1977-11-24-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 87 (2434) XXVI aastakäik Neljapäeval, 24, novembrU 1977 — Novemte 2 i 1977
,;• WASHINGTON ^hendriiMde välismMsteerliimis^ ,l'5. novembiril selgitav
olek Ida-Euroopa etniliste organisatsioonide julitidele,kuš kokkiitidnutele Be konverentsi
kohta seletusi andis ühendriikide delegatsiooni juht Belgradis amhassädor Arthur Goldberg»
Eesti Talivusgruppi esindas Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esimees I. Pleer, kes eriti puudu
tas N. Xiidust pagulaseestlastele saadetava propagandamaterjali küsimust.
puiükesid pärast leedu-vene jalg- kuna ta oli mõried aastad tagasi
palilivõjatlust. Goldberg vastas, et i;alit(Oud külastada oma vanemate
Ühendriikide delegatsioon peab kodulfciilia ifeiwd oli mattunud suur-selle
vahQjujht-iimi kotota saama te rasikuste ette enne ^^fe^^ talle
Eteatlasteat' viibis konverentsil
veel üfoendatud Balti-Aimeerika
Komitee. . eestipöoilne liige G.
Buschni^anp. , Läti rahvusgrupi
esindaja xir. Ö. Pavlovsikis ^itas
Ä. Gdldbörgžle^ feohe ikategooriiise
feüsimiuse, '
kas Ameerika Ühendriigid kavatsevad
Belgradi konverentsil
^ käsitada ka Balti riikide okupeerimise
küsimust.'. ^ •
Saadik Goldberg vastas ebamää-räselit,
et Ühendriigid pidid Belgradis
|tejna äraolekul päevakorda
tõstma rahvaste enesemääramise
iküsimuse; nii nagu |ee ette
on nähtud Hölsingi kokkulepet^.
Goldberg ei laskuiiüd seQleš küsi-musas
detailidesse eihkki tk vihjas
endise presidendi Fordi kommentaaridele
Bailti riikide suhtes
enne Heilsmgi konverentsi ;kaks
aastat tagasi. i
Selgituseks võiks märMda, et
rahvaste enesemääramise küsimus
ei ole seni ajani Belgradi
konverentsil spetsiifiliselt esile
kerkinud ning seda on pmfduta-tud
ainult mööda minnes.
Leedu rahvusgrupi esindaja
Ausüra Zerr päris, kas Belgradis
võötakse arutusele ka äsj a. Vilniu-.
ses toimunud rahvuslikud N- Liidu
^^tased meeleavaldused, mis
enne üksikasj'alisi andmeid kui ta
selle küsimuse esile tõstab.
Eesti Rahvusikomiteo^ ühendriikides
• esimeos I. Meer nentis, et
N. Liit võib oma trükitud propa-gandamaterj
ali vabalt ühendriikidesse
saata,
.. • kuna Ameerika ' kodanikel", ei
ole võimalik saata oma kirjan.
: :dust N.'Lütu.: • •
Sõnavõtja mainis, ©t seliline teguviis
'ei öle õiglane balti rahvusgruppide
siihtes. Arthur;Goldberg
oma vastuses kinnitas, et Ühendriigid
on seilleis küsimuses koostanud
resolutsiooni, mida toetavad
lääneriigid ja neutraalsed rügid..
Leedu esindaja dr. J. Genys selgitas,
et BaHti riikide fcülastajaffce
reisimisvõimallUsed nendes riikides
on väga piiratud ning nad võivad
iliiikuda ainult peaüinnade piirkondades,
Ta leidis, et šeiles küsimuses
tuleks (leida olukorra par
rändamise võimalusi.
Goldberg, kelle vanemad on
ukraina juudid, vastas sellele
et ka temal isiklikult on selles
küsimuses tulnud läbi elada
raskusi, -
vene v^õimude pöplt kütotajtiis-luba
anti.
Saadik GoldbörgaivMdais
pettumust, et ühendriikide ajakirjandus
on pühendajnud Belgradi
konverentsile vaga vähe tähelepanu.
Ta -ütles, et massmeedia
seisukohad ja toetus ühendriildde
vailltsusele ja delegatsioonile ön
väga olulised konverentsi fliõpptu-lemustele.
Kui Arthur Goädbor-gilit
lõpuks küsiti,. kas talle aijti
Belgradi sõitmisel instrüktsloorje
inimõiguste küsimuste tagasihoidlikuks
käsitamiseks, siis vas-
•tas ta,
ei president Carter oli nõudnud
temalt selles küsimuses agressiivset
polütikat.
Ta mainis aga,
oluline taktika -
ett siin on väga
•miülail ja 'kuidas
iriimõigusite probleeone kõige efektiivsemalt
. esitada. / .'
Arthur Goldberg -ütles, et uus
Helsingi kokkulepete järelkonve-retns
toimub vastavalit saavutatud
kokkuleppele 2-^2y2 aasta pärast,
ikusjuures koha suhtes ei ole
veel jõutud SJölgusele.
Okupeeritud Eestis ilnfuv , JRah-va
Hääl" mainib, et Leningradis
olevat arutusel olnud kahe venelase
— G.Sheludko ^a A. Zagim-jaki
süütegu, keda süüdistati selles,
et nad hõivasid möödunud
Juulis Petrožavodskist Leningradi
sõitva lennuki ja sündisid selle
raaandunia Helsii^gi lennuvälja!. | nis, et Shtsharan^i airreteerimi-
Ajaleht mainib, et iSoome võimu- !ne ja põhjuseta süüdistamine side
poolt kinnivõetud õhupiraadid'; saldab endas väljaikutset ühend-anti
N, Ludule välja 'vastavalt
r^vusvähelistele kokkulepetele.
,JRahva Hääl" kinnitab, et mõlemad
kaebealused tunnistasid endid
täielikult süüdi nii^ kohus
karistas Sheludkot 15 aastase ja
Žagirnjaki kaheksa aastase van- j naator
gistusega. Lõpuks ihainib ajaleht, j toonitas,
et kohtusaalis viibivad Leningradi
ettevõtete töölised ja ^i^stujäd
suhtuisid otsusesse suure lieaks-küduga.
• NEW YORK --Kaks Ühendriikide senaatorit hoiatasid N/Lil-du
võimusid, et nad loobuksid juudi päritoluga dissidendi Anatoli
Shtsharanski kohtu alla andmisest. Dissidenti süiidistataks-se
kontaktide pidamises Ühendriikide Keskluüre Agentuuriga
ning tahetakse kohtu alla anda riigireetmise pärast.
Senaator: Daniel Moynihan Jjnai-'te ^^^^^
Shtsharanski vastu tõstetud
süüdistused sidemete pidamises
ameerika luureorgariitega, lük-rükidele:
: kas tagasi', president; Carter
ning ameeriklased lõpetavad isiklikult.
, oma nisumüügi-tehingud vene-J
lastele kui nad ei vabasta dissi-
•/..denti. . :'
Samalaadse hoiaiku võttis se-
Jacob Javits, kes samuti
et ühendriigid võivad
tühistada oma nisumüügi tehingud
Venemaale kui N. Liidu võimud
annavad: Shtsharanski kohtu
alla., süüdistades teda sideme-iid
ja korraldajaid Eesti Kunstide Keskuse eesti rahvarõiva päevalJ Ees Maiu-Lüs Roiser/
istuvad vasakult Eha Tarmet-Toomberg, Laine Pant, Tüii-Mäi Roiser ja Adele Kittask; seisavad
Ellen Irs, Ants Elken, Koidula Roiser, Vello Muikma, Susanne Koiga, Urmas Wompa, Maimu Pur-je^,
Stella Kerson, Emil Eesine ja Toomas Metsala. • pota:. Tommy Tomsosi
Kanada parlamendis mõni aeg tagasi moodustatud Helsingi grupp, kes Jälgib Helsingi deMa-ratsiooni
elluviimist ja praeguse Belgradi konverentsi käiku, korraldas möödunud kesknädaM
;-ijttawas ikestatud rahvaste esindajate küsitlemise inimõiguste küsimustes^ Seletusi andsid kü^
sVttemisel kuue rahvusgrupi esmdajad. Küsitlemisel, mida juhatas parlamendüüge Martin 0*CoÄ-nel
võtsid sõna parlamendiliikmed M. 0'GonneIl Ä. Brevdn, Ch. Caccia, Sinima Hölt, D. Orlikovir,
dr. S. Haidasz, Äideen Nicholson jä A. D. Äp:enbra€k, riing senaatorid R. Perreault ja Ä. Thompson.
Küsitlemine toimus kahel istungil, kell 3 6 p. I. ja 8 ~ 10 õhtul. Vahepealsest Õhtusöögist
võttis osa ka veel teisi parlamendi ja senati liikmeid. Grupi liikmed näitasid koosolekutel davai
••huTi neile esitatud küsimuste vastu. Küsitlemisel viibis ka EKN abiesimees o'ttäwas W. Pent.
Selstuste andmisi alustas Eest- Kolmanda :MisimÜsenä ta kirjel-laste
Kesknõukogu Kanadas abi- das. Eestis poliiitilistei põhjustel
esimees ja väliskomisjoni esi-, toimunud vangisjtamisi, tsiteerides
NEW DELHI — Indias on saa-nud
tsüklonite, uputuste ja sedlde
järgnenUd nälja tulemusena surma
15.000 Humeat.
mees Laas Leivat, kes käsitas
raüivaste: enesemääranniše küsimust,
mis^ on /toodud Helsingi
deklaratsiooni esimeses josajs kaheksanda
printsübina.
L Leivat märkis, et Belgradist
tulevad teated näitavad, et rahvaste
enesemääramise üldist
põhimõtet ja selle rakendamist
ei ole Belgradi konverentsil
. küllaldaselt rõhutatud.
Partamendiliikmed peaksid Kanada
delegaitsioonile avaldama
survet rahvaste enesemääramise
põhimõtte suuremaks
.miseks..-
Edasi käsitais L, Leivalt okupeeritud
Eestis toimuvait venestamist
ja uuema näitena sellest "tõi
esile eesti (keele doktori väitekir-raõningaid
kohti vangistatute
kohtuprotsessi protokollist ja andes
üle teadaolevaite eesti poliitiliste
vangide nimd^irja pmia notariaalselt
kinnitatud' seletusega,
et andmed on esitatud selliselt,
nagu need on saadud okupeeritud
.'Eestist. : V-Teisena
esines Leedu. Ühiskonna
esimees J. Simanavicius,
kõneldes usulisest tagakiüsami-
' sest, ja katoliku kiriku olukor-
^ rast Leedus. .
ühtlasi esitasid 2 tumistajat ss-esiletõst-
Musi raskustest, mis neü on
oma perekondade lühendamise või
perekoimalükmeile Kanada feülais-tamiseks
Leedust yäljasõiduloä
saamisel.-
Tshehhide poolt andis seletusi
jadeks kasut-amise keelustamist, i prof. Pic charta 77 kohta, miMe
31. dets. 1977 algusega kell 8 õ. Sherway Gardens'! ballisaalis
.•• Mängib KAJA orkester ;
Õhtusöök ja tasuta baar, hind $65.~ paarilt
Mormatpooniks Mistada t^l. 223-614i
...: ESS KALEVi Juhatus
ELLA JOŠTMANl KUDUMISTÖÖDE
ja DAGMAR PINT'i
••' ' • KÄSITÖÖDE
D O
. 27. nov. — 14. dets. 1977
Gustafssoiil Gallery, 303 Maiu St. N. Brampton (
Avamine pühap.^ 27. nov. 5—® 5.
Galerii avatud: teisip., kolmap., neljap., laup. Il—S p.l.;
reedel 11—8 õ.; pühap. 1—5 p.L
pühapäeval, 4. detsembril s.a,
kella 10—6 p.l. Torontb EESTI
MAJA väikeses saalis
alakirjütanuist 4 isikut vangišitafti.
Nagu on |selgunud, on iieid vangistamisel
süüdiataitud paitte
charta 77! sisu, vaid selle paljim-daniise
jä levitamise pärast, G.
Corn käsitas nn.. amnestia' küsimust
ja Kanadasse põgenenuHit
Tshehhoslovakkia .kodakondsusest
ioobumise avalduste nõudmist.
Selles aiktsioonis on podüti-iine
tagakiusamnie ühendatud
majandusiliiku väiljoipressimisögaj
sest see protsess, on seotud suunte
maksudega, Tsihehhi valitsuse
üleskutse., mittetäitmisel on näih^ •
etite surveavaldusi omaste' vastu
kodumajal.-
. Dr. L. Luk^ tõi lätliaste pooäit
esile pr. Graubinsi loo, kes d i suremas
haige ja suri, (kiid ta õcfe-ei
lastud Lätist välja surevat õde
külastaam.
• Tugeva • tunnistajana kirikute
olukorras Lätis, teistes , • IBalti
riikides ja Venemaal esines
baptisti õpetaja Janis Smits,
kes aasta tagasi pääses Lätist
Pikemas ettekandes ta kirjeldas,
kuidas kirikute tegelik olukordjcai
hoopis ieine, kui seda 'kujutatakse
rahvusvahelistel 'konverentsidel.
Konverentsidel kõnelejad on
KGB poolt instrueeritud. Tegelikult
toimub usuline tagakiusamine.
.Äraelamiseks peavad kirikuõpetajad
lihttöölisitena töötama.
Jõululaupäeva jumalaiteenistusi
ei is^a pidada. |
E E S T
T A J E
. . • VI MITMEKULTUURl TEATRIFESTIVAL. ^ •:
Laup., 10. dets. kl. 8.30-õ. — ALADDIN THEATRE
2637 Yõnge Str. (& Sheldrake; & bl. põhjap: Eglintoml)
Hugo EaMdsepa tujukülla^ komöödia
\
Lavastas: REIN ANDRE ©Lavakujundus: ARTHUR MIHKELSOO ^ Osalised VALVE ANDRE.
TIIU KÄSK, RIT|l SUI, REIN ANDRE, HARRI MÜRK, ERNST VÄHI ® Pääsmed ($4.00;
pens. & õpil. $3.00) eelnaüügil Eesti Majas: ABISTAMISKOMITEE — 461-1344 MEIE ELU" —
466-0951; PÖKO'S (Mt. (Pleasant) 488-2078. Informatsioon: 485-7823.^^^^ '
(Järg Ihk. 8)
Eesti MaJandusMubi Kanadas korraldab 30. nov. s.a. kell 20.00 õhtul. Eesti Maja väikeses saalis
Konelel): •härra A. NIITEI^BERGjÖmt. Hydi*o-soojuse JÕuaUikate .osakonna, direktor. •.
. • ^ . • •. EMK JUHATUS:
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 24, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-11-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e771124 |
Description
| Title | 1977-11-24-01 |
| OCR text | Nr. 87 (2434) XXVI aastakäik Neljapäeval, 24, novembrU 1977 — Novemte 2 i 1977 ,;• WASHINGTON ^hendriiMde välismMsteerliimis^ ,l'5. novembiril selgitav olek Ida-Euroopa etniliste organisatsioonide julitidele,kuš kokkiitidnutele Be konverentsi kohta seletusi andis ühendriikide delegatsiooni juht Belgradis amhassädor Arthur Goldberg» Eesti Talivusgruppi esindas Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esimees I. Pleer, kes eriti puudu tas N. Xiidust pagulaseestlastele saadetava propagandamaterjali küsimust. puiükesid pärast leedu-vene jalg- kuna ta oli mõried aastad tagasi palilivõjatlust. Goldberg vastas, et i;alit(Oud külastada oma vanemate Ühendriikide delegatsioon peab kodulfciilia ifeiwd oli mattunud suur-selle vahQjujht-iimi kotota saama te rasikuste ette enne ^^fe^^ talle Eteatlasteat' viibis konverentsil veel üfoendatud Balti-Aimeerika Komitee. . eestipöoilne liige G. Buschni^anp. , Läti rahvusgrupi esindaja xir. Ö. Pavlovsikis ^itas Ä. Gdldbörgžle^ feohe ikategooriiise feüsimiuse, ' kas Ameerika Ühendriigid kavatsevad Belgradi konverentsil ^ käsitada ka Balti riikide okupeerimise küsimust.'. ^ • Saadik Goldberg vastas ebamää-räselit, et Ühendriigid pidid Belgradis |tejna äraolekul päevakorda tõstma rahvaste enesemääramise iküsimuse; nii nagu |ee ette on nähtud Hölsingi kokkulepet^. Goldberg ei laskuiiüd seQleš küsi-musas detailidesse eihkki tk vihjas endise presidendi Fordi kommentaaridele Bailti riikide suhtes enne Heilsmgi konverentsi ;kaks aastat tagasi. i Selgituseks võiks märMda, et rahvaste enesemääramise küsimus ei ole seni ajani Belgradi konverentsil spetsiifiliselt esile kerkinud ning seda on pmfduta-tud ainult mööda minnes. Leedu rahvusgrupi esindaja Ausüra Zerr päris, kas Belgradis võötakse arutusele ka äsj a. Vilniu-. ses toimunud rahvuslikud N- Liidu ^^tased meeleavaldused, mis enne üksikasj'alisi andmeid kui ta selle küsimuse esile tõstab. Eesti Rahvusikomiteo^ ühendriikides • esimeos I. Meer nentis, et N. Liit võib oma trükitud propa-gandamaterj ali vabalt ühendriikidesse saata, .. • kuna Ameerika ' kodanikel", ei ole võimalik saata oma kirjan. : :dust N.'Lütu.: • • Sõnavõtja mainis, ©t seliline teguviis 'ei öle õiglane balti rahvusgruppide siihtes. Arthur;Goldberg oma vastuses kinnitas, et Ühendriigid on seilleis küsimuses koostanud resolutsiooni, mida toetavad lääneriigid ja neutraalsed rügid.. Leedu esindaja dr. J. Genys selgitas, et BaHti riikide fcülastajaffce reisimisvõimallUsed nendes riikides on väga piiratud ning nad võivad iliiikuda ainult peaüinnade piirkondades, Ta leidis, et šeiles küsimuses tuleks (leida olukorra par rändamise võimalusi. Goldberg, kelle vanemad on ukraina juudid, vastas sellele et ka temal isiklikult on selles küsimuses tulnud läbi elada raskusi, - vene v^õimude pöplt kütotajtiis-luba anti. Saadik GoldbörgaivMdais pettumust, et ühendriikide ajakirjandus on pühendajnud Belgradi konverentsile vaga vähe tähelepanu. Ta -ütles, et massmeedia seisukohad ja toetus ühendriildde vailltsusele ja delegatsioonile ön väga olulised konverentsi fliõpptu-lemustele. Kui Arthur Goädbor-gilit lõpuks küsiti,. kas talle aijti Belgradi sõitmisel instrüktsloorje inimõiguste küsimuste tagasihoidlikuks käsitamiseks, siis vas- •tas ta, ei president Carter oli nõudnud temalt selles küsimuses agressiivset polütikat. Ta mainis aga, oluline taktika - ett siin on väga •miülail ja 'kuidas iriimõigusite probleeone kõige efektiivsemalt . esitada. / .' Arthur Goldberg -ütles, et uus Helsingi kokkulepete järelkonve-retns toimub vastavalit saavutatud kokkuleppele 2-^2y2 aasta pärast, ikusjuures koha suhtes ei ole veel jõutud SJölgusele. Okupeeritud Eestis ilnfuv , JRah-va Hääl" mainib, et Leningradis olevat arutusel olnud kahe venelase — G.Sheludko ^a A. Zagim-jaki süütegu, keda süüdistati selles, et nad hõivasid möödunud Juulis Petrožavodskist Leningradi sõitva lennuki ja sündisid selle raaandunia Helsii^gi lennuvälja!. | nis, et Shtsharan^i airreteerimi- Ajaleht mainib, et iSoome võimu- !ne ja põhjuseta süüdistamine side poolt kinnivõetud õhupiraadid'; saldab endas väljaikutset ühend-anti N, Ludule välja 'vastavalt r^vusvähelistele kokkulepetele. ,JRahva Hääl" kinnitab, et mõlemad kaebealused tunnistasid endid täielikult süüdi nii^ kohus karistas Sheludkot 15 aastase ja Žagirnjaki kaheksa aastase van- j naator gistusega. Lõpuks ihainib ajaleht, j toonitas, et kohtusaalis viibivad Leningradi ettevõtete töölised ja ^i^stujäd suhtuisid otsusesse suure lieaks-küduga. • NEW YORK --Kaks Ühendriikide senaatorit hoiatasid N/Lil-du võimusid, et nad loobuksid juudi päritoluga dissidendi Anatoli Shtsharanski kohtu alla andmisest. Dissidenti süiidistataks-se kontaktide pidamises Ühendriikide Keskluüre Agentuuriga ning tahetakse kohtu alla anda riigireetmise pärast. Senaator: Daniel Moynihan Jjnai-'te ^^^^^ Shtsharanski vastu tõstetud süüdistused sidemete pidamises ameerika luureorgariitega, lük-rükidele: : kas tagasi', president; Carter ning ameeriklased lõpetavad isiklikult. , oma nisumüügi-tehingud vene-J lastele kui nad ei vabasta dissi- •/..denti. . :' Samalaadse hoiaiku võttis se- Jacob Javits, kes samuti et ühendriigid võivad tühistada oma nisumüügi tehingud Venemaale kui N. Liidu võimud annavad: Shtsharanski kohtu alla., süüdistades teda sideme-iid ja korraldajaid Eesti Kunstide Keskuse eesti rahvarõiva päevalJ Ees Maiu-Lüs Roiser/ istuvad vasakult Eha Tarmet-Toomberg, Laine Pant, Tüii-Mäi Roiser ja Adele Kittask; seisavad Ellen Irs, Ants Elken, Koidula Roiser, Vello Muikma, Susanne Koiga, Urmas Wompa, Maimu Pur-je^, Stella Kerson, Emil Eesine ja Toomas Metsala. • pota:. Tommy Tomsosi Kanada parlamendis mõni aeg tagasi moodustatud Helsingi grupp, kes Jälgib Helsingi deMa-ratsiooni elluviimist ja praeguse Belgradi konverentsi käiku, korraldas möödunud kesknädaM ;-ijttawas ikestatud rahvaste esindajate küsitlemise inimõiguste küsimustes^ Seletusi andsid kü^ sVttemisel kuue rahvusgrupi esmdajad. Küsitlemisel, mida juhatas parlamendüüge Martin 0*CoÄ-nel võtsid sõna parlamendiliikmed M. 0'GonneIl Ä. Brevdn, Ch. Caccia, Sinima Hölt, D. Orlikovir, dr. S. Haidasz, Äideen Nicholson jä A. D. Äp:enbra€k, riing senaatorid R. Perreault ja Ä. Thompson. Küsitlemine toimus kahel istungil, kell 3 6 p. I. ja 8 ~ 10 õhtul. Vahepealsest Õhtusöögist võttis osa ka veel teisi parlamendi ja senati liikmeid. Grupi liikmed näitasid koosolekutel davai ••huTi neile esitatud küsimuste vastu. Küsitlemisel viibis ka EKN abiesimees o'ttäwas W. Pent. Selstuste andmisi alustas Eest- Kolmanda :MisimÜsenä ta kirjel-laste Kesknõukogu Kanadas abi- das. Eestis poliiitilistei põhjustel esimees ja väliskomisjoni esi-, toimunud vangisjtamisi, tsiteerides NEW DELHI — Indias on saa-nud tsüklonite, uputuste ja sedlde järgnenUd nälja tulemusena surma 15.000 Humeat. mees Laas Leivat, kes käsitas raüivaste: enesemääranniše küsimust, mis^ on /toodud Helsingi deklaratsiooni esimeses josajs kaheksanda printsübina. L Leivat märkis, et Belgradist tulevad teated näitavad, et rahvaste enesemääramise üldist põhimõtet ja selle rakendamist ei ole Belgradi konverentsil . küllaldaselt rõhutatud. Partamendiliikmed peaksid Kanada delegaitsioonile avaldama survet rahvaste enesemääramise põhimõtte suuremaks .miseks..- Edasi käsitais L, Leivalt okupeeritud Eestis toimuvait venestamist ja uuema näitena sellest "tõi esile eesti (keele doktori väitekir-raõningaid kohti vangistatute kohtuprotsessi protokollist ja andes üle teadaolevaite eesti poliitiliste vangide nimd^irja pmia notariaalselt kinnitatud' seletusega, et andmed on esitatud selliselt, nagu need on saadud okupeeritud .'Eestist. : V-Teisena esines Leedu. Ühiskonna esimees J. Simanavicius, kõneldes usulisest tagakiüsami- ' sest, ja katoliku kiriku olukor- ^ rast Leedus. . ühtlasi esitasid 2 tumistajat ss-esiletõst- Musi raskustest, mis neü on oma perekondade lühendamise või perekoimalükmeile Kanada feülais-tamiseks Leedust yäljasõiduloä saamisel.- Tshehhide poolt andis seletusi jadeks kasut-amise keelustamist, i prof. Pic charta 77 kohta, miMe 31. dets. 1977 algusega kell 8 õ. Sherway Gardens'! ballisaalis .•• Mängib KAJA orkester ; Õhtusöök ja tasuta baar, hind $65.~ paarilt Mormatpooniks Mistada t^l. 223-614i ...: ESS KALEVi Juhatus ELLA JOŠTMANl KUDUMISTÖÖDE ja DAGMAR PINT'i ••' ' • KÄSITÖÖDE D O . 27. nov. — 14. dets. 1977 Gustafssoiil Gallery, 303 Maiu St. N. Brampton ( Avamine pühap.^ 27. nov. 5—® 5. Galerii avatud: teisip., kolmap., neljap., laup. Il—S p.l.; reedel 11—8 õ.; pühap. 1—5 p.L pühapäeval, 4. detsembril s.a, kella 10—6 p.l. Torontb EESTI MAJA väikeses saalis alakirjütanuist 4 isikut vangišitafti. Nagu on |selgunud, on iieid vangistamisel süüdiataitud paitte charta 77! sisu, vaid selle paljim-daniise jä levitamise pärast, G. Corn käsitas nn.. amnestia' küsimust ja Kanadasse põgenenuHit Tshehhoslovakkia .kodakondsusest ioobumise avalduste nõudmist. Selles aiktsioonis on podüti-iine tagakiusamnie ühendatud majandusiliiku väiljoipressimisögaj sest see protsess, on seotud suunte maksudega, Tsihehhi valitsuse üleskutse., mittetäitmisel on näih^ • etite surveavaldusi omaste' vastu kodumajal.- . Dr. L. Luk^ tõi lätliaste pooäit esile pr. Graubinsi loo, kes d i suremas haige ja suri, (kiid ta õcfe-ei lastud Lätist välja surevat õde külastaam. • Tugeva • tunnistajana kirikute olukorras Lätis, teistes , • IBalti riikides ja Venemaal esines baptisti õpetaja Janis Smits, kes aasta tagasi pääses Lätist Pikemas ettekandes ta kirjeldas, kuidas kirikute tegelik olukordjcai hoopis ieine, kui seda 'kujutatakse rahvusvahelistel 'konverentsidel. Konverentsidel kõnelejad on KGB poolt instrueeritud. Tegelikult toimub usuline tagakiusamine. .Äraelamiseks peavad kirikuõpetajad lihttöölisitena töötama. Jõululaupäeva jumalaiteenistusi ei is^a pidada. | E E S T T A J E . . • VI MITMEKULTUURl TEATRIFESTIVAL. ^ •: Laup., 10. dets. kl. 8.30-õ. — ALADDIN THEATRE 2637 Yõnge Str. (& Sheldrake; & bl. põhjap: Eglintoml) Hugo EaMdsepa tujukülla^ komöödia \ Lavastas: REIN ANDRE ©Lavakujundus: ARTHUR MIHKELSOO ^ Osalised VALVE ANDRE. TIIU KÄSK, RIT|l SUI, REIN ANDRE, HARRI MÜRK, ERNST VÄHI ® Pääsmed ($4.00; pens. & õpil. $3.00) eelnaüügil Eesti Majas: ABISTAMISKOMITEE — 461-1344 MEIE ELU" — 466-0951; PÖKO'S (Mt. (Pleasant) 488-2078. Informatsioon: 485-7823.^^^^ ' (Järg Ihk. 8) Eesti MaJandusMubi Kanadas korraldab 30. nov. s.a. kell 20.00 õhtul. Eesti Maja väikeses saalis Konelel): •härra A. NIITEI^BERGjÖmt. Hydi*o-soojuse JÕuaUikate .osakonna, direktor. •. . • ^ . • •. EMK JUHATUS: |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-11-24-01
