Vaba eestlane , July 19, 1983

              Nr. 53 Nr. 53 V A B A E E S T L A N E teisipäeval, 19. ^^^^ ^ Tuesday, July 19, 1983
3330*
osa
IPOJAST"
ruses
bnud
ralituses
6.
keeles 6,-
6.
:. .6.
icatse
liseks
6.—
6 . -
6.—
6.
4
6..
d) 6.-
6.-
6.-
6..
iTULT
ises
äevad
il
12—
LL
tvaiowdale,
k t
[HHtlUliillUH(HfflHUWa
h a peremeheta,
It pead ei saa,
|id naise jalga,
lased endise tar­inud,
ja et nen-jtma
peavaneip
isel juba hoo-
/iisi ametipida-
>li läinud, sus­is
nende kõrge
igal oinakarjal
is ninameheks
isid nad seda-pidama,
keda
cs peavanemaks
et kõrgesse
midagi kadedust
|iitaks ja nemad
conna vanemast
mis neil sel
[amalt puudus,
ksmeelsel arva-tsel
viimaks ot-llepärast,
et ku-jese
teretamise
plksuvä sõnaga
nõnda et jutt
|s ja klaps, lips
1 iks, saaks kõi-
Ikui kogukonna
Vimetatakse, kes
]rna jutu kõige
/ai laulusaba
Iku sõhnida. Se-
I igamees hästi
5l üle maga-
I
Xiii-ig
üaasa
;TLÄSE
aitate kaasa
litamisele!
estlasist JiMm
pditseiüikyd"
Stokholmis
Stokholmi koolides on juba
icolmkümmend aastat õpilaste
hommikuseli koolitülekul „liiklus-politsei"
kohustes olnud õpilased
ise. Rootsi on vist küll ainuke
maa, milline sellise eksperhnendi
on teinud. Vastu kõiki kartusi on
süsteem funktsioneerinud üle oo­tuste
hästi, suuremalt osalt tänu
liikluspolitsei õppeosakonna instru-eerhnisele
ja järelvalvele.
Ka Stokholmi i Eesti Kool on
kuulunud koolipohtsei võrku, kuna
selles koolis käivad õpilased ena­mikus
saabuvad kooli alhnaaraud-teega
'ja peavad ületama Lilla Ny-gatani
ja siis Stora Nygatani. Nen­des
punktides ongi üleminekut
julgestanud kooli oma „politseini-kud".
N i i hästi, et nad on linna liik­luspolitsei
; kontrollidel osutunud
parimate hulka kuuluvaiks. Koolil
on selle kohta paljui diplomeid ja
nendele lisandus/tänavu järjekord­ne
möödunud õppeaasta eest.
Samal ajal on liikluspolitsei dip­lomid
määratud ka köiele Eesti
Kooli liikluspolitseinikele koos vas­tava
rinnamärgiga. Need anti
üle kooli lõpuaktusel Soome kiri­kus,
(EPL/K)
viina kõrvale suruda
SfÄolml: Eesti Mgloöli ko©lipölitsem!lkud,• kes Julgestavad- täiava ületamisi Ja kopminekul....
Foto: feet Sirotkin
i lylfuyri
# 2. novembril Itähistas Inglismaal
oma 80. sünnipäeva kooliõpetaja
0skar Kõvask. Juubilar on pärit
Valgamaalt, olles Eestis, vümati
' Päinurnie algkooli juhatajaks Jär­vamaal.
Paguluses oli ta Meer-becki
laagri algkooli , juhatajaks
Saksamaal kuni asumiseni Inglis­maale.
Leicesteris on ta töötanud
ametliku tõlgina ja vene keele õpe­tajana
Polütehnilcumi juures.
® 10. novembril 1982 tähistas oma
80. sünnipäeva Jendur vanfemveebel
August Rae. Juubilar on pärit Har-jomaaJt.
Astus 1923. a. tolleaegses­se
Lennurügpmenti, kus sooritas
aasta hiljem aviomotoristi katsed
ja omandas sõjaväe lenduri kutse^
tunnistuse 1930. Teenis pärast seda
2. Lennuväe Divisjonis Tartus len-
>dur-veltveebli auastmes. Vümases
sõjas oli rakendatud enda kutsealal
ja omandas lenduri kuldse märgi.
® Juta Ristsoo astus hiljuti popu­laarse
ajakirja ,,Good Housekee-ping"
(tiraazh 5.290.000) toimetuse-liikmeks.
Vastavas rubriigis on
märgitud, et Juta on asunud tööle
„Home Buiiding and Decorating"
osakonna juhataja Genevieve Fer-nandez'i
assistent-^oimetajana. Juta
Ristsoo, kes on Rahvuskomitee ase­esimees
ja juhtiv I tegelane BtA-TUN'is,
tegutses varematel aasta­tel
ajakirja „Family Circle* toime-tiisliikmena.
V A B A EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast '
reedeni kella 9—3-ni
Toimetaja H . Oja kodune
Telefonid: toim^etus 444-4823
talitus 444-4832
tel. 481-5316
K U U L U T A M I N E
V A B A EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
üks toll ühel veerule
kuulutuste M i l j d ....... $4.75
tekstis |5.—
esiküljel $5.50
KmslutEisI võetaljSe vastos .
nädala esimesse i ajalehte kuni
emasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella l ! - n i.
teL 444-4832
§lie teotmisest ja saadaolemisest^k^
Saku õlletehas annab poole Eesti õlletoodangust Pärast ümbeiT"
eMtamist on toodang kasvanud viimase paari aastakümne jooksul
2—3 korda. Tartu õlletehase toodang on kasvanud jõudsalt ls5-—2
korda, pärnu õlletehase toodang on kasvanud. Juurde on tulnud mõ­ned
kolhoosidepruulikojad ja ETKVL tööstuskombinaadi „Varma^^
oma Saaremaal, õlle tootmine Eestis on kasvanud,^ aga jõudsalt on
j£asvanud ka õUe joomine. .
Kuuekümnendaü aastail kulus Ka joogikoht ise peab olema kor-õlut
Eestis ühe elaniku kohta 28 ralik.
liitrit, praegu 60—65 lÜtrit. Vähe- j õllemüügi kui majanduslike
nenud õn vaadiõlle müügikohtade toodete plaanitäitmise probleem on
arv. Näiteks andvat Tallinnas otsi- andnud mitmeid ideid müügikoh-da
kohta, 4üs lahtist õlu müüakse, täde suurendamiseks. Kuna eestla-
Nendegi kohtade kuulsus on nii ne olevat alati pidanud lugu sÕÕ-madal,
et korralik inimene sinna must õllest pärast leili, siis arva-naljalt
oma jalga ei vii. Mida vä- takse> et tulevat hakata jälle sau-hem
neid jäi, seda rohkem pääse- nades õlut müüma, muidugi ran-sid
järelejäänuis domineerima joo- g^lt korda nõudes,
mavennad, kes ei piirdunud õllega, Üheks mooduseks võiksid olla
vaid jõid ka kaasatoodud kange- õlleautomaadid.
mat kraadi. Seda madalamale lan- Kuid ainus supelrand, kus veel
ges Õlleputkade maine rahva sil- õlleautomaat töötab on vist Pi-mis.
Inimesed hakkasid kaebama rita. j
ja kohalikud organid sulgesid ühe Kurdetakse, et automaadid pidayat
putka teise järel, õlu kadus ka rikki minema ja nõudvat hoolitse-sööklaist
ja toidubaaridest. Eriti vat kätt.
agaralt kärbiti lahtise õlle müüki Ka on proovitud õllemüüki teha
möödunud viisaastakul. Eestis tänavail otse tsisternist. Tehti
1975. a. olnud 77 lahtise õlle roostevabast plekist elanikkonnale
müügipunktist oli 1981. a. järel müümiseks 5—10-liitrilisi õllenõu-
^vaid 42. sid, aga ikka ei edene lahtise õlle
Ometi väitis Tartu õlletehase müük, kuna eelistatakse pudeliõlu.
kunagine direktor Alfons Xuts, et K u i lahtise õlle müük hästi laa-ölu
on karastusjook. Seda^ arvavat buks, võiks ka suvel alati olu šäa-teisedki,
kuid sõltuvat joojast. Viin daval olla. Toodangu rohkendanii-seevastu
ei karasta joojat kunagi, sele on Sakus • kaasa aidanud
• Ajallugu'armastab irooniat. Klas-VÕhdu, kirjeldades vaguniaknast gade rütmilist tampimist vžigmiika-. Õlle tarvitamise suur kasv oii moodne tehnoloogia, mis alal -ol-sikälise
näitena võib tuua 1917. a. paistvat Kagu-Eesti maastikku tusel ja.nende nasaalset laulu" (lk. unetud alkoholismivastase võit- lakse kogu N . Liidus esirinnas,
Lenini sõidutamist saksa keiserli- lopsaka keelep^^ 34). luse aktsioonist, kus partei ja va- Kavas on välja kujundada oma
ku valitsuse poolt plombeerit raud- „Rong venis läbi rikka Eestimaa, Oktoobrirevolutsiooni ajal kohtab litsuge ühises, määruses nähti et- sortiment. Praegu tehakse kõige
teevagunis Zürichist üle Soonie läbi valgete kasemetsade eredalt Reed Petrogradis mi punaseid kui te kangete vägijookide valmista-' rohkem Zhigulit, mille algvirde t i -
Petrogradi, miüesse oli segat eest- leegitsevas suurepärases mise vähendamist hedus vastavalt N. Liidu standar-lane
Aleksander Keskiila nmg niü-' sügisriiüs;aeg-ajalt sünged männi- raamatus „Kümnie päeva, mis va- ning õlle j a naturaalveinide toot- dile on 11% ja alko^holisisaldavus
lest olenes suurel määral Oktoobri- tukad läbitungivate kaselehtedega, pustasid maailma*', vestleb ta 5. mise ja tarbimise suurendamist, võib kõikuda - 2J8—3,2% vahel,
revolutsioom iseloom ja MUsem Eu- nagu põleks k ta- novenibrü (vkj. 23. okt.) Smolnõi See põhimõte õn ka toitlusprog- See tahetakse asendada oma sordi-roöpa
saatus. Mõnevõrra analppgl-saseltrd^^^ I * ga ,„Saku mahe", mis mõnevõrra
line^ kuigi muidugi väiksema Ä Paul Saku õlletehast on kannuõlle lahjem (virde. algtihedus 10%).
susega, ent samuti ajaloolist pilget tüükaid,rahÄ niüügi uisapäisa piiramine kõvasti Suunda väiksema , alkoholisisalda-sisalday
juhtum leidis aset kolm rohi ja miilide kaupa kahvatuid si- >,(Kinost) ruttasin, ma Smolnõis- pigistanud ja riivanud selletõttu rii- vusega sortide osakaalu suurenda-aastatMjem.
Juunis 1920^^^^^ nr. 10, ülemisel korral, gi huvisid. Viis aastat järjest on misele täheldatakse praegu kogu
ameerika kommunistliku partei loo- majad lautade kesk esialgse plaaniga kaubandusele maailma õlletööstuses,
jäid ning Leniiü poolt kiidet Ok- Õlgkatusega, ^^^m
toobrirevolutsiooni käsitleva raama- sammal. Maa aeglastel tõusudel heledapäine kaheksateistaastane ta jäänud. Saku õlletehas viib õlu
tu ,,Kümme päeva, mis vapusta- keerutasid tohutud^^^^^ poiss nimega Lazimir. Möödudes Hiiumaale tsisternides ja see vilu­sid
maailma'V autor John Reed veskid, tormidest vuitsutatud ja mind takse kohapeal kas „Hiiu Kaluri"
Eesti Vabariigi saadiku dr. Oskar išamblased, omi r^^ veidi arglikult. . kolhoosis pudeleisse Või osalt ka
Kalda vahendusel Soomest laevaga^^Ä^ piIr ,V^^eter.Pauli vaatidesse. Vedu tulevat odavam
TaUimia ja sealt rongiga Vene- dike sõjamiljööd: meie poole üle", ütles ta rõõmsa õlu pidavat olema kvaliteetsem,
maale.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ - M
John, või nagu sõbrad teda kut- ^õiMdesjaa^ ,. on läbi lõigatud, aga tadele olenevat tarbimiskultuuri Treimann arvab, et õlu võiks rah-susid,
Jack Reed, kes suri Nõuko-:^ais kommunlkatsioonimnid vabrikute puudumisest. va verivaenlase viinahoopiski kõr-gude
Ludus ning maeti suurte au- l^slikud habemeis mehed halli^^
avalduste saatel kremli, on USA-sPalituis... Kasakate patrullid rat- sideaparaatidega..
jälle ' tuUpunktis tänu Warreh sutasid t sügavas mustas po- Paul Laasimir sündis Venemaal
Beatty poolt Hollywoodis vändat ^is. Sõjayäerongid, kõik lõõmava- Hiiumaalt pärit tsaariarmee rätse-fÜmüe
„Punased'' (inglise keeli gw^idmeestehulkatiegakatuseil j a past üleajateenija pojana. Sotsia-
Reds), mis võitis kolm Oscarlt sees. kolksasid mööda iihislaulude revolutsionäärina agiteeris
ning Ameerika rezMssööride güdi i^^^^^d Jtaja^ Petrogradi
ja New Yorgi retsensentide ühingu erutatud allohvitser, et peame mi- garnisoni väeosades. Olles vahepeal
auhinnad kui parim 1981. a. füm. ^®^a linna sõiduluba saama" (lk. asundbolshevikelliiiüe, valiti ta
„Punašed'' käsitleb Reedi tprmi- ^D- : oktoobris Petrogradi Sõja^Revohit-list
armuvahekorda Louise Br^änti- Võnnus on täielik segadus. Keegi sioonlkomitee esimeseks esime-ga
ameerika vasakluse ning vene ei tea kus asub XII armee Mndral- heks, mistõtüi tema nimi esm^^
Oktoobrirevohitsioonl taustal, luues staap. Lõpuks arvab üks ohvitser, (mooriutet kujul) mitmes revolutsi^
seega omakorda iroonülse pinge et staap taandtis^Valka. Vües jutu oonisündmusi käsitavas ajalooraa-momendüUSA-
s üha enam maad poüitikale, võrdleb Reed Eestit Ve-^^^^n^ ^. •• » . J i T T - ^ T , ^ • « ^ ^ J , ^ .
võtva parempoolsusega. Reedi hemaaga inng mainib, et maata Kuigi vasempoolselt häälestet, f j^"^^^^' ^"^^^^ "^"^ endale, et saart, soja»
mängib fümis #arren Beatty, põUutöölised moodustavad
Louise Bryantit Diane Keaton ning agraarproletariaadi, vastandina ta- kule omapärase objektiivsusega ^k^^^ Saar asus Lätüe ügemal kui Ees- Lätiaste katsed, Ruhnut omale
Louise'1 armukest, näitekirjanikku lupoegadele teistes vene proviiitsi- valgete üksusi. M l kohtabkl ta Ke- ja oli tsaariajal admimstratüv- saada, pohiud veel lõppenud; Tehti
ja tulevast Nobeli preemia laure- des. renski Ajutisele Valitsusele truuks selt kuulunud Rüa alla. Ruhnula- propagandat Ruhnu elanikkonna
aati Eugene 0'Neilli Jack Nickol- Lõunapool VÕndusõMab Reed ^^^^^^ unistasid Rootsi rügi alla keskel. Eesti vastupropaganda väi-son.
Kuigi romantikasse kippuvas autoga Püikv4 maanteel mööda Lä- okt.),_ kui ta kuulumisest. Saarel polnud erüisi tis, et lätlased tahavad saarest te-
„Punastes'' ei ole juttu Eestist, timaad, üsna frondi lähedal, kus ta P^^H" end Talvepalee vumaste sidemeid teiste eestirootslaste ala- ha kas kindluse või vangide koloo-vaatleksime
sün lähemalt ajaloolise^^M^^^^ räbaldund ja paljasjalgseid ^^i*^^^*®^^^^- Leides seal trobi- (jeg^^ mis kuulusid Eestimaa ku- nia. Vahepeal pidas eesti diplo-
J a c k R e e d l kontakte Maarjamaa- vene sõdü^^^^^ ohvitserikooli õpüasi, kpne- ijg^jnangu. maat Jullus Seljamaa läbirääkimi-ga-
oleks ta ikka veel Eestis, vüijates neist kolme, tuues meeste sõjasündmuste tõtüi oU saar kö- sl Riias asuva Rootsi saadikuga.
A. 1887 sündinud luuletaja, pro- ,,Eestimaa parunite vüjakale maa- n^"^^^* I^o^rt Olev, Alexei Vasi- gu talve 1918/19 ära lõigatud mand- (östen Unden) ja andis mõista, et
saist, näitekirjanik, kuulsa Pro-le*r(lk.^^^^^^^ 2^^^^ Valitsus, nimetab ^^^"^^ ja^Erni Sachs (Saks?). V i i - i . i s t . i 9 1 9 . a mais (saadeti tele- Eesti oleks valmis loobuma Ruh-vincetowni
Teatri asutajaliige ning Reed, on^ lasknud künda ja külvata ^^^^^^^^^^ ^®®^' on eesüa- .gramm Hans Pöhlüe ja paluti abi. nust, kui saaks mingit kompensat-legendaarne
ajakirjanik Reed, kes Baltimaü, et lõikusest jätkuks sõ- ^^^^^e Järele otsustades yoiks
ratsutas koos hobusevargast end javäel^ ning jääks veel ülegi aga eestlaseks pidada ka Robert Olevit.
Mndraliks upitand ,,Paneho*V Villa nüüd-on kõik langemas sakslas
ja tema revolutsionääridega Meh- kätte. Vene soldatid, möönab Reed, ^Ua kirjutab Reed. Ent kuigi
Mkos, võis tutvuda eestiastega juba peavad Balti provintse välismaaks noormehed näisid ümselt vaga on-
Ameerikas, kus t a liikus pahem- ega saa aru miks neid peab kalts- netuma, hakkasid nad peatselt
poolseis ringkonnis,: sest alates 1. ma sakslaste eest. Seepärast vene- hooplema.- ^ - ^^^^^^ ..^.«^^^
juunist 1916 tegutses (teistkordselt) lased ka rüüstavad ja röövivad. " ™ bolshevikud Mevad, sus ^^^^^^^ mandrüe ja et rügimetsa andis seUele head tingimused. Ruh-
Ameerika Sotsialistliku Pa^^^^^^ nulased said, mida nad soovisid,
organina teiste välismaalasist föde- kodanlus ootab sakslaste võitu. deldaKse. ^. Aga kui nad meist ja- nisujahu, petrooleumi ja saare osalt rootslaste abiga,
ratsioonide kõrval, tänu Andres „töölised, sõdurid ja maatame- ^" saavad, siis iga mees hoiab uhe innrv,i«-.irc vanicfusf .Tär^mine mhTiiilflsi
PranspiUi energiHsele asjaajamise- hed," lisab Reed, „on kaua olnud ^^'^^^ J^ioks.
Ka Sakil tahab rahva huvides
sammu pidada. Edaspidi oleks
süs „Saku mahe", „Saku hele",
„Saku tõmmu" ja kaugemas tu­levikus
ka „Sakii kange"; va­rnast
siiski piiratud koguses.
Saku õlletehase direktor Aksel
Selle kultuuri kasvatamise eeS- vale tõugata, vaja oleks ainult roh-duseks
olevat aga õlle alatine kem pruulida ja toodet propagee-kättesaadaviifls.
.. •. . rida.- .
aarele taheti ehitada kindla
Eestirootslaste ajakirjas „Kustbon" nr. 1-1983 on Elmar Nyman
kirjutanud huvitava ajaloolise artikli' selle kohta, iuidas Ruhnu saar
1920-ndail aastail lõplikult liideti Eesti territooriumiga. See polnud algu-
Soola oli vaja ja hülgepüük tah- siooni lätlastelt.
. . . . . , , r „ ^ „ ^ „ ^ . „„ 29. mail 1924 teatas Undem
tis muumist. EestrVabariigi ya- , . , _ ....... .. .
lMitSsMiiqS ssaaaatniss ddeelieeggaattssiioooonmi ssaaaarreellee sptrookbhloelemmii, d oeltid. Elõepsutik-Ls atli ahepnudrai--
311UIMS. tud.
Anti lubadusi, et saare noored Ruhnu jäi Eestile ja Eesti liberaal-mehed
ei pruugi minna sõjaväetee- ne seadusandlus, vähemuste osas
Vä;
Hehni Liivandi 251-6495
Leida Marley 223-0080
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M 2 R 3S8
le. Eesti Sotsialistlike Seltside sotsiaaldemokraadid, täiesti ühel
Liit. (Esimene Ameerika Sotsia- nõul Revolutsiooniga" (lk. 30). -
Hstllku Pärtel eesti osakond loodi Tagasiteel Peti^ogradl ronib V a l -
kümme aastat varem, 1906). ^ gas vaguniaknast sisse trobikond
Ent jätame oletused ja vaatleme noori ohvitsere koos Punase Risti
fakte. Sügisel 1917 sõidab Reed õdedega.| Neil on kaasas iiii vodkä-koos
abikaasa Louise Bryantiga pudeHd l p l sakuska, ning peatselt
Petrogradi, jälgimaks sealseid po- läheb laliti.ohjeldamatuks armatse-liltilisi
sündmusi ning mõni nädal miseks. Laealusel magamiskohal
enne Oktoobrirevolutsiooni viibib ta vaatab seda orgiat pealt kumat
Eestis. Ajakirjas „Tlie Liberator" näoga verd sülitav noor kapten,
1918 llmund seerlaartiklis annab ta kes alalõpmata hüüab :„Verielased
ülevaate sellest külaskäigust Esi- on loomad" (lk. 34): Artiklisari lõ^
mese maailmasõja vene läänerlnde- pebri öise tagasisõiduga läbi Eesti-le.
' • • '^,.••V:'':^v^: •••
Kümnendal oktoobril 1917 sõidab „Üle rongi müra, köha, bakhant-
Reed rongiga Petrogradist üle likehääUtsnste, riiu võis lä^^
Pihkva/ Petseri, Võra' -ja. • Valga .?© ©ö kuulda räbalais sõdurite jal-'
(Järgneb)
IMDKAAD
A L F R E D
r-NOTAM •
loom 1002,-Royal Trost towoff
^^^onto Dominion €enti«
P.O. 326, ToToafio
& King) M5K 1K7
869-1777
24-tundi telefoni yalvcteenistt»
kaitseliidu loomiseks varustust. Järgmine rühnulaste abistamis-
Agä antud lubadused unustati aktsioon Rootsi poolt toimus paar-
Tallinnas ja saare elanikkond muu- künimend aastat hiljem, kui roots-tus
rahutuks .^Lätlased, kel olid pü- lased vüsid saare Elanikkonna, u.
rüäbirääkimised eestlastega käigus, 300 inimest, Rootsi,
hakkasid ruhnulasl oma poole mee- (EPL)
litama. Ruhnulased saatsid mitu
kü?ja Stokholmi.
Alles teisele Mrjale, mis saabus GÖteborgi
mais 1921, reageerisid rootslased.' - -
airn««snasaBiBiaia!
Teatati Eesti valitsusele, et roots- väl|asSlt SOOÜI©
lased ei soovi segada end Eesti si- ' , ^ ,
semlstesse probleemidesse ja loe- Eesti Pensionäride Ühing Göte-vad
Ruhnu saare Eesti Vabariigi borgis korraldas kuuepäevase sõidu
territooriumiks, aga et rootslased Soome. Bussiga sõideti Stokholmi
tunnevad huvi rühnulaste käekäigu ja sealt laevaga Turusse, kust jäl-vastu.
Pärast seda külastas rilglva- le jätkati mat^a bussiga Helsingis-nem
Ruhnut Ja uuendas endisi se, Imatrasse, Kuopiosse, Jyväskyl-lubadusi
lä, Tamperesse ja mujale.