Vaba eestlane , October 21, 1982

              Nr. 78 Nr. 78 VABA EESTLANE 1982 - Thursday, October 21, Lk. S
lutare" elanike komitee
levate küünalde juurde
l. Kurlei, koraalide kla-lendatult
CSB) uue see-pärad
kehtivad ka kõigi
;ümiseks on seitse aas-fcuseta
kuni 8. novemb­ri
kätte; Kõige kahjuli-.
lel juhtimiitel realisee-mille
käibellaskmine
l aastat, s.o. mille see-on
S27 kuni S31. Enne
Ä bondide müümisel
tab täielikult „cash bo-teks
1983. a. tähtpäe^
kaks on S29 ja selle
Ihk preemiaks on $1000
l30. 1984. aastal täituva
>oonuseks on $397,50,
jelgi tõusta, kui vahe-
Ikse mtresside määra
ja hilisemad seeriad
Iga kasumit amult int-
[, millega nende müük
ei vähenda teenitud
maius saada $1000 bon-korral:.
seeria S32
Ist kokku investeerimi-
Ja liitprotsentidega
|};eeria S33 1978/79. ai
$1.666,38; seeria S34
[st kokka Sl.526.50 ja
;ria S35 eest Sl.367.28.
immad on mõeldud
1. novembril s.a. Ha­le
müügi korral saate
It vümase aasta int-bn
19.5%.
lastate harilike bondi-
5iks vaid märkida, et
lalus saadavate intres-lekuna
edasi lükkami-mpongid
on asendatud
Imbril saadetava tshe-leku
edasüükkamise
Ise võimalus esmeb
|hitprotsentidega (com-ids)
bondide hankimi-
E. Soomet
[$ vaimulik®
le alati Jehoova peale,
.uferliku Maailmaliidu
1-7. septembrini Wönz-siilkirikute
vaimulikele
iiikke ja nende abilisi
eksiilis.
omab ühe kõige pa-
|jiud keskaegse ilmega:
rvSamakl.
li rkaiTies arutasid ka
|:lkiriki}d oma problee-aa
eestlastel on pea^
vaimulike: puudumine
imaal. .
ir.tas peapiiskop Veem,
id Saksamaal viibides
ifi hiljuti usuteadüs-ttmiiä
Jaan Kaljuram-
|i'^us teenima vajaduse
idumööda eesti kogu-
N^aksamaal. Kuna ta:
-cirikii teenistuses, po- •
lüst teenida laialipillu-iusl
kogu Saksamaa
lõpetati palvuse ja
kus teenisid peapiis-i
a saksa kirikunõunik
BPL/KK)
EKN tähistab
0. aastapäeva
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas,
endise Rahvusliku Välisvõitluse
Nõukogu, tegevuse algusest möö­dus
Mjuti 30 aastat. EKN 30. aas­tapäeva
tähistamiseks korraldatak­se
reedel, 29. oktoobri õhtul Eesti
Majas EKN, lükmete ja kutsutud
külaliste pidulik koosviibimine.
Koosviibimise esimene osa on
EKN 30. aastapäeva aktuseks, kus
tagasi- ja edasivaate EKN tegevu­sest
teeb EKN endme esimees õp.
Udo Petersoo. Aktuse osas on ka
tervitused. I
Aktusele järgheb 30. aastapäeva
tähistamise seltskondlik osa muu-sUcaliste
ettekannetega. Tantsuks
mängib G.Iltali orkester. Aktusest
Ja koosvübimisest osavõtuks palu­takse
teatada EKN büroole hilje­malt
esmaspäevaks, 25. oktoob­riks.
Järgmisel päeval, laupäeval, 30.
oktoobril peetakse EKN aasta­koosolek,
kus EKN tegevuse siht­joontest
kõneleb EKN esimees L.
Leivat. Päevakorras on aruanded,
tegevuskava ja valimised põhikirja
järgi.
IBIilliliillllliilllllllillliiillillllllllllillllllllillillllllllillilll
S A N D O W N G A R A GE
2312 Kingston Rd.,
Scarboro, MIN 1T9
EÕIK AUTOPARANDUSED
SOODSALT
PRUUGITUD AUTODE
MüiOKjaOST
Omanik
eimY (Heikki) MUUMINEN ^
TeL 265-1713
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii(iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiis!iiiiin
Iisrael nõuab
Liibanonilt julge»
<@lekuks eritsooni
JERUUSALEMM — Iisrael ja
Liibanon on pidanud läbirääkimisi
julgeoleku tsooni moodustamiseks
Lõuna-Liibanonis, et kindlustada,
et palestiina partisanid ei saaks
mitte kunagi enam rünnata Põhj a-lisraeli.
Valitsus!e allikaist saadud
informatsiooni kohaselt kaks riiki
on rääkinud 40-kilomeetrilise
tsooni moodustai|nisest. Sama suur
eesmärk oli Iisraelil ka sõjakäigu
alustamisel, aga „9Üües kasvas
isu".
Peetri koguduses oli suursündmuseks uu© õpetaja Andres Tauli Õnnistamine koguduse peale. Pildil mo­ment,
kui piiskop K. Raudsepp talle üle annab introduktsioonitimnistuse. Püdil vasakult praost A. Taul,
piiskop K. Raudsepp, Vana Andrese läti koguduse õp. J. Cailitis ja praost Jaak Taul. Paremal gaid lipu-valves._
Foto: Vaba Eestlane
Kanada suur viljanwik N. Liidule
M. Liifiu puudujääk 45 isiilj^nit tonni
OTTAWA — Kanada Talitsns tegi teatavaks, et Esmada müüo
Eud N. Liidule 7,6 miljonilt tonni vilja, mille väärtus on enam kui 1,§
miljardit dollarit. Venelased on juba varem seotud 4,5 miljoni touna
ostmisega majandusaastal, mis lõpeb juulikuul. N. Lüdn om&'lõikns&
on kahjustanud halvad ilmad. i
USA põUundusministeerium en- kuse suurus võib olla 176 miljonit
nustas; et N. Liit võiks eeloleval tonni, mis jätab 45-miljonilise
aastal osta kuni 13 miljonit tonni puudujäägi. N. Liidu põUundusmi-kanada
vilja. Kui Kanada esinda- nister Valentin Mesjats ütles, et
jad külastasid juulikuus N. Liitu, puudujäägi on põhjustanud mit-nad
tulid tagasi ilma kokkuleppeta, mes piirkonnas halbade ihnastiku-
Arvatavasti olid siis lootused oma olude kõrval ka põllumajanduse
lõikuseks veel head. Nüüd arves- süsteem, mis ei ole end modemi-tatakse,
et N. Liidu tänavuse lõi- seerinud tänapäevastele nõuetele.
• • :. — •• .——.. •„ ^ • •. -.. Suure viljamüügi üle rõõmusta-
SOOmepoistele °° ""'f"^'^- Esimeseks võttis
T . selle saavutuse omale Kanada pol-
Süomen Aseveljet Kanadas To- lundusminister Hazen Argue.
ronto klubi korraldab eeloleval ^^itis Alberta konservatiivi-pühapäeval,
keU 2 p.l.^ aseyeli|uhla ^ p^^^^ Lor,gh,,ä, et tämn
^eyavennapidustuse) East York J ^^^^ ^^^^ j^^imisek
Colle^ate auditooriimis, 840 Cox- ^ õmiestmiud
well Avenue, Toronto, Ont. Vaga
rikkalikus kavas on Toronto soo- ja koknandaks konservatiivide kau-me
kooride esinemisi, soome ir^hr,. banduskriitik Sinclair Stevens kir-vatantsu
ja mitmesuguseid muid jeldas seda müüki, kui suurt võitu
esinemisi. Soome Aseveljet Kana- vabale kaubandusele. Talle vahni?-
das Toronto klubi kutsub kõiki tavat rõõmu näha, kui kommunist-oma
eestlasist relvavend! pidustu-lik riik tuleb müts käes abi saanaa,
sele, neile kõigile vaba sissepääsu kuna nende süsteem ei suuda kül-võunaldades.
lalt produtseerida..
. Tänavuse Tartu Ülikooli 350, juubeUaastapäevätäMstanune New Yorgis orgamsemti ühistöös eestjL
ja läti akadeemiliste organisatsioonide poolt, kusjuures lõviosa ettevalmistustest langes Eesti Teaduslildi
ührngu Ameerikas ja seUe sekretäri (dr. Tõnu Parming) õlgadele. Teatavalsti käis Tartu Ülikoolis palju
lätlasi, kuna see oli neile lähim ülikool. On huvitav märkida, et otsus Läti Ülikooli asutamiseks tehti Tar­tus!
Ja mmelt toimus seal 1917. a. juulis läü õpetajate konverents, kus arutati asja põhjalikult mng ot­sustati
13. juulil, et elsimesed teaduskonnad avatakse ühe-kahe aasta jooksul. See saigi teoks 1919. a. sep­tembris,
kuid selle ajani oli Tartu ÜMkool ka lätlastele akadeemilise hariduse peamisi allikaid ning hulk
iseseisva Läti isuurkujusid olid oma nooruspõlves Tartu ito oli juubeliaastapäeva
tähistamine New Yorgis kahe rahvuse ühisettevõte.
K U B
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
H. UTER & CO.
Ltd.
"INSURANCE»
1482 Batiiorst St, 4 kord
(Bathurst—5t. Clair)
Tdefon kontoris 653-7815 ja
653-J7816
Kas lõlie ja turslc
lõpevad Läänemeres?
Seda kardavad Läänemere ran-nikuriigid,
kuna nad jälle ei suut­nud
jõuda kokkuleppele püükide
jaotuse suhtes. Praegu on püük
liiga spur selleks, et kalad jõuaksid
oma arvu j a i kaalu säilitada.
IŽ]!llllilllllllllllllllllllilllSp^^«ia
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on tulumaksu­vabad.
Suunake oma annetused
noortele ja teistele eesti organisat­sioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi
saamiseks. ^ Eesti Maja, 958
Broadview Ave. | Toronto, Ont.
M4K 2R6
III
Rünnak juudi
sünagoogile Roomas
ROOMA — Neljaastane poiss
sai surma ja; 34 haavata, kui
pomm juudi sünagoogi ees Roo­mas
plahvatas. Pommi olid aseta­nud
viis professionaalset terroristi.
Politsei arvab, et ataki tegijad olid
palestiina terroristid ehkki PLO
selle hukka mõistis. Rünnak on
põhjustanud mitmel pool maail­mas
Itaaha vastaseid demonstrat­sioone,
kuna juudid väidavad, et
ItaaUa pole neile küllalt kaitset
andnud, selleasemel. on paavst
võtnud yastu Yaser Arafati. Polit­sei
arvab, et ründajad on samad,
kes teostasid varem ataki Pariisis.
AVABANEETT
Juubelisündmuste sarja juhatas
sisse akadeemiliste organisatsiooni­de
bankett New Yorgi eksklusiivses
Princetoni Klubis reedel, 15. ok­toobril.
Juubelipidustuste puhul oli
saabunud rida tervitusi, mille hul­gas
väärivad, eriHst esiletõstmist
Uppsala (Rootsi), Harvardi ja
Princetoni ülikoolide omad.
Ühendriikide ametisikutest ohd
tervitusi saatnud senaator Daniel
P. Moynihan ja Kongressi liige
Thomas P. 0'Neil. Tervitus oli
saabunud ka Läti Vabariigi charge
,d'affaires'i, dr. Anatol Dmbergs'!
poolt Washingtonist. Isiklikult vii­bis
kohal ja tervitas E. V. esinda­ja
Ernst Jaakson.
Et vältida tervituste osa liiga pi­kaks
venimist, tervitas kõigi eesti
akadeemiliste organisatsioonide ni­mel
dr. Maire Kurrik, kuna lät­laste
osas võttis siõna Korp. Let-gallia
(asutatud muidugi Tartus!)
praegune senior Olaf Rozentals.
üksikutest korporatsioonidest anti
võunalus esineda ainult vanimale,
mis on Korp. Lettonia^ kelle tervi­tuse
tõi Richard Zarins. Nii Let-tonia
kui EÜS peavad oma asuta-misaastaks
sama 1980. aastat, kuid
Lettonia osutub siiski vanemaks.
Esimese läti korporatsiooni asuta-miskatse
tehti muide juba a^ 1857
(Dorpatensis Fraternitas Academi-ca).
Oma rahvusliku üliõpilasorga-
•nisatsiooniga jõudsid lätlased meist
niisiis ette — ja seda Täftus! Siin­juures
tuleb aga kindlasti meeles
4av et Tartu asus tollal Liivi-nfaä
'kubermangus, mis hõlmas nii­hästi
Lõuna-Eestit kui ka Põhja-
Lätknaad.
Banketi keskseks sündmuseks
kujunes nelja väljapaistva kultuuri­tegelase
austamine, keda võib õi­gusega
lugeda Tartu Ülikooli vai­mu
kandjaiks. Eesti Teaduslik
Ühing Ameerikas oli koostanud
nende teenete loetelu, mille luge­sid
ette Ühingu president dr. Mai­re
Kurrik ja sekretär dr. Tõnu
Parming. NeU väljavalitut ohd Ja­nis
Gaigulis, Bernard Kangro, Vil­li
Kangro ja Pauls Kundzinsk, nü-siis
kaks eestlast ja kaks lätlast.
Neile oU koostatud eriline teenete-kiri,
mis kohalviibijaile üle anti.
Golumbia Ülikooli professor dr.
Robert Austerlitz, rahvusvahelise
mainega keeleteadlane, esines ban­ketil
päevakohase ettekandega Tar­tu
Ülikooli ajaloost ja selle õppe-ning
uurimisasutuse mitmekülgsest
tähtsusest.
Muusikalise osa eest hoolitsesid
Katrin ja Erik Veski klaveril, laua-palve
pidas dr. Vello Salo Toronto
ülikoolist.
SÜMPOOSION
Akadeemilisel tasemel oli pea­sündmuseks
teaduslik sümpoosion
rahvusliku identiteedi teen^al (The
Problematics of Estonian and Lat-vian
National Identity from the
Nineteenth Centuryto the Pre­sent).
Ajajärku kuni iseseisvuseni
vaatles^dr. Tõnu Panning (Mary­landi
ülikool), Järgnevaid aasta­kümneid
dr, Janis Penikis (India­na
ülikool. — South Bend), kuna
moderaatorina tonnis dr. Olavi
Arens (Armstrong State Gollege).
Sümpoosion toimus Colimibia Üli-;
kooU ruumes laupäeva pärastlõu^»
•nai. . .•
Dr. Parming vaatles rahvusidee
idanemist ja kasvamist 19. sajandi
algupoolel, radikaal- ja rahvuspo-liitilise
joone tekkimist ja pinget
nende vahel. Ta vaatles sidemeid
tolleaegse l^ohne peamise keskuse
— Riia, Tartu ja Peterburi — va-,
hei, millest ainult viimane asus
eemal baltisakslaste võimusfäärist.
Parming vaatles ka ideede liiku-
'Daist Eesti ja Soome, aga ka Läti
•ja Eesti vahel. Nii näiteks sai rah­vuseepose
mõte otsustava tõuke
Soome „Kaleväla" ilniumisegä, mis
pani asja liikuma Tartus ning mõ­jutas
sealt edasi ka Lätit. Kõnele­ja
tõstis esile eesti ajalehtede head
levikut sajandi teisel poolel, mida
võib õigustatult võrrelda New
York Times'i levikuga. Tulemu­seks
oh, et 1880-ndateks aastateks
oldi Eestis ja Lätis rahvuslike kü­simuste
osas üldeuroopalikul tase­mel.
Ka organisatsiooni alal oli
hulk põhjapanevat tööd tehtud. >
Dn Penikis võttis luubi alla rah­vustunde
kristalliseerumise iseseis­vuse
kättevõitlemisel iiing rahvus­vaheline
tunnustus uutele rahvus^
vabariikidele olid võimsad tegurid.
Kõneleja leidis, et kõige turbulent­sem
rahvuspoliitiline ajajäi^k oli nii
Eestis kui Lätis Soendate aastate
keskpaigas, mil eri arusaamised
rahvusest ja rahvUsUkust poliiti­kast
jõuliselt kokku põrkasid. Ve­ne
võimu taaskehtestamine II
Maaihnasõjäga oli mitmes suhtes,
omaaegse venestusperioodi tagasi­pöördumine.
Kuid surve rahvusli­kus
mõttes tekitab rohkem rahvus­lust.
Näib, et 1958. ä. ulatushkud
ümberpaigutused Läti komparteis
olid just venelaste reaktsioon kas­vava
rahvustunde vastu. Igatahes
on rahvustunne praeguste eestlaste
ja lätlaste hulgas kindlasti jõuline
liikumine, nulle kustumist ei ole
karta.
Peakõnelejate ettekandele järg­nenud"
imiõttevahetusel arutati hil­jutist
Tartu üliõpilaste massilist
meeleavaldust ja ametivõimude:
poolt tarvitusele võetud kitsendusi
raamatute saatmise ning rähvusva-kades
see ei hävita, vaid pigemini
soodustab seda.
AKADEEMILINE BALL
Pidustuste esimene osa lõppes
akadeemilise balliga Liederkranz-
Klubis Isupäevä õhtul, kus üleva
tuju • eestj hoolitsesid Linda Uusi­maa
ja Heinz Riivaldi laulUetter
kanded, edasi Lembit Kooritsa or­kester.
Köntsert-aktus tuli tehniüs-
\H põhjustel edasi lükata järgmise^
le pühapäevale ja peaks toimuma
2C oktoobril EELK-New YcHTgi-koguduse
kuikus. Kontserdiosas
mängib Rutgersi ülikooli sümfoo­niaorkester
Paavo Järvi taktikepi
all, kuna akadeemiUses osas on
kõnelejaks dr. Elmar J[ärvesoo,
Massachusettsi Ülikooli professor
emeöritüs.
Kokkuvõttes võiks öelda, et Tar­tu
ülikooli juubeliaastapäeva tähis­tamine
New Yorgis toimus suure-joonehsemalt
kui kuskil mujal
Läänemaailmas. See öh ka esune-seks
suiireniaks üMsürituseks, mil­le
taga seisid kõik akadeemilised
organisatsioonid, peale selle üle
rahvuspiiride ulatuvas koostöös.
Organisatsioonide poolt võis tähel­dada
head koostöötahet ja pidus­tuste
esimene osa õnnestus väga
hästi. Kuna oli tegemist; esmakord­se
sedalaadi suurüritusega, jättis
(nagu, vist väga sageli muudelgi
puhkudel) soovida informatsiooni
levitamine õigel ajal. Eriti andis
see end tunda Cölumbia Ühkooli
ruumes peetud sümpoosioni puhul,
kuhu kogunes ainult 80 osavõtja
ümber. Ettekanded olid väga huvi­tavad
ning väärinuksid märksa
suuremat kuulajaskonda. Avaban-kett
läks peaaegu ,,täiele majale"
120 osavõtjaga, ka ballÜ oU osa­võtjaid
ümmarguselt sada. Igal ju­hul
jääb aga see üritus kõigi osa­võtjate
mällu' hästi läbimõeldud ja
väärika sündmusena meie Ahna
Mater Tartuensise suurjuubeli tä­histamiseks.
ÄüfIN ELECTRONICS
Scanio sisse
MARGUSE la WLB
Tasuta kalkulatsioon
heliste ideede nnglemise vastu "id- . , _
se. Leiti/et need sammud võivad Si^^ead^v^^B^^^^
katsuda^ eesti jä läti intellektuaale elumajades või ettevõtete».
hirmutada, edaspidi võiksid uued RJ-allSBiW 7il0 01 ©fä
ja karmimad meetmed isegi vaimu- «Cil lllig ,76Z-¥ 1
immesi hävitada või demoraliseeri- LitSsents nr. E 1044
da, kuid rahvustunnet laiades hui-
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Akemd® asendamine thermo-akendega. -k 5-toUised veereamid
kuiies väms. olir Räästaaluste katmine.
Keldriakendele sissemurdmise vastu metallkaitsed.
Tasuta Mndamine. Helistage: töökoja tel. 8i32-2238
kodus 769-0932
OSSO Investments Ine.,
10335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ lEO
icatessen
LAWRENGE AVENUE 261-2238
CHillsidä Plaza. Brimley nurgal)
Omanik Äke Saärinen
Äri avatod: teisip., kolmap. ja neljap. 9—6, reedel ^7,
Esmasp. snletad. •^• '
Š O Õ J A V E E Kü^^^r^^^^
-yb- Uued ja parandamiue ^ õ U ja GAASIAHJUBE vaM
mine i( Kasutage riiklildro toetust
ifir Mõõdukad hinnad, i
ROLAND KULLIK TeL (4m^
ON AEG
Telefon 7S7-5080
KORSTNAPÜHKIJA
5 ahjud ja õlikütted soome riistadega, soome vM
KALEVI SEPPA
National Quallty Chimney Cie^ning €o.
500 Dawes Road, Süite 610
Toronto, Ont M4B 2B1, tel. 752-9878
IIL TA 110RS
7 RIVERVIEW GÄRDENS,^
(1 plokk lääaepoo|Jane1,BIoo^
^^^^^^^^^^^
ÕMBLEMiNE
RÜDY SCHNEIDER
Läti äri
9 Queeri St^^E^
Meil on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varra»-
tel ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks heegeldamiseks^
tikkimiseks ja sõlmimiseks (mäcrame)! k SKANDINAAVIAST
HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA •
Kanvaa mitmes värvis — SOODSAD HINNAD; Avatud: es­masp.—
kolmap. 9—6, neljap., reedel 9—-8, laup. 9.30—4. Meie
teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. TeL 469-2005, kell 3—5 pi.