuid paljudele sealsetelt ELK Kogudus- - Kanada tunnustab Kulud eelarves tele õpetajatega kes minu kingi rezhiimi suveräniteeti kokku miljardit 70-d- a sünnipäeva laulutege- - m0osa esimees Stokholmls Praegu kahtlane Baibakov ühtlasi 1969 kaudu Kanadale tahetakse Liidus juurde ulatasid õnnitleva Eeldatakse tunnustus Ka-12- 0 miljonit käe sellega soojema nada nll-mlspin- da palkasid võrd tähtis sealt 3JT kolhoos- - poolt parimat nSeid teele kohta Toronto Eesti tonni Puna-Hlln- a nõustub ainult sel Kanada tahtis selle ilmselt üheks Eestis „Vana välismail poolt mait-sekat suveniiri" poolt kodumaal „Vana valmistab harilikum muud Juttu ro-heline tege-lane tiitliks Paremate Näidiste Alalise kohta märkides Eestis väikeses laualamp asjad aktiiv- - olevat kolge ainult pettumusi puhul sest peaaegu kõikjal kõike saada Näidates rohelist tuld" sele eri-ti eelseisva külaliste soovitab asu-tuse tsehhidel rohkem kibusid vitsikuid Hiinat suhte memo randum kohaselt ametkond edas-pidi kasutada Hiina Peoples Republic nagu Mao rezhiim mis jaanuari alguses Kanada üldise Tshiang juba mõtteid Pekingi Hiina lähemale riikidele valitsus Trudeau samaaegselt rezhiimi sisaldada Riikliku soovides kõigile valitsus enne jõulupuul esitati Endla Komi 3-vaatus-ellne ai Tammises reas keskel EndlaKomi kes ollai sütehntälaidsiendnäideSnodoivilkaevllauskteajaJkas ijma ekkoüsbtaürü"midPeildUvalmnäisetma-e- Foto: T Säägi 1 -- j -- &£ " JJ3# (Ontempt 68 { 2088 Yonge St Toronto Manor Rd--1 juures 487-822- 8 Tulge varakult — Alma Materi päeva Eelmiste aastate eeskujul kogunes ka tänavu Montreali eesti haritlaskond kauniks traditsooniks kujunenud Alma Materi päe-va aktusele eesti kiriku mugavasse saali mis suutis vaevalt ma-hutada kõiki kokkutulnuid Korraldajaks oli Eesti Naisüliõpi-laste Selts juhataja prl Juta Odraga Avasõna ütles EKL poolt J Hel-meste kes rõhutas kui tähtis on eesti noorusel eestlaseks jääda sellele vaatamata eta nad võõr-keelses ülikoolis oma hariduse saa-vad Pärast Vivat academla" laulmist esines dr A Kurlents wuuiau uitba uaAil iuwa sonist kelle 100 sünnipäeva tä-histatakse 22 detsembril Noorte tütarlaste kool Olaf Kopvilleml juhatusel esitas suju valt kolm laulu Lauljate hääled olid nii õrnad et klaverisaade mis oli kuulajaile ligemal mõjus häi-rivalt Teadusliku kõnega esines dr K Võntso-Cove- rt kes arstina rää-kis psühhiaatriast minevikus ta-napiev- al Ja tulevikus Andmeterikas eeskujulikus tea-duslikus eesti keeles ettekanne oli eriti huvitav selles osas mis püü-dis ette näha hingeravi arengut aastal 2000 Järgnes eesti üliõpi-lastele väljakuulutatud võistlus-töö tagajärgede teatavaks tegemi-ne poolt Dr A Kurlents kirjeldas auhinna-vääriliste- ks tunnustatud tööd mis käsitles Hiina 1911 a rilriDÖÖrde sotsiaalset ja intellektuaalset alust ja mis osutas silmapaistvale ema keele oskuse! selle nii erialalise aine käsitlemisel Ins A avas nimlümbriku Ja võitjaks osu tus MeGllli ülikoolis ajalugu õppiv 3 õppeaasta üliõpilane 19-aasta- -ne Tiiu Ingel Eesti Naisüliõpilas-te Seltsi liige kellele publiku au-avalduste saatel ka kohe auhind Eesti saatkond Londoni TV-- s LONDON (EH) — BBC tele-visiooni saates 24 hours" oli 6 dets õhtul osa saatest pühenda-tud pagulastele Inglismaal ja seal nägimekuulsimc ka Eesti -- Saatkonnast Londonis Näidati saatkonna hoonet Lon-doni Eesti Seltsi naiskoori harju-tust saatkonnas ja anti osaliselt edasi usutleja vestlust saadik A Tormaga Koori osas sai tähelepanu osali-seks U Kasemetsa laul Kuu kahva-tu" Kommenteerila luhtu iti tähelepanu selle laulu järgmistele sonaaeie: Aeg lennul nll kiirelt viih kaugele meid Kuid ühes meil olla ju iha" — märkides et need sõnad annavad tõetruult edasi eesti pagulaste tun deid niihästi siin maal kui ka mu-J- al Vestluses saadik A Tormaga kü-sis usutleja kuldas A Torma hin-dab olukorda Ida-Euroopa-s? A Torma vastas et ta on oma eluaja kestel näinxd suuri poliiti-lisi muudatusi: Vene keiserriigi kokku varisemist Austrla-Ungar- i kakslkrilgl purunemist ja palju muud On kindel et Ida-Euroop- a ei jää selliseks nagu ta on praegu Kinkige VABA MEIE VÄLJAMÜÜK algab 26 detsembril (teisel pühal) Tiiu Ingel võitis auhinna Montrealis eesotsas auhlnnakomosjonl Soosaar sünnipäevaks EESTLANE" TALVINE tähistamine Säästate kuni 30% valik suurem ja parem kätte anti Praost K Raudsepp te-gi teatavaks järgmise aasta võist-lustööde teemad selgitades neid lähemalt Järjekorras 11 võistlus-töö teemadeks on vabal valikul 1 Rahutused tänapäeva ülikooli-des 2 Eesti noore arvamus tänapäe-va noorsoo äärmuslikest esine-miniiside- st 3 Lühem erialaline uurimas va-bal ainevalikul Võistlusest on kutsutud osa võtma need eesti üliõpilased ko-gu maalimas kes taotlevad esm-akordselt teaduslikku kraadi Töö pikkus soovitavalt 30 lk masin-akirjas Esimene aluhind — 125 do-llarit teine — 75 dollarit Vajaduse korral antakse rohkem auhinda Tööd saadetagu märgusõna all koos autori nime aadressi ja and-meid ta üllkooli-öpingu- te kohu sisaldava Ümbrikuga mis kannab sama märgusõna hiljemalt 1 no-vembriks 1969 aadressil: Dr A Kurlents 4376 Circle Rd Mon-treal 248 P Que Samal aadressil (telef 738-186- 6) kui ka teistelt auhindamlskomisjonl liikmeilt saab täiendavaid teateid võistluse kohta Võistluse tulemused avalda-takse Alma Materi aastapäeva ak-tusel 1969 Montrealis Aktuse lõppsõna ütles McGüli 1 aasta üliõpilane P Tammark kes tõstatas mõningaid meie noorte päevaprobleeme võrreldes eel-mise generatsiooniga A K VABA EBSTLANF TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast ree-den- l kell 9—4 Telefonid: toimetus 364-152- 1 Ulltus 364-767- 5 Toimetajad kodus väljas pool tööaega Karl Arro 766-20- 5: Ilmar Külvet 425-980- 5 Heino Jõe 766-510- " Talitus väljaspool töö aega: Helmi Liivandi 251649' KUULUTAMINE VABA EESTIASFS on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu Kuulutuste hinnad: Uks toll ühel veerul kuulutused tekstis S' c esiküljel 2-2- 0 KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: 1 Vaba Eestlase talita 135 Tecumseth St Tel 364-767- 5 Postiaadress: Box 70 S'- - r Toronto 3 Ont 2 Mrs Leida Marlev 149 Blshop Ave Willowdale Ont Tel 223-008- 0
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, December 21, 1968 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1968-12-21 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000186 |
Description
Title | 0371a |
OCR text | xlas] LAI Pai 11] Pai E Paj Pai El Pii Iii —pn P ti £ Lk „Kolmas silm" valvab kohtumisi kodumaal Eesti kuld ja „Oslo valitsus" — Euroopa büroo nõupidamine Lüneburgis LÜNEBURG (VK) — Krimaade eestla-st- e pidasid ka tänavu Euroopa büroo istungi Lüneburgis Lääne-Saksama- al Kokkutulekut juhatas Kesknõukogu volinik koi Alfons Rebane kes ühtlasi tervitavas sõnavõtus meenutas ka Vabadussõja algust 50 a eest ning avaldas tinu Balti Seltsile kelle tööpäevade raames eesti esindajate kohtumine toimus Nõupidamisest võtsid osa Os-k- ar Kerson ja Ilmar Kaasik Inglismaalt Anti Pae Rootsist pr Viima Belifante-Saidl-o — Hollandist pr L DiUie-Llndr- e — Belgiast ning to Imetaja Arnold Joonson Jaan Lepik pr Karin Aabjõe ja hr Elken Nõupidamise esimene osa oli luse säilitamise huvides vaid vas-pühendatu- d välispoliitilise olukor-jtupi- di — selle detslmeerimlse vaatlusele mille sissejuhatuseks suks Kontaktide abil on eestlaste huvide kaitsja L5ä-'danu- d KGB--1 täielikult hr Elmar Relsenber-itad- a eestlaste elu-j- a tegevusväl gi ülevaade lääneriikide ldasuhete arendamisest ja kogemustest Et tekannet täiendasid erimaade esindajate kommentaarid nende asukohamaade arengu ja poliitika kohta eriti neis seoseis mis puu-dutasid eesti rahvusgruppide elu ja tegevust Pikemalt peatusid sisearengu juures Inglismaa esin-dajad märkides Ühtlasi kohaliku poliitilise elu erinevat huvisuhet uutesse rahvusgruppidesse ole-nevalt valimiste või aastast Arnold Joonson käsi-tas okupatsiooni all olevate eestlaste vahekordi vabaduse? olevate eestlastega ja eksiil-ajakirjandu- se osa nende vahe-kordade kujundamisel Ta märkis muuhulgas: Kontaktid kodumaaga esialgu vaid kirjavahetuses tekkisid KGB käsul Algatus tuli pärast seda kui Moskva oli kogenud et Ida-Ber-liini- st aetud kojukutsumise pro-pagandaga cl olnud võimalik eest-lastele vabaduses ligidale pääseda KGB lõi olukorra oma huvides Pagulus on seda aga eneselõhestu-sek- s rakendanud Tegelikult cl toimu kontaktid nüüd enam eest-- N Liit suurendas rohkem dollarit Varjamine on seekord ilmselt eriliselt oluline Liit sellega tahta president Nixonile püüda maa uskuma panna invasioonist ole Liidul uusi agressiivseid kavatsusi Garbuzov ühtlasi et 1969 a 9 rubla Viljasaagi Seltsi täienduskooli tegelaskonda Eesti Maja jad vabaduses Kontaktidega eriti reiside näol on kaasas käinud ka mitme omapärase IetulekOsa läänest küllasõitnuid kiitlevad oma elu üle kodus olijaid suurustavad jne Kodumaa Inimesed tunnevad end sellistel puhkudel alaväärtuslikena ning vihastuvad Läänest tulnud uhkustavad lääne elustandardiga pidades selle kõrgust puhtisik-likuks saavutuseks oku-patsiooni all elav kaasmaalane sa-mastab ennast aga kommunistliku mahajäävusega ja tunneb koguni end häirituna kui talle de tuletatakse Inimesed ei tabada sest kohtumised kodumaal ei toimu vabalt ja sundimatult vaid silma" — nõuko-gude võimu otsese-kauds- e valve all Kas külastamised kodumaale on vajalikud ja lubatud? Selle-le vastas Joonson jaatavalt aga järgmistel tingimustel Külastuste puhul ei tohi kolmas partner" olla kokkusaamise varju-tajak- s Külastaja tohi olla relvastuseelarvet kov et see olevat halbadest il-madest hoolimata 18 miljonit tonni kui 1967 a — ko gusummas 165 miljonit tonni ! Kõigi aegade rekordsaak 1966 a — 171 miljonit TÄNUAVALDUS Kõigile kaugel üle lom j bi" asuvatele kaasmaalastele-kul- - uut aastat! Aarne Viisimaa Rootsis Lubatakse laiendada elamispinda ja tõsta tööliste palkasid MOSKVA — N Liit tegi teatavaks oma relvastuseelarve suu-rendamise kui 1 miljardi dollari võrra eeloleva aasta jooksul ulatudes seega kõigi aegade rekordilisele summale — 17: miljardit rubla miljardit ametliku kursi järele) Proportsionaalselt nn aga relvastusele kulutatav summa vähe-nenud moodustades vaid 132% kogueelarvest Siinjuures tuleb loomulikult arvestada sellega et N Liidu relvastusele kulutata-vad summad on tegelikult palju suuremad ja peidetud teistesse knlupostidesse kuna N võib jahuzhestl" teha ja ilma avalikkust et hoolimata Tshehhos-lovakkiass- e ei N Finantsminister teatas kulutatakse miljardit teadusele arvukat Uv fenomeni haletsevad ka Kodumaal seda oska õiget kolmanda meile vald ei po- - suurem oli suure Teie ifr VABA EESTLANE lauptevftl 21 1968 — Saturday Oec 21 1968 Nr 92 esindajad — — Saksamaalt [ valimisvaba Toimetaja kodumaale detsembril liitlline põgenik Külastaja on rel siks hästi ette valmistatud nii et ta oskab vältida okupatsloonlvõl mude provokatsioonlkatseld Kü-lastaja ei tohi olla läänes eesti avalikkuses juhtivas positsioonis kus teda võidakse samastada nen- - de organisatsioonidega Külastaja Ja olema kõrge vaimse tasemega Külastaja ei tohi lääne eestlaskon da halvustada oma mõtlematu praalimisega Külastaja peab hoi-duma sellest et kolmas mees" ei teki tema partneriks Oskar Kerson esitas sellejärele ülevaate aktsioonidest mis tol-munud Inglise valitsuse ja parla-mendi ees Eesti kulla ja väärtpa-berite valjaandmise vastu Ta teatas ühtlasi et nn Oslo valitsus on müranud ta Eesti Panga presidendiks Sama valitsus" on hiljem pöör - dunud rahvusvahelise kohtu poole Haagls püüdes ja väärtpa berlte küsimuses saada rahvusva-heliselt tunnustatud" partneriks Rootsi esindaja Ahti Pae arvus-tas Oslo valitsuse samme leides et neid dikteerib rohkem omakasu kui üldkasu Rahvas ei tea mida-gi sellest valitsusest Järgnesid ülevaated eestlaskon tegevusest eri maades kus juures pearõhk oli tegevuse lii-- Balti pettumusi na vastu — Puna-Hiinal- e presidendi võib ?fe on uks vahetama Kana-goorial- d võib daga kulusid ühes For-o- n 1338 rubla 1 50 tähistamisel te- - on kas teatas et legrammlde kirjade oleks vastuvõetav a N luua mulle sõbra et ruutmeetrit lausun mu ja poolt on' Puna-Hiinal- e suurendada siirama tänu ühtlasi et ei lükata Teile takistusi Kanada nlkel 75S ütles Baib3- - meel keelt toim (19fi kulla- - dade et I ot-suse langetada seda Eestis puudus kinkt-esemett- st on laualamp Toomas" Seda tuntakse ka kuhu seda kingitusena Eestis elunevate on saade-tud Eesti pagulaskodudesse võõr-sil on seda toodud kui üsna romantilist ka kodumaalt võõrsile külla sõit-nute Et Toomas" inimestele juba pettu-musi sest on kõige kingitusese kuna mi-dagi taolist pole ostukohta-de- st saadagi selgub ühest „Rah-v- a Häälest" kus suveniiridest kingitusesemetest plkalt-lala- lt pealkirja all Suveniiride tootmisele tuli" Keegi H Vaseri-nimell- ne kelle ametlikuks üleliidulise Rahvatarbekaupade Pavil-joni Eesti NSV Filiaali direktor" kurdab olukorra turul et neid on väga valikus saadaval kusjuures õllekapad Estoplasti" Vana Too-mas" veel mõned väiksemad krlbu-krab- u valmistajat kidel mis ühenduses eestluse nõusid puitsuvenilre samuti kultuurilise Ja poliitilise fca sõlgesid preesid jne millede suse arendamise väljavaadete Ja tootmine jäänud üsna ta-võimalu-stega lähemaks tule- - haplaanlle Paremate klngitusese-vikuk- s mete saamiseks kuulutati hiljuti Nõupidamiste lõpul tänas koi võistlus ning direktor" Vasel loo-- A Rebane Seltsi peasekretär dab sealt paremaid suveniire ku' Adam Grünbaumi hea koostöö ja seda on valmistav „Va-organlsato- orse abi est Toomas"' mis ka kui Pe-sõjall- sl ja üle plaanikomitee vuse see või uut ela- - oma aga ja ka sel-tööstustbolls-tel ja oma populaarsemaks kingi-tuseeseme- ks ja see ja kingltusesemete kingltus-esemete ja ja kinkeesemetena ! eriti sünnipäevade neid leiduvat Ja se- - da sellepärast et muid kin keesemeld pole või on har-va ning juhuslikult kättesaadavad suvenii-ride Ja kingltusesemete edaspidi laialdasemale tootmisele laulupeo jaoks plkanimellse direktor valmistada õllekappasid ja muld etnograafilisi nult rahvuslikku ja on ka- - tegooriliselt vastu diplomaatilsite sõlmimisele Puna-Hiina- ga Kanada välisministeeriumis aval dati käesoleval nädalal mille minis-teeriumi ei tohi enam väljendit Puna-Hlina- " või „Malsmaa-H- U na" vald rahvavabariik" (The of Chi-na- ) — nii sr- - da ise nimetab Kanada tunnustus Puna-Hiina- le Otsus võetakse ametlikult jaanuaris OTTAWA Kanada valitsus on otsustanud anda diplomaati-lise tunnustuse tehakse ametlikult teatavaks Valitsuse otsus on ühenduses välispo-liitika revideerimisega Seni tunnustas Kanada Kal-Tshe- ki rezhiimi Formoosal kuid valitsuse ringkonnas aval-dati mõnda aega et rezhiimi tunnustamine tooks 700 miljoni elanikuga teistele maailma Kanada sooviks meelel- - kui peaminister saab di tunnustada For- - kokku uue USA Nixo-moos- a kuid arvata Inlga USA teatavasti tunnustab ai luenauusemaia saie-- iuiujupiiueie nanauas sainuu juhul saadikuid paljudele sealsetelt ELK Kogudus- - Kanada tunnustab Kulud eelarves tele õpetajatega kes minu kingi rezhiimi suveräniteeti kokku miljardit 70-d- a sünnipäeva laulutege- - m0osa esimees Stokholmls Praegu kahtlane Baibakov ühtlasi 1969 kaudu Kanadale tahetakse Liidus juurde ulatasid õnnitleva Eeldatakse tunnustus Ka-12- 0 miljonit käe sellega soojema nada nll-mlspin- da palkasid võrd tähtis sealt 3JT kolhoos- - poolt parimat nSeid teele kohta Toronto Eesti tonni Puna-Hlln- a nõustub ainult sel Kanada tahtis selle ilmselt üheks Eestis „Vana välismail poolt mait-sekat suveniiri" poolt kodumaal „Vana valmistab harilikum muud Juttu ro-heline tege-lane tiitliks Paremate Näidiste Alalise kohta märkides Eestis väikeses laualamp asjad aktiiv- - olevat kolge ainult pettumusi puhul sest peaaegu kõikjal kõike saada Näidates rohelist tuld" sele eri-ti eelseisva külaliste soovitab asu-tuse tsehhidel rohkem kibusid vitsikuid Hiinat suhte memo randum kohaselt ametkond edas-pidi kasutada Hiina Peoples Republic nagu Mao rezhiim mis jaanuari alguses Kanada üldise Tshiang juba mõtteid Pekingi Hiina lähemale riikidele valitsus Trudeau samaaegselt rezhiimi sisaldada Riikliku soovides kõigile valitsus enne jõulupuul esitati Endla Komi 3-vaatus-ellne ai Tammises reas keskel EndlaKomi kes ollai sütehntälaidsiendnäideSnodoivilkaevllauskteajaJkas ijma ekkoüsbtaürü"midPeildUvalmnäisetma-e- Foto: T Säägi 1 -- j -- &£ " JJ3# (Ontempt 68 { 2088 Yonge St Toronto Manor Rd--1 juures 487-822- 8 Tulge varakult — Alma Materi päeva Eelmiste aastate eeskujul kogunes ka tänavu Montreali eesti haritlaskond kauniks traditsooniks kujunenud Alma Materi päe-va aktusele eesti kiriku mugavasse saali mis suutis vaevalt ma-hutada kõiki kokkutulnuid Korraldajaks oli Eesti Naisüliõpi-laste Selts juhataja prl Juta Odraga Avasõna ütles EKL poolt J Hel-meste kes rõhutas kui tähtis on eesti noorusel eestlaseks jääda sellele vaatamata eta nad võõr-keelses ülikoolis oma hariduse saa-vad Pärast Vivat academla" laulmist esines dr A Kurlents wuuiau uitba uaAil iuwa sonist kelle 100 sünnipäeva tä-histatakse 22 detsembril Noorte tütarlaste kool Olaf Kopvilleml juhatusel esitas suju valt kolm laulu Lauljate hääled olid nii õrnad et klaverisaade mis oli kuulajaile ligemal mõjus häi-rivalt Teadusliku kõnega esines dr K Võntso-Cove- rt kes arstina rää-kis psühhiaatriast minevikus ta-napiev- al Ja tulevikus Andmeterikas eeskujulikus tea-duslikus eesti keeles ettekanne oli eriti huvitav selles osas mis püü-dis ette näha hingeravi arengut aastal 2000 Järgnes eesti üliõpi-lastele väljakuulutatud võistlus-töö tagajärgede teatavaks tegemi-ne poolt Dr A Kurlents kirjeldas auhinna-vääriliste- ks tunnustatud tööd mis käsitles Hiina 1911 a rilriDÖÖrde sotsiaalset ja intellektuaalset alust ja mis osutas silmapaistvale ema keele oskuse! selle nii erialalise aine käsitlemisel Ins A avas nimlümbriku Ja võitjaks osu tus MeGllli ülikoolis ajalugu õppiv 3 õppeaasta üliõpilane 19-aasta- -ne Tiiu Ingel Eesti Naisüliõpilas-te Seltsi liige kellele publiku au-avalduste saatel ka kohe auhind Eesti saatkond Londoni TV-- s LONDON (EH) — BBC tele-visiooni saates 24 hours" oli 6 dets õhtul osa saatest pühenda-tud pagulastele Inglismaal ja seal nägimekuulsimc ka Eesti -- Saatkonnast Londonis Näidati saatkonna hoonet Lon-doni Eesti Seltsi naiskoori harju-tust saatkonnas ja anti osaliselt edasi usutleja vestlust saadik A Tormaga Koori osas sai tähelepanu osali-seks U Kasemetsa laul Kuu kahva-tu" Kommenteerila luhtu iti tähelepanu selle laulu järgmistele sonaaeie: Aeg lennul nll kiirelt viih kaugele meid Kuid ühes meil olla ju iha" — märkides et need sõnad annavad tõetruult edasi eesti pagulaste tun deid niihästi siin maal kui ka mu-J- al Vestluses saadik A Tormaga kü-sis usutleja kuldas A Torma hin-dab olukorda Ida-Euroopa-s? A Torma vastas et ta on oma eluaja kestel näinxd suuri poliiti-lisi muudatusi: Vene keiserriigi kokku varisemist Austrla-Ungar- i kakslkrilgl purunemist ja palju muud On kindel et Ida-Euroop- a ei jää selliseks nagu ta on praegu Kinkige VABA MEIE VÄLJAMÜÜK algab 26 detsembril (teisel pühal) Tiiu Ingel võitis auhinna Montrealis eesotsas auhlnnakomosjonl Soosaar sünnipäevaks EESTLANE" TALVINE tähistamine Säästate kuni 30% valik suurem ja parem kätte anti Praost K Raudsepp te-gi teatavaks järgmise aasta võist-lustööde teemad selgitades neid lähemalt Järjekorras 11 võistlus-töö teemadeks on vabal valikul 1 Rahutused tänapäeva ülikooli-des 2 Eesti noore arvamus tänapäe-va noorsoo äärmuslikest esine-miniiside- st 3 Lühem erialaline uurimas va-bal ainevalikul Võistlusest on kutsutud osa võtma need eesti üliõpilased ko-gu maalimas kes taotlevad esm-akordselt teaduslikku kraadi Töö pikkus soovitavalt 30 lk masin-akirjas Esimene aluhind — 125 do-llarit teine — 75 dollarit Vajaduse korral antakse rohkem auhinda Tööd saadetagu märgusõna all koos autori nime aadressi ja and-meid ta üllkooli-öpingu- te kohu sisaldava Ümbrikuga mis kannab sama märgusõna hiljemalt 1 no-vembriks 1969 aadressil: Dr A Kurlents 4376 Circle Rd Mon-treal 248 P Que Samal aadressil (telef 738-186- 6) kui ka teistelt auhindamlskomisjonl liikmeilt saab täiendavaid teateid võistluse kohta Võistluse tulemused avalda-takse Alma Materi aastapäeva ak-tusel 1969 Montrealis Aktuse lõppsõna ütles McGüli 1 aasta üliõpilane P Tammark kes tõstatas mõningaid meie noorte päevaprobleeme võrreldes eel-mise generatsiooniga A K VABA EBSTLANF TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast ree-den- l kell 9—4 Telefonid: toimetus 364-152- 1 Ulltus 364-767- 5 Toimetajad kodus väljas pool tööaega Karl Arro 766-20- 5: Ilmar Külvet 425-980- 5 Heino Jõe 766-510- " Talitus väljaspool töö aega: Helmi Liivandi 251649' KUULUTAMINE VABA EESTIASFS on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu Kuulutuste hinnad: Uks toll ühel veerul kuulutused tekstis S' c esiküljel 2-2- 0 KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: 1 Vaba Eestlase talita 135 Tecumseth St Tel 364-767- 5 Postiaadress: Box 70 S'- - r Toronto 3 Ont 2 Mrs Leida Marlev 149 Blshop Ave Willowdale Ont Tel 223-008- 0 |
Tags
Comments
Post a Comment for 0371a