1987-10-29-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 80,
Nr. VABA EESTLANE-;neljapäeyäI,:^ Õetoberi2^.i987:
usiik
eesti karikaturist ja
leinz Valk nimetas Gor-je
näitena taotlust Eesti
juks ühikuks. Nüüd on
See on Tartu ajalehe
mnud nelja mehe et-isemajandamisele^'
«
Iseta.
Võetakse kasutusele rubla
ku ostuväärtuse alusel.
iesti jääb Moskva eelarvega
>se kui tervik ja vabariigi
id üleliidulisse eelarvesse
itakse Liidu ülemnõukogu
Isemajandamisele üleminek
läbi kogu Eesti territoo-ja
kõigil majanduse
!iise tasanditel.
Soodustatakse tarbija pärast
lureerivaid ettevõtteid. Laien-se
kooperatiivset tootmist
aseltsi põhimõttel. , Tõm-kse
kaasa kohaliku elanik-a
ja ka väliskapital. Toodete
leeti püütakse viia rahvus-isele
tasemele./
õu liikumist teiste
Ivabariikide ja Eesti
eeritakse erirežhiimiga,
JüHtimine- rajatakse majan-kele
meetoditele ja ettevõtete
išvuselev. Praegused majan-juhtimise
ja planeerimise
kTaatlikud ametkonnad
depritakse/;
tepaneku lõpul loetletakse
:bgüde Teaduste Äkädeen^
|iasi, kes majanduse r-aldamiseks
' on avaldanud
u või analoogilisi mõtteid ja
kse.Gorbatshovi avaldusi ma-lislikü
,, perestroika' 'kohta,,
raegune; majandüs-süsteem
peeritud' Eestis on piltlikult
mine: Eesti toidab
a Moskva lüpsab.
skva annab sellelüpsiku
e seal on väga raske selgi
jus süsteem-võiks ka
ulikum olla. Asi otsustatakse
^kvas ja oodatav vastus on;
Kas
[.ONDON, BrStarinia (Reuter)
Londoni politsei on leidnud
pa mäaalustest katakombi-^
jšt suure laadlungi uimasteid,
iile yäärtust hinnatakse
fhkem kui 16 miljonile
llariie. Seni on kaks inimest
pses uimaštitepeitmisega arret-jritud.
Katakonibide
ühes vanas • surnuaias.
Lk. 3
kuuluv Kanada foderaalparla-mendi
liige Svend Robinson
süüdistas hiljuti parlamendis
Kanada julgeolekupolitseid, ett
see jälitab Kanada rahuorgani-satsioonide
liikmeid. Julgeolekupolitsei
esindaja vastas neid
süüdistusi kommenteerides, et
jeI|eolekuorgan ei jälita rahu-organisatsioone,
kelledele on
garanteeritud vastavate seadustega
nende tegevus, vaid organisatsiooni
üksikud liikmeid, kes
tegutsevad Kanada kommunistliku
partei huvides.
Kanada julgeolekuprobleemid
ei ole ilmselt kaugelt nii
lihtsad nagu neid endale ette kujutab
Svend Robinson, vaid palju
keerulisemad ja komplitseeritumad,
nagu seda väidab oma äsja
Ilmunud raamatus ,,The Dis-arming
of Canada'' reservma-jor
John Hasek, kes kandideerib
Toronto 5. linnajaos kooli-nõukogu
liikme vakantsele
kohale, märkides, et koolinõu-kogudes
on palju pahempoolset
elementi, kelle seisukohtadele ja
poliitikale tuleb vastupanu
organiseerida. '
John Hasek, kes on sündinud
Tshehhosloväkkias, kuulus 30
aastat Kanad^ sõjajõudude
koosseisu, olles muuseas ka
riigikaitse peakorteris nõuandjaks
strateegiliste küsimuste
alal. Oma raamatus„The Dis-arming
of Ganada'V on ta
erakordselt avameelne põrandaaluse
õõnestamistöö kritiseeri-misel
Kanadas, võrreldes
Kanada praegust olukorda
Lõuna-Vietnami olukorraga
Vietnami sõja ajal, Hasek kinnitab,
et kogu Vietnam ei
langenud kommunistliku rezhii-mi
rüppe mitte sõjaliste operatsioonide,
vaid kommunistide
propaganda ja psühholoogilise
sõja tulemusena.
Samasugune psühholoogiline
sõda toimub Haseki arvates ka
praegu K^anädas.l970-ndatel ja
1980-ndateL aastatel tegid
p)ahempolsed jõud
koolivalitsuste ja omavalitsuste
ülevõtmiseks. See kampaania oli
Haseki väite kohaselt inspireeritud
kommunistlike agentide
|M)()lt. Kommunistid teavad, et
iieil ei ole Kanadas ja Inglismaal
oma lipu all kandideerides ed^^
ärast ühinevad nad
i sotsižflistidega (Kanadas
oma
Reede hommikul, 23 oktobbriiv päev
Madissoni'! esinemist Toronto Eesti Maja kõnekoosolekul,
toimus Toronto Ajakirjandusklubi ruumides T, Madissoei
msitlemine-Toronto ajakirjanduse poolt.
Küsitlejaid oH kohale ilmunud nime all, oli kohal ka Rahvusva-
,P;Hasek;:Yõhptab^-. et ,N.:
propagandamasina e<!
on suurendada oma hiõju lääne
massiteabeva%ndeis ja haridussüsteemis.
Eriti aga haridussüs-teemisy
kuna see võimaldab
märkamatult hariduselu politiseerida
ning allikmaterjale var-a.
.,
|ü selliseid inimesi, kes peavad
Haseki seisukohti parempoolseks
propagandaks ja tondi
seinale mäahmišekSf kuid kui
me riäeme millise ec
energiaga 95» atsioo-nid''
ning omavalitsuse organitesse
valitud pahempoolsed elemendid
töötavad, siis võib konstateerida,
et Hasek lööb oma
raamatus esitatud siira krüti-
]ihobiliseeritu(| eesti sõdur Afganistanis?
Hästi, kinnitab kommunistlik
a^^^^^
lii Sa on
väikesearvuliselt. Televisiooni-jaamadest
oli esindatud ainult City
TV, kes alguses oma võtted
kiiresti ära tegi. Kõige põhjalikum
küsitleja oli Toronto Sun^i"
reporter, kes esitas hulgaliselt asjalikke
küsimusi.
Laua taga istusid Markus Hess,
Tiit Madissoo ja EKN'u esimees
Laas Leivat, kes tegutses tõlgina.
Ruumi seinale oli asetatud Musta
Lindi Päeva silte, toolidel oli
Musta Lindi Komitee kirjandust ja
lühikene ingliskeelne kokkuvõte-
T. Madissoni tegevusest,
Teatavasti saadeti Tiit
Madisson okupeeritud Eestist välja
tema poolt Tallinnas organiseeritud
Molotov-Ribbentrop'i pakti
vastase meeleavalduse tõttu. Kuna
seda sündmust tähistati vabas
maailmas Musta Lindi Päeva
helise Musta Lindi Komitee
esimees Markus Hess.
. Laudkonna valik oli väga hästi
õonestunudv kuna. M . Hess'il oM
võimalus selgitada Musta Lindi
Komitee tegevust ja L. Leivat
kasutas võimalust, et omalt poolt
seletusi anda. On kahju, et
rohkem reportereid ei olnud i l munud
väga hästi korraldatud ja
ettevalmistatud küsitlemisele.
Paljud küsimused käsitlesid
aineid, millest T. Madisson oli
juba eelmisel õhtul Eesti Majas
rääkinud ja millest meie lehe eelmises
numbris ilmus kirjeldus.
Selletõttu piirdume siin teemadega,
mida Eesti Majas ei
saabunud Saaremaa noormehe
Marko Kuris'ega. Nähtavasti
selleks, et populariseerida
Moskva vastikut ja ebapopulaarset
okupatsioonisõda kaugel
lõunas asuvas mägederiigis.
Jutuajamisest selgub, et äsja
sõjaväeteenistusest vabanenud
nooruk on olnud Afganistanis
ligemale kaks aastat, tegutsedes
punaarmees minoorina. Jutu-ajsitnine
o>n &uun&tud ümselt
sihilikult poliitilisele ja propa-gandalistele
pinnale, kuna
Kuris räägib väga vähe võitlus-
Küsimusele, mis nõu annaks T.
Madisson torontolastele, vastas
küsitletav: ,,Ärge usaldage kommuniste.
Kui usaldate neid üks
kord, siis petavad nad teid hiljem
kümme korda". Sellele lisas
Madisson, et kui kanadalased ei
võitle teiste rahvaste vabaduse
eest, siis ei saa nad ka oma
vabaduse eest võidelda".
Küsimusele, mida arvab
Madisson Gorbatshov'i uuest
,,Glasnost'i" või avameelsuse
suunast, oli vastus: ,,See on
mõeldud Lääne petmiseks, et
saada sealt rohkem abi". Abi all
on mõeldud . peamiselt tehnilisi
teadmisi ja andmeid. See aitaks
N. Liidul oma elustandardit tõsta.
„Glasnost lõpeb kohe ära, kui on
tegevusest, kuid katsub selgitanäha,
et nende (Gorbatshov'i)
da selle asemel Afganistani võim on ähvardatud. Mingit põhi-kommunistliku
valitsuse suurt
rahutahet ja rahvusliku leppimise
kurssi. Selle leppimispo-liitika
tulemusena olevat nüüd
võitluse lõpetanud„kümned ja
kümned tuhanded islamitagur-laste
ning imperiaiisthke riikide
salatalitüste mahitustesepitsuste
tõttu eksitusse viidud pushtunid
ja . teiste A^ahistarii rahvaste
K u i d p e a b aja-•
kirjanike kiisimustele\ vastates
veel seletama, et punaarmeelas-tel
oli kohaliku rahvaga hea
kontakt ning Afganistani seltsi^
mehed olid rääkinud pidevalt
uueelu ehitamise päevaproblee-midest.
yabanenud sõdur
uhkeldab eriti, et sõjaväeteenistuses
olles oli ta saaiiudl vene
keele: täielikult :selgeks. -Nii. selgeks,
et ta oi isegi mõelnud vene
keeles. Ta toonitab, et teenistus
Afganistanis oli olnud mehisuse
koölv :kuid, peale: selle olevat
armeeteenistus;
rahvaste;;sõpruse
nende väeosas oh olnud palju
Moskva .poisse, kuid ka; ukrm^
lasi, valgevenelasi, lätlasi-leedu-lasi
ja Täga-Käüakaassa mehi.
Marko Kurisel on kindlasti
veel palju rääkida oma sõjakäigust
Afganistani . T a võiks kõne^
leda ka punaarmee
tatud küladest,
:dest Ja ; põldudest: ning vene
pommidest tükkideks kistud
naistest ja lastest.; Kuid sellest
võibolla teine kord, kui tal on
võimalik vabalt rääkida ning
teda intervjueerib ,^Rahya
Hääle" reporteri asemel mõni
iist reformi ei ole toimunud,".
vastas Madisson küsimusele, kas
venelastel on tõeline soov uuen-
'dusi läbi viia. Eestlased on
äraootaval seisukohal, rahval on
veel hästi nieeles ajalugu.
Erimeelsed kasutavad praegu
võimalust, et organiseerida. Nii
ulatuslikku erimeelsete tegevust
kui praegu ei ole veel kunagi enne
Eestis olnud.
Kuna T- Madisson OÜ käinud
nii ÜSA Kongressi kui ka Katiada
Parlamendi Inimõiguste komiteedele
seletusi andmas, küsisirne
mida ta arvab nende komiteede
teadniistest N. Liidu kohta.
Usutletäv vastas, et ta oli imestunud
ja üllatunud sellest, kui hästi
olid Ameerika komitee liikmed
informeeritud. Ameeriklased olid
eriti huvitatud Balti riikide eri-meei
sete kop stööšt. Kanada
komisjoni kohta arvas Madisson
diplomaatlikult, et nad küsisid
realistlikke ja mitte naiivseid küsir
Annet u s ed, ; test aru e n di -
pärandused ja mälestusfondid on
tulumaksuvabad. Suunake oma
annetused noortele jä teistele eesti
organisatsioonidele
kaudu tulumaksuvaba kviitungi
saamiseks; — Eesti Maja, 958
Bröadview Ave., Toronto, Ont.
M4K2R6
Tiit Madissoi Vabadusvõitlejate ja Poliitvangide Päeval. ,
Foto: Karin Saarsen
musi. Mõlemad komisjonid suhtusid
temase sümpaatselt ja
sõbralikult.
Ka sellel konverentsil jättis
Madisson väga sümpaatse ja kompetentse
mulje, vastates
küsimustele sirgjooneliselt ja
selgelt.
Lõpuks ütles Tiit Madisson, et
N. Liidu elanikud nende oma propagandat
ei usu, kuid tema arvates
usutakse läänes N. Liidu propagandat
liiga palju.
TKO
Võiks lisada, et Toronto
,,Sun'i'' pühapäevanumbris (25.
okt. 87) ilmus teisel leheküljel
lühike artikkel Tiit Madissoni
pildiga, pealkirja all ,,Don't trust
Soviets** (Ärge usaldage N.
Liitu). Nimimärgi all B.J. del
Conte kirjutab reporter järgmist
(toimetuse tõlge): ,,Kanadalased
peaksid olema skeptilised N.
Liidu glasnost-poliitika suhtes ja
peaksid ühinema võitlusega sealse
rõhumispoliitika vastu", ütles
maalt välja saadetud Eesti
erimeelne. ,,Ärge usaldage kom-mühiste,
nad petavad teid^', ütles
Tiit Madisson reportereile.
Madisson, kelle poliitiline aktiivsus
maksis talle neli aastat
vangilaagris, õhutas kanadalasi
toetama maid nagu Eesti, kes
võitlevad oma vabaduse eest.
, ,Kui te ei võitle teiste vabaduse
eest, te ei ole võimelised ka oma
vabaduse eest võitlema," ütles
Madisson, kes nüüd elab Rootsis
koos naise j a pojaga. Madisson
organiseeris massilise nõukogudevastase
demonstratsiooni Tallinnas
23. augustil, mis langes kokku
Musta Linda Päeva demodegä üle
maailma.
- Madisson ja tä perekond saadeti
Eestist välja septembris — ta
kodakondsus võeti ära ja teda
ähvardati vangistamisega!
Madisson lisas, et nüüd eelistavad
Nõukogude võimud erimeelsete
maalt välja saatmist arreteerimisele,
et oma rahvusvahelist head
mainet säästa. Kuid Madisson
lisas, et mingeid põhilisi reforme
ei ole N. Liidus toimunud,
kosmeetilistest muudatustest
hoolimata. : :
Ka Rootsis tegi suurajalehe
,,Svenska Dagbladet'' reporter
intervjuu Tiit Madissoniga, mille
siin ,,Eesti Päevalehe" tõlkes ära
toome. .
Svenska Dagbladeti kroonik ja
kaalukas väliskorrespondent Ingmar
Lindmarker on Till
Madissoni kohanud Stdckhdlnfiis
kuu aega pärast suuri meeleavaldusi
Tallinnas. Nad arutasid
avalikustamise ja ,,uutmise" piire.
Kuigi räägitakse nii avalikustamisest
ja demokraatiast on
uuendustendentsidel ka kindlad
Praegu on võimalik teha täiesti
mõeldamatuid asju võrreldes
olukorraga mõne aasta eest. Saab
arutada venestamispoliitikat, saab
proteste avaldada keskkonnarik-kumiste
vastu, saab kõnelda
stalinismist ja koguni kritiseerida
süsteemi tervikuna. Madisson
jutustab suurest meeleavaldusest'
ja kutsub rootslasi üles. baltlasi
toetama. Lindmarker lõpetab
jutuajamise järgmiselt: °
, , K u i nüüd avanevad
vabastamisVõimalused seoses
glasnostiga, kui kaugele on
rootslased valmis minema oma
naabrite abistamisel? Eestlane,
kes valis Rootsi uueks
kodumaaks, ütleb rootslastele:
See, kes ei hooli teiste vabadu-.
sest, unustab varsti ka oma enda
vabadust kaitsta."
ÖEto M4K
ühenduses on jõud 9
10.75%
alätesll.50%
Fank
leformätsiooiiiks helistadae
: esmasp.-reedeiii 10—3,: •
teisip;janeUap.õh^^^
laupäeviti 10.00-^1 .Oa^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 29, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-10-29 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871029 |
Description
| Title | 1987-10-29-03 |
| OCR text | Nr. 80, Nr. VABA EESTLANE-;neljapäeyäI,:^ Õetoberi2^.i987: usiik eesti karikaturist ja leinz Valk nimetas Gor-je näitena taotlust Eesti juks ühikuks. Nüüd on See on Tartu ajalehe mnud nelja mehe et-isemajandamisele^' « Iseta. Võetakse kasutusele rubla ku ostuväärtuse alusel. iesti jääb Moskva eelarvega >se kui tervik ja vabariigi id üleliidulisse eelarvesse itakse Liidu ülemnõukogu Isemajandamisele üleminek läbi kogu Eesti territoo-ja kõigil majanduse !iise tasanditel. Soodustatakse tarbija pärast lureerivaid ettevõtteid. Laien-se kooperatiivset tootmist aseltsi põhimõttel. , Tõm-kse kaasa kohaliku elanik-a ja ka väliskapital. Toodete leeti püütakse viia rahvus-isele tasemele./ õu liikumist teiste Ivabariikide ja Eesti eeritakse erirežhiimiga, JüHtimine- rajatakse majan-kele meetoditele ja ettevõtete išvuselev. Praegused majan-juhtimise ja planeerimise kTaatlikud ametkonnad depritakse/; tepaneku lõpul loetletakse :bgüde Teaduste Äkädeen^ |iasi, kes majanduse r-aldamiseks ' on avaldanud u või analoogilisi mõtteid ja kse.Gorbatshovi avaldusi ma-lislikü ,, perestroika' 'kohta,, raegune; majandüs-süsteem peeritud' Eestis on piltlikult mine: Eesti toidab a Moskva lüpsab. skva annab sellelüpsiku e seal on väga raske selgi jus süsteem-võiks ka ulikum olla. Asi otsustatakse ^kvas ja oodatav vastus on; Kas [.ONDON, BrStarinia (Reuter) Londoni politsei on leidnud pa mäaalustest katakombi-^ jšt suure laadlungi uimasteid, iile yäärtust hinnatakse fhkem kui 16 miljonile llariie. Seni on kaks inimest pses uimaštitepeitmisega arret-jritud. Katakonibide ühes vanas • surnuaias. Lk. 3 kuuluv Kanada foderaalparla-mendi liige Svend Robinson süüdistas hiljuti parlamendis Kanada julgeolekupolitseid, ett see jälitab Kanada rahuorgani-satsioonide liikmeid. Julgeolekupolitsei esindaja vastas neid süüdistusi kommenteerides, et jeI|eolekuorgan ei jälita rahu-organisatsioone, kelledele on garanteeritud vastavate seadustega nende tegevus, vaid organisatsiooni üksikud liikmeid, kes tegutsevad Kanada kommunistliku partei huvides. Kanada julgeolekuprobleemid ei ole ilmselt kaugelt nii lihtsad nagu neid endale ette kujutab Svend Robinson, vaid palju keerulisemad ja komplitseeritumad, nagu seda väidab oma äsja Ilmunud raamatus ,,The Dis-arming of Canada'' reservma-jor John Hasek, kes kandideerib Toronto 5. linnajaos kooli-nõukogu liikme vakantsele kohale, märkides, et koolinõu-kogudes on palju pahempoolset elementi, kelle seisukohtadele ja poliitikale tuleb vastupanu organiseerida. ' John Hasek, kes on sündinud Tshehhosloväkkias, kuulus 30 aastat Kanad^ sõjajõudude koosseisu, olles muuseas ka riigikaitse peakorteris nõuandjaks strateegiliste küsimuste alal. Oma raamatus„The Dis-arming of Ganada'V on ta erakordselt avameelne põrandaaluse õõnestamistöö kritiseeri-misel Kanadas, võrreldes Kanada praegust olukorda Lõuna-Vietnami olukorraga Vietnami sõja ajal, Hasek kinnitab, et kogu Vietnam ei langenud kommunistliku rezhii-mi rüppe mitte sõjaliste operatsioonide, vaid kommunistide propaganda ja psühholoogilise sõja tulemusena. Samasugune psühholoogiline sõda toimub Haseki arvates ka praegu K^anädas.l970-ndatel ja 1980-ndateL aastatel tegid p)ahempolsed jõud koolivalitsuste ja omavalitsuste ülevõtmiseks. See kampaania oli Haseki väite kohaselt inspireeritud kommunistlike agentide |M)()lt. Kommunistid teavad, et iieil ei ole Kanadas ja Inglismaal oma lipu all kandideerides ed^^ ärast ühinevad nad i sotsižflistidega (Kanadas oma Reede hommikul, 23 oktobbriiv päev Madissoni'! esinemist Toronto Eesti Maja kõnekoosolekul, toimus Toronto Ajakirjandusklubi ruumides T, Madissoei msitlemine-Toronto ajakirjanduse poolt. Küsitlejaid oH kohale ilmunud nime all, oli kohal ka Rahvusva- ,P;Hasek;:Yõhptab^-. et ,N.: propagandamasina en &uun&tud ümselt sihilikult poliitilisele ja propa-gandalistele pinnale, kuna Kuris räägib väga vähe võitlus- Küsimusele, mis nõu annaks T. Madisson torontolastele, vastas küsitletav: ,,Ärge usaldage kommuniste. Kui usaldate neid üks kord, siis petavad nad teid hiljem kümme korda". Sellele lisas Madisson, et kui kanadalased ei võitle teiste rahvaste vabaduse eest, siis ei saa nad ka oma vabaduse eest võidelda". Küsimusele, mida arvab Madisson Gorbatshov'i uuest ,,Glasnost'i" või avameelsuse suunast, oli vastus: ,,See on mõeldud Lääne petmiseks, et saada sealt rohkem abi". Abi all on mõeldud . peamiselt tehnilisi teadmisi ja andmeid. See aitaks N. Liidul oma elustandardit tõsta. „Glasnost lõpeb kohe ära, kui on tegevusest, kuid katsub selgitanäha, et nende (Gorbatshov'i) da selle asemel Afganistani võim on ähvardatud. Mingit põhi-kommunistliku valitsuse suurt rahutahet ja rahvusliku leppimise kurssi. Selle leppimispo-liitika tulemusena olevat nüüd võitluse lõpetanud„kümned ja kümned tuhanded islamitagur-laste ning imperiaiisthke riikide salatalitüste mahitustesepitsuste tõttu eksitusse viidud pushtunid ja . teiste A^ahistarii rahvaste K u i d p e a b aja-• kirjanike kiisimustele\ vastates veel seletama, et punaarmeelas-tel oli kohaliku rahvaga hea kontakt ning Afganistani seltsi^ mehed olid rääkinud pidevalt uueelu ehitamise päevaproblee-midest. yabanenud sõdur uhkeldab eriti, et sõjaväeteenistuses olles oli ta saaiiudl vene keele: täielikult :selgeks. -Nii. selgeks, et ta oi isegi mõelnud vene keeles. Ta toonitab, et teenistus Afganistanis oli olnud mehisuse koölv :kuid, peale: selle olevat armeeteenistus; rahvaste;;sõpruse nende väeosas oh olnud palju Moskva .poisse, kuid ka; ukrm^ lasi, valgevenelasi, lätlasi-leedu-lasi ja Täga-Käüakaassa mehi. Marko Kurisel on kindlasti veel palju rääkida oma sõjakäigust Afganistani . T a võiks kõne^ leda ka punaarmee tatud küladest, :dest Ja ; põldudest: ning vene pommidest tükkideks kistud naistest ja lastest.; Kuid sellest võibolla teine kord, kui tal on võimalik vabalt rääkida ning teda intervjueerib ,^Rahya Hääle" reporteri asemel mõni iist reformi ei ole toimunud,". vastas Madisson küsimusele, kas venelastel on tõeline soov uuen- 'dusi läbi viia. Eestlased on äraootaval seisukohal, rahval on veel hästi nieeles ajalugu. Erimeelsed kasutavad praegu võimalust, et organiseerida. Nii ulatuslikku erimeelsete tegevust kui praegu ei ole veel kunagi enne Eestis olnud. Kuna T- Madisson OÜ käinud nii ÜSA Kongressi kui ka Katiada Parlamendi Inimõiguste komiteedele seletusi andmas, küsisirne mida ta arvab nende komiteede teadniistest N. Liidu kohta. Usutletäv vastas, et ta oli imestunud ja üllatunud sellest, kui hästi olid Ameerika komitee liikmed informeeritud. Ameeriklased olid eriti huvitatud Balti riikide eri-meei sete kop stööšt. Kanada komisjoni kohta arvas Madisson diplomaatlikult, et nad küsisid realistlikke ja mitte naiivseid küsir Annet u s ed, ; test aru e n di - pärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele jä teistele eesti organisatsioonidele kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks; — Eesti Maja, 958 Bröadview Ave., Toronto, Ont. M4K2R6 Tiit Madissoi Vabadusvõitlejate ja Poliitvangide Päeval. , Foto: Karin Saarsen musi. Mõlemad komisjonid suhtusid temase sümpaatselt ja sõbralikult. Ka sellel konverentsil jättis Madisson väga sümpaatse ja kompetentse mulje, vastates küsimustele sirgjooneliselt ja selgelt. Lõpuks ütles Tiit Madisson, et N. Liidu elanikud nende oma propagandat ei usu, kuid tema arvates usutakse läänes N. Liidu propagandat liiga palju. TKO Võiks lisada, et Toronto ,,Sun'i'' pühapäevanumbris (25. okt. 87) ilmus teisel leheküljel lühike artikkel Tiit Madissoni pildiga, pealkirja all ,,Don't trust Soviets** (Ärge usaldage N. Liitu). Nimimärgi all B.J. del Conte kirjutab reporter järgmist (toimetuse tõlge): ,,Kanadalased peaksid olema skeptilised N. Liidu glasnost-poliitika suhtes ja peaksid ühinema võitlusega sealse rõhumispoliitika vastu", ütles maalt välja saadetud Eesti erimeelne. ,,Ärge usaldage kom-mühiste, nad petavad teid^', ütles Tiit Madisson reportereile. Madisson, kelle poliitiline aktiivsus maksis talle neli aastat vangilaagris, õhutas kanadalasi toetama maid nagu Eesti, kes võitlevad oma vabaduse eest. , ,Kui te ei võitle teiste vabaduse eest, te ei ole võimelised ka oma vabaduse eest võitlema," ütles Madisson, kes nüüd elab Rootsis koos naise j a pojaga. Madisson organiseeris massilise nõukogudevastase demonstratsiooni Tallinnas 23. augustil, mis langes kokku Musta Linda Päeva demodegä üle maailma. - Madisson ja tä perekond saadeti Eestist välja septembris — ta kodakondsus võeti ära ja teda ähvardati vangistamisega! Madisson lisas, et nüüd eelistavad Nõukogude võimud erimeelsete maalt välja saatmist arreteerimisele, et oma rahvusvahelist head mainet säästa. Kuid Madisson lisas, et mingeid põhilisi reforme ei ole N. Liidus toimunud, kosmeetilistest muudatustest hoolimata. : : Ka Rootsis tegi suurajalehe ,,Svenska Dagbladet'' reporter intervjuu Tiit Madissoniga, mille siin ,,Eesti Päevalehe" tõlkes ära toome. . Svenska Dagbladeti kroonik ja kaalukas väliskorrespondent Ingmar Lindmarker on Till Madissoni kohanud Stdckhdlnfiis kuu aega pärast suuri meeleavaldusi Tallinnas. Nad arutasid avalikustamise ja ,,uutmise" piire. Kuigi räägitakse nii avalikustamisest ja demokraatiast on uuendustendentsidel ka kindlad Praegu on võimalik teha täiesti mõeldamatuid asju võrreldes olukorraga mõne aasta eest. Saab arutada venestamispoliitikat, saab proteste avaldada keskkonnarik-kumiste vastu, saab kõnelda stalinismist ja koguni kritiseerida süsteemi tervikuna. Madisson jutustab suurest meeleavaldusest' ja kutsub rootslasi üles. baltlasi toetama. Lindmarker lõpetab jutuajamise järgmiselt: ° , , K u i nüüd avanevad vabastamisVõimalused seoses glasnostiga, kui kaugele on rootslased valmis minema oma naabrite abistamisel? Eestlane, kes valis Rootsi uueks kodumaaks, ütleb rootslastele: See, kes ei hooli teiste vabadu-. sest, unustab varsti ka oma enda vabadust kaitsta." ÖEto M4K ühenduses on jõud 9 10.75% alätesll.50% Fank leformätsiooiiiks helistadae : esmasp.-reedeiii 10—3,: • teisip;janeUap.õh^^^ laupäeviti 10.00-^1 .Oa^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-10-29-03
