Vaba eestlane , March 5, 1981

              PIKA RASKE HAIGUSE JÄRELE LAHKUS SURMA
MINU ARMAS ABIKAASA, MEIE-ISA lA VANAISA
VABA S^HJy^JS neijapäeval, 5. ^^ji mi - Thursday, March 5,1981
Verneri Loshivuoro
mälestuseks
Nr. 18
Meeleolukas aktus Londonis
,yf^^ mmu onn oa,
et ma olen Jumalale ligi»" -
Psalm 73:28
sündinud 12. juunil 1905 Hiiumaal
surnud 24. detsembril 1980 Vancouveris
mälestavad leinas
abikaasa LINBA
• tütar LIA perekoimaga
poeg VELLO perekonnaga
poeg EINAR perekonnaga
ÕDE ja SUGULASED kodoinaig
LUGUPEETUD .ARMAST ÕEMEEST
sõna, kõneldes Eesti-Soome koos­töö
tähtsusest, kinnitas mulle kui
Eesti l^agrijuhile rinda Soome'
mälestavad leinas. .
. lAAN IGAV abikaasags
AUGUST IGAV perekonnaga •
HERMAN IGAV perekonnaga
. VOLDEMAR IGAV ^ perekonnaga
. • - • - • . • • •
OOTAMATULT LAHKUNUD KALLIST SUGULAST JA SÕPRA
fONID LÕUGAS'
sündinud 22. septembril. 1910 Saaremaal, Mustjalas
surnud 1. märtsil 1981 Torontos
' mälestavad leimas.
SUNTA UUSTALU perega Mrailllos
AGAFIA TARVIS Thimder Bays
JAAN LOOBUS perega
ELISAVETA ALLER
OSKAR PIIK abikaasaga
JOHANNES ROSIN abikaasaga.
ARKADI ROSIN abikaasaga
HEINRIH ARRO abikaasaga
LEONHARD AIDAMETS abikaa;
EDUARD SOORSK perekonnaga
Elupõline Soome peaskaut, pas- j ^ . ^ , . ^^^^^ ^^^^^ j^j^gj esimeheks
tor Verneri Louhivuori lahkus 30U- 1 - ^
lude aegu 94 aastasena Kõigeväge- LONDON, Out. — Londonis, Ont. pühitseti Eesti Vabariigi 83. aas-vaima
kutsel, astudes kõrgeimasse lapäeva Eesti Seltsi poolt korraJdattidpidnlikti aktusega pühapäeval, 22.
teenistusse. veebrnaril Trinity koguduse runmides. Aktusele d i kogimenod ule kuue-
Tema oli SUÜ^ Eesti sõber. Eesti kümne inimese, nende hulgas külalisi Samiast, .Torontost, Ottawast ja
iseseisvuse aastaü oli :ta tihedais mujalt. Külaliskõnelejaks oU prof. Karl Aun Waterloost.
sidemeis oma Eesü ^^^f^^^^^^^ ^^us algas lipu sissetoomisega. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
ga, eeskätt Feeier / ^ " " ^ ^ järele • lauldi ühiselt lipulau- läkituse luges ette Leonhard Kah-
^,Postimehe lugeja^^ ^^'IJ^m .^esti lipp". Avasõnad ütles ro,ja seltsi abiesimees Väino Eino,-
ses kirjas ta ^^/f^; f . ^ ^Jesti Seltsi esimees Kaljo Loone, la luges saabunud kirjalikud tervi-mälestusraamahid
l^^iStS^LJT ~ l:^^' t^utvus^tade^s a^ktus^ekõnelejat ^ pro- tused St. CatharinesM, Hamütoni ja fessor-emeeritust Karl Auna, Wist-ja Ottawa Eesti SeUsidelt.
ronKesu iuu.ua rahvusvahelise õiguse ja võrdleva Järgnevas eeskavahses dšas
kõilc oleks selge. riigiteaduse õppejõudu Wilfrid tau^ deklameeris Melanie Purres
""f r ^ I l T S a l ä " ^'-'i ülücoolis Vaterloos. 'Betti Alveri Innletuse „Pnus. pa.
a. Kangasala ^^I^^gris ^ ^ J f p^of. AUB oma sisukas kõnes lita". Selle järele laulfe õpUas-tMa
eiempeoioel sefl vPas^tu^v?õ tufl ^ta' !v"õt^tis n^.e^n !^is^,^ ^e^f ^võ^i^tlu^s^ed^, ^m. is toi^m^u^-^ ^^ oorr^ k^oõ^lijo^ha^taj^a ^Va l^d^e^k^ Lenki
tagasi, ori Jätnud oma mõju tä- J. Zeigeri „õitse:maa ja miihä
napäevani: meri" ja.R. Pätsi -Meie laul".
. tm^tPi Pärast vägeva Rooma rügi lagu» Väikene Debbie^^^^^^^^.^^^^
r c t T i r J i T a a s t a ü kohtusi- nemist tekkinud lääne-euroopa kuL veel jufgelt A. Kins'f „Mu koduke iwtri.^^^^^^^ tuur kandus ka Eestisse ja aastasa» on tiHuke^ Edasi esitasid täiendus-rr^
l taüpäe^^^^^^^^^^ dade viisi ohd Narv^a jõgi ja Peip- kooli õpüased Jack Purres, Debbie
T ! l f . . m Ä ^ ^ ^ si järv Ida- ja Lääne-Euroopa pn- Anderson, Peeter Paas, Kadri Reik-
^-^^^ ^ - ^ ^ käisid me hävi. man ja Peeter Terri HeHe Reik-
VeUerind. Elasime kaasa ka läbi tavad sõjad ning rahvas oli raskes mani luidetuse »Mumasmaa'' ja
öö kestnud Soome skaut, peastaabi orjuses, jäi Eesti kultuuriliselt eeskava lopi±s laiüis opüaskoor
ia malevajuhtide (püri-johtajad) läände ka sus, kui ta paarsada vu- J. Aaviku „Hoia, Jumal. Eesüt^. ;
aasta peakoosoleku, kus ka kõige mast aasta oli polütüiselt Venemaa Klaverisaatjana tegutses täiendus-delikaatsemaid
küsimusi aruüeti. osa. See ajalooline pärand voimai- kooU opetaja K a m Terrj
Lõpupäeval oü välitfeening suurel das eesti rahvale möödunud sajan- Meeleolukale-aktusele uues lopp:
.öisel lumeväljakuü veokoertega.. di teisel poolel majandusliku, kui- sona seltsi kirjatoimetaja Paul Ro-
Viimaks istus ka üHjohataja Louhi- tuurüise ja haridusliku ärkamise, hunurm. Aktus lõpetati Eesti hüm-vuori
ise paadikujuHsel kelgupõhjal oUes peateguriks, et, Eestist sai ise- ni laulmisega ja lipu väljaviimise-ja
koerad tõmbasid tema suure seisev, sõltumata lääne-euroopalik ga. Järgnes koosvübimine kohvi-kümsega
läbi „ohtlikust lumeväl- vabariik. lauas.,
jakust", just kui aimates kellega Kõneleja puudutas muuhulgas ka ^ ^Ir
neil tegu on . . . Mälestused ei kus- veel eestluse probleeme, mis tek- Londom, Ont. Eesti Selts pidas
kisid 37 aastat tagasi, kui meie öma korralise aasta-peakoosoleku
^ Meie viimane kohtumine leidis rahvas löödi kaheks osaks. See tõi pühapäeval, 8. veebruaril s.a. Kin-;
aset suurel skautiuse 50. a. ja Ba- shoki, millest me pole veel üle saa- mtati tegevus- ja kassa-aruanded
den-Powelü 100. a. juubeü jambo- nud. Ja vaHti juhatus koosseisus: Kaljo
reel 1957. aastal Inglismaal Bir- Sõjajärgsest viletsusest ja lootu- Loone -esimees, Väino Einola ~
setusest on kodumaal kuidagi üle abiesimees, Osvald Kõpperw- kas-saadud
ja tänu lääne-euroopaU- Sapidaja, Paul Rphiinünn --^^^^^
kule tagapõhjale on rahvuslik toimetaja ja LeinbitTõmiis--am^^
kultuurilooming Jälle Jalule sea- tita liige. Juhatusiiikitie kätldidaa- •
tud, diks jäi df. J^^
ning eestlaste tehniliste teadmiste Revisaoni-komisjoni valiti Ernst:
järgi on;nõudmine nii idas kui lää- • Reima jä Käljp Akkerta, kändidaa-oii
mul meeldiv võimalus" tutvusta- nes. Võõrsüe saabunud rahvaosa diks sai Harry Raudvee.
da Löuhivuorit meie Londoni saa- on igal pool jõudnud enneolematiüe " Esindajaks Sihtasutus Seedrioru
düiu A. Tormaga, kes meid külas- majanduslikule õitsengule ja jõu- juhatusse jäi edasi Väino Einola
tas. kusele. Auto aitas meid omal ajaV ja tegevlükmeteks olid nõusoleku^
Torma küsis, kas olete senaator l^oos hoida ja ilma autota ehk ei andnud: Väino Einola, Fanny Ka-
Louhivuori? — Vastus oli ühesõna- oleks Seedriorutki saanud olla. ru, Osvald Kõpper, Kaljo Loone,
line: — „Vend". Teatavasti oli se- Nüüd on tulnud/ ka lennuajastu Asta Loone, Karl Martin, Jaak
naator Louhivuori meie Vabadus- eestlusele abüis, tuues tuhandeid Purres^Valdeko Reikman; Paul-sõja
aegadel Soome abistamisko- eestlasi üle maailma kokku Eesti Rohunurm, Endel Rätsep, Lembit
mitee esimees. Päevadeks. Tuleks leida veel roh- Tonnis ja Artu
Olgu vaid märkida, et Verneri ^"si teid ja võimalusi, et ka ^ , - , ,
Louhivuorile on annetatud Eesti kolmanda ja neljanda generatsioo- - ••. : .
skautluse kõrgemad teenetemärgid oi Järglased leiaksid tee oma „juur- ' Vajatakse
nü Eestis kui ka hiljem paguluses. K Juurde. NOORMEEST või TÜTARLAST
Jõudnud 88 eluaastasse kirjutas Aktusekõnele järgnes • langenud kes ori hüvitatud UNOTYPE ja
ta, et ta ei ole enam aktiivne pea- kangelaste mälestamine. Hardas FOTO TRümAÖLM õppi-skaut,
kiin aga on tegev Pühajüri vaikuses deklameeris. Kadri Reik^ ma. Eesti keele oskus tarvilik.
Gildis, selle lükmeteks on endised oma ema luuletuse ,iMäles- Tel. 366-9887.
skaudid 1910—1917. aastates. Seda- tus".
mihghami lähedal Sutton-Gold-fieldi
pargis. Louhivuori külastas
Soome laagri juhtkonnaga meie 6-
rahvuse laagrit, kus lehvis ka meie
rahvuslipp, peatudes pikemalt
Eesti laagris.
Hetki hiljem delegaatide laagris
MTAMATULT LAHKUNUD KAUAAEGSET SÕPRA
Puhka rahus!
mälestavad leinas
. R.:P.AS3 peffekonnagai .
H. VOKSEPP abikaasaga
§. KALLAS abikaasaga
m
ARMAST TÄDI, VANATÄDI JA SUGULAST
sündinud 26. veebruaril 1888 Virumaal
surnud 27. veebruaril 1981 Charlestonis, S.C,
leinavad
BENTTA VOMM laste ja lapselastega
SUGULASED Eestis ja Kanadas
mööda kuulus ta oma surmani en­diste
skautide-gaidide rahvusvahe­lisse
sõpruskonda (IFOFSAG).
Tema julgustavais kirjades põh­jendades
ka ilmekalt, avaldas ta
korduvalt veendumust, et ka Eesti
vabadus jälle taastatakse.
Temast on jäänud kaunid, kustu­matud
mälestused.
Puhka Sa rahus, hea ja ustav
aatekaaslane ja sõber.
Herbert Michelson
® Veebruari teisel poolel pidas kir­janik
Arvo Mägi Uppsala Pensio­näride
Ühingu iganädalalisel koos-yübimisel
Eesti Kodus ettekande
kolmest hüjuti juubelit pidanud kir­janikust
— August Mälgust, Ber-nard
Kangrost ja Kalju Lepüsust.
Näidetega kirjanike lopmingiist il­lustreerisid
ettekannet Ellen Lind­vere
ja Arvo Mägi Uppsala Pensio­näride
ühingul on 85 lüget, igal nä­dalal
toimuvast kokkutulekust võ­tab
osa umbes 35 liiget. Praegu .on
ühingu esimeheks Helene Laadi,
sekretärücs Kaarel Vahtras.
Eestlaste poolt eelistatud ja tfaditsiooniliseks kujuneisüd
MATUSEMAJÄ
Matusemaja oa üle 115. aast& teeninud M^ropolitan Torontot
sama perekonna poolt väljakujunenud traditswonidega.
Modeniiseeritud avarad ruunud, kvalifitseeritud personai^^^
küllaldaselt parkimiseruumi.
Väärikas teenimiae^
R O S A R - M O R R I S O N
FUNERAL HOMES LTDc
T. L. MORRISON - Funeral Director
467 Sherboume St., Toronto, Ont M4X IKS
Telefon 924-14«8
Head sõpra ja endist korteriperemeest
Puhka rahus
võõras mullas!
mälestavad. karbiBses
fflLDA, MADE, BRUNO AUGUST, NUNA ja DAVID
362 Danforth Av«.
Toronto, Ont.
M4K 1N8
FLOWERS & GIFTS
TeL 4664951 või 466-1502
Värsked ja esmaklassilised liUed igaks sündmuseks.
Kunstkäsitöid Mnkideks: ehted, merevaik; naliktoodl,
puunikw-dnsed, keraamika.
Räägitakse eesti, lati ja Inglise keelt
4812 YONGE STREET
(Sheppardi lähedal) 22M159
WILLOWDALE
R.S.KANE
Funerai Directors
ONTARIO
Nr. 18
Virulasi
sõprade
Virulaste
kütulek jõui
tel on toitluj
ja teada os:
tu on viim|
pääsmete h
12. märts,
müügü' Eesl
tui ja pära
enam võimj
' Korraldajl
kõigist nel
rest ja nad|
"vändanud,
omavahelisi
eeskava
hulgas on
maid viruli
huldama kc
Virulaste
märtsil kl.
lis, 310 Bl(
malik osta
ja neljapäel
Muusik!
fuulevi
Eesü Kui
ja luulevõifl
vai, 14. mä|
mikul Tore
ku saalis.
Zhüriissel
Peeter Tai
ne Tarni
muud insti
berg lai
dia Vohu
Silva Peel
^Esmakoi
vas noorte
letajad en^
vad. Dekh
nii, üksikvi
grupid. Eri
aastal eesti
tusele.
InformatI
(muusika)
(luule) tel.i
tiiillllillllillililll
MÜÜ
Rice Lakei
Hwy. 45)
krunt. 4
vesi, septic)
kuuri, ühel
ga korter
majad isol
pel.
Helistadal
lillllllillllllllllil
Õlifin
miljah
OTTAWj
litsus on
kohaselt
teinud koi
tes, mis oj
ma miljal
seõlikömi
teostanud I
nisteeriui
1973. aast
tegevuse
likkusele
' nud kolmj
minister
garys pc(
litsuse ot
damiseksi
mesuguse
järgi, tal^
vust.v Albj
õli prodi
ra, et- si
sust omj
mi muuti
järelandi
El
Ani
pärandj
Anni
958 Bj
täieUI
Kirjad
kogu**