Vaba eestlane , June 2, 1981

              lk. ž
VABA
Ti/rjövu CsižL HÄJ 2SŽ
:>^v*%i!dr i^^?t'jä.. ssMü võiks
.«r;r'^<4i»^ ^'hntt*** *:^.V!rtt(tirk*. Neid
M*<<** iüic<»3 tilli* .titaj4t SrJJJietüSte
if.tt ^iriji -iissitiSst^ t^VÄi* Eestis
mJiJjtvr m 5r&r.*5i:? tv/4Bd N. Lü.
^^ji Ciftmt<»^/^f ^/«ÄÜdSffmi sead-ssij
*j?S.5nv^*t^ jä 'jy^^i^^xniide
Ž-VÄUI»*?:, k'i»tsi*3'-t»fe&t.* toojate
Jddoan
te^d Iei% mnJäiirnSiSf^ '^pl ning
l^/pj/fsfö^i** p^Vp 'Mun -w^o, rrjH on
^ptksmü6 pä-ravt-^p izi-issil
Nfefjd^ i^HiUr^ifi. ^f*:ldriv??d r/n kf^f»
p^/r^khrrM n^xt^v^d Chend-
Vfikide frjffte p<)\}hiküi4 p^aluuti
öftfia litokofeli-ie rnmtKna, kdle
vaJHfjkrjilfc iüf-Mmh.
Sjiry-UurdhcUn nMinkn on vlima-aj'-
»! pa<;vakorra!e kerkinud
ftJIäinwd vahekorrad iaao^niga,
miJj ei ole veel keeoiivpuriktinj
|õfjdnod, kold j5uavad Jtinna kõi-
^ etldo^ite kohat/elt lähemas tule-vFkos,
Olukord on mriofonud vii-imaste
nädalate keelel isetul niivõrd
knifllivik", et «tee võib Jaapanis
fe*jle kfjlvada vaifitsös* krijy nrng
l^woa kaa«ja laapani eemaldoFnise
C'hf^ndrijkidest, mis oleks arrieenk-bi^
lele nf-nde Valk** ookeani piir-kamra
Ki.rMte'i!f}iht(i plaanide koo^r
UmM ja nkf^nHarnhd wirrefo ta-
Koi tefraa pärast.kahe aatom­pommi
heitmisi laapani linnadele
HirrMimale |a Nagasakile amee-rikla
«rfeSe tln^mw^tet^ alistas siJJi
o5id ameerikla«ied oma ^f5ido!e Ja
fiaavwt«<d:eSe niivõrd lühked, et nad
ei osanud fuJeviku KÜndmus! ette
näha ning |a Jaapani osa endile
tulevikumaailmas ette kujutada,
laapani «õfavä^ likvideeriti ning
ameeriklased pressisid isegi laapa-jrii
põhiseadusesse rclvaslamise pio-ramise
klausli, millega laapanilt
võ(;fi kõik võimalused tuicvikijs sõ­da
pidada. Washingtoni poliitikud
ja tniendriikide väejuhid olid oma
võimsustest ]a saavutustest niivõrd
sisse vÕcfud, et nad võtsid isegi
laapani kaitsemise ülesanded endo
õlgadele.
Kuid nüüd on tolleaegsed olm-
' korrad tunduvalt muutunud ning
need muudatrjsed on tabanud nii
Ühendriike ku8 ka Jaapanit,
ühendriikide soiur sõjaline Jõud on
üldise mJügavüse Ja dctcntc poliiti­ka
harrastamise tulemusena palju
-oma endisest 'suMroscst ja tugevu­sest
kaotanud ning asjatundjate ar^
vates on N. Liit haaranud sõjalise
võJmsMSc rindel ülekaaüu. .laapan
on samal ajal teinud tööstuslikult
Bithl tohutu arenguprotsessi, võis­teldes
maailgnatmrgudel edukalt seõ-
Bifitc suurte tööstusriikidega nagu
. seda on ühendriigid ja Il>älinc-Sak-j
»um»a. Kuid .laapani rclvastajis on
jüilnnd ühendriikide omaaegse ÜB-l)
e poliitika tõttu unarusse. Kuigi
.Ifaapan on praegu maailma üks
rikkamaid rahvaid, kulutab ta rel­vastusele
aSnuBt Ühe protsendi oma
UIdrahvuslikiDSt sissetulekust, .laa­pani
fiõjavilgi • moodiJislab kolme
mhalii^ alaJ ko^ösamma» mimh.
WiSM r/jebeliis armfefe, kelkst ei
pfiia 'MurtuMek-. s^jalMek? ope-rifUi*
yjfiidfefe |a Jaapani pffjide
kiih-ytkh iari Vzak^ f>okfeani pih'
konna* ptak^ pohkema ^uftm
jaline kokkujy^srd^f: Lrldu^a.
tTiendrrikide president Reagan
avaJd^^ Jaapani peamJnistnle iZtn-ko
Süxukih itmu ^'iyd^ kölaskaisrn"
ajal Wit^hiji^om tugejal «rrnet
rehasttase ^vmtnõami^ks. Suzuki
andis f>elleks teatavaid iobadosL
koid tema koostõõpolölFka põrka?
Jaapanis' kahts&H opfi-srtviwjwls ole­vate
liberaalsete Ja pahempoolsete
rinjrkondade vuurele va^tösel^nle,
FaJjöd 'psp^dnla^o ei, ole unosta-nrud
Nagavakile |a Hiro^himale
heidetud aatompomme ja
rnusteta alistumist ameenkSastele,
mille tulemusena Jaapanis pöratS
relvakandmise ÕigEst miim*mömjni-
Need valasad ja tumedad päevad
Jaapani a|alwst kerkivad nüüd
eriti mõjuvalt esile kui ühendrii­gid
hakkavad nõudma Jaapanlas-telt
reJvaslamlvl. Opositsioon kasm-t^
b ka edukalt ära ühe ühendriiki­de
aatomallveelaeva äs|a% kokku­põrke
jaaoani kaubalaevaga Jaa­pani
rannikul, samuti ÜTjendriiki-de
endise Jaapani saadiku Edwin
0. Reischaoeri ja kaitseministee­riumi
endise ametniku Daniel EIls-bergi
„paSJastused", et Ühendriiki­de
tuumarelvadega varustatud sõ-v
Pedel, lirsž Ped-rl E^-h.^ i - . - a . Liisa Novek, Afidres Narm, Erik Naar |^ M-srfca? HiJa/^/f: k/iis.-^ Ja «Ibk? Tallinna
re^s V,-' - Lisd^s. - ' Vs'::^ H^r.X".^ I^luri^õöde
;•;. • :v\'^;:-' b^ssšs^^^ Vs^.;^/An•:•:•
• , — - - — - - — — - ^ - ^ — / •'• • ; ^ V,^„^^ • ^'^ ..:/ , •: • ^-• ' .•^•••l' t^fÄIlL'. ; C ^ J O 0 ^ i r ? T r Ä w /
. daslt M isi^iiii £smd sdsnh ühele
•^me^e•TsISsisa'..)22ms ro-ncnWoo^- :
t s ) ^ : T t m h : ^ r - J f ^m Hiiielovcki..•
k, Tõr^rrsirnslipa rjTOrL^f^d OH väjja
Gerherd Busehmafini ia tema lenRUÜksuse fegevysöslf anfecd kna« — k<>feclc venelasele
Kerad-tsiT ü:e:ilE-.e hnsnvaljaL Kõrgete lumevallide Tabel seisab tiksik hobfebiili käh-eistmeiiae J,^^ ^js?^"zio^inebc^ na^D Tapa
OÜ taheteks SB - AC. M*-,':-.:^ ViJTitatakse Ja lennukisse äsavad lendurid Ge^bard Bascbmann Ja Hsirv EE- ^^^^J redunhht Kj)h\a^e
beL Lüijike start Ja lennuk biob 5<rxime labe stranas. Meie TÕiÜnsrikkas ajaloos on edmese eesti Lensufe §õ-pj^ ort^eaii OD* ssanud kobn
staitimid esimesele vaeLdersnIe. . —'kaks ct^'?? h ckc
S% CL Gerh?:r': B - J s : ' : : ; ' r : : - ..Sonderstanel BuLscbmaim'' po> vide eest. Tema so-lziie er>e—- ntisn-^ ke? on TsBBioa ^ne^^iav.a.
T<> orgar.l3eerirris-:öõ. niid aicult lensuük^is vaid see k-a- ne. energia keelte c-sbis. Iri-isidl rBTtitsfe.o^onii2^ peaii^e-n^r. Orde^
.vir.e-e o^ses^K rjle:.r;.-:>r. LJig jijres ir.õisteLs ,,Biisciimaniii-ine^ peagi raiiendanilst USA teeLisrises ^'^ -Att^se msrt^ ^j^Jd^on 10
zgA\f.r* i , , v,-^^-v,;' r-j t,.,?-.' ir^iT^r.j^^ ^v.;^ T - K , ^ , ' ^ .^-ii/^st žra ]eT.r:';j:ei: :ar/.v^.c^ -rJ. hed"'''. Eelkõige said meie s=õ--.j4a^v^.ä^e,-.- ja Tv-õ; : -i;t*s. -i:d^ k1-a- seal I^u-g.^urpv:-d.a-"zrii-5c.ce., —- neodest nimede flrele " vene-
,.Sonderstaffel £:^K-hrn5.i::: . lendurid orna väelüsi võithoste jäi- Selle rabli eeriase ia hea le-dörl — P'^^o^ne^^3d)ad. hjkk^^Twd,
OieVc lifskH r.l>z kir . ' - . i te-a kamiseks. kuid ka sajad noored võitlusrikas elutee löpt^es "13. ni-ä-- ^^tuvotjad. kn-'>phid
pe.Hirvitaval kombel on sertsrae
vene rab^^est mecialirSžh bülsas
vaeva- Ja tulernusrlk&s" :>:c r.e:e pääsesid relvaliigi juurde, mis neid SLL.
IenEuüJcs'j.ste organi^ee::r;.„:er: >> huvitas. Gerhard Buschmannile
duiTia&i Teise rr.aailir.asõ-a kestel, polnud ükski vastupanu liiaks
suur. et tnua oma üksusesse mehi
Väikesest M M I B.ich- yajalikudla kes seda
mannist" nelja relvaElamata
spordüennukiga kasvab aastate
, Jooksul löö^võimeline Etiti len^
nuuksus.
soovisid.
Sõja lõpp ei lõpetanud G. Busch-rnanni
tööd meie rahvuslikkude hu-ajalukku
'viivad Sind Sinu teoa:
(EPL — Remi 3Iilk)
Soome lahe ja Läänemere ruumis
iemiab rnerelennusajk ülesandega
allveelaevade jaht ja luure. Ida
rindel krjlrn salka öovoitluse üles­annetega
ja alul Lübavis nüig hü-jern
Pärnus meie lennukool. Li­saks
kogu maapealr^e lennuvälja-organisatsioon
eesotsas tehnüise
personaliga. Täitsime kõik oma
lennu-ülesandeid lootuses meie
"Meile, ,,Sonderstaifrl Buscn- koit? naist ja
manni" vanadele võnluskaasiaste- TõõkMÄse II prfo orde^^^^
le, jääd Sa unustamatuks nii üle- §aannd ri^.\lsiktö
mana kui^ sõbrana. Meie rahva eestisnefa kofe
' ' &.'' ,TII pTSü. orden-,. on, • auted.j.• .ka-befcale
išiköle —- seitspieJe vene-l3^=
ele---fa amnlt -Sbele ees^^ele.
KÕ13T2 nimega medali ^T^õv??ofü-se
eest^' oti ^anpd 13 Yetie^*=t-ve-nelamiat
ja vns ee§Öä5t-ee^''nn5l.
Sama hisn on ka medalijra ..F.e«kD-joKkn
tõ5 ee?t^* mida on antud 17
teenistujale. kEtmpele Teöe rahvu­sest
isikule ja amnlt seitsmele eest-ilasele*^:
- \ ; ; ; ^ : l / .
Nendest niroekirpdest võib jä­reldada,
et Eesti i ^ i ^ on vene
ametimehed ja teenistof^d ee^tla-
HELSINGI — Soome kaitseministeerium arutleb inglise Xew Sta- ^ed nii ütelda ..vaTfa sõõnnd" nine
] lngU$<B hhf väidab
sadamates
Jaapanis valitsevad meeleoled ja
seal lõkkele löönud ameerikavasta­ne
meeleolu kinnitavad, et Jaapani
Ja Ühendriikide vaheliste suhete
aren?? on jõudnud kriisipunktini,
mis võib kaasa tuua iseg! praegase
Washingtonile sõbraliku valitsuse
lahkumise. Valitsusele on eriti tu-jjevat
sTirvet avaldatud peaminister
•Humkl p president Reagani koh­tamise
Järele väljaantud kommtini-kee
pärasi, kus kõneldi Ühendrii-kide-
Jaapani „8iidust", millisi väl­jendust
Jaapani opositsiooni ring­konnad
ägedalt kritiseerivad. Selle
väljenduse pärast oli Jaapani vä-üisministcr
Masajoshi Ito sunnitud
omalt kohalt lahkuma, kuna tema
tehti selle kommünikce sõnastuse
valimisel peasüüdlaseks.
Tekkinud kriisiolukorras leidub
siisM optimistlikult tulevikule vaa­tavaid
välispoliitilisi eksperte, kes
ütlevad, et Jaapanis praegu valit­sevad
suured anti-amecrikalikud
meeleolud on ajutine nähe ja haih­tuvad
jälle ajajooksul. Haihtavaä
sel lihtsal põhjusel, et Jaapani suur
ja ohtlik vastane Vaikse ookeani
vetes on N, Uit Ja Jaapan vajab)
selle ohu vastu võitlemiseks ahi ja
toetiflst . Ameerika' Ühendriikidelt.
maa ja rahva paremale tuleviloile. .
Hoopis kaugemal ja kõrgemal'• ^eman-nimelise ajalehe kirjutust, kas väidetakse, et N14T0 pommitiis- kontroHrvad Eesti territonnnmil
käis aga teine võitlus, mis meUe lennud võimaliku sõja puhkemisel N. LÜÄ vastu toimuvad ule Soome, toimnvnt randteeliiklnst Koid «ee
tihti oli teadmata ja mida pidas Inglise ajalehe.üteluse kohaselt inglismaa Ja Ühendrii^d mõtlevad sõ- olukord ei kehti ainult raudteel
B. Euscbmann Saksa mereväe, len- ja puhkemisel alustada sõda ka lennumatka teele sattimud erapooletute tald ka teistel aladeL kus i'^?'nHri
nuväe Himmleri ja Hitleri vahel riikide vastu. Inglismaalt pommitusretkele minevad lennuMd määksid tasant^ ^^^^^ jg nnt^ed ki-
Põhjuseks oli ffitleri käsk „Son' Rootsi Ja osalt ka Soome ala madaUennugu, pääsemaks N. Liidu loode- p ^ ^ ning
derstaffel Buschmanni" likvi- poolseile Ja põhjapoolseile eesmärkidele. snruTsd nad kõikp] tabpo^nanile.
deerimiseks, et kõrvaldada põh- , i • • -«^ • . See vibfib üraegn Eest1«; foimma-jus
tfuiilüuik,s. Saksa väej•u hua t4u se tip- rikPk,õ uhmjuas ekesr apmoiloc,ls e t^uAteT Oni koind ev alomhuis- rsueullmesi,. eMt^ unideui-d7g i ,k eoik^ k sualea, D ik>meidd el to.o eHüa- ,li e pobiJ^,^ IikTi,l e -T enes^ta mi5.n rof«,e <i<4i.- puues. . : , _ . . 1 1, i • 1 , ^ \' V l^«niiUe eesmargiks on ee«tin<;eQ
ruumi, mainib inglise ajalehe toi- ses olukorras austatakse. ..Just , , j t - . - t.
„Uhke" Luftwaffe krx.sseisus poi- aetaja Duncan Campbell, et pom- sel põhjusel on meil oma õhutõne- ^"^'^ f ."^ ^^771
nud seni ühtegi välismaist üksust. ^üennukeU oleks, raske läbida süsteem.^' kommenteerL^ ' m^^ ' ^ S Z I . ^ J k ' ^^U-ife
Samaaegselt-soovis Himmier mee^ Kesk-Euroopa õhuruumi ehk võit- lund. "^"'"''^^ ' ^ ^ ' " " ^ ^ venela.iele.
leldi oma üksuste juurde lennuvä- i^^te tulisemat punkti. Aeg ja te- Soome kaitseministeeriumi staa- • ^
ge, mis tal sem puudus ja mida gevusulatus ei pnsal^ Norrasse biülem 'kindral .Aime Pajunen to- Atendandikatj^ed th^ndriikidc
Gormg ei^tahtnud lasta oma näp- jõudmiseks, des oma poolt, et Soome on ette- ^^^^^^"^ ReiteanOe ja waavst Jo-
Soome kaitseminister Lasse valmistunud oma õhuruumi fikku- ^^""^^^ ^'^^ kinnitovn^. et «il-Äikäs
ütles, et seUetüübUised uu- mise juhtumiteks. ..Meil on ahu- «^^^l^^f^ ,^f>^^^^^^
dised ei teeni erapooletute riiki, valveorganisatsioon ja õhiitõirjen^ r^ofm^d^mTm]
de eesmärki erapooletuks Jääda vi, mülega reageeritakse õhuruu- ^^^.^^ .^^^^^
võimaükus eelolevas suur sõjas, mi rikkumistele.- kommemeeris: meeste-^ in^ssfliser^^ Ja
erakordsete ettevaatiicnbinõnde
Kommynistid
nõuavad PariSsis
minisMkohti
Prantsusmaa
president sotsialist Mitterand ni­metas
Prantsusmaa uueks penini-nistriks
mÄIuka sotsialisti Picrcc
Mauroy, kes moodustas \^valitsuse
ilma kommunistiteta. Koinnumis-fid
on ilmscll sellest vä"ga häiritud
nin^ nende juhil (kõrges Mar-cbals'il
oli pikem kõnelus president
Mittcrandiga kommunistidele mi­nistrikohtade
andmiseks, mille vas­tutasuks
kommunistid lubavad eel­oleval
parlamendivalimistel anda
sotsialistidele oma igakülgse toetu­se
ning aidata Prantsusmaal ra­kendada
uut poliitilist kurssi. Mit-terantll
ja Marcbaisi vabel on crill
suured lahkhelid välispoliitilistes
küsimustes kuna Mitterand on
hukka mõistnud N . Liidu vägivalla
Afganistanis ja ähvardused Poola
a r v e l : V ••••':>-\;." •
pude vahelt.
Mereväele oli hädavajalik luure"^
ja allveelaevade jaht Soome lahe
ruumis, kus puudusid selleks va­jalikud"
Luftwaffe ^ üksused. Ger-hardBu.
sehmann suure energiaga Äikäse arvates selline artikkel aja- Tema arvates inglise ;;;Vtnl4I^'^^^^^^^
ja Läänemere staabiülema iga- j^^^astab endiselt president Kekko- ^^alehe väited kuuluvad oletuste
kulge toetusega ignoreeris likvi- ,,,3 , g^^^holmis ^^^a, mida alati vahetevahel e.i- " i " ; , ^ f^kl^^^^^^^^
deenmiskasu ja parast pikki nõu- ^^j,.,. tatakse. üldiselt sellesarnased
Pidamisi Berhmis jõudis ta oma .aiveorganisatsiooniks, n.ö. tuuma- '^^^^ spekulatiivsed kaaiMüe - ^ ^ f
eesmargile. Hiter muutis oma kä- ^^j^^^eta vööndi loomiseks Põhja- ^^^^^^^^^^ jooned. ^ „
su ja ,.Spnderstaffel Buschmann" Inglise kaitsemmisteerium nime- ,
viidi esimese.väUsmaise üksusena '''i^;^^, sõjalis-polütüised asja- teateid alusetiüks. " l ^ l ^ ^ ^ ^^ L dT^^^^^^^^^^^ ; : f " ' ^ tundjad ei pea NATO plaanitsusi Ministeemuni esindaja. kohaselt ^ ^ ^ t n "
Sd sr^u V 1. «^"^ tõsiseiks. Kolonelleitnant Gus- NATO õhujõududel ei ole v^Ja ^ , , , , , ,,,,
värv i n ir T . v f ' ' ' " " l tav Hägglmidi arvates seUine stra- rikkuda erapooletute maade õhu. niõrvamlseks. Meil tar-varvid
olid ka lennukite propi-muh- ^^^^.^ tähendaks seda, et NATO , ruumi seUeks, et Jõuda N. Ludus ,.jtseb ainult meenutada Itaalia en-lennukid
sattuksid juba enne N. olevaüe eesmärkidele. ^1^^ ueaministri Aldo Mom küü-
Rahvussotsialistlikud ringkon- xiitu jõudmist nü Rootsi kui Soo- . SeUe kohaselt on Suur Britanniaditamlst Ja niõr>'amist.Ted^
mad aga nägid. G.. Buschmanni me vastupanu objektideks. ^poliitikaks austada erapooletutešuutnudkaisfa tema elu kaitseks
suure rahvuslasena Ja ta viidi Liit on lisaks sellele möödu- riikide õhuruumi. Ministeeriumi palgatud ihukaitsjad, kes samuti
ara oma üksuste Juurest vaatle- nud talve jooksul ühe Rootsi aja- esindaja ei saanud siiski anda ka- langesid terroristide ohvriks. Tiri
Jaks ühe saksa lennuüksuse Juur- lehe vahendusel teatavaks teinud, tegoqrüist kinnitust- et nimetatud terroristid kustutasid^ ka Tnclfsmaa
de Ja hiljem staabi koosseisu gt ta ei mõtle oodata lennukite või ülelendamisi mingeis olukordades stiure sõja- ja riieimehe^^^^ b^^^
^^^^^^^l rakettide saabumist oma maa ko- ei juhtuks, vaid pürdus kordamise- Mounthattenf eluküünla, n^fjnita^
Kpt. Gerhard Euscbmann aga oh hale, vaid alustab vastulööki juba ga, et ülelennud pole vajalikud ja «'es oommi tema kalanaaH. Veelgi
teinud-oma suure organiseerimis- varem. ' «et erapooletute maade õhuruumi pentsikuma mõrva ohvriks lances
töö meie lennuüksuste loomiseks ... austatakse. ^õuna-Korea president Park
ja sellisena läheb ta meie rahva ""^^Z ^ I^g^^e lehe artikli autor seUe Ch«n^ Lee. kelle ühe infümse lou-võitlusrohkesse
ajalukku Heaks ^^apo^^^tute maade õhuruumis. ^^^^^^ ^.^^^^ ^erapooletuks "«'^««^ «i^' surnuks tulistas Low-nõuandjaks
ja lennuväe taktikaliste Rahvusvaheliste kokkulepete ko- kuulutamisel ei ole mingit 'tähen- «a-Korea lnnreasutuse ulem ja pre-ülesannete
lahendajaks oli lendur- haselt tuleb sõda pidavatel riikidel dust, kui tekib tõeline sekkumis- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ usaldusmees,
kapten Harry Anelin. austada erapooletute riikide õhu- olukord. (Järg lk. 3)