Vaba eestlane , May 26, 1983

              ibnal
ml
itions Socfcion
0 WEWSPAPER DlVl^
DIViSiON D£$
Secooäcfiass maia.
registratfon nomte
te 39 (2960) XXXn aastakäik Neljapäeval, 26. mail 1983 Thursday, May 26, 1983
EMm IGAL TEISIPÄEVAL
J A NEUAPÄE VAI.
üksiknumbri hind 69 C M i ti
2IBSBB
Keskkooli 17. lennu lõpetajad 198!
.MöiWumid nädalW ^eti Tartu Gollege'iiadkoosolek, kus tõstatati
to ü)yö5ooü juiurder miUeks^^^ W samme astutud ja mis ettekantud
aimaks eesti kultuuriarengule väga suw^^
E@sti õppetooli loomme
kohaselt ön teostatav Biug
Tartu Gdlege^i varanduste seis
oli möödunud aasta lõpul i4.230;986j
selles on arvestatud hoone hinnaks
$3.374.675 ja maa h i M
$450.000. Tulude-kuhide aruandes
oli üüridestl aasta jooksul laekunud
$868.454, mis niuude sissetulekutega
andis tulude kogusummaks
$937.860 ja andis ülejäägiks $91.824.
Direktor E . Mägi andis aruandele
selgitavaid märkmeid, öeldes et
möödunud aastane iildirie "tulude
kasv oli $30.000,
kusjuures esmakordselt kaheteist-kujune
aasta jooksul Tartu Col-lfege'i
poolt kasseeritud tulud
(kaasa anratud ettemakstud
iiiir) ületasid 1 miljon dollarit.
Väljaminekuist esines kulude tõus
kõigis kululiikides ühenduses 11%-
lise inflatsiooniga, ületades 5,6%-li-se
tulude suurenemise. Mitmesu­gusteks
korrastustöödeks kulus
$73.942. 1983. a: eelarve on koosta­tud
vastavalt provintsi 6%-lise üü-ritõstu
korraldusega, tõstes üüri
$175^1t $186-le talveks ja $i60-lt
$i75-ie suvel.
Valinaisei valiti Tartu (Mege'i
nõukogu 1983/84. a. juhatusse: esi­mees
— Elmar Tampõld, abiesi-mehed
Johannes Pahapill ja Laine
Fant, sekretär i - Ülle Toomver,
abiseki^är ^ Kein Püroja ja lae­kur
Kristjan Kan^^
Pärast peakoosoldaiie järgnenud
õhtusJQÖki. kõneles prcjf. 0. Trass
eesti õppetooli asutamisest Toronto
ülikooli juurde.
luba kaks aastat taigasi alustas
ta pinna sondeeriilnisega Tartu
Mstituudi loomiseks ülikooüj^
i e , kuid nüüd ^n rõhk eesti õppe­tooli
asutamiseks ja asjad m
arenenud sujuvalt. i
Dr. Ö, Träss^ yaatles eesti pagu­lasühiskonna
ääretut edukust, üsna
lühikese kohanemise ajaga asuti
aktiivsesse tegevasse. ' Kõrgekvali­teedilisi
saavutusi on olnud palju
kultuuri, kehalise kasvatuse, hari­duse,
majanduse ja isikliku eduku­se
ning jpukuso, aladel, mis annab
eestlastele kõrge profiili.
Puudujääke oh järelkasvu küsi­muses.
Eesti ühiskonhal pole lapsi,
juurdekasv on ääretult väike, ole­me
-arvulise välienemise teel. Selle­pärast
jäädvustamaks ja arenda­maks
meie kultuuri, on va j a teatud
määral arusaada faktidest:
me ise ei Jõua kõike; peame
sättima tööriista korda> mida
saame kasutada vähema energaa-
Tärtu" CoUege on haruldane näi­de,
andes eeliseid eesti ühiskonna­le,
mida muidu poleks ohiud ole­mas,
võime palju;teha teiste kuhsl,'
kui(f meie juhtimisel. Et jätkata
võitlust Eesti maa ja rahva eest,
valede vastus mida väga! aktüvselt
levitatakse ja kui ;,fakte" kohan­datakse.
Peame; vähendama oma
kaotusi ja võitma liitlasi. EKN
püüab nüüd midagi seiies asjas te­ha,
kui eesti noored on täiendus­koolidest
ja noorteorganisatsiooni­dest
läbi, ning kus tekib tühimik,
üks võimalus eestiuse tundmiseks
j a edendamiseks on Metsaülikool.
Soovitagu eesti korporatsioonid
oma rebastel Mü minekut, kus tä^
navu oh vaatlusaluseks v,Eesti iscr
seisvuse saavutamisest enne ja
nüüd". Eestlusest õppimine tõstab
rahvustunnet, annab teadmisi Ja
õhutab tegevusele.
Eesti professuur ehk õppetool ai­tab
täita mitut lünka, et äkadee-müine
ja kultuuriline tegevus pü­siks
ka hiljem. Eesti Õppetooli
ülesanded oleksid:
1) eesti soost üliõpilaste õpeta­mine,
kursuste pidamine, keele, MF-janduse,
ajaloo alal osa eesti, osa
inglise keeles (nagu SFÜ-š)^
2) edasiõppimise võimalus kõrge­mate
kraadide saamiseks eesti air
netes eestlastele, teistele teadmiste
täiendamiseks. Uute teadlaste põlve
koolitamine, kes hakkaksid^ asenda­ma
eakaid teadlasij
3) materjalide koondamine ja ko­gude
eest hoolitsemine, arMvide
kasutamiskoria seadmine,
saaks teha süs ülikooU töö raanies.
Äga ka materjalide koondainhie
mitmest üheks keskseks arhiiviks;
4) õppematerjalide muretsemine,
eriti ingüskeelsete Eesti kohta ole­vate
õppematerjalide loomine
kimine, valimine ja kohan
Eesti keelt oskajaile on neid mö-nel
määral olemas, aga ingliskeel­seid
üksikuid. Ön oluline valmistar
da eestikeelseid materjale selleks,
et need muutuksid kogu m a * a s
kättesaadavaks;
5) Uurimistööde tulemuste aval­damine.
N. Ludust tuleb neid mas­siliselt,
mispärast meil tuleb
dele vastu astuda;
6) õpi^tool laseb jäädvustad
list tegevust tulevikus kui
oma ühiskond on jäänud nõ
See jääb paigale, kui me
pere väheneb, õppetool annab noo­rusele
võimaluse edutamiseks, õpe­tamiseks,
teaduslike kraadide saa­vutamiseks.
Eesti õppetoolile. majandusliku
ahise andmiseks oh Tari^College
juurde tõmmatud. Seda on kaalu­tud
Tartu College nõukogus kus on
oldud selle poolt. Siiani on esitatud
Toronto ülikoolile sellekohane ette­panek,
mis tagab ülikoolile majan­dusliku
toetuse. Aasta jooksul on
olnud tosin anitliist, mitle tuleiy./
soks Ott ettepaneku kavand,
koostasid Tartu Ollege nõukogii
esimees E. Tampõld, keemiatea-duskonna
prof. 0. Trass ja
loogia prof; E. Tulving.
Praegu oh Toronto ülikoolil unga-^
ri ja ukraina õppetoolid, mis tööta­vad
mitmekultuuriministeeriumi
toetamisel. Kokku on Kanada üli­koolide
juures kaheksa sellist õppe-
/tooli.-;''^V'. • •.
Eesti õppetool oleks kolmas To­ronto
ülikoolis nimetusega Gra-duate
Research Chair of Estonian
Studies
ja oleks Center for Russian and
East European Studies juures.
(Järg lk. B)
Alumine rida vasakult: Andres Loorits, Silvi
Mateooj Lee Metsalo, Oder, Peter Pool­saar,
Sandra Ramni, Peter Sõrra. Keskmine:
Mari Ann Kängsepp, Toivo Lainevools Helen
Liiholm, Juhan Lindau. Ülemine: Indrek £s-ken,
Eric Halling, Tiina Hubel, Ingrid Jürman,
Erik Kalm, Andres Kasekamp, linda Kraav.
Eraldi pildid, vas. Ingl Mm Loorand, Anita
qfCid tõendcivad. et ee
; T . E . S . Keskkooli 17. lennu lõpuaktusel anti 2Ö-le noorele kätte eesti keskkooli lõputunnistused, millega
keskkooli lõpetanute arv senisel tegevuse ajal tõ^ 406-le. Eesti Maja suures saalis oli arvukalt lasteva­nemaid,
T.E.S. Täiendusgümnaasiumi õpilaspere, kuna kaetud lauad ootasid aktusejärgset lõpupidu.
Neljapäevaf, 2. juunil 7.30
Edwarci Johnson BIdg. — Walter
80 Queens Pk. Gres/ (Planetari umi
Kaastegevad: Linclau õed - trio, Monica Zebre -^oprarij
OmärDänrel - klaver^ Liina Teose - fcläver i
$7.00/$5.00 Piletid saadaval liikmetelt või kohapealt
Punase Risti rahvusvaheline ko­mitee
on süüdistanud nii Iraani M
ka Iraaki rahvusvaheliste kokkule-.
pete vastases sõjavangide hukka­mises.
Punase Risti teadete koha­selt
kumbki Pärsia lahe sõdiv pool
on pannud toime niassihukkamisi,
kus suuri vangide üksusi on korra­päraselt
hukatud. Kuigi Punane
Rist süüdistas mõlemaid maid, ole­vat
mõeldud sellejuures süski pea­miselt
iraani, kes on teatanud, et
nad kolmeaastases sõjas on võtnud
50.000 vangi. Iraagis on 30.000 vas­tase
sõdurit vangina.
Aväpalvuses Liisa Lambur tänas
Taevaisa, et ta neid koolitöös on
hoidnud ja õnnistanud ja et ta On-_
nistaks tulevikus eriti neid, kes lõ­petavad
keskkooli, ühtlasi juhiks
•noori Taevaisa sõnade järgi elama.
ühislaulu „Eesti lipp'' järel kõ­neles
koolijuhataja E. Marten. Ta
märkis, et on kuuldud pessimistlik­ke
mõtteid eestlaste tuleviku üle,
aga need lõpetajad võivad meile
anda tõendust, et veel pole kustu­nud
eestluse vaim.,
üks generatsioon hakkab vanane­ma
jä nad ootavad, et noored tu­leksid
nende tÖöd jätkama-
Need, kes on tegelenud noortega,
teavad, et on küllalt veel eestlas­te
elujõudu. ESTO-84 ajal on palju
üritusi noorte kanda. Samuti suure­neb
noorte osa eesti ühiskonnas.
Pöördudes noorte poole ta soovi­tas
neil minna edasi järgmisse õp­peasutusse,
mis avati aasta tagasi.
Ka sel õppeasutusel on aasta selja­taga
ja noored on seal innuga tööd
teinudv Ta laskis gümnaasiumi õpi­lastel
püsti tõusta, näitamaks kui­võrd
arvukas on gümnaaisumi õpi­laste
pere.
Lisa Abe esitas kaks klaveripala,
misjärel keskkooli vilistlane ja
praegune korp! Rotalia esimees
Mehis Vahtra pidas aktusekõne. Ta
ütles, et tänane sündmus pole es­makordne.
Seda on tehtud juba 16
korda. Ta soovitas, et lõpetajad
jääksid headeks eestlasteks.
Rääkides oma kogemusist, ütles
ta, et alles lõpetamisel ta hakkas
mõistma, et ta oli eesti koolist
läbi käinud..
Organiseeritult saame paremini, on
olemas psühholoogüine vajadus
teistega seltsimiseks ja oma etnilise
kuuluvuse identifitseerimiseks. Ole­me
sim selle rahva järeltulijad, kes
on Läänemere ääres asunud aasta­tuhandeid,
oleme nende järeltuli­jad,
kes on võidelnud oma isamaa
eest ja nende soost, kes orjastatud
kommuhistide poolt. Tänapäeval on
raske väikseü gruppidel säilida
suurte jalus, kuid suurtel on raske
neid gruppe lämmatada, kes on pü-smud
aastatuhandeid. Ta soovitas
lõpetajaüe mõtelda tundele, mis on
marssides koos tuhandetega eesti
päevadel, mis annab ühtekuulumise
tunde ja arusaamise rahvuslikust
identsusest. Kuid varsti tuleb täna-seil
lõpetajail hakata eesti ühis­konnas
täitma tähtsaid ülesandeid,
tundke siis sellest rõõmu ja teadke,
et te pole üksinda, vaid ojete ühe
rahva lükmed. V
Lõpetaja Sandra Rannu luges
katkeid lõpetajate eksamitöödest,
mis oli kirjutatud teemal „Eesti
kieel, kool ja meel".
Kaheksa õpilast avaldasid mit­mesuguseid
arvamusi eestiliku
kasvatuse ja rahvusliku olemise
Me.. •
Järgnes lõputunnistuste jagamine
tänavustele lõpetajatele. 20 lõpeta­jat
olid Indrek Esken, Erik Hal-ling,
Tiina Hubel (kiitusega), Ing­rid
Jürman (kiit.), Erik Kalm,
(Järg lk. 8)
Ungaris
BUDAPEST s mitteamet-lüc
rahugrupp massis esmrest kor­da
läbi Budapesti, kandes loosun­geid
ja lööklauseid, mis olid suu­natud
nii Moskva kui kaW^
toni tuumarelvästumise vastu. Um­bes
450 demonstreerijat liliinesid
10000 noorega, kes võtsid osa
ametlikusi; demonstratsioonist, xinlr
le korraldajaks oli Rahvuslik Ra-
^l^^v^^3^<?vi^<^^ hunõukogu ja Budapcsti
--'V/.y ' :—' • .'^ ' ^-' ' '•: ' ; ' / kommunistide organisatsioon
leste Abistamiskomitee Kanad
I, Ž7. maili kell 8 õhtul, Eesti Maja suures saalis, 958 Broadview Ave.
npor-
Monica Zerbe
Kristme PogyQ
KONTSERT
ÄstaBatlstadt
Lydia Vohu
fhillip MoreAeod