1982-10-21-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.«t^* OTTAWA, On-e. m ONii
• . ' K A
K U 0 N 4
ILMÜl
IGAL rmsEtmru.
lA NEUAPAEVAL
T L
Nr.78 (2902) XXXI aastakäik Neljapäeval, 21. oktoobril 1982 — Th«rsday, October 21, 1982
Üksiknumbri hind 00 istuM
iisraeli erilcohus
alustas massiinõrvcidf
yurimišt
JERUUSALEMM — Heebrea
"ülikooli keskuses, raudsete väravate
ja mustade kardinate taga alustas
tööd kolmeliikmeline komisjon
Iisraeli ülemkohtu presidendi
Yutzhak Kahani juhatusel, et uurida
Beiruti põgenikelaagreis toimunud
massimõrvu, Iisraeli sõdurite
ja valitsuse osa selles. Enamus tunnistajaid
kuulatakse üle suletud uste
taga, kuna need sisaldavat salajasi
salaluure ja ajaliste materjalide
kohta käiyaid andineid. Ühelt
poolt Ott aii^amiši, et uuriniis
võiksid saatuslikud olla Iisraeli
peaminister Menachem Begini va-
Utsüsele. Mõned vaatlejad siiski ei
usu, et protsess mingeid tulemusi
annaks, kuna juba nädalaid on toimunud
Iisraeli „kätepeseniise" aktsioon,
kus keitakse, et mitte Iisrael,
vaid maailma ajakirjandus ja
meedia on kogu s€jjaS| ja selle hukkamistes
süüdi.
Nlkaradgua valiti
ÜRQ Julgeateku-iiõiiif^
gu liikme
ÜRO — Ameerika Ühendriikidele
d i kibedaks 1 kaotuseks, kui
ÜRO üldkogu valis vasakpoolse
Nikaraagua iihdcs i5-st Julgeoleku
nõukogu liikmeks, dele-gaat
Oiarles Lidhenstein ütl^^
ta ei usu, et Kuuba sõber Nika- Peeri kirilrast^ introduktsioon, mis puhuks oli^ Toron-raagüa
võiks ölla seaduslikuks tosse külla tulnud õnnistatava isa. Pildil IngUsmaa praost df. Jaak
esindajaks lidin^Ameerikale.TO-^^^^ Peetri koguduse naisringilt saadud liUe^ega ja pr^^^
sed uued liikmed on Zimbäbwe,^^^A^ TäM pärast Jumalateenistust altari ees.
Pakistan, Holland ja Malt^^ -^^^-^^^^^^V F
TU PUKOOL 350
asfatyiidjädvoivät eksida
Paar-kolm: aastat tagasi andis^^^^^^^^
^'i^^apäeva pealelõunal, 17. oktoobril, pü arvukas^^^^ täMstada ai-vaarse
Tartu Ülikooli 350. aastapäeva. Värvikandvate eesti akadeemiliste intiimorganisatsioonide liikmed
oM kohal suures osas -värvides. • v •' ^ ^
Käbi Lokk märkis avasõnas, et Lääne-Euroopa ülikoolidest. ^^^A^^
Acade-nia Gustaviana pidulik ava- lis 1802: aastal võis uus kõrgem juba 14, 1890. a. üle saja, 1914. ä.
mine toimus 1^. oktoobrü 1632. aas- Õppeasutus Universitäs Dorpaten- 400 pures. Eespool märgitud arvud
tal, kus kindralkuberner Johan sis avada oma uksed. Teaduskondi võivad olla ka smu-emadj kuna
Skytte avasõnas rõhutas, et ülikoo- oli ülücoolis n^^^ Ijlosoofiä, kõiki ei ohiud võimalik mme kaudu
lis õppimise ja hariduse valguse ušur ja Õigusteaduskond.
osaliseks peavad saama ka tahipo-leks Saksa keel ja pea eranditult ^ ^
.3ad,k-Uel seni peaaegu nagu kee- professorid tuUd Saksamaalt, te^
latud on midagi Õppida, et numoo- maa maa-aadlike pojad oüd seni aalajaloo seisukohalt, s.o. mitte
di ühes nende ihuga ka nende vai- õppinud enamalt Saksamaa Ä teatud .ajal
mu võidaks kütkestada, ülikool su- Iides. ülikö<)Us mvimaalased offl^:^^^^
leti-pikemaks ajaks 1710. aastal arvuHselt^d
Põhjasõja ajd, mme tagajärjel igasuguse
Eesti allutati Vene tsaaride vaüt-sedoM keelatud j^^
suskepi aUa. Mes 1802. aastal võis lad norm^^ üüõpüaste käitumise «^^stasid nad 75%. Suurim õppijate
uiis kõrgem kopi avada oma iiksed, kohta. Varem organiseeritud maa- arv oü arsti-ja bioloogia teaduskon-millele
järgnenud ajajärkude vai- kondliku "korporatsiooni Curohia nas, moodustades ühekplmaridiku.
gustamine on tänaste ettekannete kõrvale Kahekümnenda sajandi algul oli
teemadeks. Tartu ülikooü õppe- aastal k%)bratsioon Estonia ja^ ülikoolis õppida
keelteks on ohiud ladina, saksa, järgmisel aastal korporatsioon Ii- ^^^^^ vabakuulajate mis isegi
rootsi, vene ja eesti keel, kus-' vonia. Nendesse korporatsioonides- keelustati 1905. a. sündmuste järgi;
juures eestikeelseks iiliydiks see se kuuhišid ka iiHõp^
sai aUes 1919. aastal^ kuid teadus meüe tuntud n.n.e^ 19. sajandi teisel
on rahvusvaheline, lausus avaja; gu Friedrich FaeWmann(üÜköolisPO<^®l^
Gaudeamusele jargöenult Sai aastast 1^^^^
sõna tervituseks läti pr(^ss6rite• wäld, Philjpp KareÜ ja teiš^^ ^-i oü; iriaalt
ja teaduslike uxuijate esindaja dr. matte nwstc|ihüjem keiser Mek-^"^
Gunars Sübitts WUMd Laur^^ 1913. aastaks oli;
ülikoolist XWaterloös, kes kirjeldas kondlikes organisatsioonides esi- linnast pärinevate protsent jõudnud
Tarut. ülikooü osatähtsust balti^^
ajaloos äkadeismiü^^ tööd
vainiu kaiidjäna, rtiidaei saa hävi^/ aga ka kuramäatori vahendusel, omal erialal kodumaal. Arstidel ja
tada, niiig soovis UhiversU^ Tai> Eespsi^ miõi^^ste arv oli võimalu-tuensisele
igavest püsimiÄ"- kuil^eeii rahvii sed jääda kohale. 1915; a. 45% hu-sefcs
asutati juba 183^.''äastal õpe- manistidest töötasid väljaspool ko-tatud
Eesti Selts. 1841. aastal ha-^^^
katiiiükooü sisseastumiseks nõud- Eestlastest üliõpilaste organisee-mavene^
keete os^^^
nud 1959, kes on lõpetattüd ülürooü ti rekton ametisse määramise oir le^t ametlikult 1883. a. kujunes
Vancouveris jaõpü) käesoleval ajal ^^s handusmmisteeriumüe ja järg- j , - ^
%ontos magistrüsraadi saavirta- misel aastal; määrati ülücoi^ niate üliõpilaste seltsina asutati
mis^fes metaüurgiat. Ettekande likuks keeleks vene keel, mis tege- g^g ühendus. Ko^
teemaks oli Alma MaterDorpa- likd^
tensise kujunemme i802---1862", """"
20 poolakšit tegid mis mõjutas juba estofüle, esime- ger l^eksander II, müle järgi aja- ülikooli venestamine tõi ülikooli
vanal viljapõldude-'pritsinuseks si eesti h ^ ^
Edmonston Aimtomotive fm^ kasutataval lennukü dramaatilise õpilasi ja mis mõjutab meid täua- ged, nägu rongkäikude korraldami- vene üHõpilasi, kes oma revolütsi
MÄRT LAANEMÄE LOENG •
^Esimene ettekanne pii noorelt
teadlaselt Mart Laanemäelt, sündi-
• - •
MALMÖ
ses ei muutnud. • ternitas Estica ja sellele järgnesid
1855. a. tuli Venes troonüe kei- Korp! Sakala ja Korp! Ügala.
llection Associatiotfi
sõiduautole Male. See oli põlm^eks seda kat
iriaandudes ÜM Lõutta-Röotsi len- keisririik oli välja kujune^udv PoO-nuväljal,
küsides poliitiliste j^ge- la oli aastal 1815 jaotatud. Keiser
.Nüüd on „suur armastus" jahe- 1982. a. loetelus oli Lada lauge- nikena asüüli. Põgenike hülgas oli
nenud ja hakatakse küsima, kas nud alla «vastuvõetavate" klassi, 5 väikest last.
kõik n ^ inimesed, kes ostsid La- ^kmgi veel kutis kuud tagasi Ed- - •
se
da kaks-kohn aastat tagasi Phü Ed- mostott pidas seda heaks ostuks,
nipttstoni soovitusel, tunnevad, et Äsja tuli välja APA 1983. a. loe-tteid
Ott „alt tõmmatud". Paaril., telu ja seal on Lada juba „mitte-aastal
Edinottston ei ' jÖödttud J soövitavate"\fiulg
muud kui küta, et nõukogude La-' APA direktor Mare Clapp ütles,
da (itaallaste Fiat 124) oli parim
4/
asi, mis liikus neljal rattal.
Nüüd Ott ÄPA ttimetattud Lada
«suuremaks pettumuseks aastas".
Sellejimre^ pole tänavune Lada
ei parem ega halvem kui n^^
mis hakkasid Kanadasse tulema
mõned aastad tagasi.
Ka Lada Kanada esittdus kinttitab,
et midagi ei ole muudetud autode
juures. See on täiesti sama auto,
mida APA oma varajasemas aas- justada^Lada müüki, et ühel päe-talofetelus
soovitas parimate hui- vai mitte keegi enam ei ostvat segas,
da autot.
€i nad oma hinnete andmisel teevad
mõnikord eksitusi
ja see kütus, mis Ladale eelinis-tel
aastatel anti, polnud üldse õi-
: ;:gustatud,•
See seletus ei tundu aga meeldiv
neüe, kes APA soovitusel Lada
ostsid. Küll olevat rahulolematuid
siisiki veel Võrdlemisi vähe Kanadas
oleva 40.000 Lada omaniku
hulgas. ^--V"^;- •••• ••"^^^^ '
Uus hiiifie või^^ niivõrd kah-
RATSARÜGEMENDI 65. AASTAPÄEVA
tähistamiseks korraldatakse
12. novembril 1982 Club
Harmonie ruumes, 410 Sher-bourne
Ave., Torontos, algusega
kell 18.00
PEREKONDLIK
KOOSVIIBIMINE
ÕHTUEINEGA
kõikidele husaaridele, nende
sõpradele ja külalistele.
Palutakse eelregistreerida hõlje
mait 3. novembriks 1982
Arvo Leharile 425-3953 või
Osvald Raidlo'le 489-7495
Pääse $17.50 isikult tasuda
kohapääl.
dettid kaugematesse provüitsides-
, / , se. Vehäastest üliõpüaste: jwirde-
Paul I oH nõudnud Vene riigist pä- Kasitietud ajajärgu kestel ohd .^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ balti-saksaüle^
rmevate iUiõpüaste tagasitulekut maakondlikud korporatsioonid ain-^-jj^^y
sad iihendavad jõud ja ka traditsi- : '
• oonide kujundajad. Aasta 1859 oli Esimene iildlaulupidu, Kalevipo-ülemaaümšete
tähelepanuväärsete ja ümumine, eestikeelsed ajalehed
sündmuste aiastaks. eelmise sajandi lõpul — Eesti Pos-.
^ « ^ FRO^F , ^Tr.^Or.r^i yO «RA. UN. A,, ^^^^^»^T « tlmoos ja Sakala ning käesoleva sa-
Epp Anija oli ka t e i ^ lektori ja Uudised. Vanemuise Seltsi, Ees-tutvustajaks,
kelleks osutus prof. ti Kü-janduse Seltsi asutamme ja
Toivo Raun kaüfoniiast, kes sün- teised algatused oUd ühel või teisel
dinud 1934. aastal Tartus ja kõrge- määral seotud Tartu ÜUkoolist saama
hariduse omandanud ühendrü- dud vaimu ja teadmistega. Kodu-kides,
kus saavutanud doktorüaaa- maal hariduse saamme võimaldas
di. Tema teemaks ön,^Tartu t J ü - Ä^
kooli tähtsus eesti rahvuslikule är- 1915. a. 75% vüisüastest oüd ra-kamisele".
Referent leidis, et Tar- kendunud tööle kodumaal. , .
tu üHkoõl kuni üheksateistkümnen- Aktus lõppes rahvushümniga,
da sajandmiomas eestiaste osas Aastapäeva tähistamme toimus
vähest tähtsust, kuna ülücoolis Õp- Metsaülikooli ja Tartu Instituudi
pis vaid iiksikuid eestiasi; Aasfcate^^ Ä
1843—1854 vahemikus on teada 4-
FOTOGRUPP •!
esitab pühap., 14. nov. s.a. algusega kell 12 p,
TARltJCOlXEGE'is, 310 BlöorŠ^^
HIIDLASTE SELTSMraditsioonilin©
mardipidu
tosimub laupäeval, 13. novemlbriS 1982
Toronto Eesti Maja suures saalis.
EESKAVA'^ EINELAUD — BAm — LOTERII — TANTS
Laudade tellimine ja pääsmed @ $8.00 — E. Liik
I Inyciliidetoefäy Naisring^^^l^^
99
ia suures
$6.—
Piletite ettetellimine — pr. E. V<tMjglaid tel. 773-482S
. - ElSn?^ ALFRED ,,roOD^^^ .
SAARELT"
• • . ? 6. te 7. noy. Eesti Maias
KARM VAGISTO ,,ABSTOAKTSUS LIIKUR Maalikunstnik
— Kalev Estienne võimlejad
.:' .: MAIE LIIV i,EESTI.RAHVAR^^
: Dr. ARVO ALFRED „VAATEID KODUMAALT" ž
Esitamise ajad — kel 12,14 ja 16 suures saalis
Tartu CoUege ftiajees edtavad fotösidrENN AIJFRED, MARTIN
KABAL, PEETER LEYDEN, VELLO MUIKMA, JÜRI i
PUNNO, LEMBITU RISTSOO, LEMBIT SOOTS ja KARIN
VAGISTE. Sissepääs tasuta!
IIT
35. ISESEISEV
1,7. nov. keU 5 p.l. Palace Pier ^ The Glub (45, korrusel)
204S Lakeshore Blvd. W.
Avatud
laup. ja piühap. 10 homm.^10 5<,
Sissepääs tasuta "•J
Tantsuks mängib ERlCSOOSTAR'idzäss-trio
.50 E. Abistamiskomiteest ja teL 259-9779
EESTI KUNSTIDE KESKUS
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 21, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-10-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e821021 |
Description
| Title | 1982-10-21-01 |
| OCR text |
.«t^* OTTAWA, On-e. m ONii
• . ' K A
K U 0 N 4
ILMÜl
IGAL rmsEtmru.
lA NEUAPAEVAL
T L
Nr.78 (2902) XXXI aastakäik Neljapäeval, 21. oktoobril 1982 — Th«rsday, October 21, 1982
Üksiknumbri hind 00 istuM
iisraeli erilcohus
alustas massiinõrvcidf
yurimišt
JERUUSALEMM — Heebrea
"ülikooli keskuses, raudsete väravate
ja mustade kardinate taga alustas
tööd kolmeliikmeline komisjon
Iisraeli ülemkohtu presidendi
Yutzhak Kahani juhatusel, et uurida
Beiruti põgenikelaagreis toimunud
massimõrvu, Iisraeli sõdurite
ja valitsuse osa selles. Enamus tunnistajaid
kuulatakse üle suletud uste
taga, kuna need sisaldavat salajasi
salaluure ja ajaliste materjalide
kohta käiyaid andineid. Ühelt
poolt Ott aii^amiši, et uuriniis
võiksid saatuslikud olla Iisraeli
peaminister Menachem Begini va-
Utsüsele. Mõned vaatlejad siiski ei
usu, et protsess mingeid tulemusi
annaks, kuna juba nädalaid on toimunud
Iisraeli „kätepeseniise" aktsioon,
kus keitakse, et mitte Iisrael,
vaid maailma ajakirjandus ja
meedia on kogu s€jjaS| ja selle hukkamistes
süüdi.
Nlkaradgua valiti
ÜRQ Julgeateku-iiõiiif^
gu liikme
ÜRO — Ameerika Ühendriikidele
d i kibedaks 1 kaotuseks, kui
ÜRO üldkogu valis vasakpoolse
Nikaraagua iihdcs i5-st Julgeoleku
nõukogu liikmeks, dele-gaat
Oiarles Lidhenstein ütl^^
ta ei usu, et Kuuba sõber Nika- Peeri kirilrast^ introduktsioon, mis puhuks oli^ Toron-raagüa
võiks ölla seaduslikuks tosse külla tulnud õnnistatava isa. Pildil IngUsmaa praost df. Jaak
esindajaks lidin^Ameerikale.TO-^^^^ Peetri koguduse naisringilt saadud liUe^ega ja pr^^^
sed uued liikmed on Zimbäbwe,^^^A^ TäM pärast Jumalateenistust altari ees.
Pakistan, Holland ja Malt^^ -^^^-^^^^^^V F
TU PUKOOL 350
asfatyiidjädvoivät eksida
Paar-kolm: aastat tagasi andis^^^^^^^^
^'i^^apäeva pealelõunal, 17. oktoobril, pü arvukas^^^^ täMstada ai-vaarse
Tartu Ülikooli 350. aastapäeva. Värvikandvate eesti akadeemiliste intiimorganisatsioonide liikmed
oM kohal suures osas -värvides. • v •' ^ ^
Käbi Lokk märkis avasõnas, et Lääne-Euroopa ülikoolidest. ^^^A^^
Acade-nia Gustaviana pidulik ava- lis 1802: aastal võis uus kõrgem juba 14, 1890. a. üle saja, 1914. ä.
mine toimus 1^. oktoobrü 1632. aas- Õppeasutus Universitäs Dorpaten- 400 pures. Eespool märgitud arvud
tal, kus kindralkuberner Johan sis avada oma uksed. Teaduskondi võivad olla ka smu-emadj kuna
Skytte avasõnas rõhutas, et ülikoo- oli ülücoolis n^^^ Ijlosoofiä, kõiki ei ohiud võimalik mme kaudu
lis õppimise ja hariduse valguse ušur ja Õigusteaduskond.
osaliseks peavad saama ka tahipo-leks Saksa keel ja pea eranditult ^ ^
.3ad,k-Uel seni peaaegu nagu kee- professorid tuUd Saksamaalt, te^
latud on midagi Õppida, et numoo- maa maa-aadlike pojad oüd seni aalajaloo seisukohalt, s.o. mitte
di ühes nende ihuga ka nende vai- õppinud enamalt Saksamaa Ä teatud .ajal
mu võidaks kütkestada, ülikool su- Iides. ülikö<)Us mvimaalased offl^:^^^^
leti-pikemaks ajaks 1710. aastal arvuHselt^d
Põhjasõja ajd, mme tagajärjel igasuguse
Eesti allutati Vene tsaaride vaüt-sedoM keelatud j^^
suskepi aUa. Mes 1802. aastal võis lad norm^^ üüõpüaste käitumise «^^stasid nad 75%. Suurim õppijate
uiis kõrgem kopi avada oma iiksed, kohta. Varem organiseeritud maa- arv oü arsti-ja bioloogia teaduskon-millele
järgnenud ajajärkude vai- kondliku "korporatsiooni Curohia nas, moodustades ühekplmaridiku.
gustamine on tänaste ettekannete kõrvale Kahekümnenda sajandi algul oli
teemadeks. Tartu ülikooü õppe- aastal k%)bratsioon Estonia ja^ ülikoolis õppida
keelteks on ohiud ladina, saksa, järgmisel aastal korporatsioon Ii- ^^^^^ vabakuulajate mis isegi
rootsi, vene ja eesti keel, kus-' vonia. Nendesse korporatsioonides- keelustati 1905. a. sündmuste järgi;
juures eestikeelseks iiliydiks see se kuuhišid ka iiHõp^
sai aUes 1919. aastal^ kuid teadus meüe tuntud n.n.e^ 19. sajandi teisel
on rahvusvaheline, lausus avaja; gu Friedrich FaeWmann(üÜköolisPO<^®l^
Gaudeamusele jargöenult Sai aastast 1^^^^
sõna tervituseks läti pr(^ss6rite• wäld, Philjpp KareÜ ja teiš^^ ^-i oü; iriaalt
ja teaduslike uxuijate esindaja dr. matte nwstc|ihüjem keiser Mek-^"^
Gunars Sübitts WUMd Laur^^ 1913. aastaks oli;
ülikoolist XWaterloös, kes kirjeldas kondlikes organisatsioonides esi- linnast pärinevate protsent jõudnud
Tarut. ülikooü osatähtsust balti^^
ajaloos äkadeismiü^^ tööd
vainiu kaiidjäna, rtiidaei saa hävi^/ aga ka kuramäatori vahendusel, omal erialal kodumaal. Arstidel ja
tada, niiig soovis UhiversU^ Tai> Eespsi^ miõi^^ste arv oli võimalu-tuensisele
igavest püsimiÄ"- kuil^eeii rahvii sed jääda kohale. 1915; a. 45% hu-sefcs
asutati juba 183^.''äastal õpe- manistidest töötasid väljaspool ko-tatud
Eesti Selts. 1841. aastal ha-^^^
katiiiükooü sisseastumiseks nõud- Eestlastest üliõpilaste organisee-mavene^
keete os^^^
nud 1959, kes on lõpetattüd ülürooü ti rekton ametisse määramise oir le^t ametlikult 1883. a. kujunes
Vancouveris jaõpü) käesoleval ajal ^^s handusmmisteeriumüe ja järg- j , - ^
%ontos magistrüsraadi saavirta- misel aastal; määrati ülücoi^ niate üliõpilaste seltsina asutati
mis^fes metaüurgiat. Ettekande likuks keeleks vene keel, mis tege- g^g ühendus. Ko^
teemaks oli Alma MaterDorpa- likd^
tensise kujunemme i802---1862", """"
20 poolakšit tegid mis mõjutas juba estofüle, esime- ger l^eksander II, müle järgi aja- ülikooli venestamine tõi ülikooli
vanal viljapõldude-'pritsinuseks si eesti h ^ ^
Edmonston Aimtomotive fm^ kasutataval lennukü dramaatilise õpilasi ja mis mõjutab meid täua- ged, nägu rongkäikude korraldami- vene üHõpilasi, kes oma revolütsi
MÄRT LAANEMÄE LOENG •
^Esimene ettekanne pii noorelt
teadlaselt Mart Laanemäelt, sündi-
• - •
MALMÖ
ses ei muutnud. • ternitas Estica ja sellele järgnesid
1855. a. tuli Venes troonüe kei- Korp! Sakala ja Korp! Ügala.
llection Associatiotfi
sõiduautole Male. See oli põlm^eks seda kat
iriaandudes ÜM Lõutta-Röotsi len- keisririik oli välja kujune^udv PoO-nuväljal,
küsides poliitiliste j^ge- la oli aastal 1815 jaotatud. Keiser
.Nüüd on „suur armastus" jahe- 1982. a. loetelus oli Lada lauge- nikena asüüli. Põgenike hülgas oli
nenud ja hakatakse küsima, kas nud alla «vastuvõetavate" klassi, 5 väikest last.
kõik n ^ inimesed, kes ostsid La- ^kmgi veel kutis kuud tagasi Ed- - •
se
da kaks-kohn aastat tagasi Phü Ed- mostott pidas seda heaks ostuks,
nipttstoni soovitusel, tunnevad, et Äsja tuli välja APA 1983. a. loe-tteid
Ott „alt tõmmatud". Paaril., telu ja seal on Lada juba „mitte-aastal
Edinottston ei ' jÖödttud J soövitavate"\fiulg
muud kui küta, et nõukogude La-' APA direktor Mare Clapp ütles,
da (itaallaste Fiat 124) oli parim
4/
asi, mis liikus neljal rattal.
Nüüd Ott ÄPA ttimetattud Lada
«suuremaks pettumuseks aastas".
Sellejimre^ pole tänavune Lada
ei parem ega halvem kui n^^
mis hakkasid Kanadasse tulema
mõned aastad tagasi.
Ka Lada Kanada esittdus kinttitab,
et midagi ei ole muudetud autode
juures. See on täiesti sama auto,
mida APA oma varajasemas aas- justada^Lada müüki, et ühel päe-talofetelus
soovitas parimate hui- vai mitte keegi enam ei ostvat segas,
da autot.
€i nad oma hinnete andmisel teevad
mõnikord eksitusi
ja see kütus, mis Ladale eelinis-tel
aastatel anti, polnud üldse õi-
: ;:gustatud,•
See seletus ei tundu aga meeldiv
neüe, kes APA soovitusel Lada
ostsid. Küll olevat rahulolematuid
siisiki veel Võrdlemisi vähe Kanadas
oleva 40.000 Lada omaniku
hulgas. ^--V"^;- •••• ••"^^^^ '
Uus hiiifie või^^ niivõrd kah-
RATSARÜGEMENDI 65. AASTAPÄEVA
tähistamiseks korraldatakse
12. novembril 1982 Club
Harmonie ruumes, 410 Sher-bourne
Ave., Torontos, algusega
kell 18.00
PEREKONDLIK
KOOSVIIBIMINE
ÕHTUEINEGA
kõikidele husaaridele, nende
sõpradele ja külalistele.
Palutakse eelregistreerida hõlje
mait 3. novembriks 1982
Arvo Leharile 425-3953 või
Osvald Raidlo'le 489-7495
Pääse $17.50 isikult tasuda
kohapääl.
dettid kaugematesse provüitsides-
, / , se. Vehäastest üliõpüaste: jwirde-
Paul I oH nõudnud Vene riigist pä- Kasitietud ajajärgu kestel ohd .^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ balti-saksaüle^
rmevate iUiõpüaste tagasitulekut maakondlikud korporatsioonid ain-^-jj^^y
sad iihendavad jõud ja ka traditsi- : '
• oonide kujundajad. Aasta 1859 oli Esimene iildlaulupidu, Kalevipo-ülemaaümšete
tähelepanuväärsete ja ümumine, eestikeelsed ajalehed
sündmuste aiastaks. eelmise sajandi lõpul — Eesti Pos-.
^ « ^ FRO^F , ^Tr.^Or.r^i yO «RA. UN. A,, ^^^^^»^T « tlmoos ja Sakala ning käesoleva sa-
Epp Anija oli ka t e i ^ lektori ja Uudised. Vanemuise Seltsi, Ees-tutvustajaks,
kelleks osutus prof. ti Kü-janduse Seltsi asutamme ja
Toivo Raun kaüfoniiast, kes sün- teised algatused oUd ühel või teisel
dinud 1934. aastal Tartus ja kõrge- määral seotud Tartu ÜUkoolist saama
hariduse omandanud ühendrü- dud vaimu ja teadmistega. Kodu-kides,
kus saavutanud doktorüaaa- maal hariduse saamme võimaldas
di. Tema teemaks ön,^Tartu t J ü - Ä^
kooli tähtsus eesti rahvuslikule är- 1915. a. 75% vüisüastest oüd ra-kamisele".
Referent leidis, et Tar- kendunud tööle kodumaal. , .
tu üHkoõl kuni üheksateistkümnen- Aktus lõppes rahvushümniga,
da sajandmiomas eestiaste osas Aastapäeva tähistamme toimus
vähest tähtsust, kuna ülücoolis Õp- Metsaülikooli ja Tartu Instituudi
pis vaid iiksikuid eestiasi; Aasfcate^^ Ä
1843—1854 vahemikus on teada 4-
FOTOGRUPP •!
esitab pühap., 14. nov. s.a. algusega kell 12 p,
TARltJCOlXEGE'is, 310 BlöorŠ^^
HIIDLASTE SELTSMraditsioonilin©
mardipidu
tosimub laupäeval, 13. novemlbriS 1982
Toronto Eesti Maja suures saalis.
EESKAVA'^ EINELAUD — BAm — LOTERII — TANTS
Laudade tellimine ja pääsmed @ $8.00 — E. Liik
I Inyciliidetoefäy Naisring^^^l^^
99
ia suures
$6.—
Piletite ettetellimine — pr. E. V |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-10-21-01
