1985-07-30-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Lijrary 50 2 5 3 '
Gcn,- Acquisitions Sccti<
OTTAWA, Ont.- . K U 0N4
i>jVtS10H i '.
moD
Nr. 57 (3170) XXXIV aastakäik Teisipäeval, 30. juuIU 1985 — Tuesday, July 30, 1985
BGALTEISIPMVAL
lANELJAFmAl
t)bsaiB«iibii hind 7d cenlŠ
KOPENHAAGEN — Taani pealinnas avati 25. juulil Balti Tribunal umbes paa«
ifisaja osavõtjaga. Tribunali^ organiseerisid Balti Maaümakonverents, globaalne läti;,
leedu Ja eest! eksiilorganisatsioonide jubtkonna liikmeist moodustatud organisatsiooiio
Tribunalil süüdistati N. Liitu sa lubatakse Helsingi kokkuleppe tütre tagasisaamiseks ainult kasvab
Helsingi kokkuleppe rikkumise ja perekondade ühendamise punkti tugevamaks mida kauem tütar on
Balti riikide ebalegaälse okupeeri- alusel välja N. Liidust oma Root- N. Liidus. „Ma usun, et esinemine
mise pärast. Kaheksa tunnistajat, sis olevate vanemate juurde. N. siin tribunalil võib olla positiivne
nende hulgas eestlane Valdo Rand^ Liidu keeldumine tähendavat järje- faktor tütre tagasisaamiseks. _ Ma
pere, andsid tunnistuse Balti riiki- kordset Helsingi kokkuleppe murd- tunnen, et N. Liit anhab järele
de illegaalsest liitmisest N . Liiduga mist. „Kui siin on mõni nõukogu- avalikule arvamusele," ütles ta tri-aastal
1945. de ajakirjanik, ma soovin, et rää- bunalil.
V , r , . . giksite mu soovist sinna ~ palun Pärast venelasest dissident-poeet
Balti Maaihnakonyerentsi presi- ^^^^^^^^ ^^ar!" üties ta.
dent Olgert Pavlovskis ütles kon-verentsil,
et i,me ei nõua territori•
Nad on möödunud aasta jooksul
aalseid suurendusi, me ei nõua korduvalt küsinud N. Liidult, et
võimu, .
aiga me .fflõiwe, eilätlased, Üee-dula!
sed ja eestlased saaksid vabana
ja rahus elada oma maades,
kasutades JiMiala poolt antud õigusi."
nad annaksid välja nende lapse,
kuid N. Liidu saatkonnas soovitati,
et Randpere kirjutaks kirja,
Vladimir Bukovski kõneles kuni
3004e raekoja esisel väljakul.
„Rahu ja inunÕigused on imdivi-duaalsed,"
ütleSs Bukovski, kes
veetis 36 aastat N. Liidu vanglais,
vaimuhaiglaisja sumiltöö-.
öeldes etU soovib edas! jääda
N. Liidu kodanikuks, et kõik mis;
ta Ott öelnud N. Liidu kohta m
vär
enne kui ta sai lahkuda 19791 a.
Ameerika ühendri&idešse."
Tribunal lõppes reedel. OsaVõt-
Konverentsii V. Randpere ja te- r^^u '^^ " " ' jad sõitsid rongiga Stokholmi, kus
ma lauljatarist abikaasa Leila Mil^ järgnesid mitmesugused sündmu-ler,
kes hüppasid aasta tagasi Soo- ja et tal pole midagi negatiivset sed. Õhtul alustati laevasõitu Lää^
mes olnud nõukogude kultuuriya- öelda N . Liidu kohta. Siis võivat nemerel. Laeval oli kuni 300 balt-hendajate
grupist, esitasid uue nõu-: olla võimalus lapse kättesaamiseks, last, neist 30 Torontost, nende huide,
et nende kaheaastane tütar Kai- Randpere ütles, et tema SÖÖV gas ka eestlane Adu Raudkivi.
Helsingi Komisjoni vastuvõtul Washingtonis lahkunud esimehe Kongressiliikme Dante
Fascelli auks. Pildil vasakult Marylandi 1 Kongressiliige Steny Hoyer, New Yorgi senaator
Mfonse.D^!\m alamkoja Välissuhete Komitee uus esimees Dante
ÄsceU ja ERKU Foto: Maria Ped^k-Kari^
teravaks pinitaks silmas
vaidlemiseks saadeti N^ Liidust
Balti Tribunali
maaüma
insningÜhemlriiMdest^k^^^^^
esindajad Lembit Savi ja Mäido^^^'^^ ja Vabadusristlemisel kasütat^^ väikse reisilaeva „Baltic
Staif^ suunas, npelo^^^^
maailma avalikkuse ette d^^^^
mine Ja seUe Õnnestuini^ Samal ajal sõitis nõukogude ka- yat haagenis, kuš mõisteti hukka N.
ialaev otse reisilaeva vööri ette ja PatruU-laeva vahejuhtum oli kui- Midu poolne inimõiguste maha su-peatus
laevateel, sündides reisilae- minatsiooniks Moskva poolt lumine Balti riikides.
va kaptenit kurssi muutma. teostatavale kampaaniale rahu- »Baltic Star" oli üüritud eksiil-
. ^ . . ja vabadusrisflemise ning Tra^^
; . . Vahejuhtum tomaus Läänemerel ^ de endiste kodumaa randadest Lee-ko)
aväljakul ka suurem vabaõhu rahvusvaheHse^ just väljas- - ' : ^ dust, Lätist ja Eestist, et märkida
demonstratsioon, kus kõneles ya- pool 12-miiiilist N. Liidule kuulu- mis peeti paar päeva varem Kopen- nende maade okupeerimist N. Liidu
poolt 45 aastat tagasi "EkšÜl-bältlasist
sõitjad võisid näha oma
illl!ll!l!lllillinillIIIIIIIIIIIII!IIIIIIIIIIIIIIIUI!I88llllllllllllllllll kodumaadest vaid nõrka tumedat
" rannäviirgu.
Enne intsidenti olid baltlased
heitnud vette lilli iga maa kohal
Balti TribunaH " ••»•»"
Bing NKVDv iõhisal
oli esialgu halvaks iijllatuseks Trisuryega
bunali esimehe Ausitrjla ^risti proff. Tribunali esimesel päeval esinesid bäs maailmas elaV endine nõuko-dr.
vFelix :.Ermacora .loobumine kaheksa tunnistajal, kes andsid gude poeet Vladimir Bukovski^ kes
oma kohaist, millise sammu põhju- ülevaate Balti riikide illegaalsest on 36 aastat veetnud vene vangla
sed jäid esialgu tumedaiks ning annekteerimisest; Tunnistajate hül-tes ja hullumajades selle eest, et =
tõenäoliselt toimus see Moskva tu- gas olid eestlastest Sergei Soldatov ta julges n^uda N. Liidus põhiliste |
geya surve tulemusena Austria VSH ning L d ^ RaM-inhnÕiguste austamist. i
litsusele. ^ , pere, kellest esimene däbMündie-nis,
kaks teist Stokhohnis:
•-:Prof. Ermacoirai • põhiendused
ametist loobumiseks olid ähmased
ja segased, kuna ta Iseletas,
et ta oli sunnitud sdlle sainmu
astuma Lõuna-Aafrika ja Affga-nistani
sündmuste üiemuseMsio
Enne Tribunali avamist kasutati ka
terröriseermiise taktikat ning pplit-seivõimüdele
saabus tundmata isikutelt
telefonikõnesid, milledes
mainiti, et Tribunali istungite ja
teiste ürituste ajal kavatsetakse
korraldada pommiatentaate.
Korraldajatele suurekšiiUatuseks
tiindsid Euroopa massimeediumid
Balti Tribupli Vastu suurt
huvi ning rootsi, taani ja ameerika
televisiooni saatejaamad
OÜd. šaatniüd kohale oma' esinda»
}ere ;andis Tribunali istun-gil
Inaarava 'lilevaatej^:^:^^ N.
Liit rikub Helsingi kokkulepe
peid^ keeldudes Leila Milleri ja
Valdo Randpere lapse vanematele
•väljaandmisest Ja välismaale
Balti Tribunali istungi esimesel
toimun Kopenhaageni rae-
• Balti mere Vabadusristlemise =
vastu valitses Taanis ja Rootsis =
er^orraline huvi, nii et Kopen- g
haagenist saadud andmete koha- 1
selt pidid:^ korraldajad meresõi- 1
duist osavõtvate
vu vähendama
laeva! kohti ajakirjanduse ja te° i
levisiooni saatejaamade . esinda-tvate
haki noorte ap-1 S^^mt pc^Blfse! tõkestas demdi^sf ratslo^nl g
^ Laev saadeti koos meeskonnaga _
- . V , tagasi, hoolimata sellest, et k
ühendri^c^^^aatejpmadest:^^ eksiiULÕmia- rannavalve vedäš selle järel Souli 1
. esmdatud^BC,. k ^ .t^
annab oma saateid edasi ka kanada tähtn^^^^ —
; saatejaamade kaudu.: Televisiooni nähti kohtu pbdt ^^^^
saatejaamad ja ajakirjanduse es^
; dajad olid huvitattid ta Tribu^ vaid kaks võtsid
liga seotud n.n. yabadusristlemisest; omaks, et md^e^
™ Alul oli kuuldusi, et Soome
1 võiinud ei anna eksülbaltlastele Helsingis demon-
I stiratsiooniks luba^ kuid viimasel hommikul oli siis-
1 M taha antud ja demonstreerijad liikusid N.^L^^
I saatkoima poole, kuna sopndase
sõjakohus; on:.nÄ
võtsid ©sa märtsis toimunud hiina tor- | Demonstreerijate kavatsus minna N. Liidu
suniseštji siisid ei täitunud, kuna sajad^^s^^
I me poÜtseimikud blokeerisid Mgipää^^
Balti merel ja saatsid laevaga kaa- tagasi ' Hiinasse: selle järel, kui
sa oma esindajad. Balti Tribunali ^^]^ ametivõimud olid
esimesel päeval, kaiiti ette pikk yõtmid nende laeva oma valve aUa, lONmN rp.uf«rV 1
~ : teised smidi, kmia nad eiH>lMud Araabia printsi kokaiiniga salakau- 1
rmiHes Mij^ldatakse üksika^alfl-: :.;«aidanud.«uuremM tahtmist\tar- Manshour Bin i'
selt N. Lüdu vägivallategusid gasi minekuks, Saud Abdulaziz, kuningas Fahd'i 1
' Balti riikides ning Eesti, Läti Ja Torpeedopaati nähti merd- 2 vennapoeg, vangistati 11. juulil ja |
Leedu liitmist H . Liiduga võltsi- märtsil. See oli katsunud jõuda vabastati 200.000-dpllariiise kauts- |
- -A^j» ^.,««»,s^™, jgj punaarmee Lõuna-Koreasse pärast ülestõusu joni vastu ootamaks kohtuistungit
Päevauudistes öeldakse, et^s^^
Mosisteatsioon^ niis Helsingis peetud pärast seda
I fail Varssavi liidu sõjaväed tegid mvasiooniTsheh-
1 hoslovakki^^ 1968. ä. Lisatafae, et eksiilbaltla-
I sed demonstreerisid inimõiguste mahasurumise pä-
Imst ja N. Liidu okupatsioom^i^ Balti riikides.
Baltlaste demonstratsioon tounus päev enne
vaMsminištri Eduard Sfcevardnadzesag^
Helsingisse Hdsingikokta^
päeva ustama,
nende baltlaste mälestuseks, kes
hukkusid II maailmasõja ajal, kui
nad väikeste paatidega torriiise merega
püüdsid põgeneda Rootsi.
Kuigi sõitjail oli kavas õhupallide
ja veekindlais pakendeis pro-pagandamaterjali
vette laskmine
ei andnud laeva kapten Frede«
; rick Sindahl selleks luba,
i mistõttu 31-aastane lätlane Baiba
= Rübess, kes oli üks sõidu organi-
I seerijaid, vihaselt süüdistas kapte»
I nit kummardamast tulisele N. Lü-
I du propakandakampaaniale. Ka ei
I antud luba laevale võtta piraatraa-i
diojaama, et saata räadioläkitusi
I kohnele maale.
I Vabadusristlemine sattus kokku
I Helsingi kokkuleppe 10. aastapäe-i
vaga, kus kinnitati 35-e riigi poolt
I Euroopa sõjajärgsed piirid ja kirju-
1 tati alla inimõiguste kokkuleppele.
I Selletõttu oli laevasõitjail kavas
I protesteerida Helsingis N. LÜdu
I inimõiguste rikkumiste vastu.
I N. Liit on ilmselt väga ärritatud,
I et tema nina alla juleti tulla de-
I monstreerima.
i Tass on avaldanud rea saateid,
E väiteis et vabadusristiemise kaen»
1 daja oli USA CIA ja on isiku-i
kult atakeerinud organiseeriva
1 komitee liikmeid.
i Seekordne intsident oli läheda-i
sem lügutus ähvardusele, millele
I Tass vihjas oma 15. juuli teates,
i öeldes et ,.,laevasõidu organiseeri-
I jad pole asjata lärmitsenud võima-
1 lusest, et nende laev piiratakse sisse
N. Liidu sõjalaevastiku poolt,"
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 30, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-07-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850730 |
Description
| Title | 1985-07-30-01 |
| OCR text | National Lijrary 50 2 5 3 ' Gcn,- Acquisitions Sccti< OTTAWA, Ont.- . K U 0N4 i>jVtS10H i '. moD Nr. 57 (3170) XXXIV aastakäik Teisipäeval, 30. juuIU 1985 — Tuesday, July 30, 1985 BGALTEISIPMVAL lANELJAFmAl t)bsaiB«iibii hind 7d cenlŠ KOPENHAAGEN — Taani pealinnas avati 25. juulil Balti Tribunal umbes paa« ifisaja osavõtjaga. Tribunali^ organiseerisid Balti Maaümakonverents, globaalne läti;, leedu Ja eest! eksiilorganisatsioonide jubtkonna liikmeist moodustatud organisatsiooiio Tribunalil süüdistati N. Liitu sa lubatakse Helsingi kokkuleppe tütre tagasisaamiseks ainult kasvab Helsingi kokkuleppe rikkumise ja perekondade ühendamise punkti tugevamaks mida kauem tütar on Balti riikide ebalegaälse okupeeri- alusel välja N. Liidust oma Root- N. Liidus. „Ma usun, et esinemine mise pärast. Kaheksa tunnistajat, sis olevate vanemate juurde. N. siin tribunalil võib olla positiivne nende hulgas eestlane Valdo Rand^ Liidu keeldumine tähendavat järje- faktor tütre tagasisaamiseks. _ Ma pere, andsid tunnistuse Balti riiki- kordset Helsingi kokkuleppe murd- tunnen, et N. Liit anhab järele de illegaalsest liitmisest N . Liiduga mist. „Kui siin on mõni nõukogu- avalikule arvamusele," ütles ta tri-aastal 1945. de ajakirjanik, ma soovin, et rää- bunalil. V , r , . . giksite mu soovist sinna ~ palun Pärast venelasest dissident-poeet Balti Maaihnakonyerentsi presi- ^^^^^^^^ ^^ar!" üties ta. dent Olgert Pavlovskis ütles kon-verentsil, et i,me ei nõua territori• Nad on möödunud aasta jooksul aalseid suurendusi, me ei nõua korduvalt küsinud N. Liidult, et võimu, . aiga me .fflõiwe, eilätlased, Üee-dula! sed ja eestlased saaksid vabana ja rahus elada oma maades, kasutades JiMiala poolt antud õigusi." nad annaksid välja nende lapse, kuid N. Liidu saatkonnas soovitati, et Randpere kirjutaks kirja, Vladimir Bukovski kõneles kuni 3004e raekoja esisel väljakul. „Rahu ja inunÕigused on imdivi-duaalsed," ütleSs Bukovski, kes veetis 36 aastat N. Liidu vanglais, vaimuhaiglaisja sumiltöö-. öeldes etU soovib edas! jääda N. Liidu kodanikuks, et kõik mis; ta Ott öelnud N. Liidu kohta m vär enne kui ta sai lahkuda 19791 a. Ameerika ühendri&idešse." Tribunal lõppes reedel. OsaVõt- Konverentsii V. Randpere ja te- r^^u '^^ " " ' jad sõitsid rongiga Stokholmi, kus ma lauljatarist abikaasa Leila Mil^ järgnesid mitmesugused sündmu-ler, kes hüppasid aasta tagasi Soo- ja et tal pole midagi negatiivset sed. Õhtul alustati laevasõitu Lää^ mes olnud nõukogude kultuuriya- öelda N . Liidu kohta. Siis võivat nemerel. Laeval oli kuni 300 balt-hendajate grupist, esitasid uue nõu-: olla võimalus lapse kättesaamiseks, last, neist 30 Torontost, nende huide, et nende kaheaastane tütar Kai- Randpere ütles, et tema SÖÖV gas ka eestlane Adu Raudkivi. Helsingi Komisjoni vastuvõtul Washingtonis lahkunud esimehe Kongressiliikme Dante Fascelli auks. Pildil vasakult Marylandi 1 Kongressiliige Steny Hoyer, New Yorgi senaator Mfonse.D^!\m alamkoja Välissuhete Komitee uus esimees Dante ÄsceU ja ERKU Foto: Maria Ped^k-Kari^ teravaks pinitaks silmas vaidlemiseks saadeti N^ Liidust Balti Tribunali maaüma insningÜhemlriiMdest^k^^^^^ esindajad Lembit Savi ja Mäido^^^'^^ ja Vabadusristlemisel kasütat^^ väikse reisilaeva „Baltic Staif^ suunas, npelo^^^^ maailma avalikkuse ette d^^^^ mine Ja seUe Õnnestuini^ Samal ajal sõitis nõukogude ka- yat haagenis, kuš mõisteti hukka N. ialaev otse reisilaeva vööri ette ja PatruU-laeva vahejuhtum oli kui- Midu poolne inimõiguste maha su-peatus laevateel, sündides reisilae- minatsiooniks Moskva poolt lumine Balti riikides. va kaptenit kurssi muutma. teostatavale kampaaniale rahu- »Baltic Star" oli üüritud eksiil- . ^ . . ja vabadusrisflemise ning Tra^^ ; . . Vahejuhtum tomaus Läänemerel ^ de endiste kodumaa randadest Lee-ko) aväljakul ka suurem vabaõhu rahvusvaheHse^ just väljas- - ' : ^ dust, Lätist ja Eestist, et märkida demonstratsioon, kus kõneles ya- pool 12-miiiilist N. Liidule kuulu- mis peeti paar päeva varem Kopen- nende maade okupeerimist N. Liidu poolt 45 aastat tagasi "EkšÜl-bältlasist sõitjad võisid näha oma illl!ll!l!lllillinillIIIIIIIIIIIII!IIIIIIIIIIIIIIIUI!I88llllllllllllllllll kodumaadest vaid nõrka tumedat " rannäviirgu. Enne intsidenti olid baltlased heitnud vette lilli iga maa kohal Balti TribunaH " ••»•»" Bing NKVDv iõhisal oli esialgu halvaks iijllatuseks Trisuryega bunali esimehe Ausitrjla ^risti proff. Tribunali esimesel päeval esinesid bäs maailmas elaV endine nõuko-dr. vFelix :.Ermacora .loobumine kaheksa tunnistajal, kes andsid gude poeet Vladimir Bukovski^ kes oma kohaist, millise sammu põhju- ülevaate Balti riikide illegaalsest on 36 aastat veetnud vene vangla sed jäid esialgu tumedaiks ning annekteerimisest; Tunnistajate hül-tes ja hullumajades selle eest, et = tõenäoliselt toimus see Moskva tu- gas olid eestlastest Sergei Soldatov ta julges n^uda N. Liidus põhiliste | geya surve tulemusena Austria VSH ning L d ^ RaM-inhnÕiguste austamist. i litsusele. ^ , pere, kellest esimene däbMündie-nis, kaks teist Stokhohnis: •-:Prof. Ermacoirai • põhiendused ametist loobumiseks olid ähmased ja segased, kuna ta Iseletas, et ta oli sunnitud sdlle sainmu astuma Lõuna-Aafrika ja Affga-nistani sündmuste üiemuseMsio Enne Tribunali avamist kasutati ka terröriseermiise taktikat ning pplit-seivõimüdele saabus tundmata isikutelt telefonikõnesid, milledes mainiti, et Tribunali istungite ja teiste ürituste ajal kavatsetakse korraldada pommiatentaate. Korraldajatele suurekšiiUatuseks tiindsid Euroopa massimeediumid Balti Tribupli Vastu suurt huvi ning rootsi, taani ja ameerika televisiooni saatejaamad OÜd. šaatniüd kohale oma' esinda» }ere ;andis Tribunali istun-gil Inaarava 'lilevaatej^:^:^^ N. Liit rikub Helsingi kokkulepe peid^ keeldudes Leila Milleri ja Valdo Randpere lapse vanematele •väljaandmisest Ja välismaale Balti Tribunali istungi esimesel toimun Kopenhaageni rae- • Balti mere Vabadusristlemise = vastu valitses Taanis ja Rootsis = er^orraline huvi, nii et Kopen- g haagenist saadud andmete koha- 1 selt pidid:^ korraldajad meresõi- 1 duist osavõtvate vu vähendama laeva! kohti ajakirjanduse ja te° i levisiooni saatejaamade . esinda-tvate haki noorte ap-1 S^^mt pc^Blfse! tõkestas demdi^sf ratslo^nl g ^ Laev saadeti koos meeskonnaga _ - . V , tagasi, hoolimata sellest, et k ühendri^c^^^aatejpmadest:^^ eksiiULÕmia- rannavalve vedäš selle järel Souli 1 . esmdatud^BC,. k ^ .t^ annab oma saateid edasi ka kanada tähtn^^^^ — ; saatejaamade kaudu.: Televisiooni nähti kohtu pbdt ^^^^ saatejaamad ja ajakirjanduse es^ ; dajad olid huvitattid ta Tribu^ vaid kaks võtsid liga seotud n.n. yabadusristlemisest; omaks, et md^e^ ™ Alul oli kuuldusi, et Soome 1 võiinud ei anna eksülbaltlastele Helsingis demon- I stiratsiooniks luba^ kuid viimasel hommikul oli siis- 1 M taha antud ja demonstreerijad liikusid N.^L^^ I saatkoima poole, kuna sopndase sõjakohus; on:.nÄ võtsid ©sa märtsis toimunud hiina tor- | Demonstreerijate kavatsus minna N. Liidu suniseštji siisid ei täitunud, kuna sajad^^s^^ I me poÜtseimikud blokeerisid Mgipää^^ Balti merel ja saatsid laevaga kaa- tagasi ' Hiinasse: selle järel, kui sa oma esindajad. Balti Tribunali ^^]^ ametivõimud olid esimesel päeval, kaiiti ette pikk yõtmid nende laeva oma valve aUa, lONmN rp.uf«rV 1 ~ : teised smidi, kmia nad eiH>lMud Araabia printsi kokaiiniga salakau- 1 rmiHes Mij^ldatakse üksika^alfl-: :.;«aidanud.«uuremM tahtmist\tar- Manshour Bin i' selt N. Lüdu vägivallategusid gasi minekuks, Saud Abdulaziz, kuningas Fahd'i 1 ' Balti riikides ning Eesti, Läti Ja Torpeedopaati nähti merd- 2 vennapoeg, vangistati 11. juulil ja | Leedu liitmist H . Liiduga võltsi- märtsil. See oli katsunud jõuda vabastati 200.000-dpllariiise kauts- | - -A^j» ^.,««»,s^™, jgj punaarmee Lõuna-Koreasse pärast ülestõusu joni vastu ootamaks kohtuistungit Päevauudistes öeldakse, et^s^^ Mosisteatsioon^ niis Helsingis peetud pärast seda I fail Varssavi liidu sõjaväed tegid mvasiooniTsheh- 1 hoslovakki^^ 1968. ä. Lisatafae, et eksiilbaltla- I sed demonstreerisid inimõiguste mahasurumise pä- Imst ja N. Liidu okupatsioom^i^ Balti riikides. Baltlaste demonstratsioon tounus päev enne vaMsminištri Eduard Sfcevardnadzesag^ Helsingisse Hdsingikokta^ päeva ustama, nende baltlaste mälestuseks, kes hukkusid II maailmasõja ajal, kui nad väikeste paatidega torriiise merega püüdsid põgeneda Rootsi. Kuigi sõitjail oli kavas õhupallide ja veekindlais pakendeis pro-pagandamaterjali vette laskmine ei andnud laeva kapten Frede« ; rick Sindahl selleks luba, i mistõttu 31-aastane lätlane Baiba = Rübess, kes oli üks sõidu organi- I seerijaid, vihaselt süüdistas kapte» I nit kummardamast tulisele N. Lü- I du propakandakampaaniale. Ka ei I antud luba laevale võtta piraatraa-i diojaama, et saata räadioläkitusi I kohnele maale. I Vabadusristlemine sattus kokku I Helsingi kokkuleppe 10. aastapäe-i vaga, kus kinnitati 35-e riigi poolt I Euroopa sõjajärgsed piirid ja kirju- 1 tati alla inimõiguste kokkuleppele. I Selletõttu oli laevasõitjail kavas I protesteerida Helsingis N. LÜdu I inimõiguste rikkumiste vastu. I N. Liit on ilmselt väga ärritatud, I et tema nina alla juleti tulla de- I monstreerima. i Tass on avaldanud rea saateid, E väiteis et vabadusristiemise kaen» 1 daja oli USA CIA ja on isiku-i kult atakeerinud organiseeriva 1 komitee liikmeid. i Seekordne intsident oli läheda-i sem lügutus ähvardusele, millele I Tass vihjas oma 15. juuli teates, i öeldes et ,.,laevasõidu organiseeri- I jad pole asjata lärmitsenud võima- 1 lusest, et nende laev piiratakse sisse N. Liidu sõjalaevastiku poolt," |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-07-30-01
