1984-03-08-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ARVOMÄGI
CD
ivelyn Koop
dümpiomä
riitmiiiseVõistlys
võimlemise
•. Esmaspäeval): -5. liäintsal saabns
Kalev Estienne fiihile Evelyn
liSoopHle talle teatati; et
1^ ön määratud Kanada kohtuni-
Ikuks Los Angeleiše plümpiamängii-dele
rütoiilise võistinsvõiiiiiemise
kohtunikuks. Saatekirjas märgati et
(kt smss: aiiii ja^et E.V Koop
ieeks- • sui
18. veebr.: Ottawa lähedal Ga-tineau
pargis toimuriud rahvusvahelisel
maratonil, nn. Gatineau 55,
tuli 5-minutilise edumaaga juba
kohnandat korda võitjaks rootslane
Lars Frykberg, kes 0°C temperatuuri
tõttu suusatas määrimata
suuskadega, ,,uisutades'': üles- ja;
liueldes aÜa-mäge!.. :
Teadaolevatel andmetel suusatas
eestlastest kaasa kä Torontost pärit,
aga Ottawas elav Kalle Lep-
22
25
Tänavusest maailmamaratonide
sarja kuuluvast Gatineau 55
murdniaasuusaVoistlusest võttis, ainsa
eestlasena osa Kalev Ruberg
Dttawast; Rubergi aeg 55 km rajal
oli 4:5104/ Võistluse võitis
Lars Frykb^g Rootsist ajaga
2:32.29. Kõige kiirem kanadalane
oU G. Wašteneys (4) — 3:03.07.
23.—28. veebr. Albertas toimu-niid-
Kanada meistrivõistlustel tuli
Robert Vellend 50 km-s napilt
neljandaks. Ta oli kuni 45 km-ni
2—34 kohal, aga siis hakkas hõre
õhk tunda andma ja ta väsis.
Võistlused tomiusid Hintöni lähedal
1500 m kõrgusel
•deš.---'
estiiso^orl
'9
7U
38
20
Ho
27
Eesti Päevalehe kirjastus Stoltholmls
Kaas, 20 mustratstooiü ja lay^jut Otto Pajiüt, 17 k a ^
ajaloo eriaegadest autori visandite Järgi Joonistanud Vello KaBai.
Raamatsisaia&b kroonika kojnlXaasta^^ nUiva aji^
lugu selle algusest tänapäevani koos tähtsamate ifindamflegi
maailma ajaloost, eriti seikadest, mis on mõjiutanad eesti aj»-
lugu. Teos Mrj^dab eesti rahva ajaloo põhijooni, sitadmiiili
esitamise kõrval kommenteerib Äutor olukordi, teeb Jfireldirf
|a oletusi. Eriti soWv nw|rtcle Mnketeosekfl.
Hliid$^ ptefls $1.6» saatekoiB
MÜÜGIL VABA E E f i P i l ^ E TAI2TUBBS
LUGEGE
Pühapäeval, 26. veebr, peeti
York ülikooli areenal^ K^^ si-se-
esivõistlused 5 km käimises milles
47-aastane Roos saavutas tipp-võistlusklassis
ajaks 21:.57,00. "
Roosil jäi seökord 6 sek. puudu
enda hiljutisest Masterite Maailmarekordist
sest see võistlus oli enamus
aega n.ö. „strateegiliste -lame-tustega"—
spurdid ja aeglustused.
Pärast poole distantsi katmist oli
peavõistlus ainult esimese kolme
vahel vaatamata sellele et järgnevad
neli võistlejat kuuluvad samuti
Kanada eliitkäijate hulka.
Võitjaks osutus möödunud aasta
maaihna künmes M . Leblanc Que-becist
ajaga 19.59,13. Teine d i
rioor Boeck, 21.51,83, s.t ainult 5
sek. võrra eespool Roosi.
Roosi, ,,ESTQNIA'- masteri
süurvõimeist annab hea ettekujutuse
võrdlus Kodu-Eesti 1983. a.
parimaga, noormees T. Tanning
Tartust, kelle 5 km kiirkõnni aeg
oli 22.17,0 s.t. 22 sek. nõrgeni
Roosi siseraja (ainult 200 m
tulemusest, i.
Seoses viie noore jä hooldaja
saatmisega ESTO '84-le on JEesti
Spordiliit Austraalias (ESA) algatanud
majandusliku abistamise, aktsiooni,
mille tähtpäevaks bn 31.
märts.
ESA sekrejtariaat kirjutab: „Va-jame
vähemalt $1000 igale valitud
võistlejale. Oleme kindlad, et meil
leidub 200 $50 väärtuslikku
nieest/naist. ESA-le on juba lubanud
toetusi; AESL $500, C EK
$500, WESS $500, AES, Adelaide
Eesti Maja ja teised eesti organisatsioonid
Austraalias".
Eesti Kergejõustiku Elubi (Sydney)
toonitab: „AustraaUa,/kui kogu
Välis-Eesti kõige tugevama
spordhhaa kuulsus ja prestüzh kergejõustikus
on seega Austraalia
eestlaskonna ja organisatsioonide
•käes.":-
Põikreads 1. Kuulus saksa' heli-
•jä, 5. Lõpetatud, mitte pooleli,
9. Seiklus" magades, 10. 17. sa-
• landil tegutsenud kunstnik Tallinnas,
11. Pidulik eine kutsutud külalistele,
13. Riietusese, mida peab
olema kaks, 15. Koduloom, 17.
Eesti memuaarteose „Suurel maanteel"
autor, 18. Naisenimi, 21.
Saksa naisenimi, 22. Isiklik asesõna,
käändevormis, 23. Laevade
peatuskoht, 24. Linn ja oblast Valgevenemaal,
25. Jõgi ja endine
vald Tartumaal, 27. Tehti lahti,
30. Lapse imetaja, 31.. Prantsuse
filmitäht, 34. Kinnitusvahend, 35.
Vesiehitis teatud otstarbeks, 37.
Jahikoer, 38. Vüjahoidla, 40. Mitte
ülem, 42. Moodne asi, 43.
Plaan, skits, 44. Kõrvu
ae
E. Kulmaii*
Noorte uutest tulemustest mainib
G. Seek: David Faabo, 10 a.,
vokis 400 n i - - 6 3 jl Trans-Tas-
'maania esivõistlusel; Ingrid Seek,
11 a., võitis 60 m tõkkejooksu —
10,76 tsooni meistrivõistlusel, kettaheites
(750 gr) oli teine 23.74-
ga; Peeter Jaagus, .14 a., hiippas
kOrgustT.6Õ.
Austraalias suri 2. veebruaril
76-aastane iseseisvuseaegse Eesti
tuntumaid tennisiste Kristjan Lasn,
kes sel ajal kuulus rahvusvahelisse
klassi oma võimetega..
Kristian Karl Lasn sündis 1.
veebruaril 1908 Pärnus. Lõpetanud
gümnaasiumi Tallinnas, läks Tartu
ülikooli ja lõpetas a. 1935 õigusteaduskonna.
Tennisistina oli tä E . Hiiopi õpilasi
ja ajavahemikus 1926—1940
kokku 14 korral Eesti meister
meeste üksikmängus ja ühtlasi ko^
gu Baltikumi parini teimisemängi-ja,
võites ka Sobme ja kontinendi
riikide piarimaid.
^ 1944 põgenes ta Saksamaale ja
asus sealt a. 1949 edasi Austraa-liasse.
tulema.
1: I. USA piresident 20.
sajandil, 2. Mänguese, 3. Naisenimi,
4. Maksab. rendile võtja, 5.
Sissepääsuava, 6. Sidesõna, 7. A u -
õü kate, 8. Võlusõna ühes tuntud
muinasjutus, 10. Valguseava, 12.
Laastav tõbi, 14. Võimalikuks' pidama,
eeldama, 16. Lähetaja, 18.
H%iv, 19. Oled pikaüv 20. Religioon,
25. Naiivne, 26. Emane
koduloom, 28. ^Vedelikunõu, 29.
õpetus kõlblusest, 32.. Positüvne
poolus, 33. Eesti luuletaja ning
kirjandusteadlane, 36. Saksa fihni-täht
sajandi esimesel poolel, 37.
Soome tippsuusataja ning olümpiavõitja,
39. Fihi^itäht Chaney eesnimi,
41. Kont.
RISTSÕNA m 1184 :
LAHENDUS
|Parema!ej 4. Later. 7. Kalev. 9.
Loksa. 11. Lumi. 12. Ehis. 13.
Kuum. 14. Leivat. 16. Kursi. 17.
Imal. j 8.- Konar. 20. Ader. 23.
Eksam. 26. Ateena. 29. Baas. 30.
Tita. 31. Kava. 32. Pusta. 33.
Enese. 34. Essee.
Eõbeselt pärast Eesti Vabadussõda Urjutatod mfilestiuraaiiial
,.vSr8kete<< elamostega Eesti vabadiise eest võitlenilsest aastail
1914—1919. Raamat llmns 1972. a. admiral J . Pitka 196. sünni-aastaks.'
'
237 lk. ~ Hind $8.8® ploss 50 centi saatjate
oma võõrrabvase^ sõpradele Eeslä vHnse tntfistamlaeks
Evald Unstalu
OR FREEDOM ONLY
Hind $7.09 phiss 59 c šaateknlB
MÜÜGE. VABA EESTLASE TAL
I Honn^^ Kompus'e
iCyŠTUTAMATA NÄLG KUNSTI
JMELE IS
saatekulu 85 €
Müü^ „Vaba Eestiase" talltaset
J 1. Savi. 2. M e e . 3.
4. Lemmik. 5. Rohi. 6. Ässani. 8.
Luus. 10. Kivi. 13. Kunda. \ 14.
Linna. 15. Taras. 19. Rebane; 21.
Ettur. 22. Reis. 24. Kave., 25.
Saast. 27. Ette. 28. Naast. 31.
Keel. •
Prof FELIX OINAS
,,KALEVIPi>EG^K^^
|a muid esseid eestrrahvolQiilMi
mätolbogiast |a Mriandiisest"
šaadavol VAB A EESTLASE totthis^^
Hkd $13.---+ sMdalnlD $ 1^
y •
IHlllSItllIHHfmUINEOäeCOiSSHSiniinHillHIIIIUIIiitIHNtKiNIHIHIH
,Ja mina narr veel .ka&etsesm,
et „Georg Otsa** peale ei saanud,"
ohkas Piret.
„Kas see ketserlik autahvel sind
nlõnda rõõmustab?" kiusas Too-mas.
;
„Just seda ma mõtlesin", ütles
Piret — ja mõlemad naersid nagu
olid tiiiiandeid saniu mõtterikkalt
mõttetuid nalju enne koos teinud
ja naernud. Ja mitte miski -nende
käigus, käitumises ja. välimuses ei
öelnud, et nad pole need\^päris õiged
teismelised,
Hämaras baaris puhkasid nad
jalgu ja Piret sõi jäätist. Ka see
pani Tooma sfüdamest naerma.
„Mäletad sa seda jäätisesöömist
sealpool polaarjoont? Tulime sinu
--.••tema ostis 5-ja
inina 5 p Ä i ' ^äätkt. Su toakese
seinad olid härmas, väljas oli 40
kraadi külma. Ja sa sõid 10 jäätist
üksteise järele — ja mina ning
Jään olime inietlusest tummad!"
Ühes «salongis" mürtsus orkester.
Mingi laulj a tegi katset oina
häält pillihäälte vahelt välja karjuda.]
Seal tansiti
„Kas läheme?"' küsis Piret. „Sa
ju oskad neid moetantse?"
; „Ei oska!" ütles Toomas.
„Mina ka mitte. Läheme kindlasti!"
Laev oli suure kaarega jõudnud
üsna . võitlüspurjetajate lähedale.
Mikrofoni loeti teateid võistluse
käigust, aga aru ei saanud sellest
sõnagt nii Mrmsasti kärises ja mürises
tehnika selles toredas laevas.
Välismaalastest reisijaUolid kaasas
omad vastuvõtjad, nendest kuuldavast
reportaazhist võis võistlust
jälgida. '
Pirita jõesuust tuli avamerele
jahte, mitte palju - r paras jagu.
Need tegid ringe ümber merre pistetud
bpide ja löövisid jõesuudme
poole tagasi. Piit oli ilus, aga eemalt
vaadates arusaamatu — kes
kuhu sõitis või kes keda võitis.
Vahest paistis, et kõik need vee-liblikad
olid peatunud.
Äkki läks lahti^^ suur hõiskamine
ja juubeldus: soomlased olid ära
kuulnud, et nende Esko oli
,,Finn"-klassi olümpiavõitja. Kaks
supelpükstes noort soomlast tulid
baarist, kummalgi pudel shampust
peos. Nad langesid ^ teineteisele
kaela ja hõiskasid i-õõmu pärast,
aga see oli neile veel vähe, nad
paugutasid lahti oma pudelid ja
valasid need teineteisele pähe. Ja
siis tehti suure seltskonnaga koos
niisugust juskitantsu, mida indi-aanidki
oldks/kadestanud.
Kell 17 oli „Baltika" reisisillal
taas otsad kinnitanud. Maailmareis
'oliiäbi.-';
„Piret, kas ma tohin äulle mõnikord
helistada?" küsis Toomas.
„ M a usun, et nüüd sa juba
võid!" vastas Piret ja nad astusid
näod õnnelikud ja päikeseroosad,
kahekesi linna poole.
/ III
XXII olümpiaadi purjeregati
võitjaid austati 30. juulil. Tribüün
Pirital oli • kell 12 spordisopm
täis. Pargis jä tara taga rannas
seisid- ja sõelusid need, kes platsidele
ei mahtunud vÕi mahtuda ei
tahtnudki. Noort rahvast oli väga
rohkelt.
Mahe tuul lahesopis ei lüguta-nudki
kõrgeid, valgeid, õrnu pilvi,
nii õhukesi, et päikest ei varjanud
nad isegi siis, kui otse selle kohal
seisid. Väljaku peamastis lehvis
valge olümpia-lipp oma viie erivärvi
ringiga, uhkelt jä üksi, nagu
ta ka siis oleks lehvinud, kui teisi
lippe poleks olnudki. Aga neid oli,
kaasavõistelnud maade riigilippe,
vähem küll kui loodeti ja sooviti,
aga oma paras jagu siiski.
Autribüünil olid aset võtnud
ase- ja isevalitsejad, Moskva sat-raabid
ja niinimetatud Eesti Vabariigi
valitsus. Karp Voinov ja Ivan
Käbin, Konstantin Lebedev ja Lev
Shizov, kaitstud, julgestatud ja valvatud
ligidalt ja kaugelt, ei saanud
küll rahva erilise tähelepanu
osaliseks, aga nende olemasolu
nähti. Mõned mehed arutasid,
kas juigeolekukindral Pork suurte
sakste ohutust ka isiklikult kind-
. lustab või on see väikeste tundmatute
sellide ülesanne. Võimukandjate
või võimust kantavate hulgas
nähti välisminister Arnold Greeni,
kellest alatasa kuuldusi liikus, et ta
keskkomiteest peagi välja ^ löödavat
— kes muidu aga oli rahva
poolt ehk kõige vähem mittesallitud.
Green oli elavas vestluses
ROK'i presidendi lord Killaniniga.
JURY esimees B. Croce tegi samas
katseid vestelda tõusva punage
tähe Rein Ristlaanega, kellest
rahvas arvas just vastupidist kui
Greenist.
Peagi ihnusid väljakule purjespordi
olümplased ise: qeed tulid
marsihelide saatel, rivistusid ja
kuulasid- siis koos kogu publikuga
fanfaare.
Pisut hiljem juba kuulutati valjuhääldajaist
purjeklassi ,,470"
võitjate brasiillaste Marcos Pinto
ning Eduardo Henrique Penido
nimed. Nende eksootiliste nimede
kõla oli eestlase kõrvale mõnus,
peaaegu kodune kuulda, nagu ka
sakslaste oma, olgugi ida-, hõbe-damedalimeeste
nimed, pronksmedali
soomlastest kõnelemata. Orkester
mängis Brasiilia hümni.
Tõsised ja marulised ovatsioonid
puhkesid siis, kui „Finn"-klassi
võitjaks kuulutati soomlane Esko
Rechardt. Taratagune aplaus oli
eriti äge; näha oU siin vähe, aga
kõväkõnelejad hoidsid publiku asjaga
kursis. Juba. nädalapäevad
kõneldi Moskva salajasest ettekirjutusest
soomlasi mitte esikohtadele
lasta... Rahvaluule seadmuste
kohaselt lukus variante, milles A r nold
Greeni kangelaslikust keeldumisest
jutustati. Kommunistliku
moraalikoodeksi alusel olevat Eesti
vähsminister kinnitanud, et Tallinnas
sohki ei t e h t a . ..
„õigus!" kinnitas mõni mees.
„Aga ega venelased^seda sohki e|
taha soomlaste pärast — asi on
selles, et esikohale tuhiud saavad
oma^kuüa ju hümniga!"
„Mis hümniga? Soome hümni
kuuleh ju telekas iga päev!"
„Aga kodanliku Eesti hünm oli
ju täpipealt sama viisiga. Ja venelased
arvavad õigesti, kui usuvad,
et eesti rahvas seda pole unustanud!"
Tseremoonia arenes edasi ja juba
tõusis masti Soome riigilipp.
Eestlased tõusid tribüünil püsti, ta-ratagused
võtsid valvelseisaku:
„Maamme-laulu" sõnu oskasid vähesed,
aga kaasalauljaid oli hulganisti.
Lõpuks tundus, et laulsid
kõik. Igatahes ei mäletatud 1944.
aasta sügisest peale niisugust juhust,
kus ametlikul tseremoonial ja
avalikus kohas oleks lauldud „Mu
isamaa mu õnn ja r õ õ m . . ."
Seltsimees Pork olevat käskinud
valjuhääldajad välja lülitada, aga
laul lõppös enne kui käsku täita
jõuti. Sahni lõppu oli lauldud soome
moodi kaks korda, aga see ei
muutnud asja. Harva, kellel pisarad
silma tulid — oli liiga, päevavalge
ja tundmused enam mässulised
kui hardad. Liigutust elas üle
mõnigi vanem eestlasest pessimist
selle tõttu, et nägi ja kuulis noori
kaasa laulvat — sõnad olid neil
„ . . . e i leia mina iial tea!
see suure laia ilma peal,
mis muir nii armas oleks ka;
kui sa, mu isamaa!"
Austamised jätkusid ja . . . lõppesid.
Siis kõlas Lepo Sumera originaalmuusika
selle tseremoonia
lõpuosana. Ülo Vilimaa oli korreo-grafeerinud
neiud tantsima selle
saatel. Noorte naiste toon-toonilt
heledate ja tumedamate siniste,
tuunikataoliste, aga õhuliste rüüde
liikumine lainetas nagu meri. Avatseremoonial
olid nad tantsinud ja
pühitsenud tule toomist, nüüd
saatsid nad uutele võistlustele valmistuma
r.oori purjesportlasi ja
kutsusid veel nooremaid mängima
kaasa suurt mängu.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 8, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-03-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840308 |
Description
| Title | 1984-03-08-06 |
| OCR text | ARVOMÄGI CD ivelyn Koop dümpiomä riitmiiiseVõistlys võimlemise •. Esmaspäeval): -5. liäintsal saabns Kalev Estienne fiihile Evelyn liSoopHle talle teatati; et 1^ ön määratud Kanada kohtuni- Ikuks Los Angeleiše plümpiamängii-dele rütoiilise võistinsvõiiiiiemise kohtunikuks. Saatekirjas märgati et (kt smss: aiiii ja^et E.V Koop ieeks- • sui 18. veebr.: Ottawa lähedal Ga-tineau pargis toimuriud rahvusvahelisel maratonil, nn. Gatineau 55, tuli 5-minutilise edumaaga juba kohnandat korda võitjaks rootslane Lars Frykberg, kes 0°C temperatuuri tõttu suusatas määrimata suuskadega, ,,uisutades'': üles- ja; liueldes aÜa-mäge!.. : Teadaolevatel andmetel suusatas eestlastest kaasa kä Torontost pärit, aga Ottawas elav Kalle Lep- 22 25 Tänavusest maailmamaratonide sarja kuuluvast Gatineau 55 murdniaasuusaVoistlusest võttis, ainsa eestlasena osa Kalev Ruberg Dttawast; Rubergi aeg 55 km rajal oli 4:5104/ Võistluse võitis Lars Frykb^g Rootsist ajaga 2:32.29. Kõige kiirem kanadalane oU G. Wašteneys (4) — 3:03.07. 23.—28. veebr. Albertas toimu-niid- Kanada meistrivõistlustel tuli Robert Vellend 50 km-s napilt neljandaks. Ta oli kuni 45 km-ni 2—34 kohal, aga siis hakkas hõre õhk tunda andma ja ta väsis. Võistlused tomiusid Hintöni lähedal 1500 m kõrgusel •deš.---' estiiso^orl '9 7U 38 20 Ho 27 Eesti Päevalehe kirjastus Stoltholmls Kaas, 20 mustratstooiü ja lay^jut Otto Pajiüt, 17 k a ^ ajaloo eriaegadest autori visandite Järgi Joonistanud Vello KaBai. Raamatsisaia&b kroonika kojnlXaasta^^ nUiva aji^ lugu selle algusest tänapäevani koos tähtsamate ifindamflegi maailma ajaloost, eriti seikadest, mis on mõjiutanad eesti aj»- lugu. Teos Mrj^dab eesti rahva ajaloo põhijooni, sitadmiiili esitamise kõrval kommenteerib Äutor olukordi, teeb Jfireldirf |a oletusi. Eriti soWv nw|rtcle Mnketeosekfl. Hliid$^ ptefls $1.6» saatekoiB MÜÜGIL VABA E E f i P i l ^ E TAI2TUBBS LUGEGE Pühapäeval, 26. veebr, peeti York ülikooli areenal^ K^^ si-se- esivõistlused 5 km käimises milles 47-aastane Roos saavutas tipp-võistlusklassis ajaks 21:.57,00. " Roosil jäi seökord 6 sek. puudu enda hiljutisest Masterite Maailmarekordist sest see võistlus oli enamus aega n.ö. „strateegiliste -lame-tustega"— spurdid ja aeglustused. Pärast poole distantsi katmist oli peavõistlus ainult esimese kolme vahel vaatamata sellele et järgnevad neli võistlejat kuuluvad samuti Kanada eliitkäijate hulka. Võitjaks osutus möödunud aasta maaihna künmes M . Leblanc Que-becist ajaga 19.59,13. Teine d i rioor Boeck, 21.51,83, s.t ainult 5 sek. võrra eespool Roosi. Roosi, ,,ESTQNIA'- masteri süurvõimeist annab hea ettekujutuse võrdlus Kodu-Eesti 1983. a. parimaga, noormees T. Tanning Tartust, kelle 5 km kiirkõnni aeg oli 22.17,0 s.t. 22 sek. nõrgeni Roosi siseraja (ainult 200 m tulemusest, i. Seoses viie noore jä hooldaja saatmisega ESTO '84-le on JEesti Spordiliit Austraalias (ESA) algatanud majandusliku abistamise, aktsiooni, mille tähtpäevaks bn 31. märts. ESA sekrejtariaat kirjutab: „Va-jame vähemalt $1000 igale valitud võistlejale. Oleme kindlad, et meil leidub 200 $50 väärtuslikku nieest/naist. ESA-le on juba lubanud toetusi; AESL $500, C EK $500, WESS $500, AES, Adelaide Eesti Maja ja teised eesti organisatsioonid Austraalias". Eesti Kergejõustiku Elubi (Sydney) toonitab: „AustraaUa,/kui kogu Välis-Eesti kõige tugevama spordhhaa kuulsus ja prestüzh kergejõustikus on seega Austraalia eestlaskonna ja organisatsioonide •käes.":- Põikreads 1. Kuulus saksa' heli- •jä, 5. Lõpetatud, mitte pooleli, 9. Seiklus" magades, 10. 17. sa- • landil tegutsenud kunstnik Tallinnas, 11. Pidulik eine kutsutud külalistele, 13. Riietusese, mida peab olema kaks, 15. Koduloom, 17. Eesti memuaarteose „Suurel maanteel" autor, 18. Naisenimi, 21. Saksa naisenimi, 22. Isiklik asesõna, käändevormis, 23. Laevade peatuskoht, 24. Linn ja oblast Valgevenemaal, 25. Jõgi ja endine vald Tartumaal, 27. Tehti lahti, 30. Lapse imetaja, 31.. Prantsuse filmitäht, 34. Kinnitusvahend, 35. Vesiehitis teatud otstarbeks, 37. Jahikoer, 38. Vüjahoidla, 40. Mitte ülem, 42. Moodne asi, 43. Plaan, skits, 44. Kõrvu ae E. Kulmaii* Noorte uutest tulemustest mainib G. Seek: David Faabo, 10 a., vokis 400 n i - - 6 3 jl Trans-Tas- 'maania esivõistlusel; Ingrid Seek, 11 a., võitis 60 m tõkkejooksu — 10,76 tsooni meistrivõistlusel, kettaheites (750 gr) oli teine 23.74- ga; Peeter Jaagus, .14 a., hiippas kOrgustT.6Õ. Austraalias suri 2. veebruaril 76-aastane iseseisvuseaegse Eesti tuntumaid tennisiste Kristjan Lasn, kes sel ajal kuulus rahvusvahelisse klassi oma võimetega.. Kristian Karl Lasn sündis 1. veebruaril 1908 Pärnus. Lõpetanud gümnaasiumi Tallinnas, läks Tartu ülikooli ja lõpetas a. 1935 õigusteaduskonna. Tennisistina oli tä E . Hiiopi õpilasi ja ajavahemikus 1926—1940 kokku 14 korral Eesti meister meeste üksikmängus ja ühtlasi ko^ gu Baltikumi parini teimisemängi-ja, võites ka Sobme ja kontinendi riikide piarimaid. ^ 1944 põgenes ta Saksamaale ja asus sealt a. 1949 edasi Austraa-liasse. tulema. 1: I. USA piresident 20. sajandil, 2. Mänguese, 3. Naisenimi, 4. Maksab. rendile võtja, 5. Sissepääsuava, 6. Sidesõna, 7. A u - õü kate, 8. Võlusõna ühes tuntud muinasjutus, 10. Valguseava, 12. Laastav tõbi, 14. Võimalikuks' pidama, eeldama, 16. Lähetaja, 18. H%iv, 19. Oled pikaüv 20. Religioon, 25. Naiivne, 26. Emane koduloom, 28. ^Vedelikunõu, 29. õpetus kõlblusest, 32.. Positüvne poolus, 33. Eesti luuletaja ning kirjandusteadlane, 36. Saksa fihni-täht sajandi esimesel poolel, 37. Soome tippsuusataja ning olümpiavõitja, 39. Fihi^itäht Chaney eesnimi, 41. Kont. RISTSÕNA m 1184 : LAHENDUS |Parema!ej 4. Later. 7. Kalev. 9. Loksa. 11. Lumi. 12. Ehis. 13. Kuum. 14. Leivat. 16. Kursi. 17. Imal. j 8.- Konar. 20. Ader. 23. Eksam. 26. Ateena. 29. Baas. 30. Tita. 31. Kava. 32. Pusta. 33. Enese. 34. Essee. Eõbeselt pärast Eesti Vabadussõda Urjutatod mfilestiuraaiiial ,.vSr8kete<< elamostega Eesti vabadiise eest võitlenilsest aastail 1914—1919. Raamat llmns 1972. a. admiral J . Pitka 196. sünni-aastaks.' ' 237 lk. ~ Hind $8.8® ploss 50 centi saatjate oma võõrrabvase^ sõpradele Eeslä vHnse tntfistamlaeks Evald Unstalu OR FREEDOM ONLY Hind $7.09 phiss 59 c šaateknlB MÜÜGE. VABA EESTLASE TAL I Honn^^ Kompus'e iCyŠTUTAMATA NÄLG KUNSTI JMELE IS saatekulu 85 € Müü^ „Vaba Eestiase" talltaset J 1. Savi. 2. M e e . 3. 4. Lemmik. 5. Rohi. 6. Ässani. 8. Luus. 10. Kivi. 13. Kunda. \ 14. Linna. 15. Taras. 19. Rebane; 21. Ettur. 22. Reis. 24. Kave., 25. Saast. 27. Ette. 28. Naast. 31. Keel. • Prof FELIX OINAS ,,KALEVIPi>EG^K^^ |a muid esseid eestrrahvolQiilMi mätolbogiast |a Mriandiisest" šaadavol VAB A EESTLASE totthis^^ Hkd $13.---+ sMdalnlD $ 1^ y • IHlllSItllIHHfmUINEOäeCOiSSHSiniinHillHIIIIUIIiitIHNtKiNIHIHIH ,Ja mina narr veel .ka&etsesm, et „Georg Otsa** peale ei saanud," ohkas Piret. „Kas see ketserlik autahvel sind nlõnda rõõmustab?" kiusas Too-mas. ; „Just seda ma mõtlesin", ütles Piret — ja mõlemad naersid nagu olid tiiiiandeid saniu mõtterikkalt mõttetuid nalju enne koos teinud ja naernud. Ja mitte miski -nende käigus, käitumises ja. välimuses ei öelnud, et nad pole need\^päris õiged teismelised, Hämaras baaris puhkasid nad jalgu ja Piret sõi jäätist. Ka see pani Tooma sfüdamest naerma. „Mäletad sa seda jäätisesöömist sealpool polaarjoont? Tulime sinu --.••tema ostis 5-ja inina 5 p Ä i ' ^äätkt. Su toakese seinad olid härmas, väljas oli 40 kraadi külma. Ja sa sõid 10 jäätist üksteise järele — ja mina ning Jään olime inietlusest tummad!" Ühes «salongis" mürtsus orkester. Mingi laulj a tegi katset oina häält pillihäälte vahelt välja karjuda.] Seal tansiti „Kas läheme?"' küsis Piret. „Sa ju oskad neid moetantse?" ; „Ei oska!" ütles Toomas. „Mina ka mitte. Läheme kindlasti!" Laev oli suure kaarega jõudnud üsna . võitlüspurjetajate lähedale. Mikrofoni loeti teateid võistluse käigust, aga aru ei saanud sellest sõnagt nii Mrmsasti kärises ja mürises tehnika selles toredas laevas. Välismaalastest reisijaUolid kaasas omad vastuvõtjad, nendest kuuldavast reportaazhist võis võistlust jälgida. ' Pirita jõesuust tuli avamerele jahte, mitte palju - r paras jagu. Need tegid ringe ümber merre pistetud bpide ja löövisid jõesuudme poole tagasi. Piit oli ilus, aga eemalt vaadates arusaamatu — kes kuhu sõitis või kes keda võitis. Vahest paistis, et kõik need vee-liblikad olid peatunud. Äkki läks lahti^^ suur hõiskamine ja juubeldus: soomlased olid ära kuulnud, et nende Esko oli ,,Finn"-klassi olümpiavõitja. Kaks supelpükstes noort soomlast tulid baarist, kummalgi pudel shampust peos. Nad langesid ^ teineteisele kaela ja hõiskasid i-õõmu pärast, aga see oli neile veel vähe, nad paugutasid lahti oma pudelid ja valasid need teineteisele pähe. Ja siis tehti suure seltskonnaga koos niisugust juskitantsu, mida indi-aanidki oldks/kadestanud. Kell 17 oli „Baltika" reisisillal taas otsad kinnitanud. Maailmareis 'oliiäbi.-'; „Piret, kas ma tohin äulle mõnikord helistada?" küsis Toomas. „ M a usun, et nüüd sa juba võid!" vastas Piret ja nad astusid näod õnnelikud ja päikeseroosad, kahekesi linna poole. / III XXII olümpiaadi purjeregati võitjaid austati 30. juulil. Tribüün Pirital oli • kell 12 spordisopm täis. Pargis jä tara taga rannas seisid- ja sõelusid need, kes platsidele ei mahtunud vÕi mahtuda ei tahtnudki. Noort rahvast oli väga rohkelt. Mahe tuul lahesopis ei lüguta-nudki kõrgeid, valgeid, õrnu pilvi, nii õhukesi, et päikest ei varjanud nad isegi siis, kui otse selle kohal seisid. Väljaku peamastis lehvis valge olümpia-lipp oma viie erivärvi ringiga, uhkelt jä üksi, nagu ta ka siis oleks lehvinud, kui teisi lippe poleks olnudki. Aga neid oli, kaasavõistelnud maade riigilippe, vähem küll kui loodeti ja sooviti, aga oma paras jagu siiski. Autribüünil olid aset võtnud ase- ja isevalitsejad, Moskva sat-raabid ja niinimetatud Eesti Vabariigi valitsus. Karp Voinov ja Ivan Käbin, Konstantin Lebedev ja Lev Shizov, kaitstud, julgestatud ja valvatud ligidalt ja kaugelt, ei saanud küll rahva erilise tähelepanu osaliseks, aga nende olemasolu nähti. Mõned mehed arutasid, kas juigeolekukindral Pork suurte sakste ohutust ka isiklikult kind- . lustab või on see väikeste tundmatute sellide ülesanne. Võimukandjate või võimust kantavate hulgas nähti välisminister Arnold Greeni, kellest alatasa kuuldusi liikus, et ta keskkomiteest peagi välja ^ löödavat — kes muidu aga oli rahva poolt ehk kõige vähem mittesallitud. Green oli elavas vestluses ROK'i presidendi lord Killaniniga. JURY esimees B. Croce tegi samas katseid vestelda tõusva punage tähe Rein Ristlaanega, kellest rahvas arvas just vastupidist kui Greenist. Peagi ihnusid väljakule purjespordi olümplased ise: qeed tulid marsihelide saatel, rivistusid ja kuulasid- siis koos kogu publikuga fanfaare. Pisut hiljem juba kuulutati valjuhääldajaist purjeklassi ,,470" võitjate brasiillaste Marcos Pinto ning Eduardo Henrique Penido nimed. Nende eksootiliste nimede kõla oli eestlase kõrvale mõnus, peaaegu kodune kuulda, nagu ka sakslaste oma, olgugi ida-, hõbe-damedalimeeste nimed, pronksmedali soomlastest kõnelemata. Orkester mängis Brasiilia hümni. Tõsised ja marulised ovatsioonid puhkesid siis, kui „Finn"-klassi võitjaks kuulutati soomlane Esko Rechardt. Taratagune aplaus oli eriti äge; näha oU siin vähe, aga kõväkõnelejad hoidsid publiku asjaga kursis. Juba. nädalapäevad kõneldi Moskva salajasest ettekirjutusest soomlasi mitte esikohtadele lasta... Rahvaluule seadmuste kohaselt lukus variante, milles A r nold Greeni kangelaslikust keeldumisest jutustati. Kommunistliku moraalikoodeksi alusel olevat Eesti vähsminister kinnitanud, et Tallinnas sohki ei t e h t a . .. „õigus!" kinnitas mõni mees. „Aga ega venelased^seda sohki e| taha soomlaste pärast — asi on selles, et esikohale tuhiud saavad oma^kuüa ju hümniga!" „Mis hümniga? Soome hümni kuuleh ju telekas iga päev!" „Aga kodanliku Eesti hünm oli ju täpipealt sama viisiga. Ja venelased arvavad õigesti, kui usuvad, et eesti rahvas seda pole unustanud!" Tseremoonia arenes edasi ja juba tõusis masti Soome riigilipp. Eestlased tõusid tribüünil püsti, ta-ratagused võtsid valvelseisaku: „Maamme-laulu" sõnu oskasid vähesed, aga kaasalauljaid oli hulganisti. Lõpuks tundus, et laulsid kõik. Igatahes ei mäletatud 1944. aasta sügisest peale niisugust juhust, kus ametlikul tseremoonial ja avalikus kohas oleks lauldud „Mu isamaa mu õnn ja r õ õ m . . ." Seltsimees Pork olevat käskinud valjuhääldajad välja lülitada, aga laul lõppös enne kui käsku täita jõuti. Sahni lõppu oli lauldud soome moodi kaks korda, aga see ei muutnud asja. Harva, kellel pisarad silma tulid — oli liiga, päevavalge ja tundmused enam mässulised kui hardad. Liigutust elas üle mõnigi vanem eestlasest pessimist selle tõttu, et nägi ja kuulis noori kaasa laulvat — sõnad olid neil „ . . . e i leia mina iial tea! see suure laia ilma peal, mis muir nii armas oleks ka; kui sa, mu isamaa!" Austamised jätkusid ja . . . lõppesid. Siis kõlas Lepo Sumera originaalmuusika selle tseremoonia lõpuosana. Ülo Vilimaa oli korreo-grafeerinud neiud tantsima selle saatel. Noorte naiste toon-toonilt heledate ja tumedamate siniste, tuunikataoliste, aga õhuliste rüüde liikumine lainetas nagu meri. Avatseremoonial olid nad tantsinud ja pühitsenud tule toomist, nüüd saatsid nad uutele võistlustele valmistuma r.oori purjesportlasi ja kutsusid veel nooremaid mängima kaasa suurt mängu. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-03-08-06
