Vaba eestlane , December 7, 1978

              Neljapäevas, '1. defcsembili jg-jg Tliuffsday, Oiecemlier 1,1978
iiiniiiapeci mBrmfl
• SAN FRANCISCO-f^ San Fmn-elsco
Ininaipea Gwi^g© MosOTue
ja Isniianõuinik HaxT^ Mük TcmA
^ati linna raefeojQs. Endine linna^
Äounik, 32-aastaöie Dam Wlüte aor
dis iend ixiõwarim 35 iiüimtit M -
lom politsei ikätte. Kuigi linnaipea
Ui ümnagi määranud äsja mesöi
miõrroniste örganiseedja, pastor
Jonas'! .üheks linnaiiomiikuiks,
aivatäkse et mõrvianiine pole soo-
NEW' YORK ~ Võtab vähemalt aasta enne koi Namibia võib omale iseseivis© sM(äa. Emie.sÄ to»
leb varuda küllalt aega, et praegused konfliktid saadakse lõpetada, vabad ja seadusei^rased valimised
korraldada, põhiseadust koostav rahvuskogu roi parlament kokku kutsuda ning põhiseadus maksma
panna. Sellise Iseseisvumise arengu rahulikuks teostamiseks oi BlkeHidatud Eahvaste
(ÜROl kaya saata sinna umbes 75(M) korda hoitet sõdurit. ^
Sellised on
Kurt Waldheimi rajK)rdi peapunk­tid.
lUport põhineb omakorda nei­lud
PöOiple'isi 1 ^ sündmuste- le soovit.u s.t ele, .m ida on koostanud
rika riigivõimu alla kuuluvat' Na^
mibiat.
Abtosaare koostatud wimu üle­kande
plaan võivat ootustekohaselt
„sattuda Lõuna-Aafrika hambais-oa
soovis nüüd, et üiimapea ta uuesti
ametisse nimetaikB. Kuid vahegpeal
dii linöaipea vatotse ikoha juba
täitnud. Mosconet tulistati ikaiks
teda ipäihe ja (kolanas lasik käsi-seda
^ntud nandaatmaaha I maail­masõja
lõpust alates,
aga ÖEO1966. a. iiici«^ tühistas
oma otsusega liÕuna-Aafrifca man*
; WASHINGTON ^ Liitunud j daadiõiguse.
toivaste Organisatsioon andis I üks suuremaid eriarvamiste
aia Palestine Liberation Organi- põhjusi on ÜRO valimiste ajajärgu
Eation (PIX)) nõudele keelusta- järelvalve. L.-Aafrika soovib ki)r-toaiks
filmi, itüs pidi esile tooma raldada need võimalikult peatselt,
palostiinlaste õigusi, põhjusel, et et saadakse kinni pidada Namibia
ieemid MmM Mymi
Sellel rühmal on ettenähtud mh.
umbes 400 valimiskeskus© järel
valvamine: hõredalt asustatud
laial maa-alal.
Waldheim teatas, et ta kavatseb
nimetada Austria kindrali Hannes
Phillipi ÜRO Namibia-väeosade
juhatajaks. PhÜlip, Ahtisaari ja
nende Memad abistajad reisivad
lähemal ajal Namibisse ÜRO pea­staapi
organiseerima.
Peasekretär Waldheim ütles oma
nõupidamisel julgeolekunõukogua
ÜRO väeüksuste koosseisust räär
kides, et Ahtisaare nõiandjaks ot
sitakse rahvusvasheliselt tuntud ju­risti.
Untag-operatsioom. arvatakse
nõudvat umbes aasta aega ja lä>
heb i!(iiaksma ea 3(K) miljonit dol-filmis
k>n ainult lühike stseen
PLO juhi Yassar\Arafatist, kuid
'antakse p&alt katkeid I^^ vär
;lisnünistri Moshe Dajani feõsiest.
LBO ametivõimud bn nõustunud
filmi täiendama uute stseäiidega
Aiafatist. See film, mjMe valmis­tamiseks
oh Murtud juba 80.000
idollarit, ösi osa 500.00(Miollarili-
S9st kaobpaaniast palestiii^
guste avÄku^ teadvusse too-jäoks
ettenähtud esialgsest iseseis-vumisepäevast
31. dejts. 1978.
Ahtisaarel on siiski selge ja siin,
nagu muudeski plaanitsuste üksik­asjus,
on tai vüe lääneriigi poolt
plaahitseitud Namibia kavadele
vastav ^isukoht,
larlij, mSs om pool üROaastaed-
Küsimuses oleks siis ÜRO seniseist
kallihinnalisim 'operatsioon pärast
1960-ndail aastail ettevõetud, kuid
ebaõnnestunud Kongo rahukaitse
korraldamist.
Teatud esimene samm tehti
möödunud kuude jooksul. Lõuna-
Aafrika ja Angoola vahetasid sõja­vange
Rahvusvahelise Punase Ris­ti
valve aiU. Lõuna-Aafrika välis­ministeeriumi
teadaandes ei antud
muid teateid vangide vahetusest,
kuid küsimuses on ihnselt Angoo-la
sõjas 1975. a. vangi langenud sõ­durid.
Angoolal oli teatavasti 8 L.-
Aafrika sõdurit vangis ja L.-Aafri-kai
omalt poolt kolm kuubalast
Kuigi T. E. S. Lasteaia maskipidu oli alles lõppenud, kogimesid
noored oma kasvataja Silvia Siitami juurde, kes neile jagas
Eädalaks l^terasiiiaaMd. Foto: Vaba Eestlane
misetks. Aga Araf at pole v^l selle j
täiesÄsega raimldiatud.
e| reaalselt mõteldes ei olevõi-valimisi
eme, kui
rasi alates sellest,
kui ÜRO Julgeolekunõukogu on
kiitnud heaks müd esatakd ka­ss
Väga harva jÄu^ mnetlikfce
teadaandeid õnnetuste ja kuritöö­de
tofeaN; Ludus; paradiisil ei
tohi oÜa negatiivseid ple^e. 16:
nov. avaldati aga TASST teadaan-
=ne kus-/öeldakse: .V
,,Hüjuti tegi relva(statud kurjä-
^tegija E. Mäihajev liimi Krasno-dor—
Bakuu sõitvas reisilermukis
Isatse hõivata; lenriük ja suunata
see välismaale. Tsiviillennunduse
julgeoleku
baidütliku
nurja. Vastupanu osutanud
kurjategija sai surma;
Reisijad kannatada ei
MetsaiÜikool koos
,,kiunstnilrad I^Öii^ mis peeti Mdalapäevad
ttagasi OISE majas, õhtul andis piisenm ülevaate Peeter tJias
e®sti graafikast, mida näidustas diapositiividega. Teiseks oli Gon-cQfrdia
lüari loeng kunstilisest ks^Ete Eestis. Ea viimase pa«
hui täiendati loengut valguspiitidega. Mõniktimmend kunstihuvi­list
kasutasid võimalust Muim,
il arenguga
S*. Ulas vaatle öesti graafika kunstielust eeimal olnud. Taillimias
Ministeeriumi lei^dude
Need seitse kuud vajatakse vae­nutegevuse
lõpetamiseks, kõikide
poliitiliste vangido vabastamiseks,
Ii.-Äafrika sõjajõudude välja tõm­bamiseks
neilt maa-aladelt jne.
Enne nende toimingute lõpule viir.
mist on Ahtisaare arvates yõnnatu
korraldada valimisi „väbades ja
seadusepäriastes ohides".
Waldheim ja Ahtisaari esitasid
oma rapordi ka eriliste ÜRO väe­üksuste
organiseerimiseks Nami­bia
jaqksy Need Untag-üksusM
(United Nätions Transition Group)
formeeritakse enne kõike Namibia
valimiste ja muude võimuülekande
aresigut üldiselt isSkäikekog^nus-t
© seisükoihalt. Ta apdis andmeid
enese ikunstiõpingute kohta, kus
fca diplomitöö oli lifcograafilises
tehnikas. Ta rõhutas eesti graafi-
Imte aa:«n©miselm Aava osa­tähtsust,
te on ikünagi koos Wii-rf
raltiga töötanud ja on meie suur­meistrist
rääkinud õpilastele, mk
andis gra^ikale^^^^^^^^^^^^
aga: sisendas ka õpüastesse:
mise eesti graafika kõrgest
• i 15; • iK>vembrü; oli Soonie lahel
tugev: torm, mistõttu ümaennusta.
vat: töi:E$ta. T; ValbP^
mille :kiirus ^lületas 2(> m/seik. tõur
sjs vesi Nee|^as, selle harujõgedes,
jä kanalites, ujutades paiguti üle
saairte mioned madalamad osad ja
paiskudes üle graniitysilli.
päevaks oli veetase tõusnud 193
ssntimeetrit tavalisest kõrgei^nale
ja hakkas siis tuule muutudes
aeglaseä
,^l4>odiisomietustega ,,võiilemise
staap*' tälpsusijab ainelise kahju jä
mõningate purustus ulatust, mi­da
operatiivselt Efcvideeritakse,"
ütles TASSI agent-uur.
BELVILLE, L5una^?ifriika—
Neli ikalurit, tõendavad, et neid
päästsid ^k^^ surmast neli
i delfiini. Meeste paat eksis udus
•Mljulšel rannal. Kui 'mehed paati
•jiihtisid iparemale, tulid paadi
juurde delfiinid ja lükkasid paadi
vasafel^^ hiljem see'
viaievu pääsis' (kaljule tonnaniast.
Kui mi juh^s veel teist korda,
ütles Ikalur Kõbus Sander, et tal-
% tuli mõte, et parem ongi kui
jätta oma saatus delfünide hoo-adks.
Nü mehed järgnesidki delfiini­dele
umbes 30 minuti jooksul, ku­ni
loomad ujudes (ümber paadi,
sundisid selepeatipa. Kui udu
haijus, (kadusid ka delfiinid ära ja
miehed leidsidj et nad olid just ühe
Murifcüla asofeai mnm läheduses, i
üR04iksüstesse on ettenähtud
seitse jalaväepataljoni kokku ea
5000; meest, 200 sõjalist vaatlejat,
samuti majähduskoosseis ja teised
vajalikud isikud, kokku 7500 meest.
• üntag'i tsivislüksustesse soovita-viakse
võtta 360
: 1200 muud tsivIlMsikut.
mest ala-tes
Pärast. sõda Eestis sügavtrüki-,
tehnikat ei viljeletud. See võima­lus
avanes 19591 a., mü erilises
katsestuudios alustati kemMxm
,te tehnikatega.
P. Ulas andis
wd koos Reindorffiga aantlesid
koosolekuil kunstiasju.
Aastate kaupa lähenes ta täna-päevale
jsa nimetas n^id, keS: uu­endusi
on eesti graafikasse too­nud.
Nende töid näidati diapösi-
IJivid®!, kuid näiteid sulest oli nä­ha
ika eelmisel nädalal toimunud
kunstinäitusel. Lõpuks v ^ ^ ta j
balti ühiste graafikanäituste täht- j
sust eesti kunstielus, mis andis!
võimaluse end teistega kõrvuta-;
miseks ja kus eestlaste vastav j
looming oli tugevam. Selliseid'
suurnäitusi on peetud neljal fcor-^
rai. Viimasel ajal on eesti graafi­ka
ül^üdis: märgata väsimuse
märke, 'kus „on tunne, et oleme
s^yutanud lae, ja nooremate
_ juurdekasv ..pole . küllalt suur."
oonist nimesid, kes graaffikuins icuid eesti graafika m leidnud
on tähelepanu leitod. Ta iUr^
les, et üheks loeiigupid^jaks oH pruseas ka SpcMnes ja Rootsis.
; Tallinnas ka Ädo Vabbe,: .
kes oli .pärast sõda mõnda aega
•
aa
gis e
Teise loengu pidas C. Klar
lomstUisest kasvatusest Eestis,
ka seda täiendati diapositüvidie-ga.
C.^ Klar töötab Pedägooliliše
instituudi juures, suunat^ lapsi
kunsti juurde .moodsate ineetodi-t
e , a b i l . .
Ka seal on põhimõtteks, ei laps
vabalt areneks, saavutaks isl-loipära
ja õpiks iparema vormi­tunde
nlüf värvimeele^ '
Oma ettekande koiva! näitan täi
õpilaiste töid alates esimesest
gasäž ku^
kuga koolide õpila^
teni. JDiapositiiyidel 0^^^ laste
kunstitööd, mille juures ta sele­tas
kuidas õppeülesahdeid lastele
antakse
se.
'/^ . mm >:
:S463 st. Willowdale ® Tel. 222-757S
(FmcM Eheiäaij) •
JÖ-ULUD ON LÄHEIDAL». K\ä lähete tegema jõuluoste, süs külastage esimeseks meM. - -
.Meil on kvaliteetsed kaubad. © MADEIN FINLÄND®
Klaaskaubad, ehted, küünlad, küimlajalad, mängud, laudlinad, servletid, heliplaadid, jõuk-
0>!
IGASUGUSEID DELIKATESSE JA PAGARISAADUSI
Tellimised jõulusingile ja muule anda varakulf
DETSEMBRIS AVATUD: 9-9» ^
zsa
Sügis täSaendab lehti. FaiE-muidugi.
Neid tuleb ma-koormate
viisi. Seda on
omamoodi tore vaatata ja ml«
nupoolest võiks neid kukkia-da
ja langeda krõbekülmade-lü
välja, sest siis ontore sel­lise
krõbina sees vähemallt
jäluMagi. Äga naabrid...
J:odu parempoolil®
naaber on nõnda korralik rii­suja,
et vist võtab magadesM
reha kaissu. Nii pea, kui hom-niilaiks
tuulehoog aiBukesegS
lehekese liUepeenrale on too­nud,
tõttab ta seda ära koris­tama
jä saadab etteheilvaid
pilke ühele ja teisele poole,
kus kaJlitel naabritel lehe-hmmikud
mitte üksi pole lil-lepeenraS
õievarrekeste Va^
hei, väM'lausa tni^^
kõnnSteelgi kükitavad. Ja lii­guvad;
Naabrimeeste leheke-sed
liiguvad ikka sinna tühja
koha poole, kust äsja rehitse-tud
on. Hirmus!
No.rohkem.küH ilusa sügis­ilma
pärast kui suurest sü­dametunnistuse
piinast asu-snn
siis öiina ka Ühel päeval
Äuma. Kaapasin rehaga ja
vehkisin luuga, nii et tolmu­pilv
käis iile pea ja naerat?i-sin:
magusasti ^ näabriakende
siis naabrimaadam
ka oma tööriistadega ja asus
hakatuseks Mepeeiira kallal
•^lirata.:
. ; Natukese-ž3^a;^äiÄ;sajn^
" jutule.::'--v-^^^^:;;'^
Toetas tema oma rehavarre
ja mina kiikusin luuavarre
najal. Nõnda teiiia išSis alus­tas:
• • • '
Jah, eks ta ole, Õigust siin
maailmas küll antud ei ole!
Vaadake, kullgaüks enda jä^
rel kasiks ja koristaks, ei siis
. oleks 'siüi lehekribugi rehitse-da.
Äga nüüd; — tevve- selle
" ringtee peale airiult teie ja
mina..Sain küM aru, et see
011 ju selge pugemise jutt ja
madame Rivanooli kohta kuiK
dagi käima ei oleks pidanud^^
aga heietasime vahvasti edasB
ja. võtsime kõik naabrimaada-
: 3naid ilusasü Jäbi^^^^^ et
millised on nemad • ja
vastu^di jälle mde!«
Qnla. vasakpoolse naabri­naise
kaitseks katsusin küll
poetada, et tä käib ju tööl ja
miili tal see aeg veel lieid
lehti rookida/ oh, aga parem-va
§-
koos. Makka aina otsasi pe^
le'«
Selle järele me rehitsesime
jäle usinasti edasi. Ja siis ma
mõtlesin, et tuleks ometi tuul
Ja viiks need lehed meie maja
eest kõigi teiste naabrite uste
ette, aga ma mõtlesin ka sel­lest,
et mis on etem, kaš tal­vine
lumerbokimlne, savine
muruniitmine, peenrakastml-ne
ja rohimine või ehk siiski
see sügisene leherüsumine
;-võlmis?^ ;'•
Just siis, kui olin valmis
saanud, juhtuSp tõsijutt, just
nii, et tõusis tuulehoog ja tõi
naabrinaise; lehekuhjad, teate,
selle vasakpoolse omad, meie
nurgaaknä ette. Veel enam
kui nejki seal emie pli^. Agar
©ga_ see naabrinaise Siiü ole.
Ei ole tema iihelgi aastal ega
eluilmaski neid lehti rehitse-nud,
miks ta seda nüüdki te­gema
peaks jä poisid tal ei
tee seda sest ajast alates ka
mitte, kui isast üma jäid.
Viga on hoopis ehituses^
Meie majale on vanad ehitus­meistrid
sellise nurgasopiga
kelclriakna teinud, kuhu tuu­led
kenasti kõik-kõik-kõüi;
kõrvalmaja kerged sodihun-nikud
paigale tõstab. Ega
naabrinaine, see vasakpoolne,
seMes süüdi ole! j
Nõnda ma siis alustasin sa­mast
nurgaalma juures uues­ti.
Aga sedapuhku tegin kava­lasti.;.
Mittp .et .suurest llgemi^
searmastusest, vaid lihtsai^^
ilusast ilmast ja praktüisest
meelest tiivustatunal riisusin
ära naabrinaise lehekoormad
ja alles siis asusin omapool­sete
kaEale. Kavalasti, eks
ole! Ja tõepoolest, sel moel
oli asja edu mitmeks päevaks
kindlustatud.
Abikaasa Aadam ilmus ko-fi^
vynauf wwg»»u:, MUidÜgi,.
ajab raha kokku, ega see ole
vabandus! Näe, ei mul ole ae­ga
töcl käis, hoolitsen kodu
ja korra eest, miks tema et
tee? Mu mees tampis eile viis
kotitäit lehti kokku ja, saatis
sopameestega minema ja tä-na
hommikuks — uskuge või
\ei — oli neid siin uuesti ka­hekordne
ports ja kõikide
naa6^ lehed meie maa peal
Ju ja porises:
„M:ajaümbnis nagU laku-tud.
Igapäevane kjlrju ilu on
läinud. Igaveseks! Kui mitte
igaveseks, süs järgmise sü­giseni
kindlasti!'*
Mäteau, m'Il3St ta kõheleb.
Ta räägib neist pikist puuder
aluseist ja sügisesist lehema-gedesti
mille sees esimeste
külniade järele Kadriorus ja­lutamas
käisime. lissand küU,
lihtsalt südamealuse võtab
soojaks! •
Ei või mõelda, ei tohi mä­letada
kaugeid aegu — see
teeb haiget — sest mitte kus­kil
ega kunagi ei krõbise kül-mavõetud
lehed selliselt, kui
Kadriorus. Võib-clla Siiski.
Võlb-cEa on selleks vaid esi­mest
armastust ja noorust
tarvis, et külmunud lehtede
krõbinapkontsert südamealu­se
soojaks võtaks. Võib-olla!
Sci^pärast me sõidame
maale. Samamoodi võib seal­gi
miilde vüsi bhekrõbinas
käsi-käes ja edasi-iagäsi kõn­dida,
kõndida Ja mõelda...