Vaba eestlane , June 2, 1981

              VABA EESTLANE teisipäeval, 2. jurniü 1981 - Tuesday, June 2,1981
Hatieki jõuline kunst
egpurustab"
- T l . " Eim icuRis
Enno Halleki nimetamise puliul
Kunstiakadeemia professoriks on
temaga teinud jutuajamise Eva
Vejde Eskilstuna-Kurirenis.
Halleki kohta öeldakse sisseju­hatuses,
et on on „omapärane
realist, originaalsete pildi-id^edega
maalija. Ta värvid ja spontaansus
omab * sidemeid rahvuslikkusega.
Ta mõtted on omapärased — need
purustavad sõnasõnaliselt ja tege­likult
kõik raamid.
Hallek jutustab:
Minu praegust asjade näge­mist
Imõjutavad lapsepõlve näge­mised.
Ma oleiv liuvitatud rahva­kunstist/
laste joonistustest, vaimu- -
haigete kunstist, Aafrika skulptuu­rist,
-v
A N D U S
Cantdte Domino
tähistas oma koori^
|uhi sünnipäeva
On tunnuseid, et tänapäeva pai- õitega F.-" J . Grootendorst. Seda
Judele erinevatele roosidele aretä- võib edukalt viie jala kõrguseks
takse saabuvatel aastatel lisaks'ar- hekiks kasvatada,
vukalt uusi sorte. Taotletakse roh- Iga aasta tuleb turule võistluse
kem haiguste vabasid, värvirikka- võitnud rooser (AU-America Rose
maid, tugevamini lõhnavaid, suu- Selection). Kauneid kollase süda-remaõielisi
ja vähem hoolitsust va- mikuga ja sirava kirsipunase valis-javaiä
talvekindlamaid roose. te õielehtedega õisi esitab tänapäe-
^ . . . , Senini peamiselt formaalsetes vai 1979. a. võidukas roos Double
- Kui ma maalin, jouan ma sei-' Vus naiskwustnikku Wljutisel kunstinäitusel, vasakult Leena Raudvee, peenardes kasutatavad roosid levi- Delight. 1980. aastat esindab muu-kade
juurdei mida ma pole ooda- Limda Leetma, Reet Linta-Voksepp, Bebbie Kehkla ja Monika Uessoini. ^^^^ . ^^^^ segapee- hulgas võrdlemisi talvekindel
nud, neid ei saa kuidagi põhjenda- ^ • - - * öt-
CHARLES KIPPER
jla. Me piaalime neljakandiliselt,
kuna maal [alguses, pidi mugandu­ma
arhitektuuri vormidele. Aga
nüüd pole see ju enam vajalik.'
Mina ei maali neljakandiliselt...
ÄLFRID
^VOKAAT-NOTAR
Eoom 1IS2, Koyal Trast T«w©i
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toront®
Ont. (Bay & King) M5K 1K7
Telefon; 86S-m7
24-tundi telefoni valveteenistus
a d v ö k a a t - n o t a r
m RIchmond St. W., Ste m
Toronto, M5H 2 U
Tel. 364-T»72
1
UI
ST .
UJ
M
I VVAÄI 8A£f5TtANg
I-I
<
. ^ ,r 1. -n i.r X - Pühapäeval, 24. mail sooritas
Foto: Vaba Eestlaiie aardesse suvelilede ja ihipõõsaste grandiflora Love, siin muutuvad r^^^^ koor väl-keskele.
Suurenemas on^^ põõsas- sirvapunased õied ^ie sisemises j ^ - j ^ - N^lly ja ta
rooside hekkide arv, samuti leia- osäs/hõbeyalgeks. 1982 a. rooside^^y^^j^g^
vad varsti roosid koha dekoratiiv- võistluse tulemuse^^^
sete üksikpõõsastena meie koduaia vaks tehtud. Auhinna vaarihseks ^^^^^^^ ^^^^^^ ^^^^^^^
Eesti Kunstide Keskuse patro- kodumaalt pärineva vanema gene- kaunile murule. on tunnistatud neh roosi Tumer£>. ^.^^^^ j^^.g. ^^.^^^ .^^^ j,^^.
naazhi all toimus Eesti Majas 9. ratsiooni ^silmis, on väljaspool ko- Möödunud külm talv tekitas hehse^ lehestikuga floribunda ^..^j^. ^^^^^.^ ^uWusel käimise
Sa 10. mail viie eesti päritoluga dumaad sündinud Lindaule need roosidele arvukalt kahjustusi. Hek- French Lace oitseb agul roosa ^s. aprillil,
naissoost kunstniku tööde näitus aga ebareaalsed Ja imistuslikud 'kjde ja hoonetega piiratud aladel värvilisena hi^em muutuvad oied
graafikas Ja maalis. Näitus oli ning sellist tunnet Ja meeleolu ta ^lif kahjustused vaiksemad isegi aga .valgeks. Hasti lõhnavad oied Pea elounaks oh kogunenud ena-elustav
Ja positüvne kogemus meie ka kirjeldab. ' külmemates piirkondades. Piirkon- on kuni yiie tollilise abimooduga. -mus koorilukmeist ja nende abi-kultuuripublikule
Ja rieüe, kes loo- LEENA RÄNDVEE täiendab ^' kavaliselt Laane-Saksamaalt kaasadest ilusasse maakohta. Ava- ^
davad eesti kultuuri Jätkumisele esinejate gruppi abstraktsete nägc talvekatteks maha ei painutata esi- "^^J sõnas Juhan Laanes võrdles endise
väljaspool kodumaad. ^Esitatud mustega. Spontaanselt non-objek- neil kahjustusi. Poh- f ^^"^^^^^^^^^ ^ . ^ i T.n' Tl TTT '
i^n^ie. i- w o * « c . TI„ V I « « I „ japoolsetes piirkondades, kus tee- kõrguse, meeldiva lotma ja Kauni oli 30 aastat mehe turjal juba mar-eoste
enesekmtilme lõpetatus tiivses laadis loov kmistmk on va- ^ floribundad a grandi- lehestiku tõttu sobiv õitsevaks he- et mees on kesMkka jõudnud
tunnistas, et kõik esinejad omavad ba, haarates nägemusi enese üm- " ^ ' " " ^ , , , f i • T!, viVo liiipnppnra ta^ranõhiak^ - ia mees on KesioKKa joucmua,
«r? * n n > , w j i 5 c « i „ « w r ' « * 4. Ti„-^«^oK ^^o^ad 61 ole kullalt talvekmdlad kiKs, iiliepeenra tagaponjaKs j a praeguses olukorras aga C. Kippe-nii
teoreetilise kui ka praktilise ku- bert 3a enese hingest, ta laiendab , , 1. , ^ J i « i VocntQtQv maia cpinnäärsp iQtntiKP . ,1 \
i . i f o , r t „ « - . « « o « \..^iA»L c« ,M ,r • ff««*onc5o^ "^^^e edukalt kasvatada kübna- kasutatav maja semaaarse istumse ^ p^ij^jj j^g^g ^Hgg ^^ija joud-jutavkunstihse
hariduse. See taga- oma varvi voi vormi fantaasiat ^^.^^^ j^^,,^, y^^^^,^ ^aks roosi on ^oc^lipoisi east, nii on C. Kip-pohi
peaks ka garanteerima tead- oma loodud territoormmidele oma J talvituvad i l - teehübriidid Mon Cheri ja Brandy. _ ^3.. 1 ' astast veetnud
IMuse mMlega igaüks neist saaks objektide, miljööde Ja kogemuste. T t ^ S Esimene on värvilt o r n - U õite ^ k o o W ^ ,7mTn
jatkata otsmgiit isikiiparasele ga voi andes tuntud ja igapäeva- ^^^^^^ ^.^^^^ ^^^^^ ,,,^,edes muutuvad need ikka ^^^^ ^J^, ^-^^
m i u Ä l e , mida leitakse ainult sele analüütilise ja vaimse tahen- ,ad kauni rohelise lehestikuga, rik- enam ja enam tumedamaks roo- ^ased aastad on ta oma õpitud os-hoohka
tooga tehnilises kupsemi- duse. Raudvee ruumilisusele vih- ^^^^^^^ ^ ^^^^^^^^ ^jy,. ^aks. Päikesepaistes avanevad õied rakendanud tegevaks tööks
ses oma loommguamestiku analüü- Javad stiUipuhtad etüüdid on vaba- k.^dlehised kibuvitsroosid. Neid tumepunastena, varjatud õie osad sümapaistv^ks
simises mi materiaalse objektina geomeetrilised, liikuvad Ja tundeli- ühekordseid ja topelt punase, jäävad aga roosaks, õitseb esime- ei ole j 3 a s t a^^^
kui ka inspiratsiooni aUikana. sed maalilise tekstuuriga. ^,5 j^e. õielisi hästilõhnavaid. sena kevadel ning sobib hästi, lõi- ^t^f!^^^^
SamM loomingulise nägemise MONIKA UESSON on meile va- täiteks topelt roosade õitega on kdilleks. Tugevalt lõhnava Brandy ^^.rsedrl^^^^^^^^^ Sel
seadmine tulevikku, hoidudes mo- rem tuttav oma detaüsete ffahtas- jherese Bagnet. Siia kuulub ka kuldsed õied muutuvad kaunilt ^T^^^^^ . '
mendU populaarsete kõrgstiiUde tiliste tushijoonistustega.. Isiku- ingUs^ päritoluga säravpunane kreemikaks. Nagu eelmise joosi ^^^^ l^^^^^^^^ ^^T^ ^^^^^
mõjudest Ja imiteerimisest. Sellel pärane element Uessoni komposit- hästi lõhnav The Hunter. Üheks õied on ka selle omad nelja kuni koon nimel onne ja joudu.
näitusel esinejatel on kõikidel ole- sioonides on äärmise detailini illu- vanemaks ja kaunimaks peetakse viie tollilise läbimõõduga. See roos i^ui tavä^^^^
mas eeldused kujuneda tugevaikssioonV mis aga lähemal vaatlemi- punaka-violetsete suurte topelt õi- on läikiva lehestikuga ja vastupi- teks on Nelly Lind kirjutanud vär-
Ipomingulisiks isikuiks. Olles öel- sel ei ole mitte objekti analüüsiv te ea kurdlehist Hansa roosi. See dav haigustele. ^ ^ " sivormilisi tervitusi, siis seekord
nud eelneva, mis kõlab paatosli- detail, vaid koguni abstarktsusse õitseb suvel meeldivalt lõhnavana, Linnas koduaeda või maal suvi- i^^^^ ta selle koos Linda Koffiga,
kult kuid kogemuste kinnitusel si- suunduv ilutsemine objekti vormi vili on dekoratiivselt punane, on la juurde, roose istutades võimal- müle ajal Linda Toming kinnitas
saldab palju tõtt, asume esinejaid osadega, luues Joonte tekstuuri läbi eriti külmakindel ja haiguste vaba. davad müügil olevad arvukad roo- i^^[g^Q kolmele Kipperüe lilled rin-vaatlema.
See saab toimuda ainult maalilisi illusioone. Neli moejoo- Siia kuulub ka kurdlehine, rohkete sid meil teha meeldivat yalikiit ja ulatas koorijuhi emale suure
lühilauseUselt ja pealiskaudselt ü- nistust, vaatamata nende tarbe- punaseid nelgi õisi meenutavate ning leida sobivaid rooside kombi- ^^^-^^ punaseid roose.
ma võimaluseta vaadelda isegi kunstilisele tagapõhjale, sisaldavad
nende seniseid kunstilisi saavutu- kujutävkunstilisi kvaliteete,
si. Näitus oli tänapäevane Ja posi-
Näitus koosneb 40 teosest, on tiivsete lubadustega Järgnevaks
üldolemuselt graafiline Ja mono- loominguks ning allakirjutanu loo
krpomne. Demonstreerides liead dab, et
natsioon©.
Eino Kuris
aryfcaydi ohf
Marutaud on vümastel aastatel
noorepõlve eesti naiste levinenud Toronto linna lähedastel ^
loomingulist distsipliini Ja ka Joo- „Grupp of Five** Jätkaks koostööd maaaladel, eriti aga Simcoe, Yorgi -jTialehoidjCi II
nistust ning kujundusoskust. selles vaimus.
DEBBIE KEHKLA on kodumaal
hästi tuntud Ernö Koehi tütretütar.
Koch oli peente detailsete graafi­liste
lehtede meister nii otsingus Leiltbitll MaleV
ABEL L EE
ja teistes maakondades, mille tõttu
marutaudis loomadega kokku puu­tunud
inimesi on taudivastast ravi
saanud.
C. Kipper tänas koorib kes olid
rohkearvuliselt tulnud tema sünni­päeva
tähistania. /Osavõtjate hul­gas
oli Peetri koguduse esimees
A.- Tork abikaasaga, tädipoeg New
Yorgist/ pastor M. Vähi Fredric-tonist
New Brunswickist^ samuti
„Vaba Eestlase" toimetisse ja
talitase asukoha plaam
TOIMETUS .JA TALTTIJS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-m
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arl-o 482-0242
• Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi võettakse vasto: /
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-^ni. .
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES ^
on tasuv ajalehe ^laialdase
leviku tõttu.
KiEuIutuste hinnads
üks tõli ühel veerul $4.—
esiküljel $5.—
tagaküljel $4.50
KUULUTUSI VÖTAVAB
~\ ^ VASTUs'
1. ¥aba Eestlase t s l !^
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70. Sta. C.
Toronto, Ont. M6J 3M7
Talitus iväljaspool tööaega:
Hekni Lüvandi 251-6495.
2. Mrs Leida Marley
Ajutine laadresss
37 Manh Ave.
Toronto, Ont. M4S 2Y2
Telefon: 483-2588
1946. aastal; ünuimistal^^^
(algatatud lleinpiJ^^^^
noorte ajaMö,,Tdehoidja" a^^^
Marataud on äge küigehakkav' ^^navu oma 36. aastakäiku. Neist va: peolaua valmistada. Peale söö-kui
ka kuivnõelas. Debbie ema " y ü ' d s ' Jm haigus, mis avaldub'teadvuse kor- viimased veerandsada aastakäiku ki mõlemad vaimulikud pidasid
Ilma Anyas-Kehkla, kes ise oli " ^ " « f i S m a C S ICiagriSSe ^^^^^^^^ ^^^^^^^ suurendatud är- peatoime ajaks olnud Susanne kauni koosviibimise ja koor laulis
kunstiandeline, lahkus meist ^hü- Skautüksus Lembitu Maleva tä- ritatavuses ja lõpuks ka halvatu- Tomson, abüisi on aastakümnete hUisõhtuni vabas looduses, kuna
juti raske haiguse tagajärjel suu- navune suvelaager 4.-12. juulini - ses. Harilikult antakse see haigus Jooksul olnud mitmeid ühed on koorijuht C. Kipper akordionil saa­re
kaotusena EKK-le, kus ta oli „UUDISMAA" tähistab Kotkajär^ edasi marutaudi all kannatavate vasmud, teised aga nende tood :)at-.tig.
aktiivselt tegev. Debbie Kehkla jät- ve muutumist „nennurkseks". Va- loomade puremise kaudu.- kanada uueks toimetajaks •
kab võimekana oma vanaisa ,graa- rem oli ühest krundist tükk väljas; Marutaudi esineb pea igal pool
fiHse loomingu suunda söövitiistelhi- nagu õuna küljest hammustatud koerte ja kass , , J ^ > • a
nikas. Erinevates ainestikes reaal- suur suutäis. Juurdeostetav maa koduloomade ja inimeste hulgas. ^^^^ ^^^^ fUmalClteenistyS
traditsionaalses vorminägemuses on üusamaid osi Kotkajärve ran- Kõik metsloomad võivad olla taudi ' ^"^^ ^^^^^ ^ r t V G^ArdinCfl^
veenva tehnilise Ja joonistusliku os- nast ja laager peetakse juba seal. levitajad, eriti aga kiskjad. ' ^ isamaa ,^03 ,Msti ^^eieja ^^or^fint»:^
kusega. Selgesti tajutav on ka see Laagri kavaline rõhk on aseta- Loomulik nakkus toimub enamas- ^ - ' ^ Laupäeval 16 mail toimus Ön-raskesti
kirjeldatav kvaüteet, mis tud kahes suunas: 1. matk ja sport, ti siis, kui marutaudi all kamiata va «^^^f^ f^" R o ^ Suusa^^^^^ ^arios Royal Beachi lähedal asu-annab
illustratiivsele ainele loo- 2. loodus ja huvialad. Skaudid ja looma sülg tungib puretud haava . , , Kun^sänsen'' snor ^as Ühendatud (United) kirikus ju-mingulise
hinge. Tonaalsuse kõla vendurid lähevad 3-päevasele ka- kaudu nahaalusesse koesse, musk- ivwdi / g s , malateenistüs kuhu oli kogunenud
on individuaalne ja tõsine, nuuretkele Algonquin Parki Vello litesse ja närvikudedesse. Ka lak- arvukalt ümbruskonna eestlasi.
LINDA LEETMA kaaluvaim osa Sootsi ja Harold Kiviga, purjespor- kumise tagajärjel võivad taudi pi- ^^^^^ perKonna Koime ^ .
on skm Ervin Aleve.
Uues numbris kirjutavad Kolde- EllICflClGpäGV€i
— — j„ — t . ^ . j ^ ^ t ' ^ X- . ™ p T . ^ „ „ j , u„u„ Teenis Toronto JCIKUUI Kügm
esitatust on õUmaalid vorme de- ti korraldab instruktorina Ants sikud sattuda haige looma süljega rtak d tui õpetaja abipraost T. Nõmmik,
koratiivseit modelleerivas impasto- Puust ja muid spordialasid dr. inimese või looma nahakriimustüs-^." " ^ .^^^ ^ ^^"ön ganistiks oli Ed. Welin ja solistiks
tehnikas. Tema'loomingu instinkt Jaan Roos. Kunstiharrastusi laag- tesse ehk haavakestesse. Sülg on Edasi järgnevad ,,J Lossmann 90 ^^.^ Nõmmik, kes laulis
ja otsmg on koloriidimuusikas — ris juhendab rakenduskunstnik Jü- kõige külgahakkavam siis, kui loo- ' , i?."^^^ ^^^^^^ » oma noorusliku häälega Harry
teretulnud suund meie tavaliselt r i Punno, mitmesuguseid käsitöid mai on juba avalikud taudi märgid J^^^^ad „Mma ^rvan, e . . . . ^ D^xom Ma võin" mis oli pühen-vähese
koloriidifantaasiaga maali- Henn Kurvits, Jaan Timusk, Vik- nähtavad. Peamurdmist, Kootsis peetud ^^^^-^ g^a^ele
loommgus. Eksperimenteerivana ü- tor Vessmann ja Heino Jõe. „Kui- Tegelücult on tähtis iga koera ja f^^^® joomstamisvoistiuse ta- -
sab Leetma maali pmnale tegeliku va" purjetamise õppust on poisid looma, kelle juures äkilist ülespi- g^jarjed, vanasõnu ja mõistatusi, jumalateenistus lõppes lauluga
kolmanda dimensiooni, mis süskS teinud juba paarü koonduse! sele- damise muudatust ja puremistungi f^^^l^ ^f^^] ^^^^^^ "^"^^ ^^^^ ^^^^^ ^^^tu-on
ainult effekti-teguriks. tuste ja fümidega. märgatakse, marutõbe-kahtlaseks her,Noorteelu Kanadas Metsako- seks emale-^üsti seistes.
REET LINDAU.VOKSEPP töö- Skautüksuse liikmetele on välja pidada ja vähemalt 10-14 päeva f ^ f ^ ' "P;^ ""v^rvlmLX Peale jumalateenistust kogune-tab
täielikult kodumaisel ainest!- saadetud laagri ringkirjad koos kind as ruumis kinnipidada. Eriti ^^^at^ lühemaid t l " ^ palveüsed kiriku seltskondlikku'
kui, kasutades ilmselHotosid meile registreerimislehe ja varustuse ni- kahtluse korral pöörduda kohe loo- ^ ' i f j ^ ' ^ ' ^ ^ ^ ruumi, kus Jakobi koguduse aga-tmitud
kogeni rahvuslikult senti- mestikuga. Registreerimise täht- maarsti poole. L l e h e S S ^ ^ aSirial^^^^^^^ ^ad naisliikmed, eesotsas Regma
mentaalseil vaadetel iUustratsioo- ajaks on 10. juuni. Kiilalistena tule- Km aga inimene on looma poolt Jukk'i, Linda Perend ja Virve
nidena kahevärvilises tushis. AUa- vad laagrisse kaks eesti skauti hammustada saanud või kahtlase totosia, mmest Kajasiuo eesu noor ^^.^ v . f n » ^ ^ivvoi^vn,
kirjutanul oli hetkeline kõhklus Ühendriikidest. Laagri juhtkonnas loomaga kokku puutunud, tuleb' roni?:em
aktsepteerida esitatut täisloomin- tegutsevad kõik üksuse skaudiju- ilmtingimata pöörduda abisäami- seatakse uskudagi,
guna selle illustratiivse olemuse hid, kes poistega on töötanud pide- seks arsti poole, kes kahtluse kor- Pärast, kohvijoomist näitas al)i-pärast,
kuid põhjalikuma vaatle- vait ka talvekuudel. Perenaiseks rai alustab raviga. Ravi seisab y h i n g KiviüJ€] Praost T. Nõmmik värvilisi füme
mise ja diskussiooni tagajärjel on Aino Toiger, tema abilisteks selles, et ka. inimesele süstitakse pgg-j-Q^gQig^ Argentiina eestlaste elust ja maas-tõusid
esile kaks loomingulist te- poiste emad. naha alla nõrgestatud haiguse pisi- " tikust, mida ta oli filminud um-gurit:
1) peenetundeline distsipli- Laager avatakse lipu heiskami- kuid (seerumi) ja sunnitakse, see- Ühing Kivioja peakoosolek toi- bes 13—14 aastat tagasi, ajal mil
neeritudsulejoonistuštehiiika, luu- sega laupäeval, 4. juulil kell 11.00, ga keha (organismi) produtseeri- mub 20. juunü kell 2 Kaius Mei- ta teenis Argentiina eesti - kogu-es
pehmekoelisi pinnastruktuure suurlõke toimub laupäeval, IL juu- ma vastuaineid, mis suudab vii- poomi suvilas. Palutakse kõiki liik- duši. Kohvilauas arutati, ka mõt-täitmas
motiivi kirjeldavaid piiri- l i õhtul ja lipu langetamine lõpe- maks. hävitada organismi sattunud meid osa võtta. Samal õhtul jaani- teid Simcoe järve lõunakaldal ela-jooni;
2) vaatamata motiivi aja- tamiseks pühapäeva, 12. juuli va- pisikuid, tuli. Teretidnud jaanitulele! vate eestlaste' pensionäride klubi
^/.Wisele:või o b j e k t i l i s e l e • ::\:^'
Jakobi koguduse
or-kui
Medvik'uga olid katnud I rikkaliku
kohvilaua.
Juhatus asutamiseks.