Vaba eestlane , October 29, 1987

              Lk. 8 VABA EESTLANE neljapäeval, 29. oktoobril 1987 - Thursday, October 29, 1987 Nr.
POIKREAD: 1. II maailmasõja
alustaja, 5. Koer häälitses, 9.
Juhtiv tegelane, 10. Asula 11.
Kleepaine, 13. Teatud mõõteriist^
15. Tütarlaps,17. Eksistents,18.
Metall, 21. Mehenimi, 22. Kaa­lub
palju, 23. . . . Rõõm—oma­aegne
e'esli ajakiri, 24. Väga
vana, 25. „Sänna laulik", 27.
Kiskja, 30. Kolmikvokaal, 31.
Põlev gaas, 34. Lapsevanem, 35.
Sama mis NSVL, 37. Haagike
õngekonksu küljes, 38. Muutma­tu,
40.' Shakespeare'i draamaku-ju,
42. Hinnet andma, 43. Tihti,
44. Õhu osa.
PÜSTREAD: 1. Tööriist, 2.
Sugulane, 3. Asi, 4. Teatud
kindlas paigutuses, 5. Naisenimi,
6. Kolm esimest vokaali, 7. Virk,
töökas, |8. Nii . . . — selline, 10.
Lause osa (grammatikas), 12.
. . . kond ^ grupp inimesi, 14.
Solvamine, 16. Protsentides
arvestatav kasu hoiuselt, 18.
Heinsoo Insurance
Brokers Ltdc
Eesti Majas
Toronto, Ontario M4K 2M
Broadview Ave, ruum. lOŽj
Telefon 461-0764 >
Mitte see, 19. Nais-üliõpilaskor-poratsioon,,
20. Esimene eestla­sest
olümpiamedali võitja, 25.
Lugupidamine, 26. Jalats, 28.
Triip, 29. Riigi esindaja, 32. Riik
Euroopas, 33. Ühe usundi jumal,
36. Loodusenähtus, 37. Peakate,
39. Küsimus, 41 .Armas i nimene.
RISTSÕNA NR; 1404
LAHENDUS
.•pÕIKREAD:; • lv- Earmen, v:6..
Taipan, 12. Ingel, 14. Marmara,
15.^ C, 16. Kalu, 17. Telk, 19.
On, 20. Ee, 21. Vannutama, 25.
Mason, 26. Tau, 27. Krai, 28.
Oinas, 29. Saarland, 30. Ets, 31.
Vilnius, 32. Evi, 33. liii, 34.
Issake, 37. Kiirustama, 41. SS,
42. Puuke, 43. Salat, 45. Lassie,
46. In, 47. Erie, 48. Ii, 49. Dile­tant,
54. Tik, 55. Kaamel, 56.
Natuke.
PÜSTREAD-.i.Cicero, 2. An,
3. Meltsas, 4. Elu, 5. Nutan, 6.
Tal, 7. A.R., 8. Ime, 9. Pae, 10.
A.R., 11. Nanaid, 13. Garantii,
14. Mentaliteet, 16. Kemi, 18.
Kuuris, 19. Omaniku, 21. Vos,
22. Naan, 24. Aras, 27. K l , 29.
Siiski, 30. Evis, 31. Viu, 32.
Ekslik, 33. Iru, 35. Sale, 36.
Eideke, 38. Asi, 39. Manna, 40.
Tartu, 42. Pada, 44. Tiik, 45.
Lia. 45a. Si, 50. Le, 51. E l ; 52.
An, 53. Tt.
Your Host Travel
Agency (1986) Ltd.
EESTLASE REISIBÜROO
MIRIAM ISBERG ANDERSON, CT.C:
President
Woodside$quareMall,1571SandhurstCircle (McCowah & Finch
Scarborough, Ontario, Canada f\/i1V 1V2
416-298-2m Avatud nädala sees 9:30—9:30
laupäeval 9:30—5:30
INDIVIDUAAL' JA GRUPIREISID ÜLE MAAILMA
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
OGAN
E, Scarborough. Ont.
PAUL JUTTUS
Müük ja rentimine
. 291-5054, liodus 423-
Oiiimii
Karl Laantee
2; oktoobril täitus Washmgtofiis
Ameerika Hääle eesti osakonna
juhatajal ja peatoimetajal Karl
Laanteel 60-nes eluaasta.
Karl Laantee võib tagasi vaa­data
laiaulatuslikule karjäärile nii
rahvusvahelises kiriklike organi­satsioonide
ja otseses kirikutege-vuses
— ta on olnud eesti luteri
kogudusi teenimas nii Buenos
Aireses kui ka Lõuna-Rootsi
koguduses, samuti eesti avalikus
elus kui põhimõttekindel rahvus­lik
võitleja.'
Nii oli loomulik, et ta oma
Rootsis viibitud aastatel oli just
kodumaakomisjoni abiesimees
Rootsi Eestlaste Esinduses. See
mitmepalgeline tegevus oli
taustaks tema kutsumisele juhtima
Voice of America eestikeelseid
saateid. i
Karl Laantee on sõna tõsises
mõttes ,,self made man'\ kuna ta
mobiiiseerituna lennuväe abitee-nistusse
1944 a. sügisel juba
17-aastasena sattus Saksamaale,
kaugele kodutalust ja omastest
Elva vallas, kus ta sündis ja mille
läheduses Tartus ta ,,treffoonias"
oli õpingutel.
Kui varsti sõda lõppes, oli ta
esimeseks mureks gümnaasiumi
lõpetamine. See toimus aprillis
1947 Augsburgi eesti gümnaasiu­mis;
kust tee edasi viis Erlangeni
ülikooli usuteaduskonda. DP-laagri-
aastatel oli. noor Laantee
aktiivne eesti elus, eriti skautluses
tegevjuhina ja rahvusvaheliste si­demete
organiseerijana Eesti
Skautide Keskbüroo asjaajajana.
1949 a. septembris lahkus
Laantee Saksamaalt USA-sse,
olles saanud stipendiumi ülikooli-õpingute
jätkamiseks. 1952
lõpetas New Yorgi Wagner Col-lege'i
ajaloo ja humanitaarteadus­te
alal, ent jätkas siia Erlangenis
alustatud usuteaduslikke õpingid
Philadelphias Luteri Teoloogilises
Seminaris, mille ta a. 1955
lõpetas magistri kraadiga, öli
Eesti üliõpilaskond USA-s ja
Eesti üliõpilaskond välismaal
esimeheks. Õpingute fmantseeri-miseks
töötas ta Free Europe'i
uurimisosakonnas ja raamatuko­gudes
ning tegi kaastööd Amee-rika.
Häälele.
Vaimulikuks õnnistati Karl
Laantee USA Luteri Kiriku tee­nistuses
New Yorgis: 17. .apr.
1955, kusjuures ordineerimisel
EELK-d esindas praost Hinno.
Paigutati Ameerika Kiriku kolme
koguduse vaimulikuks Virginia
osariiki, kust ta aga kutsuti mis-joniõpetajaks
a. 1956. Selles
tegevuses oli ta viis aastat Argen­tiinas,
aidates seal organiseerida
EELK Buenos: Airese Reformat­siooni
kogudust, milline tema
eestvõttel sai välise abiga ehitada
ka oma kiriku. Karl Laantee
teenis ka eesti kogudust Brasiilias.
Pärast seitset aastat kirikuõpe­tajana
jätkas K. Laantee enda
Nr. 80
txm
Erika Salumäe võisüemas Los Angeleses
ESimesel oktoobril täpselt kell 7.42 hommikul, kui lapsed
lid teel kooli, teised tööle ja kodused jõid tassi kohvi hakkas
kõikuma — tunne oli nagu maja kiiguks. Los
;elese piirkonda, keskpunktiga Whittier linn, tabas maa­värisemine
tugevuses 6,^
Nagu kuulda, pääsesid eestlaste
kodud, juhtusid tavalised asjad,
nagu lillepotid läksid ümber,
köögi-kapi uksed lendasid lahti,
raamaturiiulid koos raamatutega
eemaldusid seintest jä kellel oli
ujumisbassein, seal vesi aina
kees. Los Angelese piirkond aga
sai kannatada üle 45 miljoni dol­lari
väärtuses. varanduse-kaotust
ning Ühendriikide president
Rönald Reagan ja Kalifbrnia
osariigi kuberner George
Deukmejian kuulutasid Los
Angelese piirkonna , ,õnnetuspiir-konnaks;'.
Selle tõttu saavad ärid
ja eraisikud laenata odava prot-t
ä ien da mi st üs ut eaduses ja
poliitilistes teadustes New Yorgis
ja siis aastast 1963 Stockholmi
ülikooli välismaalaste erikursusel,
kus ta saavutas a. 1966 MSSc
(Sotsiaalteaduste magistri) kraadi.
Samal aastal sai ta New Yorgis
Columbia ülikooli usuteaduslikus
seminaris Master of Sacred
Theology teadusliku kraadi.
Rootsist saadeti Laantee USA
kirikuteliidu poolt juhtima Ghüreh
World Service abistamistegevust
Peruus, kus ta direktorina pidi ad­ministreerima
kõike sotsiaalset ja
humaanset abi USA-st. Kuna ta
korraldas ka USA valitsuse abi,
oli tal diplomaadi staatus.
Pärast teenistust aastatel
1970 läks ta Ameerika Maailma-misjoni
teenistusse Montevideos-se
Uruguais, kus ta oli rektor
Oikunieenilises Instituudis. Sealt
tüli ta a. 1973 Rootsi^ kus ta oli
uurijana Wenner-Gren Genter'is
ja hiljem Lõuna-Rootsi EELK
koguduse õpetajaks Lundis:
Sellelt kohalt kutsus mõne aasta
möödumisel tema Washingtoni
Voice of America, asetades tema
Õlgadele eesti osakonna juhtimise.
Töö, milles on talle kasuks olnud
mitmekülgsed teadmised õpijngu-telt
paljudel aladel, erakordselt
suured rahvusvahelised ja mandfi-tevahelised
eestiIkontaktid, rääki-.
mata teg^vus^st kodumaa küsi-
•mustega Rootsis Esinduse juures.
Kuna tema tegevus ulatub eetri
kaiidu ka kodumaani, siis järje­kindlad
pahandamised okupat-siooniteaves
kriipsutavad alla, bt
ta Oh oma tööd hästi teinud/
Akadeemiliselt kuulub juubilar
ratsioon Rotalia vilistlas-sendiga
raha, et parandada maa­värisemise
poolt tehtud kahjusid.
Whittier on üks vahemaid Los
Angelese piirkonna äärelinnu ja
sealse ,,kesklinna" ehitused on
t e i l i s k i y i s t , m is ke r ge st i
lagunevad maavärisemise puhul.
Uued kõrgehitused Los Ange­lese
kesklinnas on ehitatud
vastavalt rullide peale ja need
ehitused tulid läbi heas vormis.
Samuti rüllivad hästi kaasa puu-raamistikust
ja krohviga kaetud
majad. Siiski said kannatada osa­riigi
ülikool (kahju 30 miljonit)
linna raekoda ning vanemad aja­loolised
ehitused. Väi)cesel arvul
sai surma ka inimesi. Esimene
neist jäi ülikoolis langevfa seina
alla, teise kohal varises tunnel
kokku ning mõned ehmatasid nii,
et said südamerabanduse, Peale
maaväringu kannatas Los Angeles
veel erakordse kuumus-laine all,
kus ligi hädal oli temperatuur üle
100 Fahrenheidi kraadi. Sellises
olukorras saabusid Los Angelesse
võistlema jalgratta-sõidu sportlas­ed
Venemaalt ja ka Balti riikidest,
sõites ameeriklaste vastu.
Võistlused toimukid,3. ja 4.
oktoobril Kalifornia ülikooli maa­alal,
Dominiquez HillsMs, Gar-sonis.
Balti riikidest oli eestlanna
Erika Salumäe juba varem maail-ma-
meister ja kaks leedulast,
Guntautas ümeras ja Gintas
Perkonis, olid sedasama. Erika
Salumäe võitis kergesti ka see­kord
ning ta loodab osa võtta
Olümpia-mängudest Soulis,
Koreas.
Ajakirjandusel oli võimalus
võistlejatega vähe kõnelda. Tuli
välja et Erika Salumäe oli enne
Los Angelest viibinud veel Colo­rados.
Ta on 25 aastat vana ja
väikese kasvuga. Jalgratta-sõitu
hakkas alles harrastama 19 aasta­selt
ema juures Elvas . T a on aga
sündinud Pärnus ja hiljuti sai kor­teri
Tallinna. Et hoida ennast vor­mis,
tuleb 4—5 tundi päevas
treenida ja isegi lumega 3 tundi.
Võistlejad saabusid Los Ange­lesse
30. septembril ja elasid
kaasa maavärisemise, mis oli
veidi hirmutav. Elamus aga ei
seganud Erikatjata tõi N . Liidule
jälle esimese koha. Võistlejatel oli
ka võimalus grupiga külastada
Disneylandi ja teisi vaatamisväär­susi
ning nautida ookeani sooja
vett. • 'v , •
1
l i
smmii .
lUUl
Eesti
Ameerikas
Buenos Aires'es asuv
tähistas hiljuti piduliku jui
nendat aastapäeva. Teenisil
Jaanus Salcsamaalt ning lef
stituudi õpilane Gunnar
Külalistena viibisid koi
Argentiina Ühendatud Luterii
Kiriku president Raul Denunci
Lutheran Churchin America
lismisjonäride kohalik es ime
pastor Lazlo von Hefty ni|
Buenos Airese luteriusü praost
Ault. Kohal olid ka kõik elusol
vad endised esimehed: Evj
Talvari, Kalju Allik ja Ene
Oraste ning praegune esinai]
Helju Särgava. Pidulikule teei
tusele järgnes koosviibimine'ki|
ku saalis, koguduse naisrii
kostitamisel. Kõnelesid
Särgava; õp. Jaanus, kes an|
edasi ka peapiiskop K. Veemi
vitused, lektor G. Mölder ja tel
rida külalisi, nii kohalikkude e|
organisatsioonide kui ka kiril
ja koguduste nimel. Kirjalil
tervitasid koguduse hooldaja;
Tõnis Nõmmik ja piiskop
Raudsepp Kanadast n
koguduse esimehe hingekärjj
õp. Karl Laantee Ühendriikide
Buenos,Airese ReformatsiiE
Kogudus .asutati pärast mitn
katsetusi aastal 1957, ameeril
argentiina luteriusü kirikute kj
abil. Eeltööde läbiviijaks
koguduse esimeseks esimehekj
Luterliku Maailmaliidu koi
esindaja, Andres Pirk,
teeneks oli ka see,- ct amet
kirik läkitas Argentiinasse
jonäriks USA-st õpetaja
Laantee, kes sai Buenos Aire*
Sao Paulo koguduste, rajaj;
Karl Laantee teenis Lõuna-Ai
rikas 1957—62, tema ametiaj;
eestvõttel püstitati Olivose ees
na kogudusele ilus ja mo(
Jumalakoda.
Järgmiseks eesti õpetal
Buenos Aires'es oli Hugo Jaj
Saksamaalt. Õp. Jaanus rä
pärast sõda Saksamaalt Aust
Ilasse, kust pärineb tema te(
giline haridus. Teenis alg|
eestlasi Austraalias, õppis
Saksamaal ning saabus, siis
gentiinasse/ Ka tema amet
i i i
mm
UI
i i»
mmmmmI
ii' EoE.LoKo Reformatsiooi
0k