Vaba eestlane , March 8, 1984

              ••• •••1
ärtsil 1984 — Thursday, Mardi 8, Nr. 19
W A D E EE§nCLASlE H M I J E ^ ^
O/tr Vaba Eesüane, 1955
OntM3B2M3
^:TOIMETÄM:ilannesOja,; •.5:
TELEFONID: toimetus 4444823/ talitus (tdHmised, kuulutused,
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
Kanadas:- aasta,$51;-
ja veerandaastas
TEmMSfflNNAD i^jasiK>oi^^^
aastas $35.-— ja veerandaastas j
Aadressi muudatus 70 c. ttoiknumbrihind70t
KUULUltrSTE HINNAD üks töU(M^
küuktuste küljel$4.75, tekstist
Fubikhed by Free Estonian Publish^ Ltd
1955 Leslie St; Don l Ä , Ont. M3fi 2M3
Kanada Masslmeediumidd on
JäUe ainet külluses. Võiks ütelda
—-isegi ülikülluses. Pärast seda
kui peaminister Pierre Trudean
üUatoslikidt loobus liberaalide
partei juhi kohast ja seoses selle­ga
ka Kanada peaministri ametist,
ei paku ajalehtedele ning raadio-
|a televisiooni saatejaamadele rik­kalikult
ainet mitte ainult Trudeau
mirieyik ja tema pikk ligemale 16-
aastatele küündinud aaistate ahelik
peaministrina vaid ka temale ase­miku
välimise küsimus. See on se­da
Olulisem, et 14. juunil algaval
liberaalide partei konverentsU va­litav
uus Juht peab liberaalid tõe-päöliselt
juba käesoleval aastal
viima uue parlamendi koosseisu
valimiseks valimislahingolsše ning
oinama võimeid, eeldusi ja popu­laarsust
rahvamasside hulgas prae­gu
kõrges hinnas olevate konser­vatiivide
;jä nende energilise ja
Brian Muh-oney löömiseks.
Trudeao isikule, tema võjmetek
ja temale kui ri%imehele-jpolütiku-le
Iiinnangute andmisel lähevad
arvamised tunduvalt lahku. Mõne­de
hinnangute kohaselt oli ta era-kprdlselt
andekas ja geniaalne rii­gijuht,
kuid teised vaagijad-vaatle-
|ad leiavad, et ta oli isekas ja ar-irogantne
manipulaator ja olupolü-tik,
kelle suuremateks teenieteks oia
Kanada põhiseaduse kojutoomine
Briti parlamendist ja Kanadale
kakskeelsuse garanteerimine, kuid
kes hävitas täielikult Kanada riigi­kaitse
ning jättis hooletusesse ma­janduslikele
probleemidele lahen^
duse otsimise vastavalt Kanada res­surssidele
jä võimalustele, mille
tulemusena Kanadat koormavad
suured riigivõlad ning tööpuudus
annab sün tunduvalt rohkem hn-.
da kui teistes lääne tööstusriikides.
JEi p^^ kahtlust — Pierre Tru­deau
pii riigimehena ja pplUtikuna
meels, keda ei saa mõõta standard-mõõtudega.
Pärit jõukast prantsu­se
Kanada perekonnast sai ta hea
Mariduse Kanada ja Euroopa pari­mates
ülikoolides, mis kujundasid
öemast prominentse akadeemiku ja
teoreetiku, kuid eemaldasid ta rah­vast
ja igapäevasest inimesest, kel­lede
probleeme Trudeau ilmselt ei
mõistnud ja kelle mõtlemilsviisist
ta aru ei saanud. Prantsuse kana­dalasena
oli tema suuremaks ees­märgiks
tervikulise Kanada säilitar
mine prantslaste osatähtsuse tõst-
. unisega Kanada keskvaUtIsuses ja
avalikus elHs, ning prantsuse kee­lele
võrdse õiguse andmine inglise
kieele kõrval. Ta tõi Quebeci po-lÜtikud
Ottavfas tähtsatele positsi­oonidele
ja jagas ndle olulisi mi-mistrikohti,
millega ta kapseldas
Quebeci separatistid ning suutis
elimineerida kõik need jõud, kes
taotlesid Quebeci eraldamist Kana­dast.
Mõnede ajaloolaste arvates
toleb seda pidada Trudeau suure-nnaks
teeneks, et ta suutis kriitilise
M aegader Kanada koos hoida ja
riigi terviku Isäiütadaj kuigi see
küsimus ei ole kaugelM lõplikult
. lahendatud, j , • >.
Trudeau teiseks silmapaistvaks
saavutuseks oli Kanada põhiseadu­se
koju toomine Briti parlamen­dist,
millega tehti ametliknlt lõpp
Trudeaul raskeid lahinguidr pidada
provmtsiv^t^ega ning Kanada
mõjunkaste inglise elementidega,
kuid ta tidi sellest lahingust süsld
välja võitjana. On tõenäolik, et
Kanada oleks veel teist sada aastat
kvaasi-koloniaalriik kui Trudeau ei
oleks temale omase robustsusega
Ja energiaga seda küsimuSst lahen­danud.
KMd Trudeau-; valitsem^e aasta­tel
on ka teine lehekülg -^miinus­te
pool, mis kipub ületama posi­tiivse
poole; Tundub, et Trudeau
kunagi ei taibanud majanduslike
probleemide lahendamise tähtsust
või ei olnud täi Uhtsalt huvi nen­dele
küsimustele lähenemiseks.
Föderaalvalitsus jagals raha lahtise
käega riigi ettevjõtetele toetuste
andmiseks, ametkonna suurenda­miseks,
Jä kontrolli alt ära libise­nud
sptsiaalhüvisteks. Riigi eelar­ved
on lõppenud sUurte puudujää­kidega,
mida õn kaetud tohutute
laenudega, mille intresside maks­mine
nõuab nüüd suure osa rügi
silssetulekute dollaritest. Kanada
tööstuse ülesehitamisele ning aja­kohastamisele^
ei ole pandud vaja­likku
rõhku, mille tagajärjel töö­puudus
ulatub üle 1 0 protsendi
tööliste koguarvust.
Kanada riigikaitse on jäetud
niivõrd unarusesse, et see pakub
vestekirjaüikele erakordselt pilke-airiet.
Olukord on seda katastro-faalsem,
et Kanada omab tohutu
ulatusega merepiirid, mis vajavad
moodsaid jä tugevaid mere- ja
õhujoudusid.
Kanada immigratsioonipoliitika
Trudeau ajastul ei ole ohiud mitte
ainult ülimalt liberaalne vaid plaa­nitu
ja süsteemitu, mis on võimal­danud
tuhandetele JUegaalsetele
immlgrantidele Kanadasse tulemist
jä fflin elu alustamist. Sellise immi-gratsiponipolütika
tulemusena on
KänadasSse ilmselt poetunud kä
robkesü kuritegelikku elementi.
Euroopast pärast Teist maailnsa-sõda
Kanadasse saabunud inimes­tele
tundub arusaamatuna^ miks
Kanadas kiputakse alati iilebindaT
ma Trudeau võimeid rahvusvahe­lise
poliitikuna. Meie arvates olid
tema saavutused sellels sektoris mi­nimaalsed,
enamikus isegi negatiiv­sete
tagajärgedega. Nü vähendas
ta lütlasi informeerimata Kanada
sõjajpudusid NATO-s, kurameeris
konununistlike riikidega, eemaldus
oma tähtsamast lütlasest ja kau^
banduspartnerüst Ameerika Ühend­riikidest
ning alustas halvasti pla­neeritud
ja valedele aliKtele raja­tud
rahuofensiivi, mis sureb tõe­näoliselt
oma loomulikku surma.
Trudeau tegevusele välispoUitilises
sektoris vaadates võib ütelda, et
ka siin mängis domineerivat rolli
tema arroganfisus, egOtisim ja vasa­kule
kalduvad sümpaatiad, miUel
ei ole kõlapinda
juhtivata ringkondades.
Kommentaar
Milliste haiguste all kannatas
N. Lüdu kommunistliku partei pea­sekretär
ja rü^ijuht Juri Andropov,
kes oli sunnitud üle poole aasta la­mama
hiagevoodis enne kui surni
tä peale lunastas? Eestimaa Kom­munistliku
Partei peahäälekandja
„Rahva Hääle" andmetel, mis
avaldati parteijuhi surma puhul,
antakse nende tõvede kohta üksUi-asjalik
nimekiri ja nagu sellest pi­kast
loetelust nähtub, oli Andropov
läbi ja,lõhki purlihaige mees, kes
juba süs kannatas tõenäoliselt tõ­siste
tervishäirete all kui ta 1982.
aasta novembris oma kõrge posit­siooni
saavutas.
Tõendeid Andropovi haiguse ja
surma põhjuse kohta peetakse nü-võrd
olulisteks, et vastavale amet­likule
meditsiinüisele dokumendile
Väliskülalisi EKN õhtul Miss TaUinna, Anne Krüsa ümber, pildil vasakult linnanõunik T. Ö^Donahue. On- ^ ^ ^ ^ J ^ j ^ ^
tario liberaalide Jubt D. Peterson, Ame K r ü s a , J . Füs ja EV aupeakonsul yj^^ Teaduste Akadeemia
LHeinsoo. ^^^^^^^^ ^ ^^^^ ^^^^
' C''],: ,. — — — ' : \. ' ' : _ / " . ' - , —- miku professor Tshazov'iga. Kõrge-
; ^ te akadeemikute meditsiiniline ot­sus
kõlab järgmiselt:.
„J. V. AndropovU, sündinud 1914.
aastal, olid interstitsiaalne nefriit,
nefroskleroos, sekundaarne hüper-toonia
ja suhkrutõbi, mis tüsistu­sid
kroonilise neerupuudulikkuse-
1983. aasta veebruarist seoses
neerufunktšiooni lakkamisega oli
heniödialüiisravU („tehisneer").
Ravi tagas rahuldava enesetunde
Ja töövõime. Kuid 1984. aasta jaa­nuari
lõpul halvenes seisund seoses
siseelundite düstroofüiste muutuste
süvenemisega ja progresseeruva
hüpotooniaga. ^
9. veebruaril 1984 keU 16.50 järg­nes
süvenevale südämevereringe
puudulikkusele ja hingamise lakka;
misele surm."
Kõigu neü rasketel haigustel on
nõukogude terminoloogia kohaselt
üks ühine ja lihtne nimetus—
„kiUmetus**. Nii vähemalt kinnita­sid
lääneriikide ajakirjanikele ja
diplomaatidele Kremli,ametimehed
Ja võimukandjad kui nendelt And­ropovi
tervise kohta informatsiooni
küsiti. President ReaganU on kaht­lemata
tuline õigus, kui ta vene
praeguseid võimumehi avalikult
„valetajateks" tituleerib.
Kõik terroriaktid ei ole Nõukokude Liidu poolt juhitud. Osa meist aktidest on Nõukogude Liidu
poolt igati soodustatud, kuna need Ühendriike kahjustavad. Kõ& polUtUised terroriaktid või geriljalahin-gud
on otseselt või kaudselt Nõukogude Liida hüvanguks vÕi Ühendriikide kahjuks. Ekslik oleks seUi-seid
vaadelda kui kohalikke või isikutevahelisi konflikte. Paavsti ja tema mõrvaja vahel polnud vähe­matki
konflikti, türklane pii liikuv püstol Moskva peos. Enesetapja autojuht Beirutis, kes mõrvas 240
ameeriklast, oli Süüria kaüdp Moskva poolt soodustatudIraani rakettmürisk.
Seesuguseid lugusid on juhtunud
Londoni kaubamajas, Pariisi res­toranis,
põlvelasud Itaalias, relvade
vargused Rootsis^ ülikooli rektori
mõrv Beirutis — terroriakte on
laialt ja siin pole vaja neid üleslu-geda.
Vaja on teada, et Nõukogu­de
Liidus (mitmes paigas), Liibüas,
Kuubal, Ida-Saksamaal, Tshehhis,
Bulgaarias ja mujal on ajajooksul
väljaõpetatud ja jätkuvalt koolita­misel
kümneid tuhandeid kõigist
rahvustest nopitud erilisi sodijaid
— geriljavõitlejaid^erroriste, See
teadmine sunnib igat terroriakti —
ükskõik kus või ükskõik missugu­ne
— vaatlema ja hindama kui
käimasoleva sõja üht lahingut.
See sõda ühendriikide vastu al­gas
varsti peaie Suure Sõj a l®ppu.
Tol ajal oli sõjarelvade mõõduks
tuumaponmiide võimsus ja arv.
tjliendriikide ja Nõukogude vahel
tekkis võidujooks ja võistMe
Õhinas kihutasid mõlemad poo­led
mitmekordsesse iileprodukt-siooni.
•
Aastakümned hilj em selgusid sil-niad
ja mõistlikkus tõstis häält —
aatomipommide üleproduktsioon
oli ju nii rumal! Ja pommid ise?!
Silmad selgusid veelgi ja nägid
fakti", et tuumasõjas pole võitjat!
Vaenulikkusele ja usaldamatuse­le
vaatamata otsiti siis maharelvas-tamise
mooduseid, kuid paremadki
püüdlused ei andnud märgatavaid
tulemusi, ja ponimide ehitamine,
eriti aga heitevahendite arendami-ne.
ka ÜhendrÜkides, on vahnis ja
valvel terroritehnika kogemustega
jõugudr ootel kuni rahvas seal rii­gis
(targa takkatõukamise tõttu)
hakkab rahu, õiglust ja vabadust
nõudma, marssides tänavau küm-ngr
ja ' sajatuhändelistes arvudes.
Ka on möödunud kolme ^aastä
jooksul Nõukogude Liidu propa­gandal
õnnestunud, inimeste loo­mulik
tuumasõja kartus — arenda­da
hüsteeriaks.
Massid marsivad^ Sntelligentis
lainetab rahutult, televisiooni
näitab õudseid filme ja press
trükib suurte tähtedega, et maa­ilma
lõpp on kolme minuti kau-
' Vaenlase^ propaganda oh teinud
tubli töö, Kõikepimestav hirm tuu­masõja
eest on Nõukogude Liidu­le
mitmeti kasulik. Geriljaatakid
institütsioonidelej sõjatööstustele,
õliladudele, tajitsaile isikuile, pan-:
garöövid, nuljonäfide „kidnäppi-mised"
— saavad nagu mingi
umbmäärase õigustuse, kui „rah-va"
hoiatused, sõda-^hutavale va­litsusele
ja presidendile. Raske on
selles rahu eest võitlemises näha
rügi vallutamist terrorisõja kaudu!
lühendriikide linnades pole ge­riljasõda
arenenud veel kuigi kau­gele,
kuid hirm ulatub juba Valge
Maja väravate ette.
Kui terror laieneb ja sellele pi­dureid
ei leita, siis vÕib elu Bn^
nades kujuneda nÜsugusekis, na-jgu
on Belfastis ja Beirutis.
Mõne terroristi, või türklase
Agca tabamine ja karistamine po­le
märkimisväärne võit, sest need
pn ainult reamehed või palgasõdu­rid;
Vajalik bn Genfis ja mujal,
kusigahes Nõukogude Liidu esin­dajatega
relvastuse küsimusi aru­tatakse
— välja tuua DOKTRIINI
olemus ja selle avalik analüüsimi­ne,
koos hea näitega Balti rahvas­test
ja riikidest.
H. Riga LUGEJA KIRJUTAB:
ISB
Fiihapäeval, 26. veebruari õhtupoolikul, pärast Eesti Vabarügi aas­tapäeva
aktust, toimus Tartu Cöllege'is Eesti Korporatsioonide Liidu
ja Eesti üliopüaste Seltsi ühisel korraldusel Eesti Vabadusristi kava­leride
austamise vastuvõtt.
Brezhnev lubas ja Andropov
kinnitas: Nõukogude Liit ei heida
kunagi esimesena tuumapommi!
Valelikkude lubadused pole ju mi­dagi
väärt, kuid seda lubadust
võiks küll usaldada.
Tuumapommide arvu jä võimsu­se
üle kauplemine ja nendega äh­värdamine
jätkub endiselt, -
kuid need relvad ja sellekohased
konverentsid ja lepped on muu­tunud
Nõukogudele nüüd vä­hemtähtsaks
.—- tuumarelv on
talle ainult tagala kaitseks Ja
mitte ründamiiseks.
Ajajooksul on Nõukogud väljasel-gitanud
pardma strateegia ja pare­ma
rünnakfelvä, mis ei hävita
väärtusi, mis ei ähvarda elu
maakeral ja mis neUe võidu ga­ranteerib.
Nõukogude võidu stra­teegia
oh globaalne geriljasõja-ter-
Brezhnevi doktriin—^Nõuko­gud
toetavad kõigi rahvaste vabas-tussõdu
^ andes geriljasõjale min­gi
viidaku õigustatuse, revolutsio"
nääri vonnikuue ja Nõukogude
Liidu valitsusele — heamehe ore-
•ooli.:, ./-V-V-:
Nii nüüd — igas maaüma riigis,
Trudeau aastad leiavad kaMe-imata
hiljem ajaloolaste poolt põh­jalikumat
käsitlemist ja uurimist
ning võibolla leitakse siis uusi asr
pekte tema valilsemisperioodile
lähenemiseks ja sellele objektiivse
andiOMsek^
tema-aegsed sündmused selleks
veel liiga värsked ja lähedased, et
anda tema juhtimisel möödunud
ivi.
K.A.
Vastuvõtule oli kogunenud üle
saja akadeemilise pere liikme ja
kavaleridest olid kohal dr. August
Erikson, ' major Boris Leeman,
Peeter Kass, ja kapten-major Niko­lai
Valge, .KöloneReitnant August'
Tomander OÜ saatnud sõnalise ter­vituse.
.
Eesti Korporatsioonide Liidu
poolt tervitas kavalere presideeri-va
konvendi, Korporatsioon Rota-lia,
senior Mehis Vahtra, kes oma
tervituses mamis, ^
et need keda meie täna austame
on sümboliks ja vaimu kandjaiks
meie iilesanneteks, et seista ja
võidelda meie põhiõiguste eest.
Teie haarasite kinni ajamomendist
ja saavutasite Eestüe vabaduse.
Meie noortel siin puuduvad koge­mused,
kuid see vaim, mis teie kau­du
edasi kandub peab olema ju­hendiks
meie ülesamietes.
Eesti ühõpüaste Seltsi nimel tõi
tervitusi seltsi esimees Ivar Nip-pak,
kes mainis, et austusavaldus
sõjameestele ei ole ainult mälestus­te
esüe' toomine, vaid pn ajalooli­seks
õpperaamatuks. Kui Eesti Va­bariik
sai võimalikuks tsaaririigi
lagunemise protsessis, süs ka prae­gune
olukord kannab suurel mää­ral
tundemärke^ mis vihjavad meie
kodumaad okupeeriva võimu ras­kustele
allasurutud rahvaste ja rii­kide
vabadusliikumiste ohjeldami­seks
^. V. , ..v- • ,
Vabadusristi kavaleridest kõneles
kapten-major Nikolai Valge,
kes oma mälestustes tõi esile mo­mente
Eesti sõjalaevastiku osast
Vabadussõjas, mida on vahe kä­sitletud
Eesti Vabadussõja aja­loo
lehekülgedel.
Samal teemal esitas mälestusi El-fiede
Loosberg; ,
. Koosvübimine kulges hubases
õhkonnas -maitsvate suupistete ja
veini maitsemisegä.
Juhkamile
Praost Martin Juhkami 60.-
aasta sünnipäeva vastuvõtul Stok-^
holmi Eesti Majas Humanitase
ruumides andis Eesti ap.-õigeusü
kiriku sinodi esimees juubilarile
üle tema suurte teenete eest kiri-kutöö
organiseerimisel Platoni
teise järgu ordeni.
See kiriklik kõrge teenetemärk
loodi Tartu Krediitkassa keldris
mõrvatud piiskop Platoni mälestu­seks.
Martin Juhkami ohd tervitama
tulnud peale eesti ap.-õigeusu kiri­ku
esindajate ka soome, ingeri ja
karjala örtodokside ning nende or­ganisatsioonide
esindajad nii Root­sist
kui Soomest. Kohal olid ka
need rohked eesti organisatsioonid,
kus juubüar on tegev — Eesti
Rahvusfondiga eesotsas.
. Saabunud oH kä rohkesti tervi­tusi
kirj alikult nü Rootsist, So o-mest,
USA-st, kanadast, Inglis­maalt,
Austraaliast kui kä Saksa­maalt.
Käesoleval Eesti lipu juubeliaas­tal
on vajalik, et meie oma lipu :
ajalugu käsitame võimalikult ob­jektiivselt,
vältides sellega igasu­guste
eksi- ja väärarvamiste tekki­mist.
Faktidega opereerimine on
seda vajalikum, et sini-must-valge
lipuvärvide sünd ja kasutamisele
võtmine leidsid aset väga keerulis­tel
asjaoludel ja rasketes tingimus­tes,
mis annavad võimalusi erine­vateks
tõlgendusteks ja sageli ka
ajalooliste faktide kummutamiseks.
I Eksitusi leidub hhgi ametlikes
lipu juubeU puhul avaldatud läki­tustes.
Nii mainitakse 23. veebru­aril
s.a. „Vaba Eestlases" ilmunud
sini-must-valge. lipu 100. a. Juu­beli
Komitee esimehe Udo Pcter-soo
läkituses, et vaatamata võõras­te
võimude survele „ilmus 1881.
aasta esimesel poolel rahvusmeel-ne
luuletus „Eesti lipp", mille au­toriks
oli usuteaduse üliõpilane
Jaan Bergmann. Kuna luule oli
peaaegu ainuke kirjandusala, mille]
. suhteliselt nõrk võõras tsensuur,
siis võime sealt lugeda sinise, mus­ta
ja valge värvikolmiku sündimist
esmakordselt trükimustas."
Sellest võib järeldada, et Jaan
Bergmanni luuletuses, mis ihnus
Matthias Johan Eiseni poolt 1881.
aasta esimesel poolel väljaantud
lüuleantoloogias „Eesti luuletused"
toodi esmakordselt avalikkuse ette
smi-must-valge värvikombinatsioon
eesti irahvusvärvidena. See ei vas­ta
aj aloohstele faktidele. Bergman­ni
luuletus ei kõnele sini-must-val­ge
värvikombinatsioonist vaid hoo­pis
must-roheline-sinisest. Sini-
• must-valge värvikombinatsioon
määrati kindlaks Tartu ülikoolis
õppivate eestisoost üliõpilaste
poolt, kui nad asutasid 17. sep­tembril
1881. aastal korporatsioon
Vironia ja valisid praegused Eesti
lipu värvid oma värvideks. Eesti
(Järg lk. 3)
Nr. 19
VAI
NXDi
10. jaJLLmii
dr. M. L
17. ja 1S.J
dr. T. M
ESTO.8^
näitisse
valiku
E l
Möödunu
College'is
komitee ja
kes tegd di
tööde valil
Torontosse
ha 240 dia
nikud olid
vile ka det
nii et umbe
näitusele. I
maius kuni
miseks.
Zhürii, k
Olga Beren
Rutgersi li!
ton, Ontari
kes varem
õpetajaks
Ohios. Ta
kunstnik, k
gudes ja k
nud paljud]
Kanadas,
kanada kü
kes on ka
komitee li
Maret Rag
Zhürii
ja tegi sü
väärtuse
vaatamata,
5 punktid
võtnud onl
just neid
kunsti sell
Nagu l
tinäitus O
jees, mis
suurnäitus
jääb päevi
dalal, kui
teatxietend
ESTO"
toimko
Pääsmeil
ROO Eest
Roy Th|
listide koi
lil on võil
kohti rati
korral 10
ja II rõdul
Põhjal!
pannki
Igal aasl|
de pannkc
märtsil Ei
lis.
Tulge n|
fääri, lici
paimkoök(
7 õ. Loodi
Põhj]
Austa
lipu ja lil
ka mainilj
miks just
nia (pracj
asutati ai
deks, ci
mentides
nialeci -ai
vüinudt.
ning koqi
vid hoiuf
Eesü ülil
Rohelii
ge värvij
„Eesti lii
mis il|nul