1981-09-22-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 2 vABrt EES 11 .Ai\.> tJsipäeval, 22. septembril 1981 — Tuesday,. September 22, 1981 Nr. 66 VABADE EESTLASTE HMLEKANDJÄ VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlajie, 135 Tecumseth Sfc. Torontos PEAToBLETAJA: Kari Arro ' TOIMETAJA: Hasaes Oja POSTIAADRESS: P 0 3oz 70. Stn. C, Torooto Ont MSJ 3M7 TELEFONID: toimetu5 ^7521,! talitus (tellimised, kiiulutus^. ' ekspeditsioob^ 384-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: aitas $38.—. poolaastas $21.— ja veerandaastas ^11.—, tsinpostigai aastas $81.—,. poolaastas $33-^ ja veerandaastas $17.— TELLI^IISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42—, poolaastas ja veerandaastas $12l—. Kiripostiga USA-s: aastas $87 —, poolaastas $35.50 |ja veerandaastas $18.50 L S N N L T O S T I G Ä tilemere-maadesse: aastas $7S.—, poolaastas 138— ja veerandaastas $20.— Aadressi muudatus 50 c. 4- Üksiknumbri hind 50 c. Publkbed by Fres Sstoriian Publisher Ltd., 135 T^mas^th Torostö Ont. M6J ŽH2 Komnieiitaarid N. Liidu viljasaak on ka käesoleval aastal väga vilets ja plaani täitmisest jääb palju puudu; Lääneriikide eksperdid kalkuleerivad^ et käesoleva aasta viljasaak on 40 kuni 50 miljonit raeetrinpioodüstiku tonni vähem kui Kremli plaanimajanduse mehed selle paberi peal pliiatsitega välja rehkendasid. Eriti kuna asjaoluna peavad venelased nentima, et see on juba kolmas aasta jär|estv kus neil tuleb leppida erakordselt halva saagiga. Põdura saagi vabanduseks toovad parteijuhid tagataskust välja jälle vanad ja kulunud vabandused — ilmad oh halvad! Jääb mõistmatuks, miks nõukogude põldudel on alati kas palju päikest või palju vihma, mis viljasaagid ära näpistavad, kuna läänemaailma põldudel on vilja külluses. Tõsiusklikel oleks põhjust än ata, et see on Jumala vits, mis venelasi nende ateismi ja Jumala salgamise eest ^ . „ .., , , , , karistab, kuid tegelikult ei ole nii- Poolas 00 Solidaarsuse liikumise tulemusena mitmel puhu! uuesti üles tõstetud ka Katõni massimõrv. Tea- ^.g^.^ põhjuseks halvad ilmad kui - tavasti mõrvasid venelased Smolenski lähedal Katõni metsas kuklalaskudega tuhanded poola vangilange- y^^g j^^jj^Q^g- sovhoosi põilu-majandüs, mis kuidagi jalgu alla ci võta. Veidi piinlik on ainult konstateerida, et ka läänemaailmas leidub palju neid, kes venelaste „hal-vä Umaštiku" vabandusega lepivad, vaatamata üldiselt tuntud faktile, et N . Liit saab pisikestelt eraviisiliselt ülesharitud mäalapikes- %,44/ J^""'' '^'''y^/^./MM lY/i . . „ nud olivitserid. Pildil näeme massimõrva asukohta selle avastamisel. Vaatamata sellele, et Ühendrii-i tundusid presidendi lubadused kide president Reagan on saavuta-1 eelarve lasakaalustamiseks, maksu-nud tene rea võitusid oma kais-1 de vähendamiseks ja riigikaitse ku-geleulatuva majandusprogrammil lude suureks tõstmiseks juba vali-läbiviimisel, ei ole ta joudnud| miskampaaeia ajal vastuoluSistena Lõuna-Korea asetseb Korea poolsaare lõunaosas, kuulsast 38 laiuskraadist lõuna pool. Kuigi selle pin- telt 30 protsenti oma põllumajan-kaugeltki veel mäe tippu ja tal tu- ja kättesaamatutena kuud Ühend- on alla 100.000 ruutkUomeetri, on seal elanikke üle 37 miljoni. Lõuna-Korea ehk Korea vabarük on dnse toodangust. Igaüks võib juba Jeb palju tööd teha |a vaeva naha riikide avalik arvamine ei omista- suhteliselt jõukas. Riigi brutosissetulek on umbes 250 miljardit dollarit. See 6n umbes viis korda suurem ise arvata kui suur oleks nõukogu-enne kui ta suudab oma konserva-, nud nendele kontrastidele vajalik- Põhja-Korea ehk Korea rahvademokraatliku vabarügi oma. - de põllumajanduse toodanc olnud tiivse ma|andusplaani täies ulatu-, ku tähelepana. ses rakendada. Kui Reagani admi-| Presidendi kavas on kärpida Tööstus nistratsioon kesHendas seni tähele-; tunduvalt igasuguseid sotsiaalhüvi- mõnikord pann oma majandusplaani põhilis-j seid ja abistamissumniasid, mida väikseks likku Lõuna-Koread on Lõima-Korca elanikest elatuvad Koreade iihcndamiseks on peetud ^^^^^^^^ nimetatud ka Ida-Aasia umbes ?JGoled põllumajandusest, nõupidamisi 1971. aastast alates. • v" \ ni^^-a a 0.9 sv praegu u-«r 1 ^ rr •u^ , v- ., . . . , . . . olnud eramajapidamiste hoole all hiiglaseks. Aga tööstuse Tähtsamad viljakigid on riis 3a.so-k^ld. mäng mainitavaid . 1 t Tk k ' 1 žele probleemidele ja maksude Ühendriikide valitsus on Jaganud, arendamine on nõudnud öma ohv-jauba ning lisaks siidiusside kas- lulemiisi pole sel olnud.^^ peremehe harida alandamise programmi läbiviimise-l seni võrdlemisi lahkel käel ja tpe-^ ri: riigi;Välis\õlg on üip 25 mLljar- vatamine. Aga- ^loodusvaradest on Nüüd arvcitakse, et: on alanud . Ameerika farmeritele on veiie lk Kongressis, siis jäid paljud pa-, tuste osaliseks on saanud ka pai- di dollari maal ^^kivisütt ja väärtuslikku uus ajajärk Lõuna-Korea elus. Rii- kro^nUJne ^315 "ilmastik" suureks kilised programmid seisma ja 00- jud sellised inimesed, kes selleks Kui Lõuna-Korea president wolframi, mis on võimaldanud gi tugevaks meheks on tõusnud-55^^^^^^ ^^^^ sellest võib teolukorda, kuid nüüd tuleb ka toetuseks ei^ ole õigustatud. Nende Park Chimg Lee mõrvati, sai suure teras- ja niasinaehitustööstu- neljatähe kindral Chon Doo Hwan. järeldada, et Kreml sirutab s^da need paratamatult päevakorda võt-^ summade kärpimine kujuneb Rea- riigi presidendiks Choi Kyu Hah, se rajamise; Ka keemiatööstus on Aga riigis on ka opositsioonirühm, pji^g,j„ält ()ma käe Ühendriikide te-ta ja nende tähendamine ei ole ganile eriti tugevaks pähkliks, kerge. Presidendi ... , ^ .. . Ta on siiski • aimdt näiliselt, riigi- kõrgele tase^^'„ ^le-a^ewd.. kus tugevamad; J^^^^^ na sun tulevad mangU; vaesemad juht. Tõeliselt valitseb -sõjaline Korea mi? aar asub Hiina ja Jung, Kim Young Sam ja Kim Jong niüügitehinguteks oh seda soodsa-üheks suuremaks rahvakihid ja nendele leidub hunta, müle juhiks on kindral Jaapani, fc/ase mere vahel. See Pii. njaj. et president Reajan andis probleemiks on laiaulatusliku toe- Kongressi "ringkondades palju chon Doo Hwan. 48-aastane peagu geopoliitiliS: asend on määranud Neist on Kim Dae Jung antud farmerite sun'el Venemaale vilja-tise saamine kõigile oma program- kaitsjaid. Presidendi olukord muu- tundmatu kindral, kel on noorema- Korea saatlise. Aa.stail 1637-1895 kohtu alla riigireetmise pärast, müügi vabaks laskmisel oma käest midele kuid see ei ole kerge üles; tub veelgi .komplitseeritumaks kui te ohvitseride toetus. Juba 1979. a. Korea lamlns Hiinale. . Kim Young Sam on surve tõttu tugeva relva bolshevi-^mi' vastu. Selle järel satl„s Korea Jaapani ^ ' ^ ^ ' n r ^- ifT' '"g^oni^ ""gl ju-mõju alla ja 1910. a.:mtisJaa:^^^ pan selle oma riigiga surma, on U?A-1 raske säilitada vad Moskvas venelaste ja ameerik- , . ' . normaalseid suhteid Lõüna-Kore^ II maailmasõja ajal tungisid N. ^''.y tele miiüdaya vilja kontingentide anrie, kuna kõik majandusküsfmusr ta hakkab rakendama kõiki teisi (jgtsembris tema poolt teostatud te eksperdid ei nõustu Reagani ja oma sisepoliitilisi programme na- riigipöördel sai šõdila^hunta tegeli-tema nõuandjate seisukohtadega., gu seda on võitlus abordi /vastu, kult võimu oma kätte. Chon Doo Ehkki valitsus on optimistlik ja koolilaste bussidega; ringivedamise ^.^^^^ ^gtus alles möödunud -aas-loodah riigi eelarvet 1984. • aastaks kaotamine, ja paljude valitsuse ees- .^^j avalikkuse ette, kui ta nimetati ta...s. ak.a alustada, ei ole p, aljud, ana- ^k irja,d-e. , 1j1a *ju hui ste -fl likvideerimine, julgeoleku-t-e-e-n-is-t-u-s-e üüll emaks. Pä- Liidu väeosad Põhja-Koreasse au- Mõlema Korea vahel on käimas suurendamiseks. luusijad kaugeltki samal arvamise ,•-S^^^^ esile suur^sisepo» ^^^^ ^^^^ ^^^^ ^^^^^^ ^^^^.^ ^^^^ ^^^^^^^.^ ^^^^^ majanduslLk võistlus. Jaapani ma- Käesoleval aastal ei kannatanud eriti kui Reagan kavatseb niffikait- 1. d.si niuudatusi, mille tagapoh- ^i^^datud ja nüüd ta on neljatähe välja jaapani üksused väga veri- jandusspetsialistid arvestavad, et N. Liit mitte ainult teravilja napse kulutusi tunduvalt tõsta. Ka^ku- jaks on foderaalvahtsuse lakkama- ,.^,^^1 ^^^^^^ J ^l.^^^^.^^ Lõuna-Koreas oma- juba sel aastakümnel Põhja-Korea puse all, vaid möödunud suvel lõp-leeritakse, et Reaganil tuhh im. u kasvu » ~ sidendi Choi Kyu Hahni järel riigi korda ameeriklaste üksused toeta- võib saavutada Lõuna-Korea tase- pes kauplustest otsa ka kõige ta-sid lõunakorealasi ja riikide piir mev ja 1984. aastate keskel föderaalva- kindlatesse raamidesse surumine, ^gjjj^g j^^ht ütsuse kulusid veelgi 75 miljardi Reagani eriliseks probleemiks Lõuna-Korea on suhteliselt rikas kinnitus 38 laiuskraadile dollari võrra kärpida enne kui te tõotab kujuneda uldme majandus- ^^^^^.^^ ^.^^^j^,^^ T . \TT saab hakata rääkima eelarve tasa- liku elu kulg, mis on tihedalt seo- , , , Aastail 1950—53 toimus välisem iivani toiduaine—-kartul. se kohta on üle S1500. kaalustamisest. Punase pliiatsi ohy- tud tema uute programmidega, Sta- Võrdluseks nimetatagu, et kom-riks peab langema ka riigikaitse tistilised andmed kinnitavad, et ™ — ^ ^ ^ ^ . ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ' tõhustamise pprrooggrraammmm,, kuna seda inflatsioon ühendriikides on vii- gg^Q ^^^^^ Ja-Kori tuleks vähendada umbes 30 miljar- masel ajal mõningal määral vähe- Korea sõda, mis ei toonud snski muuda-aremolnud olukorrale. Põh^ Koreast oli 1948. aastal saanud See võib aga toimuda ainult Põh- Sügisepoole ilmusid kartulid jälle ja-Korea sõjalise eelarve Vähen- turule, kuid siis selgus, et need ei damise Ja impordi kitsendamise, olnud pärit suure kodumaa põldu-ga. delt vaid hoopis-tükis Hollandist. Kui poliitilised olud Lõuna-Ko- Seoses toiduainete puudusega rää-korea i^hrademlraaü^^ vaba- ^'^'^ stabiliseeruvad, ^võivad » juba päris avaHk.lt püma. i d u u m c s ^ u umja ma:,ct — * ^^g^ 3^^,^^ ^ögtud 1979. aas- 7, ^ > « u c m u r v x a a u i ^ vctud- yaholised ühendamlsnõuoi- ^'^^^ 3^ ratsioneerimisest. Mõ-di dollari võrra. Reagan on luba- nenud, kTiid intressimäärade lange- ... T - f ^i^» ^^^^ N. Lut toetas ja Lõuna- ^^^^^^ vaneiisea unenaamisnoupi 'f.. ^„„^, •.», * • tasi ja on pant bouna-i^orea amei- j . ^ ^ . ^: damiscd uuesti alata. Küret aren- PiirKonnds muuaK^^em juöa loi-gut pole siiski põhjust oodata. duameid kupongide jarelc. Aga kui see •imei siiski peaks toi: ^^^^^^^ mud riigikaitse kulutusi kärpida 13 miseksei--ole praegu mingisuguseid. "'•'^7 Koreast Lõuna-Korea'vabariik, mi-miljardi dollari võrra kuid eelarve väljavaateid. Selle tagajärjeks ou staristiKaametist. ^^^^^^ ^^^^ kritiseerijate an'ates sellest kokku- majanduselu järk-järgullne stag- Majanduslikus võistluses on Ko- , tõmbamisest ei piisa. i neerumine - paljud ärilised ette- f sattunud kitsikusse Kui meenutada Reagani valimik- võtted lõpetavad oma tegevuse, Saavutamaks Louna-Korca kõrget eelseid ja ka viimasel ajal peetud maju on raske ehitada ja veelgi f^'f^^''\^'l Pohja-Korea diktaa-kõnesid, siis on ta alati alla kriip- raskem müüa ning töötute arv on Kim II Sung pidanud palju sutanud Ühendriikide riigikaitse tõ- kasvanud 7,2 protsendile. kauplema nigi sõjalise eelarve va-hustamse vajadust ning^n tõota- * Vastavad ringküsimused näita- hendamise eest ja kitsendama im-nud selle eesmärgi .saavutamiseks vad^-^et president Reagani popu- Po^i. Aga Pohja-Koreas pole ak-astuda drastilisi samme. Nüüd on- laarsus rahvamasside hulgas on vü- tuaalset energiaküsimust. Kui Põh-gi jõutud probleemi juurde — kui- niasel ajal, suurenenud. See on Ja-Korea vajab ainult 5% import-das mõtleb president tekkinud di- Valges Majas ja vabariiklaste par- energiat, siis Lõuna-Koreas on see lemma lahendada. Ühest küljest tei ridades tekitanud teatava opti- 60%. vajab ta riigikaitse ülesehitami- mistliku meeleolu. Kuid presidendi Ka praegu on ameeriklaste üksu- muma. sns ühinenud ia tööstusli- ^^^^^^^ Venemaale on täielikult si riigis umbes 40.000 tugevda- kult tugev Korea oleks Jaapafti iä- ^'^stuolus president Rearani kom-mas posilsioone Põhja-Korea rel suurimaks majandusliku tuge- «^««ismivastase poliitikaga, kuna vastu. vusega maaks Ida-Aasias. ^ f.";5.?"^^f5^ f^'''^ «"^^ "}'''^^- hstlikii viljaga'' venelastel julle ra- • . .. • • - . . - . • — — — — • —. • . hulikult ületalve elada. Ja kui Reagan venelastele heldel käel toitu jagab, siis ei tohiks ta siisusi pahandada kui läänesakslased ja tei-: . sed lääneriigid Moskvale kauoäsid Üks maailma rikkamaid mehi Daniel Ludwig New Yorgis unistas müüvad, mis ameeriklaste nnat^s suurem. seks suuri summasid kuid teisest edusammude varjus kummitavad küljest peab ta riigi eelarvet selle suurte tagasilöökide võimalused — tasakaalu viimiseks tunduvalt kär- ja midagi ei ole muutlikum ja kii-pima. Näib, et presidendil ei ole resti vahelduvam kui rahva arva-võimalik mõlemaid eesmärke saa- mine kui valitsus masside heaks- ^ vutada ja ta peab siin leidma miu- kiitu ära ei suuda teenida. kiiresti arenenud ja võib mitmel Ja.^P^^^st tellitud tselluloositehas, gisuguse kompromissi. Tegelikult . 'K. A. alal võistelda maailmaturul, väsi- "^'^^ ^ ^ ^ ^ ^ f ^ P"^'^^",^^f .^^^'^^ I or.i • o n -r tuua. Osa brasulia tehnikuid tuli _ ^ . — tab ruki suski selle suur välisvõlg j . . . , . .. f »»0.'m griV,%B#«fe - 0^ ka teada, et Haapsalus laevalt olenevus importeentaya energia valjakoolitada Soomes. Lugeja kiqUf&b j ^ . j ^ , , ^ , ^ ^ ^ nalsed-lapsed anti saamisest. Rngi välisvõlg on um-yafi-^ öB-eyfl-Iök ' Saksa Julgeolekupolitsei IVA osa- bes 25 miljardit dollarit, võrreldes A , ^ i konna ametnike (sakslaste) korral- P«hja-Korea vaevalt. 3 miljardi ö.AiarS lUqU ^ ^usse, kes omakorda nad üle and- dollariga. Mälestusraamatus „Päästa meid sid sama asutuse IVB osakonnale ^ ära kurjast- eksis kirjanik Evald ^Eesti poliitiline politsei). Naised- ^^^^^ ^.^^^^ ^^^^^^ Brasiüiatrpopikaliste vihmametsade hiiglaslike mõõtmetega kasutusele on strateegiliselt olulise tähtsusega. Kui Põhja-Korea õliarve on tä- võtmisest paberi valmistamiseks 1980-ndail aastail oletatava paberipuu- ^ navu 7 miljardit dollarit, siis Lõu- ^«se kergendamiseks. Rohkem laevaomanikuna tuntud Ludvrig paigu- Sageli imestatakse, millest on na-Koreas on see kümme korda ^m^de dollareid oma ettevõttesse ja oli vaikses koostöös ka soome tingitud Iisraeli suur mõju puDtoostustega nmg nende paberitööstuse spetsialistidega. Ühendriikides. Iisraeli valitsus soo- Uued taimed haigestusid ^nU-^^^^^^^^ mesugustesse haigustesse ja e n - ^ ^^ dised taimeliigid vallutasid laas. tatudmaa-ala tagasi; sdlele vaatamata andestatakse iieed üleaisad Kuigi Lõuna-Korea majandus on Amazonase äärde taheti tuua Küm„ . r c«n*. Brasiilia valitsus keelas suureniaci'^^ E^v^ . metsa laastamised ega immdU''^'^'*^^^'^^ olvkavaska nisi kasvatamme ja pj^p^g Qj^^ sündinud kaoliini tootmine mng karjakas- n,iijarde d o l l a r i d nõudnud proovi- J''" f"^''!^^»^ ühendriikide junt- - alale ja tesevuse jätkamine teki- Mänd (alias Ain Kalmus) Kõrges- lapsed ööbisid asutuses, kuulati üle i:;^,^^^ S ^ " f ? "^"^^ ^^'"^ '''T "r'^ HkaT a^^S^i j^rfl^S - i järgm sel päeva . s o . ,,„3rootsi-Vormsi ran- ^ 'l" i " ! J*—' ^ —S ^ ^^ hapnikust ja istutas asemele pare- jõust, mat tselluloosi tootvate puude tar-mi. saares, sept. 1944 sakslaste poolt v^^^^^^ ^xixx^i v w ^ t i . ivuaiuuiM- v u n nM l a x i - • u . . . . , - kinnipeetud „Alari'' loos, nimeta- 12.. sept. 1944. - Naisi oli kokku ^^^^ .^^^^^ ^^^^^ ^^^^^^^^^ mis annab • suurema osa maailma tueevam ka miljardite dollarite des, et laev toodi Hiiumaalt Rohu- 20. Seega voeti laevalt maha ca vahelesegamise tõttu luhtunud põ-küla sadamasse jne. Kirjanik tun- täiskasvanut, pluss lapsed, kelle- g^nemise katset - Küdeva rannas nistas eksimust (tema.-kiri allakir- ja jääb kindlaks tegema- -^^^ ^^^^^.^^ ^^^^^^^ ^^^^ puuistandik oli salapä-jutajale 24. 06. 81.) „Alari" koos ning Rikholdi rannas metsa alt .^ne, hoolikalt valvatud maaala, põgenikega pidasid kinni saksa Kuidas nendel isikutel 12. sept. „paaditööstus". ' vallandas tööjuhatajad iga väik-rannavalve sõdurid, kasutades kuni nende vabastamiseni Tallinna „Alari" Mnnipidamise üle on seima vastuolu tõttu. Töötajad selle juures kaht, kalalaeva/traale- Keskvanglast 21.—22. sept. taas- muidki andmeid ' selgunud, kuid korraldasid ühe presidendi külas-rit.,„ Alar'- toodi Haapsallu, kus põgenemine õnnestus, pole teada, nende kirjeldamine ei kuulu süa. käigu puhul meeleavalduse, kaevä-mehed-— arvult ca 30 — vahialus- Üksikuid pääses.siiski läände, kuid Need säüitatakse mõnes pagulas- tes et neid koheldakse kui orjasid, tena rongiga Tallinna Keskvangi- enamikul tuli peninukkide haardes- arhiivis. • Ka dzhungel tekitas rohkeid prob-majja saadeti. se jääda. E. Tahk leeme. Aidake kaasa Ipvikrde, sellega aitate kaasa eesti keele säilitamisele! usgrupp Ühendriikides on rajanud Washingtonis võimsa nõndanimetatud Iisraeli lobby — mõ-jurikastest isikutest koosneva organisatsiooni, kes tagatrepipoliitika abil katsub mõjutada pealinnas Kongressi liikmeid, ministreid ja Valge Maja personali. Lobby tugevus Ameerika 5,8 miljoni juudi huvide kaitsmisel ja Iisraeli seisukohtade propageerimisel baseerub esmajoones juutide häältele, mis (Järg lk. 3) Nr. 66 26. ja 27. dr. R. 3. ja 4. ok dr. H. 23 VVE& Rexd VägcG r STOKHO kes on kü tulnud kodi sugulasi j Tallinna U täpsemaks Ennekõik huvi kaas: võimaliku vastu. Erit väljumise ] põhjalikul^, TolUame dade vahel geolekuam kotid on k likult läbi Komm on koond ses kirde määral ka se ja min lobby jõua riklastc aj kese dem vastu ja 1 tidc suur ganisccrim riigis* Juudi on haritul tel alati s kõik poH davad. Al liga seotu dcmctega võimalust! teada, et on tundu kui ncnd lobbyssc bes 30 or mcd on liitikasv kondlikus järjekindl listcip ka nis on esindajak. Affairs eelarve 0 mille ani kes saada ja peavad 'sid, et liikmete ja Iisrael by csiiid kohtunils ning nei lisi ko võimsati; ni.ster A l nistcr C Kuid n ei kasva ka juud des. Ko -ju on V henenud kaasa 0 uistcr IJ ja Ühen* va ülbe aitab oni riikide l le, kelle rimad õ lega Vnl vad tõfi Ida põli dent Re mesi sa le hakk nukeid, raiub ra
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , September 22, 1981 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1981-09-22 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e810922 |
Description
Title | 1981-09-22-02 |
OCR text | Lk. 2 vABrt EES 11 .Ai\.> tJsipäeval, 22. septembril 1981 — Tuesday,. September 22, 1981 Nr. 66 VABADE EESTLASTE HMLEKANDJÄ VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlajie, 135 Tecumseth Sfc. Torontos PEAToBLETAJA: Kari Arro ' TOIMETAJA: Hasaes Oja POSTIAADRESS: P 0 3oz 70. Stn. C, Torooto Ont MSJ 3M7 TELEFONID: toimetu5 ^7521,! talitus (tellimised, kiiulutus^. ' ekspeditsioob^ 384-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: aitas $38.—. poolaastas $21.— ja veerandaastas ^11.—, tsinpostigai aastas $81.—,. poolaastas $33-^ ja veerandaastas $17.— TELLI^IISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42—, poolaastas ja veerandaastas $12l—. Kiripostiga USA-s: aastas $87 —, poolaastas $35.50 |ja veerandaastas $18.50 L S N N L T O S T I G Ä tilemere-maadesse: aastas $7S.—, poolaastas 138— ja veerandaastas $20.— Aadressi muudatus 50 c. 4- Üksiknumbri hind 50 c. Publkbed by Fres Sstoriian Publisher Ltd., 135 T^mas^th Torostö Ont. M6J ŽH2 Komnieiitaarid N. Liidu viljasaak on ka käesoleval aastal väga vilets ja plaani täitmisest jääb palju puudu; Lääneriikide eksperdid kalkuleerivad^ et käesoleva aasta viljasaak on 40 kuni 50 miljonit raeetrinpioodüstiku tonni vähem kui Kremli plaanimajanduse mehed selle paberi peal pliiatsitega välja rehkendasid. Eriti kuna asjaoluna peavad venelased nentima, et see on juba kolmas aasta jär|estv kus neil tuleb leppida erakordselt halva saagiga. Põdura saagi vabanduseks toovad parteijuhid tagataskust välja jälle vanad ja kulunud vabandused — ilmad oh halvad! Jääb mõistmatuks, miks nõukogude põldudel on alati kas palju päikest või palju vihma, mis viljasaagid ära näpistavad, kuna läänemaailma põldudel on vilja külluses. Tõsiusklikel oleks põhjust än ata, et see on Jumala vits, mis venelasi nende ateismi ja Jumala salgamise eest ^ . „ .., , , , , karistab, kuid tegelikult ei ole nii- Poolas 00 Solidaarsuse liikumise tulemusena mitmel puhu! uuesti üles tõstetud ka Katõni massimõrv. Tea- ^.g^.^ põhjuseks halvad ilmad kui - tavasti mõrvasid venelased Smolenski lähedal Katõni metsas kuklalaskudega tuhanded poola vangilange- y^^g j^^jj^Q^g- sovhoosi põilu-majandüs, mis kuidagi jalgu alla ci võta. Veidi piinlik on ainult konstateerida, et ka läänemaailmas leidub palju neid, kes venelaste „hal-vä Umaštiku" vabandusega lepivad, vaatamata üldiselt tuntud faktile, et N . Liit saab pisikestelt eraviisiliselt ülesharitud mäalapikes- %,44/ J^""'' '^'''y^/^./MM lY/i . . „ nud olivitserid. Pildil näeme massimõrva asukohta selle avastamisel. Vaatamata sellele, et Ühendrii-i tundusid presidendi lubadused kide president Reagan on saavuta-1 eelarve lasakaalustamiseks, maksu-nud tene rea võitusid oma kais-1 de vähendamiseks ja riigikaitse ku-geleulatuva majandusprogrammil lude suureks tõstmiseks juba vali-läbiviimisel, ei ole ta joudnud| miskampaaeia ajal vastuoluSistena Lõuna-Korea asetseb Korea poolsaare lõunaosas, kuulsast 38 laiuskraadist lõuna pool. Kuigi selle pin- telt 30 protsenti oma põllumajan-kaugeltki veel mäe tippu ja tal tu- ja kättesaamatutena kuud Ühend- on alla 100.000 ruutkUomeetri, on seal elanikke üle 37 miljoni. Lõuna-Korea ehk Korea vabarük on dnse toodangust. Igaüks võib juba Jeb palju tööd teha |a vaeva naha riikide avalik arvamine ei omista- suhteliselt jõukas. Riigi brutosissetulek on umbes 250 miljardit dollarit. See 6n umbes viis korda suurem ise arvata kui suur oleks nõukogu-enne kui ta suudab oma konserva-, nud nendele kontrastidele vajalik- Põhja-Korea ehk Korea rahvademokraatliku vabarügi oma. - de põllumajanduse toodanc olnud tiivse ma|andusplaani täies ulatu-, ku tähelepana. ses rakendada. Kui Reagani admi-| Presidendi kavas on kärpida Tööstus nistratsioon kesHendas seni tähele-; tunduvalt igasuguseid sotsiaalhüvi- mõnikord pann oma majandusplaani põhilis-j seid ja abistamissumniasid, mida väikseks likku Lõuna-Koread on Lõima-Korca elanikest elatuvad Koreade iihcndamiseks on peetud ^^^^^^^^ nimetatud ka Ida-Aasia umbes ?JGoled põllumajandusest, nõupidamisi 1971. aastast alates. • v" \ ni^^-a a 0.9 sv praegu u-«r 1 ^ rr •u^ , v- ., . . . , . . . olnud eramajapidamiste hoole all hiiglaseks. Aga tööstuse Tähtsamad viljakigid on riis 3a.so-k^ld. mäng mainitavaid . 1 t Tk k ' 1 žele probleemidele ja maksude Ühendriikide valitsus on Jaganud, arendamine on nõudnud öma ohv-jauba ning lisaks siidiusside kas- lulemiisi pole sel olnud.^^ peremehe harida alandamise programmi läbiviimise-l seni võrdlemisi lahkel käel ja tpe-^ ri: riigi;Välis\õlg on üip 25 mLljar- vatamine. Aga- ^loodusvaradest on Nüüd arvcitakse, et: on alanud . Ameerika farmeritele on veiie lk Kongressis, siis jäid paljud pa-, tuste osaliseks on saanud ka pai- di dollari maal ^^kivisütt ja väärtuslikku uus ajajärk Lõuna-Korea elus. Rii- kro^nUJne ^315 "ilmastik" suureks kilised programmid seisma ja 00- jud sellised inimesed, kes selleks Kui Lõuna-Korea president wolframi, mis on võimaldanud gi tugevaks meheks on tõusnud-55^^^^^^ ^^^^ sellest võib teolukorda, kuid nüüd tuleb ka toetuseks ei^ ole õigustatud. Nende Park Chimg Lee mõrvati, sai suure teras- ja niasinaehitustööstu- neljatähe kindral Chon Doo Hwan. järeldada, et Kreml sirutab s^da need paratamatult päevakorda võt-^ summade kärpimine kujuneb Rea- riigi presidendiks Choi Kyu Hah, se rajamise; Ka keemiatööstus on Aga riigis on ka opositsioonirühm, pji^g,j„ält ()ma käe Ühendriikide te-ta ja nende tähendamine ei ole ganile eriti tugevaks pähkliks, kerge. Presidendi ... , ^ .. . Ta on siiski • aimdt näiliselt, riigi- kõrgele tase^^'„ ^le-a^ewd.. kus tugevamad; J^^^^^ na sun tulevad mangU; vaesemad juht. Tõeliselt valitseb -sõjaline Korea mi? aar asub Hiina ja Jung, Kim Young Sam ja Kim Jong niüügitehinguteks oh seda soodsa-üheks suuremaks rahvakihid ja nendele leidub hunta, müle juhiks on kindral Jaapani, fc/ase mere vahel. See Pii. njaj. et president Reajan andis probleemiks on laiaulatusliku toe- Kongressi "ringkondades palju chon Doo Hwan. 48-aastane peagu geopoliitiliS: asend on määranud Neist on Kim Dae Jung antud farmerite sun'el Venemaale vilja-tise saamine kõigile oma program- kaitsjaid. Presidendi olukord muu- tundmatu kindral, kel on noorema- Korea saatlise. Aa.stail 1637-1895 kohtu alla riigireetmise pärast, müügi vabaks laskmisel oma käest midele kuid see ei ole kerge üles; tub veelgi .komplitseeritumaks kui te ohvitseride toetus. Juba 1979. a. Korea lamlns Hiinale. . Kim Young Sam on surve tõttu tugeva relva bolshevi-^mi' vastu. Selle järel satl„s Korea Jaapani ^ ' ^ ^ ' n r ^- ifT' '"g^oni^ ""gl ju-mõju alla ja 1910. a.:mtisJaa:^^^ pan selle oma riigiga surma, on U?A-1 raske säilitada vad Moskvas venelaste ja ameerik- , . ' . normaalseid suhteid Lõüna-Kore^ II maailmasõja ajal tungisid N. ^''.y tele miiüdaya vilja kontingentide anrie, kuna kõik majandusküsfmusr ta hakkab rakendama kõiki teisi (jgtsembris tema poolt teostatud te eksperdid ei nõustu Reagani ja oma sisepoliitilisi programme na- riigipöördel sai šõdila^hunta tegeli-tema nõuandjate seisukohtadega., gu seda on võitlus abordi /vastu, kult võimu oma kätte. Chon Doo Ehkki valitsus on optimistlik ja koolilaste bussidega; ringivedamise ^.^^^^ ^gtus alles möödunud -aas-loodah riigi eelarvet 1984. • aastaks kaotamine, ja paljude valitsuse ees- .^^j avalikkuse ette, kui ta nimetati ta...s. ak.a alustada, ei ole p, aljud, ana- ^k irja,d-e. , 1j1a *ju hui ste -fl likvideerimine, julgeoleku-t-e-e-n-is-t-u-s-e üüll emaks. Pä- Liidu väeosad Põhja-Koreasse au- Mõlema Korea vahel on käimas suurendamiseks. luusijad kaugeltki samal arvamise ,•-S^^^^ esile suur^sisepo» ^^^^ ^^^^ ^^^^ ^^^^^^ ^^^^.^ ^^^^ ^^^^^^^.^ ^^^^^ majanduslLk võistlus. Jaapani ma- Käesoleval aastal ei kannatanud eriti kui Reagan kavatseb niffikait- 1. d.si niuudatusi, mille tagapoh- ^i^^datud ja nüüd ta on neljatähe välja jaapani üksused väga veri- jandusspetsialistid arvestavad, et N. Liit mitte ainult teravilja napse kulutusi tunduvalt tõsta. Ka^ku- jaks on foderaalvahtsuse lakkama- ,.^,^^1 ^^^^^^ J ^l.^^^^.^^ Lõuna-Koreas oma- juba sel aastakümnel Põhja-Korea puse all, vaid möödunud suvel lõp-leeritakse, et Reaganil tuhh im. u kasvu » ~ sidendi Choi Kyu Hahni järel riigi korda ameeriklaste üksused toeta- võib saavutada Lõuna-Korea tase- pes kauplustest otsa ka kõige ta-sid lõunakorealasi ja riikide piir mev ja 1984. aastate keskel föderaalva- kindlatesse raamidesse surumine, ^gjjj^g j^^ht ütsuse kulusid veelgi 75 miljardi Reagani eriliseks probleemiks Lõuna-Korea on suhteliselt rikas kinnitus 38 laiuskraadile dollari võrra kärpida enne kui te tõotab kujuneda uldme majandus- ^^^^^.^^ ^.^^^j^,^^ T . \TT saab hakata rääkima eelarve tasa- liku elu kulg, mis on tihedalt seo- , , , Aastail 1950—53 toimus välisem iivani toiduaine—-kartul. se kohta on üle S1500. kaalustamisest. Punase pliiatsi ohy- tud tema uute programmidega, Sta- Võrdluseks nimetatagu, et kom-riks peab langema ka riigikaitse tistilised andmed kinnitavad, et ™ — ^ ^ ^ ^ . ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ' tõhustamise pprrooggrraammmm,, kuna seda inflatsioon ühendriikides on vii- gg^Q ^^^^^ Ja-Kori tuleks vähendada umbes 30 miljar- masel ajal mõningal määral vähe- Korea sõda, mis ei toonud snski muuda-aremolnud olukorrale. Põh^ Koreast oli 1948. aastal saanud See võib aga toimuda ainult Põh- Sügisepoole ilmusid kartulid jälle ja-Korea sõjalise eelarve Vähen- turule, kuid siis selgus, et need ei damise Ja impordi kitsendamise, olnud pärit suure kodumaa põldu-ga. delt vaid hoopis-tükis Hollandist. Kui poliitilised olud Lõuna-Ko- Seoses toiduainete puudusega rää-korea i^hrademlraaü^^ vaba- ^'^'^ stabiliseeruvad, ^võivad » juba päris avaHk.lt püma. i d u u m c s ^ u umja ma:,ct — * ^^g^ 3^^,^^ ^ögtud 1979. aas- 7, ^ > « u c m u r v x a a u i ^ vctud- yaholised ühendamlsnõuoi- ^'^^^ 3^ ratsioneerimisest. Mõ-di dollari võrra. Reagan on luba- nenud, kTiid intressimäärade lange- ... T - f ^i^» ^^^^ N. Lut toetas ja Lõuna- ^^^^^^ vaneiisea unenaamisnoupi 'f.. ^„„^, •.», * • tasi ja on pant bouna-i^orea amei- j . ^ ^ . ^: damiscd uuesti alata. Küret aren- PiirKonnds muuaK^^em juöa loi-gut pole siiski põhjust oodata. duameid kupongide jarelc. Aga kui see •imei siiski peaks toi: ^^^^^^^ mud riigikaitse kulutusi kärpida 13 miseksei--ole praegu mingisuguseid. "'•'^7 Koreast Lõuna-Korea'vabariik, mi-miljardi dollari võrra kuid eelarve väljavaateid. Selle tagajärjeks ou staristiKaametist. ^^^^^^ ^^^^ kritiseerijate an'ates sellest kokku- majanduselu järk-järgullne stag- Majanduslikus võistluses on Ko- , tõmbamisest ei piisa. i neerumine - paljud ärilised ette- f sattunud kitsikusse Kui meenutada Reagani valimik- võtted lõpetavad oma tegevuse, Saavutamaks Louna-Korca kõrget eelseid ja ka viimasel ajal peetud maju on raske ehitada ja veelgi f^'f^^''\^'l Pohja-Korea diktaa-kõnesid, siis on ta alati alla kriip- raskem müüa ning töötute arv on Kim II Sung pidanud palju sutanud Ühendriikide riigikaitse tõ- kasvanud 7,2 protsendile. kauplema nigi sõjalise eelarve va-hustamse vajadust ning^n tõota- * Vastavad ringküsimused näita- hendamise eest ja kitsendama im-nud selle eesmärgi .saavutamiseks vad^-^et president Reagani popu- Po^i. Aga Pohja-Koreas pole ak-astuda drastilisi samme. Nüüd on- laarsus rahvamasside hulgas on vü- tuaalset energiaküsimust. Kui Põh-gi jõutud probleemi juurde — kui- niasel ajal, suurenenud. See on Ja-Korea vajab ainult 5% import-das mõtleb president tekkinud di- Valges Majas ja vabariiklaste par- energiat, siis Lõuna-Koreas on see lemma lahendada. Ühest küljest tei ridades tekitanud teatava opti- 60%. vajab ta riigikaitse ülesehitami- mistliku meeleolu. Kuid presidendi Ka praegu on ameeriklaste üksu- muma. sns ühinenud ia tööstusli- ^^^^^^^ Venemaale on täielikult si riigis umbes 40.000 tugevda- kult tugev Korea oleks Jaapafti iä- ^'^stuolus president Rearani kom-mas posilsioone Põhja-Korea rel suurimaks majandusliku tuge- «^««ismivastase poliitikaga, kuna vastu. vusega maaks Ida-Aasias. ^ f.";5.?"^^f5^ f^'''^ «"^^ "}'''^^- hstlikii viljaga'' venelastel julle ra- • . .. • • - . . - . • — — — — • —. • . hulikult ületalve elada. Ja kui Reagan venelastele heldel käel toitu jagab, siis ei tohiks ta siisusi pahandada kui läänesakslased ja tei-: . sed lääneriigid Moskvale kauoäsid Üks maailma rikkamaid mehi Daniel Ludwig New Yorgis unistas müüvad, mis ameeriklaste nnat^s suurem. seks suuri summasid kuid teisest edusammude varjus kummitavad küljest peab ta riigi eelarvet selle suurte tagasilöökide võimalused — tasakaalu viimiseks tunduvalt kär- ja midagi ei ole muutlikum ja kii-pima. Näib, et presidendil ei ole resti vahelduvam kui rahva arva-võimalik mõlemaid eesmärke saa- mine kui valitsus masside heaks- ^ vutada ja ta peab siin leidma miu- kiitu ära ei suuda teenida. kiiresti arenenud ja võib mitmel Ja.^P^^^st tellitud tselluloositehas, gisuguse kompromissi. Tegelikult . 'K. A. alal võistelda maailmaturul, väsi- "^'^^ ^ ^ ^ ^ ^ f ^ P"^'^^",^^f .^^^'^^ I or.i • o n -r tuua. Osa brasulia tehnikuid tuli _ ^ . — tab ruki suski selle suur välisvõlg j . . . , . .. f »»0.'m griV,%B#«fe - 0^ ka teada, et Haapsalus laevalt olenevus importeentaya energia valjakoolitada Soomes. Lugeja kiqUf&b j ^ . j ^ , , ^ , ^ ^ ^ nalsed-lapsed anti saamisest. Rngi välisvõlg on um-yafi-^ öB-eyfl-Iök ' Saksa Julgeolekupolitsei IVA osa- bes 25 miljardit dollarit, võrreldes A , ^ i konna ametnike (sakslaste) korral- P«hja-Korea vaevalt. 3 miljardi ö.AiarS lUqU ^ ^usse, kes omakorda nad üle and- dollariga. Mälestusraamatus „Päästa meid sid sama asutuse IVB osakonnale ^ ära kurjast- eksis kirjanik Evald ^Eesti poliitiline politsei). Naised- ^^^^^ ^.^^^^ ^^^^^^ Brasiüiatrpopikaliste vihmametsade hiiglaslike mõõtmetega kasutusele on strateegiliselt olulise tähtsusega. Kui Põhja-Korea õliarve on tä- võtmisest paberi valmistamiseks 1980-ndail aastail oletatava paberipuu- ^ navu 7 miljardit dollarit, siis Lõu- ^«se kergendamiseks. Rohkem laevaomanikuna tuntud Ludvrig paigu- Sageli imestatakse, millest on na-Koreas on see kümme korda ^m^de dollareid oma ettevõttesse ja oli vaikses koostöös ka soome tingitud Iisraeli suur mõju puDtoostustega nmg nende paberitööstuse spetsialistidega. Ühendriikides. Iisraeli valitsus soo- Uued taimed haigestusid ^nU-^^^^^^^^ mesugustesse haigustesse ja e n - ^ ^^ dised taimeliigid vallutasid laas. tatudmaa-ala tagasi; sdlele vaatamata andestatakse iieed üleaisad Kuigi Lõuna-Korea majandus on Amazonase äärde taheti tuua Küm„ . r c«n*. Brasiilia valitsus keelas suureniaci'^^ E^v^ . metsa laastamised ega immdU''^'^'*^^^'^^ olvkavaska nisi kasvatamme ja pj^p^g Qj^^ sündinud kaoliini tootmine mng karjakas- n,iijarde d o l l a r i d nõudnud proovi- J''" f"^''!^^»^ ühendriikide junt- - alale ja tesevuse jätkamine teki- Mänd (alias Ain Kalmus) Kõrges- lapsed ööbisid asutuses, kuulati üle i:;^,^^^ S ^ " f ? "^"^^ ^^'"^ '''T "r'^ HkaT a^^S^i j^rfl^S - i järgm sel päeva . s o . ,,„3rootsi-Vormsi ran- ^ 'l" i " ! J*—' ^ —S ^ ^^ hapnikust ja istutas asemele pare- jõust, mat tselluloosi tootvate puude tar-mi. saares, sept. 1944 sakslaste poolt v^^^^^^ ^xixx^i v w ^ t i . ivuaiuuiM- v u n nM l a x i - • u . . . . , - kinnipeetud „Alari'' loos, nimeta- 12.. sept. 1944. - Naisi oli kokku ^^^^ .^^^^^ ^^^^^ ^^^^^^^^^ mis annab • suurema osa maailma tueevam ka miljardite dollarite des, et laev toodi Hiiumaalt Rohu- 20. Seega voeti laevalt maha ca vahelesegamise tõttu luhtunud põ-küla sadamasse jne. Kirjanik tun- täiskasvanut, pluss lapsed, kelle- g^nemise katset - Küdeva rannas nistas eksimust (tema.-kiri allakir- ja jääb kindlaks tegema- -^^^ ^^^^^.^^ ^^^^^^^ ^^^^ puuistandik oli salapä-jutajale 24. 06. 81.) „Alari" koos ning Rikholdi rannas metsa alt .^ne, hoolikalt valvatud maaala, põgenikega pidasid kinni saksa Kuidas nendel isikutel 12. sept. „paaditööstus". ' vallandas tööjuhatajad iga väik-rannavalve sõdurid, kasutades kuni nende vabastamiseni Tallinna „Alari" Mnnipidamise üle on seima vastuolu tõttu. Töötajad selle juures kaht, kalalaeva/traale- Keskvanglast 21.—22. sept. taas- muidki andmeid ' selgunud, kuid korraldasid ühe presidendi külas-rit.,„ Alar'- toodi Haapsallu, kus põgenemine õnnestus, pole teada, nende kirjeldamine ei kuulu süa. käigu puhul meeleavalduse, kaevä-mehed-— arvult ca 30 — vahialus- Üksikuid pääses.siiski läände, kuid Need säüitatakse mõnes pagulas- tes et neid koheldakse kui orjasid, tena rongiga Tallinna Keskvangi- enamikul tuli peninukkide haardes- arhiivis. • Ka dzhungel tekitas rohkeid prob-majja saadeti. se jääda. E. Tahk leeme. Aidake kaasa Ipvikrde, sellega aitate kaasa eesti keele säilitamisele! usgrupp Ühendriikides on rajanud Washingtonis võimsa nõndanimetatud Iisraeli lobby — mõ-jurikastest isikutest koosneva organisatsiooni, kes tagatrepipoliitika abil katsub mõjutada pealinnas Kongressi liikmeid, ministreid ja Valge Maja personali. Lobby tugevus Ameerika 5,8 miljoni juudi huvide kaitsmisel ja Iisraeli seisukohtade propageerimisel baseerub esmajoones juutide häältele, mis (Järg lk. 3) Nr. 66 26. ja 27. dr. R. 3. ja 4. ok dr. H. 23 VVE& Rexd VägcG r STOKHO kes on kü tulnud kodi sugulasi j Tallinna U täpsemaks Ennekõik huvi kaas: võimaliku vastu. Erit väljumise ] põhjalikul^, TolUame dade vahel geolekuam kotid on k likult läbi Komm on koond ses kirde määral ka se ja min lobby jõua riklastc aj kese dem vastu ja 1 tidc suur ganisccrim riigis* Juudi on haritul tel alati s kõik poH davad. Al liga seotu dcmctega võimalust! teada, et on tundu kui ncnd lobbyssc bes 30 or mcd on liitikasv kondlikus järjekindl listcip ka nis on esindajak. Affairs eelarve 0 mille ani kes saada ja peavad 'sid, et liikmete ja Iisrael by csiiid kohtunils ning nei lisi ko võimsati; ni.ster A l nistcr C Kuid n ei kasva ka juud des. Ko -ju on V henenud kaasa 0 uistcr IJ ja Ühen* va ülbe aitab oni riikide l le, kelle rimad õ lega Vnl vad tõfi Ida põli dent Re mesi sa le hakk nukeid, raiub ra |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-09-22-02