Vaba eestlane , March 8, 1984

              Lk. 8 VABA EESTLANE aeljapäeval, 8. märtsu 1934 — Thursday, March 8,1984
nglissüdde Mktoüdi
MAÄEEL SÖÖDOl
7. dets. 1945 asutati Schwarzenbec-
Eesti Rahvusteatri ISA, näitleja, kis Eesti Rahvusteater. Teater
lavastaja, dekoraatoij ja näitekirja- avas oma uksed 17. jaan. 1946 L.
nik Kaarel SöÖdor siindis 11. märt--Koidula „OjamÖlder ja tema mini-sil
1909 Pilistveres, Viljandimaal, jaga", mis oli Kaarel Söödori dra-
Alghariduse- omandas Pilistveres. matiseering ja lavastus. Otsiti ruu-
Läks siis Tallinna õpetajate Semi- mide osas paremaid tingimusi ja
nari ja hiljem Riigi Kunstitööstus- teater kolis Oldenburgi ja jäi elu­kooli,
sest poiss aü otsustanud
temast peab saama kooliõpetaja
LONDON — USA andis Inglis-maale
üle 60 miljoni dollari väär­tuses
sõjalist abi Falklandi sõja
ajal, mille abil Inglismaa suutis
võita Argentiinat. Inglased suutsid
mõjutada ameeriklasi, et viimased
liigutaksid N. Liitu valvava sõjali­se
satelliidi põhja poolkeralt Falk­landi
piirkonda katma, mil olevat
tähendus Argentiina ristleja „Gene-ral
Belgrano" uputamisele. Abista-misprogrammi
oli plaanitsenud
ÜSA kaitseminister Caspar Wein-berger.
Inglismaal polnud sel ajal kül­laldaselt
relvi ega luure vahendeid,
pealegi .asus see 13000 km kaugu­sel
varustusliinist. Weinberger oli
viinud selle toetuse andmise läbi
ilma, et täielikult oleks inf-ormee-rinud
välisminister A. Haigi. Wein-bergeri
suurim abipakkumise ob^
jekt OÜ ohiud Inglismaale 11.750-
tonnise lennukite emalaeva USA
GUAM kasutada andmine, kui Ing­lismaa
mõlemad lennukitekandjad
oleks võitlusil välja löödud. Sõja
ajal olid inglased saanud 98 prots.
oma luureandmeist ameeriklasilt.
pdik elcimis^ks
is kinnisvara
tõusuks tulevikus
ütleb kahel käd teretulemast
1 TUTVUMA MUDELKORTERITEGA
TULGE SAAMA ÜKSIKASJALISI ANDMEIP
KÕIGE OLULISE KOHTA
19. MÄRTSIL KELL 19.
iljf n•i s,Lawrene6 tänava põhjaküljel,
tänavast pisut läänes.
6492.päeviti kell 11.00-19.1
Teoksil film
maalikunstni]|j..
•STOFILM C Ä N ^ D A vakb M lõpetamiseb
1, 11 • >. r M mu V - « TEL AVIV — Endine lisraeH
BeUair Cafee omanik Thomas Kristenbruim võimaldas vastuvõtu tutvumaks ESTOFILM CANÄBA kaitseminister Ariel Sharon vaevalt
d, et jõulisena tegutsema kuni näitleja- poolt töötlemisel oleva filmiga, mis käsitleb ajalooüsi aastaid Eestis 1917—1945^
ja ja te emigreerramiseni ülemšremaa- jaks „The Estonians for the Record'* (Eestlased, nü see oli .<..). õfctral ©li alguses õhtusöök kohviku de aspfatnd mmm lõhV^^^
Ajalugu „räägiE)", et tolleaegne
desse. Kaarli teekond, oma nooru­se
rahutuses, viis teda veel tööle
omaniku poolt Ja selle järel tutvumine teoksil oleva filmiga,
Geislingeni teatrisse ja sealt Stok-maaliklassi
juhataja R. Nyman ^^^^.^ ^...^^^ g^^^^^^. ^.j.
kutsus Kaarh endale appi Draama- j^istuudios dekoratsioonide maaU-teatrisse
dekoratsioone maalima, jg^^
kus oli parajasti lavastamisel
Estofilmi hingeks on eestlamia,sissemängitud.^^^K^^^ tuse mõnetist draniatiseerimist.
kef on filnii alal töötanud elukutse- valmistämme osutub võimalikuks Selles on küllalt prespektiivi aja-
Msena 12 aastat pärast ülikoolis alles siis, kui rohkem kapitali kok- looliste faktide hindamiseks, mis
vastava äia lõpetamist Senised ku saadakse. Kuid õhtul näidati^d kogutud piiratud ulatuses saada-kdud
filmi tegemisel on kaetud pooletunniHne filmimaterjaL arhii- vast materjaü^^
Ernst' Hardfi" „Narr Tantris" R. Sealt saabus ta lõpuks perekon- Kanada mitmekultuuri programmi videst näitas ümselt, et seUise fü- lasi fümi abü on kergem vüs ini-
Engelbergi:juhtimisel.; Lavastaja ^agaToro^^^ ja Eesti Rahvus- abü. Kogu projekti eelarve inglis- mi valmistamine on võimaük. mestele lähenemisel Ajalooline do-tegi
teiste hulgas ka Kaarlüe ette- teater vois 1951. a. -uuesti avada ja selle järel eestüceelseks versioo- Kuid üsaks Kanada riigüt saadud kument öHväärtuslüc meüe enes-paneku
lavastuses kaasa mängida, ^ksed, mitte küll enam kutseüse- nücs qn $58.000, müleks tänaseni on toetusele on vaja kogu projekti lä- tele. Ta kutsus kõüd üles, et väa-
Ja nii juhtus, et 18-aastane Kaarel 3a uue mmega Eesti Rahvustea- Kanada mitmekultuuri mmisteeriu- bivümiseks veel $30.000. tajad teeksid oma südames otsuse
sai oma esimesed lavaristsed ku- ^f^ Kanadas.- Vaatamata raskele mi poolt lubatud $20.000 ja Ganada Kuna valitsusasutustelt pole seüe projekti toetamiseks
mnga kannupoisma Eesti Draama- Ipivateemmisele päeva jooksul, su- Coundl for the Arts $7810. ^
teatri laval. See aastal 1927. leidusid Kaarel ja Mahta jäUegi Filmi eesmärgiks on informeeri-
Süt peale algas nobrmehe kimdu- V^ie innuga teatritöösse. Eesti Rah- da ja lähendada Eestis sündinud 5&
mus jä armastus lavakunsti vastu, vusteatri 79-st lavastusest Topntos Kanadas sündmüd eestlasi omava­hel
See kirjeldab 20.
eesüaste vaatevmklist. -
Filmi teiseks eesmärgiks on taot­leda
kanada uudis-meedia tähele-,
panu just sel ÄSTO-84 suvel,
kui paljud eestiased kogunevad Tõ­de
asetatud pomm lõhkes LÕuna-
Liibanonis tehtud ringsõidul. Ka
teised sõidukis oüjad ei saanud vi­gastada.
Viimasel ajal on lisraeü
üksused okupeeritud Liibanoni
osas olnud sageü atentaatide märk­laudadeks.
ari
mustal turu!
enam loota toetust, sellepärast E. Soomet selgitas tulumaksust
jõutigi õhtu otstarbe juurde: mahaärvestamise võimalusi. K.
pöörduti vajaliku summa saami- Meipoom märkis.
rais on kestnud kogu tema elu. on Kaarel lavastanud 31 ja kaasa
Teater oU koht, kus ta võis aren- mängmud 38 osa. Kõik need aastad
dada ja lennutada kõiki oma and- ^^ndis Kaarel oma südames vaik-deid
— nü näitlejana, näitejuhina, set soovi, et tema elutöö oleks
lavastajana^ dekoraatorina jne. „ ü h i s e nimetaja aü" — teater, tun­nustades
tema suurt panust, muu- „
Esimene tööpõld oli Vüjandi tis peakoosoleku otsusega 13. okt. rontosse"
„Ugalas", kus tal 8 hooaja jooksul .1971 teatri nime tagasi algnimeks
tuli mängida 86 osa ja lavastada — EESTI RAHVUSTEATER. -
üle 20rnäidendi. Sinna kuulusid ka
operetid ja lastetükid. Sellelperioo- KAAREL — NÄITLEJA:
dü leidis ta endallp elukaasalase, ,
•*abieüudes Türi kooliõpetajanna M.
seks epstiühiäkonna poole,
sajandit Investeerimine sellesse fümi on tu-
' lumaksust mahaarvestatav vasta­valt
Revenue Canada Capital Cost
AUowänce eeskirjadele, mille koh­ta
selgitust andis Ermi S9omet.
Kui eesti ühiskond vajaUku abi
annab, toimuks filmi esietendus
: Füm on pooletunniüne dokumen- ESTO-84 avamisel Ontario Place'is
taalfilm eestiaste ajalooüsest tagav 1 ja jääks seal esitatavaks kogu ES-põhjast
kodumaal ja Kanadas. TO nädalaks. Peale ESTO-84 on
Kaks kolmandikku s^Ue fümi sisust selle fümi koopiad kasutamiseks
koosneb arhiivmaterjalist, kajasta- eesti noortele, koolidele ja organi^'
satsioonidele iüe kögu maaüma,
K. MOSSKVA — Üks nõukogude
abielupaar pidas mustal turul
et annetuste ülekandmisel on või- hauakivide äri, mis tehtud linna
malik saada tulumaksuvaba ehitusplatsidelt varastatud ehitus-tõendit
k a Eesti Sihtttapitai Ka- materjalist. Paari, keš oli örgani-nadas
kaudu. seerinud kaknistu „mafia", siüüdis-
Kõüt kes võücsid kaasa aidata fü- tati inflatsioonilistes hauakivide
mi õigeaegsele lõpetamisele ESTO- hindades. Nad elasid väga jõukalt,
84 ajaks, võivad toetussummad pidasid suuri bankette restoranides
saata ESTOFILM CANADA,; 314 ja oma suguseltsi puhni katedraa-
Jarvis StiSte.lÖ3A, Toronto, Ont. lis^ olevat olnud ennekuulma-
M5B 2C5. tu nõukogude ühiskonnas.
^ ^ . Lugematud lavakujud, nagu var- des sündmusi 1917-1948. aaš^^^ .v^/^u «xa«x..xx«
Bachmanmga, keUest sai ka ,Uga- jud, ümbritsevad Kaarel Söödorit. Eestiaste elu Kanadas käsitlev osa kusjuures videoündid tehakse saa-
L Ä^^äKL^^nn^S S^' ?P^^«ti/«^«^ikutest kuni kmüngli- tuleb fümimisele värvis, seUes kõ- davakska koduseks vaatamiseks,
tud M^ahta Soodor. On= imetlusvaar- ku verd omavat vana Dag Bjöm- nelevad mees ja naine, kes kasva-ne,
kuidas need kaks väga andekat dalini, „Patuoina" Koikalaisest ku-inimest
teatritöös teineteist ,täien- ni võimsa ja unustamatu Hanniba-dasid.
Peale näitlemise olid Mahta Uni. Vana Vesiroosist („Karin ja
tugevad küljed veel muusüca, laul, Indrek") kuiji Panisse'i ja Cesa-tants,
kirjandus ja kostüümid. : rini („Kauged rannad") — ja nen-sid
üles iseseisvas Eestis.
Fümi osa, mis esitati, näitas
eestlaste meeleavaldust Petrogra-dis.
Eesti Vabadussõda, elu iseseis­vuse
ajal, baaside lepingut ja ve-
Süs kutsus Riigi Ringhäälmg ^^^^^^^^ sulased, pereme- nelaste okupatsiooni,
hed, linnahärrad, kojamehed, rik­kad,
vaesed, õelad, muhedad, ihn­sad
ja helded. Kui Kaarel on laval
on „lava teda täis". Meü on o i
nud vähe neid näitiejaid, kes nii
lava valitsevad ja on võrdselt ko­dus
mi draamas kui ka komöödias.
KAAREL NÄITEJUHT:
Idee sellise fümi tegemiseks oü
Estofümil tekkinud juba kaua taga­si,
kuid tegelik projekti rakenda­mine
algas jaanuaris 1983.
Fümis tahetakse jäädvustada
eestlaste paranduslikku ja kui-tuurüist
tagapõhja,
hilisemaid sõjasündmusi ja põge- kusjuures vastava käsikirja on
nemist ning dp-laagrite elu Sak- koostanud tegelik ajaloolane.
samaal kuni saabumiseni Kana- EV aupeakonsülL Heinsoo mär-
^2LSse. kis nähtud filmi kohta, et see on
Esitatud film oli käigus olev töö, tõepärane kuigi näib meie elušaä-originaal-
negatiivist tehtud koopia;
ka hääled rais kuuldi olid ajutiselt " • . . •,
Tallinnas Kaarli oma teenistusse
kuuldemängude näitejuhina. Aga
teater tõmbas^ teda ikkagi enam.
Seekord-' oH see iTaUinna Töölistea­ter,
kuhu ta jäi 'kuni teatrüioone
hävinemisem 9. märtsi pommirün­nakul.
Ta on lavastanud ka küla­lisena
Tartu „V^amuises".
Kui 1944. a. sügisel tuhanded
eestlased idatorraide raevu eest - • if - A T J - * AWI « ' '
võõrsüe põgenesid, lahkus kodu- na. Kui ma algajana läksid Uga- gem ainult mõned: „Ratsep õhk*, kirümõpetaja, „Amazing grace" ni- Osavõtjaid EKNväUsküIaüste vastuvõtul. PÜdÜ vasakult Tho^
SOO, Anne Erusa, Mart Lupp ja Rem Andre jr.
Foto: Vaba Eesüane
Kes teaks seda paremini kui mi- ^astusl publiku ette tuua. Nimeta-- john Newton, 18. sajandi ingUse
lasse, oli minu õnn, et seal oü Kaa- »Püve talus", „Nõmmekingsepad"f nieüse koraaü autor, muretses
relSöödor. Teatrikool annab küU ,rKosjasõit", ,,Mikumärdi*^ ; 3 h - oj^al ajal rahapuuduse üle. Ta os-üldteadraisi,
aga töö õige näiteju-vMased", _ „Nimed marmortahvm" tis ^ma aidates väga suure sum-higa
vormü) aUes näitieja. Kaarel Jne. jne. jne. ma eest loterüpileteid, tõotas poi
oma vaüise ja rahulüm opetiisvii- ^^^^^^^^ aastatel on Kaarel ta- ^^^^^^'^ ^^^^^^
siga tegi minust näitleja, müle eest gasi tõmbunud tegelikust teati-i rema osa võidust vaestele - kuid
samaal Lübecki põgenücelaagris, tumien suuri: tänulikkust.OUesnüüd ^gg^^ ^^^^^ ^^^^^ aulükmena kaotas kõik. ' . .
kuhu oü koondunud teisigi kutse- ise ka näitejuht, olen püüdnud jat- ^^^^ ^^^^ kunstüise nõuandjana Nüüd aga tema kinku kogudus
maa purustatud teatrimajade va­remeilt
ka hulgaliselt eesti lava-
Jõude. Osa kaluripaatides Rootsi ja
osa sõjalöökides vappuvale Saksa­maale.
Nü leiame ka Kaarel Söö­dori
perekonnaga pärast sõda Sak-üsi
teatriinimesi.
.Sün alustas Kaarel, Söödor oma
elutööd ja hakkas organiseerima
eesti kutseüst teatrit^ Saksamaal,
et edasi viljeleda kodumullast lah-kata
tema raeetode ja temalt õpi
tud teadraisL
K A A R E L — LAVÄSTAM:.,
Tugev stiilitunne, kirjanduslikud.
tikistuna oma teatri traditsioone ja keeleüsed, psühholoogiüsed ja la-säüitada
oma näitlejavõimeid ees- vatehnilised teadmised ja muidugi
Kaarel SöÖdor võib suure rahul­dustundega
tagasi vaadata oma
tehtud tööle. Poeg Ain ja pojapoeg
Taavo astuvad kindlalt oma vane­mate
jälgedes ja vüvad edasi meie
teatri traditsioone.
Olney's, Buckinghamshires, keUel
on viUand tema koraalide laulml
sest jääkülmas kirüjus, on keskküt­te
muretsemiseks leidnud ettevaat­likuma
rahahankimise mooduse.
Nad annavad välja tolle vaimuliku
eluloost raamatukese „01hey's
Eesti Rahvusteatri pere õnnitleb Amazing Gurate", kes kõüdde häm-
ESTO-84! raames ' tähistame meie rahvusUpu, sini-mnst-valge
sundi 100 aastat tagasi. Ostke Eesti lipp ja laenake see välja
E§TO-84 kannistamiseks.
1; Eesti Upp 165x105 sm hind $20.00
2. Sama lipp koos kandevardaga $30.00
TsheWd kirjutada ESTO-84 nimele.
titeatrüe, sest lootsime ju kõik, et ka elav fantaasia on olnud alaü Ja tervitab juubüari. Oleme uhkejd, mastuseks oü neegri-orjakaupleja
varsti pääseme tagasi koju . '. . Kaarti tugev külg ja võimaldanud et Sa meü oled. mitte üksi enne, vaid ka pärast
Kogujakutsele järgnesid teised ja t a l lugematuid kunstiküpseid la- , Lydia Vohu. usklikuks saamist. EH/D. Tel.
ROBERT KREEM
MÄLESTUSI® ,
TÄHELEPANEEHHD ©
OTSINGUID NOORUS- ff
AASTAIST
237 lk. $15.— „VABA EESTLASE"
Müük.T. E. Maja kohvUr^ talitees või antorilt;
laup., 17. märfsil kell 10—1 p. 618 Davenport Rd.,
ja pühap., 18. märtsil, Toronto,
kell 4—6 p.L M5R 1K9
^"''••«'iiBaMituuxu. '
TeOUsed saata aadressil:
Sini-must-valge lipu 100 a. JuubeH Komitee
958 BroadviewAv(5nue, Toronto, Ontario M4K 2R6, Ctinada
ja niM; ja aadress
Soovin tellida: .
Tulen jär^ •
Lisan tsheki $.
•u ............ lipp/lippu vardaga
Saata postiga • -lisada $2.—