1984-03-08-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 19 Nr. 10 VABA EESTLANE neljapäeval, 8. aärtsü 1984^ Thursday, March 8,1984 Lk. 1.
asm
K 256 lk.
Il7 kaarti JBesti
eesti rahva ajfi^
^te gfindniiistoga
id eesti aja-
>ii, sÜBdmiuie
I; teeb j&ieläBä
PSBS
HälestBsraaBial
^ittendsest aastail
IN. 8 Ü ^
IgotfistambeMs
FUSES
85
ises
11
taffftases
es ei mäletatud 1944.
3;st • peale niisugust-ju-
.etliÜcul tserenioonial jä
asoleks lauldud „Mu:
[onn ja rõõm..
Pork! olevat käskinud
lad välja lülitada, aga
erine kui käsku- täita
lõppu pii lauldud sooalaks
:kprdai aga see ei;
5jä: Harva, kellel pisä-
Lilid —oli liiga päeva-pdmused
enam • mässüii^
fdad..Liigutust elas üle
jeni eestlasest pessimist
let nägi ja kuulis noori
rät: --sõnad olid neil
mina iial teal
ie laiailniapeal, V ;
11- hii annas;oleks1ca, ;
lu.isamaa!":
|ed jätkusid ja; V. 'lõp^^
:õlas Lepe Sumera ori- ;
rka selle tseremoonia
p o yiljmaa. oli' korreo- '
neiud tantsima selle
Nte paiste toon-tooriilt
k tumedamate smiste,
Iste,- aga õhuliste; rüüde
piiietas nagu merL Avali
olid nad tantsinud ja
: tule - joomist, ; nüüd
;uutele;Võistlustele val-fioori;,
purjesportiäsi ja^.
tel nooremaid mängima
fJärgiieb)
ADVOKAADID
Advokaadid-notaipM
MS ,B?y :st.,: Snite: 401.: 363-4451-
Õhtuti 447^2017 või 929-3425
MIHKEL HOLMBERG
Zammit, I>ash & Semple
1240 Bajr St., Silite 3®7p
Tel.923r2601
õhtuti 653-4874
Vaiieouveri eesttoste
..lahtised käe€9"
Vancouveri eestlaskond oa näidanud
mitmel korral oma „lahtisi
käsi** rahvuslikult või rahvuskultuuriliselt
tähtsate aktsioonide tos-
•tamisel.
-Üheks südamelähedaseks üldrah-wslücüks
äktsicKpiiiks on dr^ Artur.
Võõbuse suure ajalöoteose „Studieš
in the Mstory of Estonian people"
toetaniine. Kokku on Vancouveris
seHe ilmumiseks senini annetanud
1128.000, millest tellitud raamatute
osa on $25.000; V
Vümasel ajal on üksikud Vancouveri
eestlased vÕi abielupaarid
annetanud $18.000 teatud köite trükikuludeks.
Nü annetasid HÜj a Jöa-saiuVIII,
Boris jä Olga Tesnov IX,
Mare Leithal X Evald ja Müda
Past XI köite väljaandmiseks.
Mart Pungar on jpidevalt annetanud
flOÖO aastas.
Kuid nad on seda raamatut ka
mitmel korral annetanud sealseüe
ülikoolidele ja raariiatukogudele.
Seoses seekordse Balti õhtuga kingiti
National Library'le vümased
kolm köidet lisaks varem antud
viiele köitele: ^
Vancouveri EKÜK ekslübrišega varustatud
eksemplarid andsid möödunud
ndjapäevai, 23. veebruaril
raamatukogule üle Irene jä Ruudi
•Olijüm, V:
ABV05LAAT —;NOTAE-Yorkdale
Placcj 1 Yorkdalä
Telefon 789-7S7r
kodüs 762-2367
833
ÄDVÖKAAT — NOim^
•ä05.LakeShöre Kd..East^
:;^ Oakvme,-Ont.X6J lB-\ •
Tel. kontoris 844-8581
kodus 320-88^6
lliilillillllilllillitllillHIIIilllllliilllliillilliH^
Sydneys toimus novembris ühes
. sealses galeriis kahe kunstniku näitus,
kelledest üks on neljanda põlve
austraalia eestlane ColmRqss
Parker, teine lätlane Andris Jan-sons
(sünd. 1939). Mõlemad pn
reaÜsitlikü kallakuga maastikumaalijad,
kusjuures'CoHnRoss Parker
eelistab Austraalia lühimaad ja
tagamaad. r
Golin Ross Parker pärineb
kunstnike perekonnast. Tema isapoolne
vanaisa, Sidney Albert Pa-ker
asutas 1918.a. Sydneys kunstigalerii,
mis kuulub praegugi perekonnale.
Tema poeg, Colin Rossi
isa, Glarie D. Parker oli akvarellist.
Colin Rossi ema Helen,
sünd. Seisler, on andekas rakeri-duskünstnik.
Ka Colin Rossi abikaasa,
Colleen M. Parker, on andekas
rakenduskunstnik. ; .
Kunstnik Colin Rossi ema on
:• kolmanda põlve eestlane, olles
sündinud Austraalias. Ta kõneleb
ja. loeb eesti keelt, olles ka pidev
austraalia eestlaste häälekandja
„Meie Kodu" tellija.
Collin Ross Parkeri üks maalidest
kuulub kuninganna Elizabethi
kunstikogusse, olles väljas Buck-inghami
palees, Londonis.
R44Mi4TUPfD4J>lD
JOHN E. SOOSAR
Chartered Accoüntant
181 Univemty Ave., Ste. 1802
Toronto, Ont. M5H 3M7
Tel. 864-0099
r
mmmm.
LEO KANN. D C .
DOCTOR OF CHlROFRACTIC
• 212 DlnnickCifo
Tel. 489-0562
OPTICAL STUpiÖ Itdo
R. SCHMID, saksa optik
Suor valik eoroopaprilUraames
Žeiss, Rodenstock, Metzler.
Spetsialiseerunud contact lenside
alal
1586 BLÖOR ST. W. 1 tänav lääne
pool Diihdas'e sobwayM
Tel. 535-6252
; Möödunud aastal veetsid 603 pio-neerlaagris
oma koolivaheaja
82.500 õpilast; .15 sanatoorses laagris
kosutas oma tervist ^ini 3000
last. Noorte eest hoolitsesid laag-reis
ametiühingute komiteed. Varustusega
oli hästi hakkama saanud
ETKVL kaubandusorganisatsioonid.
Kuid mõneski .pioneerlaag-ris
oli "noorte eest hoolitsemine jätnud
soovida. Ka oli probleeme
laagrite personaliga, mistõttu istungil
rõhutati vajadust senisest
rohkem tegeleda personali valiku,
selle ettevalmistamise ja suunamisega,
kuna kaader polevat olnud
suuteline kasvatustööd tegema ega
noortele internatsionaalset, sõja-lis-
patriootilist kasvatust pioneer-laagreis
andma, v
Jõulupühade eel avaü Hüumaffi
rajooni kultuurimajas kuue' saarel
elava kunstniku maalinäitus. Nendest
kaks. Eesti Riikliku • Kunsti
Instituudi lõpetanud Merike Saim-re-
Ennola ja Lüa Lüdig, töötavad
Emmaste kolhoosi; suveniiritsehhis.
AadU Pall ja Ott Lambing on Tartu
Kunstikooli kasvandikud, neist esi-
/'mene on ,,Hiiu Kalur" kolhoosis ja
teine teenindusvalitsuse kujundus-kunstnik.
Iseõppinud kunstiharrastajad
on õde-vend pensionär Aino
Lahe ja; Hiiumaa ehituskontori puusepp
Paul Kajak.
Eestis kogutakse vaiku. Rakvere
Metsakombinaadis tehtud kokkuvõttel
"selgus, et 32 töölist varusid
87,1 tonni vaiku. Parim koguja oli
enam kui paarkümmend aastat seda
tööd teinud Toomas Prants Jõhvist.
Ta andis üle 6,2 tonni vaiku.
Tänusõnad olid ära teeninud veel
Ljubov Südoja ja Harri Tarum
Jõhvist.
Vümase 15 aasta jooksul on Eesti
300-st korstnapühkijast järele
jäänud umbes pooled. Vanad lahkuvad,
noorte hulgas ametil ei ole
populaarsust, pealegi pidavat
korstnapühkija tervis olema korras,
kuna tuleb töötada suurel kõrgusel.
1983. a.. oli korstnapühkijate
palk reguleeritud ja nüüd vilunud
ning usin mees võivat" teenida uute
tariifide järgi 300 rubla ja rohkemgi
kuus.
Takistuseks olevat korstnate ja
lõõride puhastamise harjade saamine.
Neid tegevat ainult Tartu ja
Haapsalu tuletõrjeühingud. Kuid
suurem mure olevat nende rüstade
'komplekteerimiseks vajaliku trossi
vähesus. Vähe on ka traati millest
harju valmistada. •
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
I.LATER&CO.
Ltd.
INSURANCE BROKERS
1482Bathurst St., 4 kord
• f 11' ..(Bathurst-^t. Clair)
Teiefön kontoris 653-7815 ja
' 653-7816
ELEKTRIK
Sisseseaded, uuendused ja parap»
dused elumajades või ettevõtetes.
Hcalling 762-9^^
Litsents nr. E 1044
iniiiiiiniiiii!!iiiiiiii3iii!iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^^^^^^^^
' „Vaatä, kärbseseent' kiikas Timbu ja nutt oli
kohe meelest-läind.
„Ehk • on langevari", arvas Tambu. See ese
hüppas tükk aega üles ja aUa ja jäi lõpuks ühe
jala f eal seisma just pojstee^^^ See oli imeilus
punane vihmavari.
„Seal ta tulebki minu vihmavari, nagu
Htud!" hüüdis Tambu. x
„Kes ta süa tõi?"' küsis Timb^;
VjHo-ho«-hoö! Hu-hu-liiiu!" tühistas keegi püu:
de okstes. „Kes see muu kui mina! Eks ole kena
r ."
„Kes sä oledj kena tembumees?'\kü
,,Tuule-onü olen, kes siis muu!" vastas tembu-mees
ja seletas kohe pika loo: Ega see minu
vihmavari ei ole, see on ühe rumala tüdruku
oma. Tema rumal peksis varjuga lilledel Õied
maha ja rohukõrtel nutid. tWieüusa mardika lõi
ka surnuks. Süs ma sain kurjaks, tõmbasin tal
ühe ropsuga sirmi käest ära ja —- hui! — lenda-sin
iHe metsa.; Sa ju tahtsid vihmava^^
Tambu, vöta^
,,Ei, mina tahan sixnul Minul on vaja!" hüü^
dis Timbti ja kahmas sirmi järgi. Aga Tarmu oli
lähemal ja sai vihmavaiju enne kätte. Ta hoidis
seda kõrgel üle pea. ;
siia, see on minB sirm! M
enne!" karjus Timbu. Tambu ei annud. Siis lõi
Timbu Tambut käevarrele. Tambul oli Valus, ta
lasi sirmi l ^ t i ja —-hui! tõusis see õhku,
Ikka kõrgemale ja kõrgemale, kuni kÕige kõrgema
kuuse laty^. Sinna jäi ta käepideme konk^
'pidi;kinni. •\,•
,,K!es seda tegi?" Imestas Timbu ja unustas
,iHp-ho-hoo! Kes muu kui ikka mina", suhi-ses
tuul. ,;Ma arvasin, et olete head. sõbrad ja
kenad poisid niõlemad, aga ma eksisin. Te teete
mu kõrvad haigeks. Pean mõne teise lapse otsima.
Näis, kes selle vihmavarju omale saab."
•Timbu j ai päris vait, ta ei osanud enam nutta
ka mitte. Imelik, mis Tuule-onu kõrvadel viga
di? Aga Tambu üües kähku: V :
Oota natuke, Tuule-onu! Kui Timbu paha tuju
mööda läheb, süs ta on päris hea sõber." Tuul
ootas natuke ja vaatas, kas Timbu hakkab jälle
tömama. Aga Timbu ei hakanud, ta hoopis puuris
käe sügavale püksitaskusse ja õngitses sealt
midagi. Oligi tal tasku põhjas üks läikiv roosa
kiyij seda pydms ta T a n ^ „ & tahad? See
on silla juurest." v '
Tuul nägi, et Timbu enam ei jonninud ja tõi
vihmavarju kuuse otsast jälle alla. Nüüd võtsid
Timbu ja Tambu mõlemad strani käepidemest
kinni ja mahtusid ilusti kõrvuti selle alla.
,,Proovime, kas see vihmavari ka vett peab
või laseiy läbi", ütles^^^l^^
püvi metsa tagant üles pidiuda. tJks
paistiski vihma t^s olevat.
.,,Tip-tip-tip!-' ütlesid esiniesed vihmaj
kukkusid teerajale ja rohu peale. Aga Tunbu ja
Tambu ei saanud märjaks, neil oli ju imeilus punane
vihmavari. Vihm krõbises selle peale toredasti
kogu tee,
LI
tõuluhommikul jooksis Timbu - akna juurde, ta
tahtis näha, kas lumi on veel alles, et suusatama
minna. Jõuluvana oli talle jõuluks uued suusad
toonud. Aga väljas oli midagi juhtunud.
,,Tulge, kõik vaatama! Jõuluvana on mei^ õunapuust
jõulupuu teinud," hüüdis Timbu ja pressis
nina. vastu akent.
,,Ära valeta", vastas Tambu, „j^i^hipuu oo
kuusq)üu, sa ei tea sedagi!" Tambu tuli siiski ak-aa
juurde, sest tema tähtis ka näha, kas lumi on
alles. Lumi oligi igal pool, aga lume peale oli
keegi hõbedast tähekesi visanud ja õunapuule
oli ka, hästi palju hõbelõngu peale seatud, nü et
oksi ei olnud nähagi. Aga kõige imelikumad olid
punased ja sinised pallid hõbelõngade vahel —-
just nagu kuuHd jõulupuul. Kas ikka tõesti jõti-luvana
oli öösel õunapuu otsa roninud? Akna°
klaas udutas, ei paistnud hästi läbi. Poisid jooksid
õue, et seda asja lähenialt uurida. Trepü jäid
aad seisma, sest keegi võttis neÜ ninast kinni.
,,Äi-ai, Jõuluvana, ära^^n^^ hõikas Timbu^,,
näita parem, kus sa ded!" p^^^ ;
„Püh! * Puh!" ähkis keegi nurga tagant. „Mis
Jõulumees! Ei ole sün Jõulumeest ühtegi. Olen
mma ise. Talvetaat Pakane. Terve öö tegin kõvasti
tööd, et mets ja puud pühadel^ hülgama
saada. Eks ole tore härmatis? Tulge õue peale,
ma teen teile ka hõbedased kuued selga!"
• „Ai, ära torka nõelaga", hädaldas Tambu. ^Ütle
ainult, kust sa need õunad sai(i? Kas kaubamajast
või kioskist?"
„Ho-ho-hoo!" naeris Talvetaat, „minul pole
teie kaubamaju vaja, mul endal väikseid abüisi
küll ja küll. Need siin on lendavad õunad, need
tulevad ise kaasa." Pakane puhus korra kõvasti
ja kohe tõusid õunad puu otsast õhku ja lendasid
minema.
" „Need olid ju leevikesed ja sinitihased. Ehk
tulevad varsti tagasi", hüüdis Tambu.
„Kas arvad? Kas ei obudki õunad?" kahtles
•Timbu..
„Aga ilusad olid küll, punased jajsmised, tõesti
nagu jõulupuul. Kahjii et nad nii ruttu ära
läksid", ohkas Tambu. Aga just siis tuli üks sinitihane
tagasi. Ja teine ka! õunapuult pudenes
natuke hõbedast lund kui nad kahekesi end oksa°
le istuma seadsid,
Tänava ääres seisis väike auto, ümmargune
kui murumuna. Oli õhtu ja auto tahtis just magama
jääda, aga ei saanud sümi kinni panna.
Mis see ometi on, mõtles ta, varsti läheb ilm pimedaks.
Muidu magan otsekohe kui Mari-tädi
istmelt tõuseb ja välja ronib. Niipea kui ta ukse
kinni lööb, tuleb kohe uni.
Auto raputas ennast natuke. Ta tähtis teada,
kas uks on kinni. Oli küll, aga rooliratta juures
tilises midagi. Vaat sulle nalja! Võtmekimp.
Mari-tädi on võtme sisse unustanud. Sellepärast
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 8, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-03-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840308 |
Description
| Title | 1984-03-08-07 |
| OCR text | Nr. 19 Nr. 10 VABA EESTLANE neljapäeval, 8. aärtsü 1984^ Thursday, March 8,1984 Lk. 1. asm K 256 lk. Il7 kaarti JBesti eesti rahva ajfi^ ^te gfindniiistoga id eesti aja- >ii, sÜBdmiuie I; teeb j&ieläBä PSBS HälestBsraaBial ^ittendsest aastail IN. 8 Ü ^ IgotfistambeMs FUSES 85 ises 11 taffftases es ei mäletatud 1944. 3;st • peale niisugust-ju- .etliÜcul tserenioonial jä asoleks lauldud „Mu: [onn ja rõõm.. Pork! olevat käskinud lad välja lülitada, aga erine kui käsku- täita lõppu pii lauldud sooalaks :kprdai aga see ei; 5jä: Harva, kellel pisä- Lilid —oli liiga päeva-pdmused enam • mässüii^ fdad..Liigutust elas üle jeni eestlasest pessimist let nägi ja kuulis noori rät: --sõnad olid neil mina iial teal ie laiailniapeal, V ; 11- hii annas;oleks1ca, ; lu.isamaa!": |ed jätkusid ja; V. 'lõp^^ :õlas Lepe Sumera ori- ; rka selle tseremoonia p o yiljmaa. oli' korreo- ' neiud tantsima selle Nte paiste toon-tooriilt k tumedamate smiste, Iste,- aga õhuliste; rüüde piiietas nagu merL Avali olid nad tantsinud ja : tule - joomist, ; nüüd ;uutele;Võistlustele val-fioori;, purjesportiäsi ja^. tel nooremaid mängima fJärgiieb) ADVOKAADID Advokaadid-notaipM MS ,B?y :st.,: Snite: 401.: 363-4451- Õhtuti 447^2017 või 929-3425 MIHKEL HOLMBERG Zammit, I>ash & Semple 1240 Bajr St., Silite 3®7p Tel.923r2601 õhtuti 653-4874 Vaiieouveri eesttoste ..lahtised käe€9" Vancouveri eestlaskond oa näidanud mitmel korral oma „lahtisi käsi** rahvuslikult või rahvuskultuuriliselt tähtsate aktsioonide tos- •tamisel. -Üheks südamelähedaseks üldrah-wslücüks äktsicKpiiiks on dr^ Artur. Võõbuse suure ajalöoteose „Studieš in the Mstory of Estonian people" toetaniine. Kokku on Vancouveris seHe ilmumiseks senini annetanud 1128.000, millest tellitud raamatute osa on $25.000; V Vümasel ajal on üksikud Vancouveri eestlased vÕi abielupaarid annetanud $18.000 teatud köite trükikuludeks. Nü annetasid HÜj a Jöa-saiuVIII, Boris jä Olga Tesnov IX, Mare Leithal X Evald ja Müda Past XI köite väljaandmiseks. Mart Pungar on jpidevalt annetanud flOÖO aastas. Kuid nad on seda raamatut ka mitmel korral annetanud sealseüe ülikoolidele ja raariiatukogudele. Seoses seekordse Balti õhtuga kingiti National Library'le vümased kolm köidet lisaks varem antud viiele köitele: ^ Vancouveri EKÜK ekslübrišega varustatud eksemplarid andsid möödunud ndjapäevai, 23. veebruaril raamatukogule üle Irene jä Ruudi •Olijüm, V: ABV05LAAT —;NOTAE-Yorkdale Placcj 1 Yorkdalä Telefon 789-7S7r kodüs 762-2367 833 ÄDVÖKAAT — NOim^ •ä05.LakeShöre Kd..East^ :;^ Oakvme,-Ont.X6J lB-\ • Tel. kontoris 844-8581 kodus 320-88^6 lliilillillllilllillitllillHIIIilllllliilllliillilliH^ Sydneys toimus novembris ühes . sealses galeriis kahe kunstniku näitus, kelledest üks on neljanda põlve austraalia eestlane ColmRqss Parker, teine lätlane Andris Jan-sons (sünd. 1939). Mõlemad pn reaÜsitlikü kallakuga maastikumaalijad, kusjuures'CoHnRoss Parker eelistab Austraalia lühimaad ja tagamaad. r Golin Ross Parker pärineb kunstnike perekonnast. Tema isapoolne vanaisa, Sidney Albert Pa-ker asutas 1918.a. Sydneys kunstigalerii, mis kuulub praegugi perekonnale. Tema poeg, Colin Rossi isa, Glarie D. Parker oli akvarellist. Colin Rossi ema Helen, sünd. Seisler, on andekas rakeri-duskünstnik. Ka Colin Rossi abikaasa, Colleen M. Parker, on andekas rakenduskunstnik. ; . Kunstnik Colin Rossi ema on :• kolmanda põlve eestlane, olles sündinud Austraalias. Ta kõneleb ja. loeb eesti keelt, olles ka pidev austraalia eestlaste häälekandja „Meie Kodu" tellija. Collin Ross Parkeri üks maalidest kuulub kuninganna Elizabethi kunstikogusse, olles väljas Buck-inghami palees, Londonis. R44Mi4TUPfD4J>lD JOHN E. SOOSAR Chartered Accoüntant 181 Univemty Ave., Ste. 1802 Toronto, Ont. M5H 3M7 Tel. 864-0099 r mmmm. LEO KANN. D C . DOCTOR OF CHlROFRACTIC • 212 DlnnickCifo Tel. 489-0562 OPTICAL STUpiÖ Itdo R. SCHMID, saksa optik Suor valik eoroopaprilUraames Žeiss, Rodenstock, Metzler. Spetsialiseerunud contact lenside alal 1586 BLÖOR ST. W. 1 tänav lääne pool Diihdas'e sobwayM Tel. 535-6252 ; Möödunud aastal veetsid 603 pio-neerlaagris oma koolivaheaja 82.500 õpilast; .15 sanatoorses laagris kosutas oma tervist ^ini 3000 last. Noorte eest hoolitsesid laag-reis ametiühingute komiteed. Varustusega oli hästi hakkama saanud ETKVL kaubandusorganisatsioonid. Kuid mõneski .pioneerlaag-ris oli "noorte eest hoolitsemine jätnud soovida. Ka oli probleeme laagrite personaliga, mistõttu istungil rõhutati vajadust senisest rohkem tegeleda personali valiku, selle ettevalmistamise ja suunamisega, kuna kaader polevat olnud suuteline kasvatustööd tegema ega noortele internatsionaalset, sõja-lis- patriootilist kasvatust pioneer-laagreis andma, v Jõulupühade eel avaü Hüumaffi rajooni kultuurimajas kuue' saarel elava kunstniku maalinäitus. Nendest kaks. Eesti Riikliku • Kunsti Instituudi lõpetanud Merike Saim-re- Ennola ja Lüa Lüdig, töötavad Emmaste kolhoosi; suveniiritsehhis. AadU Pall ja Ott Lambing on Tartu Kunstikooli kasvandikud, neist esi- /'mene on ,,Hiiu Kalur" kolhoosis ja teine teenindusvalitsuse kujundus-kunstnik. Iseõppinud kunstiharrastajad on õde-vend pensionär Aino Lahe ja; Hiiumaa ehituskontori puusepp Paul Kajak. Eestis kogutakse vaiku. Rakvere Metsakombinaadis tehtud kokkuvõttel "selgus, et 32 töölist varusid 87,1 tonni vaiku. Parim koguja oli enam kui paarkümmend aastat seda tööd teinud Toomas Prants Jõhvist. Ta andis üle 6,2 tonni vaiku. Tänusõnad olid ära teeninud veel Ljubov Südoja ja Harri Tarum Jõhvist. Vümase 15 aasta jooksul on Eesti 300-st korstnapühkijast järele jäänud umbes pooled. Vanad lahkuvad, noorte hulgas ametil ei ole populaarsust, pealegi pidavat korstnapühkija tervis olema korras, kuna tuleb töötada suurel kõrgusel. 1983. a.. oli korstnapühkijate palk reguleeritud ja nüüd vilunud ning usin mees võivat" teenida uute tariifide järgi 300 rubla ja rohkemgi kuus. Takistuseks olevat korstnate ja lõõride puhastamise harjade saamine. Neid tegevat ainult Tartu ja Haapsalu tuletõrjeühingud. Kuid suurem mure olevat nende rüstade 'komplekteerimiseks vajaliku trossi vähesus. Vähe on ka traati millest harju valmistada. • KÕIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS I.LATER&CO. Ltd. INSURANCE BROKERS 1482Bathurst St., 4 kord • f 11' ..(Bathurst-^t. Clair) Teiefön kontoris 653-7815 ja ' 653-7816 ELEKTRIK Sisseseaded, uuendused ja parap» dused elumajades või ettevõtetes. Hcalling 762-9^^ Litsents nr. E 1044 iniiiiiiniiiii!!iiiiiiii3iii!iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^^^^^^^^ ' „Vaatä, kärbseseent' kiikas Timbu ja nutt oli kohe meelest-läind. „Ehk • on langevari", arvas Tambu. See ese hüppas tükk aega üles ja aUa ja jäi lõpuks ühe jala f eal seisma just pojstee^^^ See oli imeilus punane vihmavari. „Seal ta tulebki minu vihmavari, nagu Htud!" hüüdis Tambu. x „Kes ta süa tõi?"' küsis Timb^; VjHo-ho«-hoö! Hu-hu-liiiu!" tühistas keegi püu: de okstes. „Kes see muu kui mina! Eks ole kena r ." „Kes sä oledj kena tembumees?'\kü ,,Tuule-onü olen, kes siis muu!" vastas tembu-mees ja seletas kohe pika loo: Ega see minu vihmavari ei ole, see on ühe rumala tüdruku oma. Tema rumal peksis varjuga lilledel Õied maha ja rohukõrtel nutid. tWieüusa mardika lõi ka surnuks. Süs ma sain kurjaks, tõmbasin tal ühe ropsuga sirmi käest ära ja —- hui! — lenda-sin iHe metsa.; Sa ju tahtsid vihmava^^ Tambu, vöta^ ,,Ei, mina tahan sixnul Minul on vaja!" hüü^ dis Timbti ja kahmas sirmi järgi. Aga Tarmu oli lähemal ja sai vihmavaiju enne kätte. Ta hoidis seda kõrgel üle pea. ; siia, see on minB sirm! M enne!" karjus Timbu. Tambu ei annud. Siis lõi Timbu Tambut käevarrele. Tambul oli Valus, ta lasi sirmi l ^ t i ja —-hui! tõusis see õhku, Ikka kõrgemale ja kõrgemale, kuni kÕige kõrgema kuuse laty^. Sinna jäi ta käepideme konk^ 'pidi;kinni. •\,• ,,K!es seda tegi?" Imestas Timbu ja unustas ,iHp-ho-hoo! Kes muu kui ikka mina", suhi-ses tuul. ,;Ma arvasin, et olete head. sõbrad ja kenad poisid niõlemad, aga ma eksisin. Te teete mu kõrvad haigeks. Pean mõne teise lapse otsima. Näis, kes selle vihmavarju omale saab." •Timbu j ai päris vait, ta ei osanud enam nutta ka mitte. Imelik, mis Tuule-onu kõrvadel viga di? Aga Tambu üües kähku: V : Oota natuke, Tuule-onu! Kui Timbu paha tuju mööda läheb, süs ta on päris hea sõber." Tuul ootas natuke ja vaatas, kas Timbu hakkab jälle tömama. Aga Timbu ei hakanud, ta hoopis puuris käe sügavale püksitaskusse ja õngitses sealt midagi. Oligi tal tasku põhjas üks läikiv roosa kiyij seda pydms ta T a n ^ „ & tahad? See on silla juurest." v ' Tuul nägi, et Timbu enam ei jonninud ja tõi vihmavarju kuuse otsast jälle alla. Nüüd võtsid Timbu ja Tambu mõlemad strani käepidemest kinni ja mahtusid ilusti kõrvuti selle alla. ,,Proovime, kas see vihmavari ka vett peab või laseiy läbi", ütles^^^l^^ püvi metsa tagant üles pidiuda. tJks paistiski vihma t^s olevat. .,,Tip-tip-tip!-' ütlesid esiniesed vihmaj kukkusid teerajale ja rohu peale. Aga Tunbu ja Tambu ei saanud märjaks, neil oli ju imeilus punane vihmavari. Vihm krõbises selle peale toredasti kogu tee, LI tõuluhommikul jooksis Timbu - akna juurde, ta tahtis näha, kas lumi on veel alles, et suusatama minna. Jõuluvana oli talle jõuluks uued suusad toonud. Aga väljas oli midagi juhtunud. ,,Tulge, kõik vaatama! Jõuluvana on mei^ õunapuust jõulupuu teinud," hüüdis Timbu ja pressis nina. vastu akent. ,,Ära valeta", vastas Tambu, „j^i^hipuu oo kuusq)üu, sa ei tea sedagi!" Tambu tuli siiski ak-aa juurde, sest tema tähtis ka näha, kas lumi on alles. Lumi oligi igal pool, aga lume peale oli keegi hõbedast tähekesi visanud ja õunapuule oli ka, hästi palju hõbelõngu peale seatud, nü et oksi ei olnud nähagi. Aga kõige imelikumad olid punased ja sinised pallid hõbelõngade vahel —- just nagu kuuHd jõulupuul. Kas ikka tõesti jõti-luvana oli öösel õunapuu otsa roninud? Akna° klaas udutas, ei paistnud hästi läbi. Poisid jooksid õue, et seda asja lähenialt uurida. Trepü jäid aad seisma, sest keegi võttis neÜ ninast kinni. ,,Äi-ai, Jõuluvana, ära^^n^^ hõikas Timbu^,, näita parem, kus sa ded!" p^^^ ; „Püh! * Puh!" ähkis keegi nurga tagant. „Mis Jõulumees! Ei ole sün Jõulumeest ühtegi. Olen mma ise. Talvetaat Pakane. Terve öö tegin kõvasti tööd, et mets ja puud pühadel^ hülgama saada. Eks ole tore härmatis? Tulge õue peale, ma teen teile ka hõbedased kuued selga!" • „Ai, ära torka nõelaga", hädaldas Tambu. ^Ütle ainult, kust sa need õunad sai(i? Kas kaubamajast või kioskist?" „Ho-ho-hoo!" naeris Talvetaat, „minul pole teie kaubamaju vaja, mul endal väikseid abüisi küll ja küll. Need siin on lendavad õunad, need tulevad ise kaasa." Pakane puhus korra kõvasti ja kohe tõusid õunad puu otsast õhku ja lendasid minema. " „Need olid ju leevikesed ja sinitihased. Ehk tulevad varsti tagasi", hüüdis Tambu. „Kas arvad? Kas ei obudki õunad?" kahtles •Timbu.. „Aga ilusad olid küll, punased jajsmised, tõesti nagu jõulupuul. Kahjii et nad nii ruttu ära läksid", ohkas Tambu. Aga just siis tuli üks sinitihane tagasi. Ja teine ka! õunapuult pudenes natuke hõbedast lund kui nad kahekesi end oksa° le istuma seadsid, Tänava ääres seisis väike auto, ümmargune kui murumuna. Oli õhtu ja auto tahtis just magama jääda, aga ei saanud sümi kinni panna. Mis see ometi on, mõtles ta, varsti läheb ilm pimedaks. Muidu magan otsekohe kui Mari-tädi istmelt tõuseb ja välja ronib. Niipea kui ta ukse kinni lööb, tuleb kohe uni. Auto raputas ennast natuke. Ta tähtis teada, kas uks on kinni. Oli küll, aga rooliratta juures tilises midagi. Vaat sulle nalja! Võtmekimp. Mari-tädi on võtme sisse unustanud. Sellepärast |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-03-08-07
