Vaba eestlane , October 21, 1982

              Nr. 78
D"
>jangul lahku-,
ka iseseisva n>-
jälgimist läbi
lakeses Põhjar
[raonitud
id oma snnuid
id veranda ja
istikulu
lifušes
JL
lulest,
lest?
liituses
saa (M. Saar)»
tervi-
(J. Tall) Ja
la bakkaa läii-leg
~ Kofl on
Ja J. Zeigeri
$1.-
st või töö juurest
U.„Me praegune
/ai, kus käib tule-oma
maa möbi-lühikese
tunniga.
I suuda me pikalt
jlaštele nagu seda:
csamaa^ kuid meie
Iga võita ja vastu
Ini välisabi meieni
'' nekrutite
fmnest aastat pea-liaväeteenistus
lõ-viieselt.-;^
Kokku
|]:aheksa aastat,"
in. „Kas
on valmis oma
3vutam.ä?"
saavad aru selle
fgi ei ole see täis-
Kahekümneselt
feeskodanik sõja-
' on sunduslik,
või kaheksateist
kissijgiises väeosas
|tservteenistus on '
\ selleks, et mehi
et nad vajaduse
rohkem miliitsia
miliitsia. Kuid
!-ie maal kuulub
lisiassc kuni 55-
V iga naine kuu^
Nr.: 78,
ADVOKAADID
ALFRED
ADVOKAAT^OTAR
Room 1002, Royal Trost To^er
Toronto pomiiii(m Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Offit (Bay & King) M5KiK7
Tdcfon: 8(^-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
TED ROLAND LAAN
lacst-nbtar
133 Richmond St W,, Ste
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7072
LEO KANN, D.C.
DOCTOR OF CHIROPRACTIC
212 Pimiick Cr.
Tel. 489r0562
wax,
OPtICAL STÜDIO Ltd
R. SCHMID^ saksa optik
Smir valik enroopa priUiraame:
Zeiss, Rodenstock, Metzler.
^tsialiseenmud contad lenside
'alöi^ / •
1S86 BLOOR ST. W. 1 tänav lää-
Sel •
ne pool Dondas^e sBbway'd
Tel. 535-6252
:5
JAAN ALMER
Tet.293.211S
Teeme misi ja peramdMne Yfloa
fimias<kiii ka flovflates.
nan
VABAEESTLÄNI
TOIMETUS JA TALIllJS
avatud esmaapÄB^^
re«ieni kella 9—3-SM
Telefonid: toimetiks 444-4823
-V talitus 444-4832
Knolntusi 7Õeta|s3e väitm
Toimetaja kodus
väijajpool tööaega:
Hannes Oja 481-5316
nädala esimesse ^ajalehte kuni
csmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
: KÜULUTAMINl
. .-• ;yABA.;EESTLASlS
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu,
tiks toU ühel veenil . . . $4.25
esiküljel . : $5.—
taeaküliel ..... $4.50
Knulntsste b|nnad:
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU; .
1. Vaba Eestlase tafite
1955 Leslie St.
Don Mills, Ont.
M3B 2M3
Talitus Väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs. Leida Mariley
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Wj}k)wdale, Ont. M2R 3S8
Telefon: 223-0080
VABA EESTLANE neljapäeval, 21. oktcobriH982 — Thursday. October 21.1982
Baiba
Viimaste aastate värskendavate
lühinäidendite sarjale Torontos li­sandus
„Maris ja Baiba" Irinis
College'is 16. oktoobril. Tänapäeval
on alati raskus! pikkade näidendite
esitamisega ja pealegi suudavad
vähesed eesti näiterühmad ' neid
vastuvõetavalt teostada. Telekaga
harjunul publik ei talu niikuimi
kaua paigal istumist. Maris ja Bai-ba
aga pakkus kõikidele huvitavat
olemist.
Tund aega kahekesi näidelda on
äärmiselt raske, mis aga Katrin
Kannelt ja Harri Mürki sugugi ei
hirmutanud. Mõnel hetkel lonkas
küll etendus^ aga siis jälle^ säras
mõni moment. Elmar Maripuu ja
Heli Kivilahti lavapilt nmg Tõnu
Naelapea valgustus olid lihtsad
aga otstarbekohased. Märgatav oli
pisiasjade viimistlemine pildis ja
lavastuses.
Lavastaja Harri Mürk tõlkis läti
kirjaniku AnslavsEglitiseMaiis ja
Baiba ingliskeelsest tõlkest, mida
esitati möödunud sügisel toimunud
Ämber Lights Theatrel poolt kor­raldatud
Balti Teatriffestivalii. Ani-ber
Lights oli ka selle etendusega
seoses. Eesti keeles on näidend pal­ju
mõjuvani kui inglise keeles.
Küllaltki palju nüansse, mida saab
eesti keeles säilitada, lähevad ing­lise
keeles kaotsi.
Komöödia ise peegeldab pagu­laste
saatust, kirjeldades kuidas
Ingus Bergmaiis (H, Mürk) astub
Ameerikasse pääsemiseks fiktiiv­sesse
abiellu New Yorgi hambaars­ti
Aldona Jaunarajaga (K. Kan­nel).
Abielu aga jääbki püsima.
Pealkirja Maris ja Baiba on Ingu-se
filitüvne sõber ja veel fiktiiv-sem
pniut. Kunagi ei ilmne, kas
Ingus isegi alguses nende eksistee­rimist
usub. Kes Maris ja Bäibä
tõeliselt on, jääb vaataja otsusta-da.
/
Inglis on näitleja iseloomuga, ta
pudrutab vahetpidamata; Harri
Mürgli puudus mõnel hetkel vaja­lik
intensiivsus, aga tal jätkus
energiat äärmiselt põneva lÕpu loo­miseks.
Kahju, et Katrin Kannel
ei ole ligi poolteist aastat laval esi­nenud.
Tasakaalukat asjalikku Al-donat,
Inguse täielikku vastandit
mängis • ta, vajaliku külma • tagasi­hoidlikkusega.
Isegi saksa keeles
suutis ta korralikke inflektsiopne
käsutada. Kõige tabavam esmemi-se
juures oli, et Ingus ja Aldona
õppisid ennast märgatavalt pare­mini
tundma näidendi jooksul.
Kuigi näidendis ismeb küllalda­selt
pagulaste saatust tseloomüsta-vaid
hetki, ei ole tema sisu niivõrd
sügav, et seda lihtsa iarssma nau­tida
ei tohiks. Samased etendused
tõmbaks kindlasti rohkem pealt­vaatajaid,
mitte teatrit toetama
vaid nautima. „Maris ja Bäiba",
kuigi mitte mmgi hiigelsaavutus
teatri alal, suutis selles etenduses
vast siiski igale kohalplijale mida­gi
pakkuda,
Äian Tederi salvestatud läti ja
ameerika muusika aitas kaasa mil­jöö
loomisel. Valguspildid esimese
ja teise pildi vahel, kui toimus pi­kem
lavapildi muudatus Hannoveri
hotellitoast Long Islandi elutuppa,
oli hea vaheaegne ajaviide. New
Yorgi linnapildid andsid tõesti sin­na
saabumise midje — otse nagu
oleks pagulane neid torne esjma-kordselt
kogenud. Aga mingi Eu­roopa
linna vaadete asemel oleks
tahtnud toelisi Hannoveri pilte nä­ha.
Olles seal veetnud ilusa suve,
oleks Herrenhausehi aiapildi poolt
tekitatud igatsus õhtu veel naudi­tavamaks
teinud.
üks arvustaja ameteid on esine­mise
esimese õhtu muljeid edasi
anda, et pärastiste esinemiste pub­likul
mingit muljet esmemisest
oleks; arvustaja tegeleb šiiš soovi­tajana.
Kuna eesti teater teeb tih­ti
ainult ühe etenduse, on selleks
vähe võimalusi. Amult „Roosad
prillid" on viimasel ajal kordus-etendusi
andnud. Teine võimalus
on „Super-Esto" reedel, 22. oktoob­ril
toimuval „Allikal", mida juba
Chicagos kiideti. Kell 5 p,l. on Pee.
ter Sepa kunstmäitus, kell 7 algah
„Allikas" ja teatrietendus on sel
ajal. Elmar Maripuu uus näidend
„Super-Esto" on kä selline lühi-etehdus,
mis ori kindlasti huvitav.
Eelolev reede on õhtu, • millest
kindlasti osa võtma.
. W. MART LAANEMÄE'
IKÄS SINU NIMI ON
Sui on õigus Toronto linnas valida, kui oled Kanada kodanik Briti alam; oled
18-aastane või üle B.novembril; oled
0 elanud Toronto linnas ajavahemikul 7; septenibrist2Ö. oktoobrini 1982
^ Sina või Su abikaasa ei ela siin, äga olete üürilised või niaaomamkud Toronto
. .• Jinnäs./, -"'f--:^;:-., ••••
Kontrolli lähemas raamatukogus, koolis, tuletõrjehoones või postkontoris/ ka
ninii on välimislehel või helista tel. 367-7800. :
Parandusi valimislehel võib teha tööpäevadel järgmistes kohtades:
•SÜDAUNNAS':'-v-;.^^ ^;,.-V- .^-^r, •[••y
Raekojas ~ 8.30 e.L kuni 8.30 p.l.
Tuletõrjehoones 17, 1904 Queen ^t. E
PÕHJAS-: •
Tuletõrjehoone 28, 1^ Möntgomeiy Ave;
Tuletõrjehoone 14, 1285 Dufferin St. 2.30 km
Viimane päev paranduste tegemiseks on koknapäeval, 20.
R^oy V. Henderson
City Oerk and
Retüming Officer CITY OF TORONTO
,, 36 soome keele õpetajat, peda­googilist
asjatundjat ja soome kee­le
õpetamisest huvitatud isikut võt­sid
osa Torontos 9. oktoobri näda­lalõpul
peetud kolmandast iga-aas-tasest
õpetajate täiendussemina-rist.
Samaga koos peeti ka Kanada
' soome-ügfilaste. organisatsiooni
Neljapäeval, 7. oktoobril alcstas Põhjala Tütarde gaidlipkond oma asutamist plaanitsev koosolek. •
uut tegevusaastat. LipkÖnna uuš jnht ngdr SUvia Bu*:-Terts tervitas Vumane algatus tehti juba moo-kõiki
algaval hooajal Ja tänas lipkonna senist juhti rigdr Margot Nort- juunis Vancouvens, kus
maad selle suure töö eest, mida ta on nii suure armastusega teinud koik Kanada akadeemilised or^am-kümme
aastat. Margotile anti üle lilli ja Silvia lootis, et tema koos satsioonid pidasid oma aastast
uue juhatusega vöiks teha teama liead ftööd nagn oli ngdr Margot nõupidamise päeva. Õpetajate se-
Norfmaa teinud. peeti Sudburys, möödunud
lõikuspühal, kus selle korraldajaks
Järgmiseks anti välja auhindu ja Järgmiseks uus maleva juht ngdr oli kohalik-soome kool. /
märke tüdrukuile, kes ei olnud ko- Anne-Mai Kaunismaa võttis sõna õpetajate täiendüspäevadega
hai eelmise aasta jüripäeva paraa- ja mainis, et Põhjala Tiitärdelip- koos kogunes Kanada soome-ugri
dil. ' kond on head tööd teinud^ organisatsiooni plaanitsev töö-
Tütarde auvanem gdr
Hilja Kuutma võttis sõna ,
. ja soovis lipkonnale palJE jõudM
sestten^k.*^^
a b , j u h n m , _ v o e t i ^ ^ m a g . Maisa Martin ja organi-maieva
jutofö. satsiooni koordinaator EUen HuU
Ta tänas ka Margot Nortmäad avaldas lootust, et see energia Buffalost. Umbes 40 keeleteadlast
suure töö eest. jääb lipkonna töös püsima. jt otsustasid ühineda uue soo-
Edasi võeti vastu uusi gaide ja Lõpuks lauldi Põhjala Tütarde me ja selle sugulaskeelte uurimi-vanemgaide
ning uusi hellakesi, ^P^^onna laulu ja sellega lõpetati seks loodud organisatsiooniga juba
keda on tänavu seitse Siis tutvus- tegevushooaja avakoon- enne selle möödunud suvel toimu-tas
uus juht kõikidele uut ]uha- rajamist,
tust, mille koosseisus on eriti palju
noori sel aastal.
Nüüd tullakse
Rootsist Soome tagasi
HELSINGI — Omaaegne suur
väljarändamine Soomest on muu­tunud
tagasirändamiseks. Kui aas­tal
1969 lahkus Soomest 30.000
isikut, siis 1980 oli lahkujaid vaid
2000. Nüüd on olukord aga vas­tupidine:
aastal 1981 tuli Soome
tagasi rohkem kui oli väljareisijaid.
Tänavu on see liikumise suund
saanud veelgi märgatava ülekaalu.
Juba jaanuaris oli tagasi tulijaid
400, veebruaris peaaegu 600 ja ap­rillis
juba üle 600. Soome ja Root­si
palgavahe on tasandunud.
Soomlaste" palgatase on tõusnud
pärast 1970-ndate lõpuaastate krii­si.
1981. a. õli Soome keskmine
bruttosissetulek US$10.074, mis
pole enam kaugel maailma teisest
kõrgema sissetulekuga maast Root­sist,
kus see on US$13.104. Kana­da
keskmine bruttoteenistus on
US$11.526. Esikohal maailmas on
Shveits, kus keskmiseks teenistu­seks
on US$14503, USA-s aga
$12.454.
Peeter Sepp on tuntud meie ühiskonnas arhitektina, aga viimastel
aastatel rohkeni disainerina, universaalsete raadiosaadete organisee­rijana,
koomiksite joonistajana Ja selle kõrval kujutaykunštnikuna, kel­le
suuremõõtmelised lõuendid oma värviküllusega on veelgi ta. kuna­gisest
näitusest meelde Jäänud; Vümasel mmutil selgub, et juba käes­oleva
nädala lõpul, alatest reedest toimub Eesti Majas tema iseseisev
kunstinäitus. Selle esimene ots on „Allikas" jä teine Järgmisel päeva!
Killapeol, leides nüviisi koha kahe sündmuse raamistusse. Näitus on
avatud reedel kl. 5—7 omaette üritusena, siis ^,Ailika*'osana ülejäänud
õhtul ja Järgmisel päeval, alates M. 2 kuni keskööhi killapeo lihe osana.
Minut pärast viimast võimalust Olen kujundanud raalide kesti, näi-on
mahti pärida mida ta näitusel tusi, raamatuid, plakateid, ehitusi,
tahab välja panna. Peeter Sepp se- mööblit, sisustus! ja korraldan uu-letab:
te ideede levitamise programme.
Soovin anda Toronto eestlastele Hüjuti tegin kauplustele WH räa-üldpilti
oma maalimisest. Toon matu jõuludekoratsioonid^ National
välja mõned suured abstraktsed Gallery of Canada 100 aasta juu-lemmikmäalid,
mida on varem beli lööklause ja karikatuurid ning
nähtud ja esitan esimest korda National Arts Centre'i Ottawas
värskeid väikseid töid. Need väik- reklaami levitamise skulptuurid,
sed mahuvad isegi taskusse nende- Kunagi levitasm kunsti rahva hul­le,
kes soovivad kunsti endaga ka, kui töötasin Ontario Arts Goun-kaasas
kanda. cü'i ja Public Works Canada juu-
KunstnUcud tahavad siis oma ^es. Nüüd otsin loovat koostööd
töödele selgitusi üsada, kui vaataja globaalsete eestiastega, et oma lei-nende
sügavat mõtet muul vüsü ei rahvast ja mimkonda teenida,
taba. Abstraktse loojana, kas ta- ^üün ka oma maale eesüastele nii
haksite ise iseloomustada oma näi­tusele
tulevaid töid.
Mulle meeldib üllatada oma ja
teiste sümi värvide ja vormidega.
\Need maalid on nagu tundmatud
maastikud, mida - näeme esimest
korda, võõras valguses ja uuest
vaatenurgast. Justkui lennukist al­la
vaadates, mikroskoobist läbi pu­dudes
või uut planeeti maaümaruu-mis
avastades. Peaasi, et inimesed
odavalt kui võimalik, et pensionä­rid
ja õpüased jõuaks endale seda
osta mis meeldib.
Kunst ja eestlus, kas sel pinnal
on mingeid kokkupuutepunkte Teie
loomingus?
Väga. Tänu eestlusele olen õppi­nud
rohkem, kiiremmi ja laiemalt.
Tunnen, et eestlased on hingelt vä­ga
loovad inimesed ja et meü on
, ^ , , ,^ eriti palju maaümale õpetada pai-ubavad
endale ise julgelt ]a vabalt j ^ ^ ^ , ^j^^^j^ Johannes tolk tõi
loomisest osa võtta.
Kust arvate olevat pärinud oma
kujuta vkunstüise loomingutungi,
kas olete seda õppimisega täienda-danud
ja neid töid varem avalikku­sele
esitanud?
Mu ema õppis tüdrukuna Laikma
ateljees Tallinnas ja tegi moodsat
teatrit Hommildeatris. Nii olen ko­dus
lapsest peale joonistanud ja
vär/inud. Stokholmis käisin poisi­kesena
kunstinäitustel ja Torontos
PEETEK SEPF.
esüe äärmiste võimaluste idee juba
60 aastat tagasi. Valter Rand üt­leb,
et eestlus on globaalne, dünaa-müine
ja loov. Ma ise usun, et
meü on juhtiv roll mängida m aaü-mas
eetiüse ja loova jkopstöö põhi­mõtete
levitamisel.
Kuivõrd suur osa on kujutay-kunstü
Teie elus ja kuidas näete
selle viljelemist tulevikus? -
Kavatsen uue aasta algusel teha
õppisin arhitektuuri ja disaini suurema ülevaatenäituse Torontos,
kõrval kunsti. Esimest korda esi- millest kujundan v väiksema ränd-nesin
maalidega Toronto eestlaste näituse, mis hakkab liikuma eest-ees
24 aastat tagasi, laste keskustes üle maailma. 1984
Milline on praegu Teie igapäeva- kavatsen aktüvseltj kaasa lüüa
ne kunstiala ja Mvõrd see on seo- ESTO-programmis. Vahepeal kor-tud
kujutavkunstilise loominguga? raldan oma ateljees avalikke mini-
Teen disamitööd mitmel alal. kursusi ja tööprogramme.