Vaba eestlane , February 26, 1987

              1 Mational Li J
GcHo Aoquisi
OTTAWA, Onto
••• r • • ': • ••••
rary
Eesti Vabariigi 69. aastapäeva alvtus Toronto Ülikooli aulas
ioli samanäoiihe nagu eelmiste aastate omad. Kevadiselt kauni
Ilma tõttu ehk Eelmisest aastast veidi enama osavõtuga, umbes
tuhande ringis. Kuna eelmisel reedel oli väliskülalistele antud
võimdlus tervituste edasi andmiseks, siis suur aktus oli peale
mõne erandi eestlaste omavaheline üritus.
Teadustaja Joom^ üt­les
osavõtjaile tere iulemast, mis­järel
Estonia orkester Uno Kooki
juhatusel mängis U. Kooki
loo jooksul. Ta rääkis juhtumi
Narva rindelt, kus üks ema. ütles
kahe vanema poja langemise järel
noorimale: „Sinu kohus on taira
la marsi' •.Järgneii Eesti ja tühjaks jäänud koht''. See käsk on
Kanada lippude sisse toomine, kehtinud eesti rahvale põlvedest
mis jäid aktuse ajaks skautlike põlve. Paljudes tundmatuis hau-noörte
auvalvesse.
Pärast Kanada hümni märkis
õp. Edgar Heinsoo paivuses, et
mõni tüli siia küsimusega: Millist
lootust võib anda tänane aktus ko­dumaale,
mida suudame teha
kodumaa heaks? Piibel näitab, et
Jumal kuulab nii üksikute kui ka
rahvaste palvet. Oleme teinud
vea, et oma olemuses oleme ehi-
: taniid kodumaa vabaduse inimeste
jõule, peamiselt ÜSA-le. Kuid
ärge kartke. Jumal on meie keskel
kui 'kangelane ja laseb võrsuda
õigust kõigi rahvaste seas. Palves
ta palus, et Issand ulataks oma
nähtamatud käed üle Eesti ja
löiaks neid, |<p\ kodumaalt on
viidud kaugqle;
Lembit Avess^^^ esitas orelil P.
Süda , ,Ave Maria variatsiooni
Lipuheiskainnime
EoyiKSiMk, iBEifiiapea Egg
/ipuvardaj (vaatleja poolelt) linnanõunik
aaapeäkonsul lo Heinsoo-/ " - '
Foto: T. Säägi
dades puhkavad eesti tundmata
sõdurid, eesti pojad ja tütred,
kellele kuulub meie kõigi tänu ja
austus. Praegu jätkavad eesti dis­sidendid
ja koolinoored võitlust.
Kas me siin mugavuses hakkame
unustama oma kohuseid? Kus on
meie noored? Miks kuuleme
nende suust harva üht maailma
kaunimat keelt? Raputagem endalt
ükskõiksuse- ahelad, jätkakem
võitlust kuni Eesti on vaba. Ärka
Kalev ja võitle vabaks meie
rahva ja maa!
V Mälestamisseisaku: ajal laulis
Toronto Eesti Segakoori jä Mees­koori
lauyaist moodustatud koor
Asta BaiIstadti juhatusel A. Top-
^ mani „Requiem-'.
Tervituse väliskülalistele üles
^ Reet Sehr,märkides et meie küla-vormis''
i, misjärel Eesti Võitlejate lised on igal aastal olnud samad,
Ühingu esimees Ülo Tamre mä- kes on tuttavad meie eesmärkide-lestas
langenuid Eesti rahva aja- ga. Eestlased tähistavad seda
päeva pidulikkusega.: Maapaos,
sündinud lapsena mälestan neid,
kes vabaduse lõid ja neid, kes
veelgi võitjevad vabaduse eest.
Vaba Eesti heaks. Ta tegi teata­vaks,
et reedeõhtusel väliskülalis­te
vastuvõtul kuulutati 1987. aasta
Eesti tutvustamise aastaks.
Noored eestlased on hästi
organiseeritud ja headel positsioo­nidel,
neil on häid võimalusi oma
maa tutvustamiseks. See ülesanne
kandub nooremale generat­sioonile,
kes ka tulevikus kanna­vad
edasi Eesti vabaduspäeva tra­ditsiooni.
Eesti Vabariigi äupeakonsul Il­mar
Heinsoo tervitas kõiki
eestlasi, nii kohalolijaid kui ka
mujal Kanadas elavaid,
rahvusliku tähtpäeva puhul. Nleie
ühine tervitus aga läheb Kodu-
(Järg lk. 2)
L
Enne Eesti lipu heiskamist Toronto raekoja juures
olevasse lipuvardasse möödunud reede ennelõunal, võttis lin­napea
Art Eggleton vastu Eesti Vabariigi äupeakonsul Ilmar
oma ametiruumis. Vastuvõtul viibis ka lii
jälle vaba, kinnitas äupeakonsul
-.^Heinsoo.';vV-Ainnapea
Eggleton üfe^ ta
on rõõmus tähistamaks koos lin­nanõunik
W, Boychukiga Eesti
iseseisvuse 69. sünnipäeva. Ilus
lipp tõuseb ^orpntos, olles
austusavalduseks eestlasile, aga
meenutamaks ka Eesti iseseisvuse
aega. See annab lootust,
A^adus jälle taastatakse.^^M
Gõrbatshov; räägib praegu
muudatustest N . Liidu süsteemis,
aga kui sieal oleks tõesti suure­maid
uuendusi^ siis laseks ta Eesti
ja t ä t i Vabaks. Kuid on siiski veel
tunne, et sellist uuendust ta niipea
: .ei-kavatse' teha.::;...
Aupeakoiisul L Heins^^
;dus lühema eestikeelse sõiiavõ-tuga
tema ümber kogunenud kaas­maalaste
poole, öeldes et tänane
tseremoonia sümboliseerib meie
kustumatut tahet vabadust taasta­da
kodumaale ja avaldada lootust,
et need lipuvärvid v õ l v # kord
tõusta vabas Eestis.
Pärast lühemat vestlust andis
linnapea äupeakonsul I. Heinsoo­le
kingituseks üle Toronto linna
i 50: aasta juubeli puhul välja an­tud
luksusliku pilditeose,,Toron­to
in Art'' — 150 aastat Torontot
läbi kunstnike silmac|e,
Raamatusse oli kirjutatud päeva­kohane
pühendus.
Koos linnapea A. Eggleton'!,
linnanõunik W. Boychuk'i
äupeakonsul 1. Heinsöo'gä mindi
raekoja kõrval lipuvarda juures
olevale platsile, kuhii öli
kogunenud eriti arvukas rahva­hulk;
Eesti Kodust oli isegi kor­raldatud
ühissõit bussiga.
Tseremoonia avas äupeakonsul
!. Heinsoo, avaldades erilist
rõõmu, et 1 innapea A. Eggleton
oh seda oma isikliku juuresoleku­ga
austanud. Eestlastel õn alati
olnud head suhted linnavalit­susega,
kes on elanud kaasa
eestlaste kultuurilistele sündmus­tele
Torontos. Eeš-ti lipp on 103
aastat vaiia, selle värvid austavad
eesti rahvast. Kui praegu ollakse
ajutiselt okupeeritud; siis need
värvid sümboliseerivad eestlaste
väsimatut igatsust vabaduse
e, lootusega, et kord on
Eesti hümni saatel tõusis masti
Eesti lipp ja hakkas kerges tuules