Vaba eestlane , October 19, 1982

              GcHo Acqui
l i B T l AJALEHT
lilllHIIIIIIIIiilillliillllllilülllSIIIIÜII .,
JvlEWSPAPER SECTiO
• SEGTION DES JOURNAÜX
>,¥aba Eestlan
Eesti perekonna ja kodu aasta ^uhu! toimub ^aktsioon — eesti ajalebt ^asse eesti kodusse.
Vabade eestlaste häälekandja ,;Vaba Eestiane*^ levitab sel puhul tasuta proovinumbreid kobne kuu
kestel kuni aaista lõpuni. Ajalehe talitus kasutab proovinuinbrite saatmiseks teadaolevaid eestlaste
aadresse, ftöovmumbrite saamiseks võib aga iga eestlane teatada „Vaba Eestlase" talitusele (444-
4S32) oma või mõne kaas-ee!sflase m'me ja aadr^^^
lehte ühe kuu jooksid W Inmi kaheksa numbrid
tamiseksv On siiski põhjust arvata, et • „
Eestlane" on üks noorima telüjaskonnäga eesti
lehti kogu maaihnas.
PROOVEWMBRIIE ^ A ^
Põmst ei osteta kotis ja aj ei tellita l i ­ma
seda nägemät^ ja lugemata. Juba mõned |
nunibrid annavad ^ pildi aj^^ iseloomust ja i
väärtusest. SeÜepätust levitab „Vä^^ Eestlane^' 1
1 Käesolev aasta! pnkuuhitatud eesti'perekon-
5 na ja kodu aastaks. Kuigi kodu on iseseisev
I majanduslik ük-
I sus, on kodu vaimsus/ areng ja mlevikt^^
E ti^ seotud kogu eesti rahvusgrupiga. Kitsamas
g ringis on kodu ühendus eestlusega otsene ja
I töiniub • isiklike komaktide kaudu. Laiemas rin- Igis vahendavad eesti kodu ja eestlust kommuni-
= :katsiooni-vahendid>— eelkõige eesti ajaleht.
1 Ajaleht on eesti kodu' käskjalg, sidemees ja
I sõnumitooja: Ajaleht vastab alati küsimused;
I mis on tulemas? ja mis. juhtus? kus? kuidas?
1 naiUal? Ihria selle informatsioonita kobame
= rahvuslikult pimeduses.
I ; ;.GEISnE^^
i tJhiskonna tugevus oleneb üksikute liikmete
1 omavahelisest suhtlemisest ja koostööst. Raske-
= maks probleeiniks Jsel pinnal - - j a mitte ainult
i eesti ühiskonnas —- on generatsioonidevahehne
I arusaamatus jä lõhe. Eesti ühiskonnas võib see
š viia traagiliste tulemusteni, sest meie noortele
I on kanada ühiskond alati lahti, kui eesti poolel
S elu kibedaks tehakse. Juba usaldamatus (Lon-s
doni nõupäeva sõnavõtud 30. sept. nr-isI)on
§ küllaldane generatsioonide vahekordade rikku-
= ' ^miseks.;-
i Ajaleht„Vaba Eestlane" on alati täitnud ge-
= nerätsioonide-vahelise silla ülesannet. Mõistmi-
I ne, tolerants j^ sõnavabaduse austamine on sel-
= le silla taladeks. Skautlik noorus, metsaülikool
§ j.t. noorte ettevõtteil teavad, et „Vaba Eestlase"
1 veerud on nendele alati kõige sõbralikumalt ava-
•|: V/tud.:;;;';^^./..:-;;-:/;
g Ei ole võimalikl teha statistikat üksikute eesti
1 ajalehtede telliiask(|nna keskmise vanuse selgi-iiiiiiiiiiiiiiiiisfiHiiiiiiiiiiiii
perekonna ja kodu aasta puhiil
numbreid.
Proovinumbrite saa;tmiseks kasutatakse teadar
olevaid aadresse. Kui aga keegi soovib ise luge­da
;,yaba Eestlast" ühe kuu jooksul tasuta
proovinumbritena, või seda pakkuda mõnele tei­sele
kaaseestlasele, siis on vajalik teatada aja­lehe
talitusele (444-4832) nimi ja aadress. Proo­vinumbrite
saamise või tellimisega ühenduses ei
ole niingit kohustust hihsemaks ajalehe tellimi­seks,
kui leht teid ei huvita;.
Kui proovinumbrid erinevate perekonnanime­de
või muude põhjuste pärast satuvad neisse
eesti kodudesse, kus ,,Vaba Eestlane" juba on
tellitud, siis palume sellest lahkesti teatada aja­lehe
talitusele või proovinumbrid edasi anda
mõneie teisele eesti pei-ekonnale. Kogemuste
kohaselt on „Vaba Eestlase" tellijad üldiselt le^
hega rahul j a soovitavad seda ka teistele. Eriti
tähtis on ajalehe ümber koondada noori luge-
S „Ritmika'* võimlejad, vasakult MiaTeii, Carol Paavolä Ja Laüra Walhier esinemas „Ehatare" elanikele
tasuta, proove..;:;|.Yäljas;^ vy. ''V^^^
„Vaba Eestlane" käsitleb eesti
leeme oma veergudel kogu proovmumbrite akt­siooni
kestvusel. Vanad uudised eesti ajale­hes'',
,,Risti vastu mmü seisukohtadele", j.m.
teemad, mis kerkivad üles eesti ajalehe
— võetakse luubi alla.
Enne valimisi tüli muutmisele
5 nägi i
tusliikmete arvu. Endise „seitsme
liikme" asemele võeti ,^vähemalt
seitse" Ja kvoorumiks vähemalt
ätüsešt.
Juhatuse valimisel vahti' esime-
Olikooli katuse^ lehvis sinl-must-vdIge
STOKHOLM (EPT.) — Eestist saadud andmete põhjal kirjutab Staffan TeSteRoot^ aj
Nyheter 4. okt. mmibiris, et seoses ülikooli juubeliga Tairtus on Gustav Adolf n põliijustanüd rahutusi
:Eesti l i n n a s : - : . V - V ..
„Demonstratsiöonidl venestamise hävitati nõukogude võimu poolt lahkunud Raekoja platsilt, keeldus
vastu jätkuvad Nõukogude Eesti — eestlased lootsid, et nüüd on u. 5000 noorukit sealt lahkumast,
vabariigis. 5000 üliõpilast dembn- võimaÜk sammast taastada. ja alustas vastudemonstratsiooniga.'
streerisid oma pahameelt, lauldes Rootslased on okiud huvitatud Pühapäeval, 19. septembril oli
Tartu Raekoja platsil isamaalisi olemast kaasas pidustustega. Upp- üks nõukogude punastest lippudest
laule. Alles pärast seda, kui Rae- sala ja Stokholmi ülikooli rektorid ülikooü katuselt maha võetud
I Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas aastapeakoosolek peeti möödunud pühapäeval Eesti Maja keškmi-
= ses saalis väga rohke osavõtjaskonnaga, kes eeloleva EStO-84 tõttu tunnevad huvi eeltööde arengu ülco
I Koosoleku avas senine esimees T, Metsala^ raosjärel ta vapti ka koofsoleku juhatajaks, kuna protokollijaks
= yaiiti^ Lydia AniBvaM.
S T. Metsala selgitas Sihtasutus koostanud provisoorse kavakalend- koos hoiustega aga oli 1981.
I Eesti Päevad Kanadas ja ESTO-84 ri. Ka on suur osa eelarveid juba varanduste seisuks $20.76S.61<i
5 peakomitee vahet, rõhutades et peakomiteele esitatud, aga veel
i seekordne koosolek ori sihtasutuse kinnitamata, kuid võetakse ai^es^^^^ - t , - i , - • • a • u
E koosolek, -mis peetakse -vastavalt üldeelarve koostamisel. Jubaeelole- ponikirjapunkt, nus^nagi-ette juüa
Š Kanada valitsuse eeskirjadele. Te- vas novembrikuus tuleb varuda
i gelikult Ott sihtasutus ka ESTO-84 ruumid vajalike sissernaksüdegä.
s kMKvWa, mistõttu ^antakse küni- Dr. E^ Äruja; infonnatsioöriise^^
= ne km tegevuse aruanne. Ta mai- tori juhataja oli saatnud- oriia aru-i
n i s siiski, et käesoleval koosoldcul ande kirjal^^
I pole vaja peensusteni minna, kuna 6—7 toinikonda. Peasekretäri üles- heks eraldi T. Metsala, juha-
I enne joulu toimub veel ESTO-84 andeid pole veel keegi vastu võt- tuse liikmeiks E. Kiilaspea, .F.
= peatoimkonna koosoleks. nud, kuigi peakomitee sekretärina ^^^I^ E. Anija, H . K a -
1 T.' Metsala oma tegevuse aruan- töötab Lydia Aruvald. Informatsi- senurm, H. Toomsalu, A.Jurs, ja
des märkis, et eeltöödega alustati ooni vahendamiseks antakse välja L. Leivat. Revisjonikomisjoni J.
väga hilja, kuid on tehtud juba kaks erinevat bülletääni: ESTO-84 Terts, A . % h t r a ja H.Paara.¥ä^
palju tööd ja kõik kriitilised töö- INFORMÄTSIOONILEHT, mis lisrevidendiks G. Mitt. I
kohad on täidetud. mõeldud tegelastele jaESTO-84 Ülestõstetud küsimuste all tõsta-
Mootsis, Austraalias ja USA-s on TEATED, mis mõeldud igale eest- tas E. Kiilaspea, arvestades koos-oma
komiteed, kellega on kon- lasele. Informatsioonis puudutati olekut kui Kanada eesti organisat-takt
olemas. majutamise, selle hulgas noortele sioonide laiemat foorumit, problee-
ESTO-84 juhatus on 9-liikmeline. erakortereisse paigutamise võima- - mi üritusest, mis toimub samaaeg-
T. Metsala esitas ESTO-84 juht- lust. Tahetakse hakata registreeri- selt maailmalaagriga. Seekord on
konna, kelle juurde kuuluvad neli ja majutušlehti koostama. ES-- maailmalaager enne ESTOr84^^n^
omaette sektsiooni juhatajat, kes TO-84 büroo tuleks avamisele tu- dalat. Kuigi see ei kuulu ESTO-84
kuuluvad ka juhatuse juurde. leva aasta sügisel. . :\ raamidesse, valitseb korraldajate
Peatoimkond kinnitab sektsibonide Majandusanianne, mis hõlmas vaher siiski koostöö. Skaudilaager
eelarve ja programmi. sihtasutuse 1981. a. tegevusaastat muutub üha kulukamaks ja rahate-
E, Kiilaspea välisinformatsiooni näitas tulude põiel $3440.-— ja ku- genuseks on seal ainult suuriõke 7.
ala juhatajana ütles oma aruandes, lusid' $2059, ' jättes ülejäägi j u u H l . '
et välisesindus hakkab tööle um- $1380.25; (Jörg R 8)
Demonstratsioon
Tartu ülikooU ametlikku 350-aas-koja
plats piirati ümber politsei ja avaldasid soovi sõita Tartusse ja
sõjaväelaste poolt ja noormehi äh- võtta osa pidustustest, mis pätäst
vardati massarreteerimistega, lah- pikemaid läbirääkimisi ka lubati
küsid noored platsüt". Uppsala ülikooli rektof Martm
. . .. ^ Holmdahl jutustab, et rektorid kar
toimus parast vatsesid kingina võtta kaasa Gus-
, . , . , ,,.1 i. tav II Adolfi kuju, aga see ette-
: tase juubeli pidamist. lAmetldcult panek lükati kürešü tagasi. ;
on uhkoöh asutamist a. 1632 tun-nustatud
alle viimastel aastatel. A. Selle asemel seadsid nõukogude
1952 peeti veel ülikooü ,,150-aäs- võimud üles samba mälestuseks
tast juubeUfa. 1802 asutatud üli- „isikutele,: ^
kooli järgi. te Tartu ülikooli juures võitle-
Kui nüüd otsustati pühitseda sid fashisnii ja kodanlaste vas-
-ülUiooü 350-aastast^ j^^ 15 tu", niisiis iseseisvusajal 1920—
—17. septembril, tekitas see eest- • 40.
lastes suurt vaimustust. , , . , •
See vihastas rahvast ja tekitas tu-
Pidustuste ümber on olnud palju gevaid rahvuslikke tundeid pärast
intriige. tJ^ks probleemidest oH avalikke pidustuste lõppu.
Gustav II Adolfi sammas, mis sei- Kui ametlikud külalised — nen-sis
Tartus ülikooli hgiduses. See de hulgas rootsi rektorid — ohd
ja
must-iseseisvusaegse
smi-
:a:
neljap., 28. okt. 1982
EESTIMAJAS
Oo
bes aasta enne sündmust. Samal
ajal ESTO-84-ga on Toronto 150.
ja Ontario 200. a. juubelid. Seda
on märgitud ka ESTO-84 emblee­mis.
Praegu taotletakse embleemile
copy-right õigust, kui keegi seda STOKHOLM — Uus rootsi juhitav lahingräkett Saab Robot esitati
mõtleks äriliself käsmada. Hiljem Rootsi merejõudude ülemale viitseadmiralile Per Rudbergile. Robot
täiendas ta oma aruarmet, öeldes,
ESTO-84-ga paralleelselt on Eesti . , • ; ;. .
Roboti demonstreerimme mere­jõudude
ülemale toimus Stokhol-mistorpeedopaat
Piteä pardal. Pi-teä
on esimene laevastiku 12 Spica-lipu
100. aasta juubel oma toim­konnaga
ja skautide-gaidide maa-ilmalaager
» •
F. Koop andis aruande. pro- . ^ . . ^
grammisekLoni tööst, kus sekt- P « « ^ ^
kõrvitsad, piprad ja
le säilitamine
KOIK TERETULNUDl
sioonidel on juhatajad olemas ja
jagunenud toimkondadeks.
Nii on noorte sektsioonil kümme
toimkonda igaüks oma juhatu­sega,
kel on oma eesmärk ja
• tegevune ulatus. ,
Ka rahvuskultuuri sektsioonil on
palju toimkondi, mõned veel sel­lise
laevastiku vastu ja niis uputas
hävitaja Šheffieldl Y
; Märki otsival robotil on iUe 70
km tegevusraadius, see lendab 300
m sekundis ehk üle tuhande kilo­meetrilise
tunnikiirusega. Seda või­dakse
tulistada torpeedopaadist,
mis sõidab 35-sõlmelise kiirusega
relvadega.
Rootsi valitsus andis neli aastat
tagasi Saabüe ülesande, et ta aren­daks
oma robot-raketi selle ase- tormisel merel,
mel, et oleks hangitud ameeriklas- Rootsi laevastik on
te Harpoon-rakette.
Rootsi Robot 15 on märgata­valt
parem kui prantslaste Exo-gumata.
Programmisektsioon on mida kasutati Falklandi sõjas Ing-muretsenud
12 Spica-paati;
koos torpeedode. Juhtimissead­mete
ja radariga läks^see rügüe
maksma 650 miljonit krooni (ca
130 miljonit doUarit).
ÄK korraldusei
Rasvaste Kivi ja Rulli
reedel, 29. okt. 1982 kell 8 õ. Tartu
Eöskava — XMJUF K O P \ ^ ^